Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Shihilɛ Mli ni Oyaje lɛ Náa Oshihilɛ nɔ Hewalɛ?

Ani Shihilɛ Mli ni Oyaje lɛ Náa Oshihilɛ nɔ Hewalɛ?

Ani Shihilɛ Mli ni Oyaje lɛ Náa Oshihilɛ nɔ Hewalɛ?

SHIHILƐ ni haomɔ kɛ naagbai yɔɔ mli egbɛ eshwã he fɛɛ he yɛ nɛkɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli. (2 Timoteo 3:1) Ekolɛ naagbai lɛ ekomɛi baafee be kukuoo nɔ, ni yɛ naagbee mli lɛ esɛɛ baafo. Ekrokomɛi hu hiɔ shi nyɔji abɔ loo afii po. Enɛ eha mɛi pii nuɔ he taakɛ lalatsɛ David, mɔ ni bolɔ etsɛ Yehowa lɛ nu he lɛ nɔŋŋ akɛ: “Mitsui mli haomɔi lɛ fa; jiemɔ mi kɛjɛ mifimɔi lɛ amli!”—Lala 25:17.

Ani oomia ohiɛ kɛmiidamɔ naagba ko naa? Kɛji nakai lɛ, obaanyɛ oná yelikɛbuamɔ kɛ hewalɛwoo yɛ Biblia lɛ mli. Nyɛhaa wɔsusua Yehowa anɔkwa tsuji enyɔ komɛi ni kpee shihilɛi ni mli wawai anaa yɛ omanyeyeli mli lɛ ashihilɛi ahe wɔkwɛa: Yosef kɛ David. Kɛji akɛ wɔpɛi bɔ ni amɛtsu haomɔi ahe nii amɛha lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nibii ni anyɛɔ atsuɔ he nii ní baaye abua wɔ koni wɔkpee kaai ni tamɔ nakai anaa ŋmɛnɛ.

Amɛkɛ Kaai ni Mli Wawai Kpe

Beni Yosef ye afii 17 lɛ, ená naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli yɛ lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ mli. Enyɛmimɛi hii onukpai lɛ na akɛ amɛtsɛ Yakob ‘sumɔɔ Yosef fe enyɛmimɛi lɛ fɛɛ.’ Enɛ hewɔ lɛ, “amɛnyɛ lɛ, ni amɛnyɛɛɛ amɛkɛ lɛ awie yɛ hejɔlɛ mli.” (1 Mose 37:4) Wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni shihilɛ nɛɛ kɛ haomɔ kɛ nɔnyɛɛ ba Yosef nɔ. Yɛ naagbee mli lɛ, nyɛɛ ni Yosef nyɛmimɛi lɛ yɔɔ kɛha lɛ lɛ mli bawa aahu akɛ amɛhɔɔ lɛ kɛtee nyɔŋyeli mli.—1 Mose 37:26-33.

Beni Yosef yɔɔ nyɔŋyeli mli yɛ Mizraim lɛ, ehe bahia ni ekpoo enuŋtsɔ ŋa lɛ jeŋba shara nifeemɔ lɛ. Akɛni yoo lɛ mli fu akɛ ekpoo lɛ hewɔ lɛ, efolɔ Yosef naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ eetao ni eto lɛ kaabonaa. ‘Awo lɛ tsuŋ’ yɛ jɛmɛ, ni “amɛkɛ gboklɛ mia enaji, esusuma bote dade lɛ mli.” (1 Mose 39:7-20; Lala 105:17, 18) Kwɛ kaa ni ekolɛ enɛ baaji! Yosef kɛ afii aaafee 13 hi shi akɛ nyɔŋ loo gboklɛfonyo yɛ jalɛsane ni mɛi krokomɛi yeee lɛ, ni lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ mli bii hu fata he lɛ mli.—1 Mose 37:2; 41:46.

David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ hu kɛ kaai kpe akɛ oblanyo fioo. Akɛ afii babaoo nyɛ enɔ koni ehi shi akɛ kobɔfo, ni Maŋtsɛ Saul gbɔbi lɛ tamɔ kooloo. David wala yɛ oshara mli be fɛɛ be. Be ko lɛ, etee Ahimelek ni ji osɔfo lɛ ŋɔɔ eyabi lɛ niyenii. (1 Samuel 21:2-8) Beni Saul nu he akɛ Ahimelek eye ebua David lɛ, efá ni agbe Ahimelek kɛ osɔfoi lɛ fɛɛ kɛ amɛwekui hu. (1 Samuel 22:12-19) Ani obaanyɛ osusu hejaramɔ ni David nu he lɛ, ákɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, lɛ eha oshara nɛɛ ba lɛ?

Susumɔ amanehulu kɛ niseniianii ni Yosef kɛ David ŋmɛ amɛtsui shi yɛ mli lɛ he. Kɛ́ wɔpɛi bɔ ni amɛtsu shihilɛi ni mli wawai ni amɛkɛkpe lɛ ahe nii amɛha lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛjɛ mli. Nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i etɛ anɔ ni hii nɛɛ sa kasemɔ yɛ lɛ ahe.

Ŋmɛɛmɔ Mlifu kɛ Mlila He

Klɛŋklɛŋ lɛ, nɛkɛ hii anɔkwafoi nɛɛ kpoo akɛ amɛaaha amɛmli awo la loo amɛmli afu. Beni Yosef yɔɔ tsuŋwoo mli lɛ, kulɛ ewaŋ kɛhaŋ lɛ kwraa akɛ eeená enyɛmimɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ fɔŋ yɛ hɔɔmɔ ni amɛhɔɔ lɛ lɛ hewɔ, ekolɛ eeesusu nɔ ni ekɛbaato amɛnajiaŋ kɛji ena amɛ ekoŋŋ lɛ he. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yosef kpoo susumɔ ni fiteɔ nii ni tamɔ nakai? Susumɔ bɔ ni efee enii eha beni ená hegbɛ ni ekɛaatɔ owele yɛ enyɛmimɛi ni eba Mizraim ni amɛbahe abele lɛ he okwɛ. Nɔ ni aŋma afɔ shi lɛ kɛɔ akɛ: “[Yosef] tsɔ ehe kɛjɛ amɛŋɔɔ ni eyafo. . . . Ni Yosef fá akɛ awo amɛ nibii lɛ amli abele obɔbɔ, ni akɛ mɔ fɛɛ mɔ shika aku sɛɛ awo ekotoku mli ekoŋŋ, ní aha amɛ gbɛ nɔ niyenii.” Sɛɛ mli beni Yosef tsuɔ enyɛmimɛi lɛ koni amɛyaŋɔ amɛtsɛ kɛba Mizraim lɛ, ewo amɛ hewalɛ kɛ wiemɔ nɛɛ akɛ: “Nyɛkayabea yɛ gbɛ lɛ nɔ!” Yosef tsɔɔ yɛ wiemɔ kɛ nifeemɔ fɛɛ mli akɛ ehako mlila kɛ mlifu afite eshihilɛ.—1 Mose 42:24, 25; 45:24.

Nakai nɔŋŋ David hu kɛ Maŋtsɛ Saul he mlifu wooo emli. David ná hegbɛ shii enyɔ ni ekɛaagbe Saul. Kɛlɛ, beni ewebii lɛ wo lɛ hewalɛ koni efee nakai lɛ, David kɛɛ akɛ: “Yehowa akaha enɛ miigbale mi fɔ̃ɔŋfɔ̃ akɛ makpã minine mli yɛ mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ nɔ!” David shi sane lɛ eha Yehowa, ni ekɛɛ ewebii lɛ akɛ: “Gbiiabɔ ni Yehowa hiɛ kã nɛɛ, ja Yehowa ji mɔ ni aaatswa lɛ nɔ, aloo egbi aaashɛ ni eeegbo, aloo eeetee ta ni eeeyanyɔ.” Sɛɛ mli lɛ, David fo yaafo lala ni ekɛye Saul kɛ ebi Yonatan gbele he ŋkɔmɔ. Taakɛ Yosef ji lɛ, David eŋmɛɛɛ gbɛ ni mlifu aná enɔ hewalɛ.—1 Samuel 24:4-7; 26:7-13; 2 Samuel 1:17-27.

Ani wɔkɛ dɔlɛ kɛ mlifu woɔ wɔ mli beni jalɛsane ko ni ayeee haa wɔpiŋɔ lɛ? Enɛ baanyɛ aba yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Kɛji akɛ wɔŋmɛ gbɛ ni wɔhenumɔi ye wɔnɔ lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ oshara diɛŋtsɛ kɛha wɔ fe nɔ ni jalɛsane ni ayeee lɛ diɛŋtsɛ kɛba lɛ. (Efesobii 4:26, 27) Eyɛ mli akɛ wɔbɛ hewalɛ loo wɔnyɛŋ wɔkudɔ nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔkudɔ wɔnifeemɔ. Kɛji akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli akɛ Yehowa baatsu saji ahe nii yɛ lɛ ebe ni eto lɛ mli lɛ, ebaafee nɔ ni yɔɔ mlɛo akɛ wɔɔha mlifu kɛ mlila sɛɛ afo.—Romabii 12:17-19.

Okɛ Shihilɛ mli ni Oyaje lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ

Nɔ ni ji enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase ji, ni wɔkaha shihilɛi amli ni wɔyaje lɛ miitsi wɔnaa koni wɔkafee nii yɛ gbɛ ni wɔfɔɔ feemɔ lɛ nɔ. Ekolɛ wɔbaajwɛŋ nibii ni wɔnyɛŋ wɔfee lɛ he aahu akɛ wɔhiɛ baaje nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee lɛ nɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔshihilɛi jeɔ shishi ekudɔɔ wɔ. Kulɛ enɛ hu baanyɛ eba Yosef nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehala akɛ ebaaná nɔ ni fe fɛɛ kɛjɛ shihilɛ lɛ mli. Beni Yosef sɔmɔɔ akɛ nyɔŋ lɛ, ‘ehiɛ ba nyam yɛ [enuŋtsɔ lɛ] hiɛ, ni esɔmɔɔ lɛ, ni ewó lɛ onukpa yɛ ewe lɛ nɔ.’ Yosef kɔ gbɛ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ beni eyɔɔ tsuŋwoo mli lɛ. Yɛ Yehowa jɔɔmɔ kɛ Yosef mɔdɛŋbɔɔ lɛ hewɔ lɛ, “gboklɛfoi akwɛlɔ lɛ tuu gboklɛfoi lɛ ni yɔɔ tsu lɛŋ lɛ fɛɛ ewo Yosef dɛŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni afeɔ yɛ jɛi lɛ, lɛ efeɔ.”—1 Mose 39:4, 21-23.

David kɛ shihilɛi amli ni eyaje yɛ afii ni ekɛhi shi akɛ kobɔfo lɛ mli lɛ tsu nii jogbaŋŋ. Beni ekɛ ewebii lɛ yɔɔ Paran ŋa lɛ nɔ lɛ, amɛbu Nabal tooi lɛ ahe kɛjɛ awuiyelɔi akui ahe. Nabal tookwɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Gbogbo moŋ amɛtsɔ amɛha wɔ nyɔɔŋ kɛ shwane fɛɛ.” (1 Samuel 25:16) Sɛɛ mli beni David yahi Ziklag lɛ, eyatutua maji ni Israel henyɛlɔi lɛ ekɔlɔ ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ, ni enine kɛshɛ Yuda husui lɛ anɔ.—1 Samuel 27:8; 1 Kronika 12:20-22.

Ani ehe miihia ni wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo awo mli koni wɔkɛná shihilɛi ni wɔyɔɔ mli lɛ ahe sɛɛ? Eyɛ mli akɛ nakai feemɔ baanyɛ afee kaa moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔye omanye. Beni bɔfo Paulo susuɔ eshihilɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Mi lɛ mikase akɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni miyɔɔ mli lɛ mimii ashɛ he. . . . Mihe ehomɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛ nii fɛɛ mli: tɔɔ jio, hɔmɔ jio, ninámɔ jio, ohia jio.” Te fee tɛŋŋ Paulo ná shihilɛ mli nifeemɔ gbɛ nɛɛ? Kɛtsɔ ehe ni eyaa nɔ ekɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ nɔ. Ejaje akɛ: “Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi . . . lɛ mli.—Filipibii 4:11-13.

Mɛɛ Yehowa

Nikasemɔ ni ji etɛ lɛ ji akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ gbɛ ko ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ aaatsu nii koni wɔkɛtsake wɔshihilɛi lɛ, esa akɛ wɔmɛ Yehowa. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛhaa tsuishiŋmɛɛ lɛ agbea enitsumɔ naa kɛwulaa shi, koni nyɛhi kɛwula shi, ni nyɛye emuu, ni nɔ ko nɔ ko akashwɛ nyɛ.” (Yakobo 1:4) Esa akɛ wɔŋmɛ tsuishiŋmɛɛ gbɛ koni ‘egbe enitsumɔ naa kɛwula shi’ kɛtsɔ kaa ko gbɛ ni wɔɔŋmɛ kɛyashi ebaaba naagbee lɛ nɔ, ní wɔtsɔŋ gbɛ ko ni kɛ ŋmalɛi lɛ kpãaa gbee nɔ koni wɔkɛha amɛba naagbee oya lɛ nɔ. Kɛtsɔ no nɔ lɛ abaaka wɔhemɔkɛyeli lɛ akwɛ ni abaatsuu he, ni ehewalɛ ni ekɛ wajeɔ wɔ lɛ baafee faŋŋ. Yosef kɛ David yɛ nɛkɛ tsuishiŋmɛɛ henɔ nɛɛ eko. Amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsɔ ŋaa ko ni baaha Yehowa akaná amɛhe miishɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛkɛ shihilɛi amli ni amɛyaje lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Amɛmɛ Yehowa, ni kwɛ jɔɔmɔi ni amɛnine shɛ nɔ akɛ amɛfee nakai! Yehowa kɛ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ tsu nii kɛjie ewebii lɛ ni amɛnyiɛ amɛhiɛ.—1 Mose 41:39-41; 45:5; 2 Samuel 5:4, 5.

Ekolɛ wɔ hu wɔkɛ shihilɛi komɛi baakpe ni baaka wɔ koni wɔkɛ gbɛ̀i ni kɛ ŋmalɛi kpãaa gbee lɛ atsu nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani onijiaŋ eje wui akɛni onako gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko ni sa lolo lɛ? Kɛji nakai ji sane lɛ, tsi ohe kɛjɛ kaa ni haŋ ofee toiboo oha Yehowa famɔ akɛ abote gbalashihilɛ mli ‘yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli pɛ’ lɛ he. (1 Korintobii 7:39) Ani oyɛ naagbai yɛ ogbalashihilɛ mli? Yɛ nɔ najiaŋ ni oooha je lɛ mumɔ ni woɔ mligbalamɔ kɛ gbalamlitsemɔ he hewalɛ lɛ aná onɔ hewɔ lɛ, okɛ ohefatalɔ lɛ afee ekome kɛtsu naagbai lɛ ahe nii waa. (Maleaki 2:16; Efesobii 5:21-33) Ani okɛ naagbai miikpe yɛ oweku lɛ kwɛmɔ mli, yɛ shika shihilɛ he naagba ni oyɔɔ mli lɛ hewɔ? Nɔ ni fata Yehowa ni aaamɛ lɛ lɛ he ji kpoomɔ ni aaakpoo akɛ aaafee nibii ni ehiii loo nɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ koni akɛbɔ mɔdɛŋ ni akɛná shika. (Lala 37:25; Hebribii 13:18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abɔ mɔdɛŋ waa koni ekɛ shihilɛ mli ni eyaje lɛ atsu nii jogbaŋŋ koni Yehowa ajɔɔ lɛ. Be mli ni wɔfeɔ nakai lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaamɛ Yehowa kɛha tsabaa ni yeɔ emuu lɛ.—Mika 7:7.

Yehowa Baaye Abua Wɔ

Ni wɔɔjwɛŋ bɔ ni Biblia mli gbɔmɛi tamɔ Yosef kɛ David tsu nijiaŋwujee kɛ shihilɛi ni mli wawai ahe nii yɛ omanyeyeli mli amɛha lɛ he lɛ, baanyɛ aná hewalɛ kpakpa yɛ wɔnɔ. Eyɛ mli akɛ atsɔɔ amɛsaji lɛ amli yɛ Biblia lɛ baafai fioo komɛi pɛ amli moŋ, shi kaai ni amɛkɛkpe lɛ ye afii babaoo. Bi ohe akɛ: ‘Te fee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni tamɔ nɛkɛ lɛ nyɛ amɛtsu shihilɛi amli ni amɛyaje lɛ he nii lɛ? Te fee tɛŋŋ amɛnyɛ amɛhiɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ mli? Mɛɛ sui ehe bahia ni amɛná?’

Wɔ hu wɔbaaná hesɛɛ kɛji akɛ wɔsusu ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji atsuishiŋmɛɛ lɛ he. (1 Petro 5:9) Akɛ wala shihilɛ he saji babaoo woɔ Buu-Mɔɔ Awake! lɛ mli daa afi. Ani okaneɔ nɛkɛ anɔkwa Kristofoi nɛɛ anɔkwɛmɔnii lɛ, ni ojwɛŋɔ nɔ? Kɛfata he lɛ, wɔyɛ aŋkroaŋkroi yɛ asafoi ni wɔyɔɔ mli lɛ amli ni kɛ anɔkwayeli ŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ shihilɛi ni miishɛɛ bɛ mli lɛ amli. Ani okɛ amɛbɔɔ daa ni okaseɔ nii kɛjɛɔ amɛŋɔɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi?—Hebribii 10:24, 25.

Kɛji akɛ oyaje shihilɛi ni wawai amli lɛ, ná nɔmimaa akɛ Yehowa susuɔ ohe ni ebaawaje bo. (1 Petro 5:6-10) Bɔɔ mɔdɛŋ koni okaha shihilɛ mli ni oyɔɔ lɛ miiná owala shihilɛ nɔ hewalɛ. Nyiɛmɔ Yosef, David kɛ mɛi krokomɛi anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ kɛtsɔ mlifu he ni oooŋmɛɛ, ni okɛ shihilɛ mli ni oyaje lɛ atsu nii jogbaŋŋ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ mɛ ni ooomɛ Yehowa koni ekɛ tsabaa ni yeɔ emuu aha lɛ nɔ. Tsi obɛŋkɛ lɛ kɛtsɔ sɔlemɔ kɛ mumɔŋ nitsumɔi ni okɛ ohe aaawo mli lɛ nɔ. Kɛtsɔ no nɔ lɛ, bo hu obaaná mlifilimɔ kɛ miishɛɛ yɛ bei ni mli wawai po amli.—Lala 34:9.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20, 21]

Yosef bɔ mɔdɛŋ koni ekɛ shihilɛ mli ni eyaje lɛ atsu nii jogbaŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

David mɛ Yehowa kɛha enaagbai lɛ anaa tsabaa