Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛɛ Jamɔ Esa akɛ Ohala?

Mɛɛ Jamɔ Esa akɛ Ohala?

Mɛɛ Jamɔ Esa akɛ Ohala?

‘JAMƆI srɔtoi fɛɛ ni yɔɔ lɛ ji gbɛ̀i srɔtoi ni miiya oti kometoo lɛ nɔŋŋ he. Anɔkwale lɛ ji akɛ, Nyɔŋmɔ kometoo pɛ yɔɔ, aloo jeee nakai?’ Mɛi babaoo ni susuɔ akɛ jamɔ mlinyo ni mɔ ko aaatsɔ lɛ ji nɔ ni he hiaa, ni ekɔɔɔ he eko nɔ jamɔ ni mɔ ko halaa akɛ eeetsɔ emlinyo lɛ kpɛlɛɔ nakai susumɔ lɛ nɔ.

Kɛ asusu he klɛŋklɛŋ lɛ, ekolɛ sane naataamɔ nɛɛ baafee tamɔ nɔ ni ja, akɛni eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ Ofe kome pɛ yɔɔ lɛ hewɔ. (Yesaia 44:6; Yohane 17:3; 1 Korintobii 8:5, 6) Shi kɛlɛ, wɔnyɛŋ wɔku wɔhiɛ wɔshwie srɔtofeemɔi ni yɔɔ faŋŋ—loo wiemɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe—ni anaa yɛ jamɔŋ kui srɔtoi ni kɛɔ akɛ amɛjaa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ po amli. Srɔtofeemɔ babaoo yɛ amɛnifeemɔi, amɛhemɔkɛyelii, amɛnitsɔɔmɔi, kɛ taomɔ nii ateŋ. Srɔtofeemɔ lɛ da aahu akɛ ewa kɛha mɛi ni yɔɔ jamɔ ko loo kuu ko mli lɛ akɛ amɛaanu loo amɛaakpɛlɛ nɔ ni mɛi krokomɛi lɛ tsɔɔ loo amɛheɔ amɛyeɔ lɛ nɔ.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔŋ, ni mɛi ni jaa lɛ lɛ, ja amɛja lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:24) Ani Nyɔŋmɔ ni ajáa lɛ yɛ anɔkwale mli lɛ ŋmɛɔ susumɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe babaoo gbɛ yɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji, nɔ ni eyiŋtoi ji kɛ bɔ ni esumɔɔ akɛ aja lɛ lɛ mli? Ani eji nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaahe aye akɛ bɔ ni wɔjáa Nyɔŋmɔ Ofe lɛ wɔhaa lɛ kɔɔɔ ehe eko?

Anɔkwale Kristofoi yɛ Blema Beaŋ kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ

Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ná susumɔi srɔtoi yɛ nibii komɛi ahe bei komɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni bɔfo Paulo wieɔ mɛi ni yɔɔ Korinto lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kloe webii lɛ batswa mi adafi yɛ nyɛ hewɔ, minyɛmimɛi, akɛ béi yɛ nyɛteŋ. Nɔ ni mikɛɛɔ nɛ ji akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛɔ akɛ: Mi lɛ Paulo nɔ ji mi; mi lɛ, Apolo nɔ ji mi; mi lɛ Kefa nɔ ji mi; mi lɛ Kristo nɔ ji mi.”—1 Korintobii 1:11, 12.

Ani Paulo na nɛkɛ srɔtofeemɔ nɛɛ akɛ eji nɔ ni he ehiaaa tsɔ? Ani mɔ fɛɛ mɔ miifee enii yɛ gbɛ ni esusuɔ akɛ ebaaha ni ena yibaamɔ lɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Paulo wo ŋaa akɛ: “Anyɛmimɛi, miikpa nyɛ fai yɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo gbɛi amli, akɛ nyɛnaabu afee ekome ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ, shi moŋ nyɛ fɛɛ nyɛyitsoŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔ afee ekome.”—1 Korintobii 1:10.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, anyɛŋ akɛ nɔnyɛɛ atsu nii kɛná hemɔkɛyeli kome. Anyɛɔ anáa kɛji akɛ aŋkroaŋkroi tao saji amli jogbaŋŋ ni amɛkpɛlɛ ni amɛmu sane naa yɛ ekomefeemɔ mli pɛ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni mɔ diɛŋtsɛ aaakase kɛ anɔkwayeli mli ni aaajɛ koni akɛ nɔ ni akase lɛ atsu nii lɛ ji nibii ni he hiaa koni nine anyɛ ashɛ nakai ekomefeemɔ ni Paulo tsi tã lɛ nɔ. Ani abaanyɛ aná ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ? Taakɛ wɔna lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ ewebii yeɔ akɛ kuu kɛjɛ jeeŋmɔ beebe. Ani abaanyɛ ayɔse nakai kuu lɛ ŋmɛnɛ?

Sɛɛnamɔi ni Yɔɔ Naanyobɔɔ Kpakpa Mli

Lalatsɛ David bi be ko akɛ: “Yehowa, namɔ aaato obuu lɛŋ? Namɔ aaahi ogɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ?” Eka shi faŋŋ akɛ eji sanebimɔ ko ni haa asusuɔ nii ahe kɛyaa shɔŋŋ. David kɛ hetoo lɛ ha akɛ: “Mɔ ni nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ ni etsuɔ jalɛ nii, ni ejɛɔ etsui mli ewieɔ anɔkwale.” (Lala 15:1, 2) Biblia lɛ shishinumɔ ni ja baaye abua mɔ koni eyɔse jamɔ ni shɛɔ nakai Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ ahe lɛ. Kɛkɛ lɛ, kɛtsɔ nakai kuu lɛ kɛ bɔɔ nɔ lɛ, mɔ baanyɛ aná naanyobɔɔ ni tswaa mɔ maa shi mli ŋɔɔmɔ yɛ mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ yɛ ekomefeemɔ kɛ “mumɔ kɛ anɔkwale” mli lɛ ateŋ.

Yehowa Odasefoi etsɔɔ akɛ abaanyɛ afee ekome yɛ hemɔkɛyeli kɛ nifeemɔi amli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ ni mli egbala nɛɛ po mli. Anaa mɛi babaoo ni jɛ jamɔi kɛ maji anɔ wiemɔi srɔtoi amli yɛ amɛteŋ. Odasefoi krokomɛi hu ji mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ loo amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee. Amɛteŋ mɛi krokomɛi hu kɛ hiɛdɔɔ susuuu jamɔ he. Mɛi ni jɛ jamɔi, kusumii, kɛ jeŋ nilee srɔtoi nɛɛ amli amɛba lɛ ebatsɔmɔ aŋkroaŋkroi ni agbɛnɛ amɛnáa jamɔ mli ekomefeemɔ ni anako eko kwraa yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ.

Nɔdaamɔnɔ kɛha ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa Odasefoi yɔseɔ akɛ amɛnyɛŋ amɛfã mɛi krokomɛi ni amɛfee nii yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ. Shi amɛhiɛ sɔɔ hegbɛ ni amɛna akɛ amɛwo mɛi krokomɛi ahewalɛ koni amɛkase nii kɛjɛ Biblia lɛ mli bɔni afee ni nihalamɔ ni amɛbaafee yɛ jamɔ he lɛ adamɔ nakai shishitoo nɔ ni wa lɛ nɔ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, mɛi babaoo baanyɛ aná sɛɛnamɔi ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ni ajáa lɛ yɛ “mumɔ kɛ anɔkwale mli” baa lɛ he sɛɛ.

Ŋmɛnɛ, oshara ni yɔɔ piŋmɔ ni aaapiŋ yɛ nifeemɔi ni yeɔ mɔ awui kɛ lakamɔi mli baa lɛ efa babaoo. Naanyobɔɔ kpakpa ni aaahala lɛ he miihia waa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ “mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ” ni akɛ “naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (Abɛi 13:20; 1 Korintobii 15:33) Mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwale mli ni akɛaabɔ lɛ ji hebuu nɔ̃. No hewɔ lɛ Biblia lɛ kaiɔ wɔ akɛ: “Nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.” (Hebribii 10:24, 25) Mɛɛ jɔɔmɔ eji nɛkɛ, beni nanemɛi anɔkwafoi, mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei jɛɔ suɔmɔ mli amɛyeɔ amɛbuaa amɛhe kɛtsu gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe nii lɛ!

Ottmar fi nɛkɛ susumɔ nɛɛ sɛɛ. Atsɔse lɛ yɛ Katolik weku ko mli yɛ Germany, shi ekpa sɔlemɔyaa. Etsɔɔ mli akɛ: “Be fɛɛ be ni maya sɔlemɔ lɛ, mikuɔ sɛɛ kɛbaa shia akɛ mɔ ni bɛ hiɛnɔkamɔ, taakɛ miyɔɔ dani mitee lɛ nɔŋŋ.” Kɛlɛ, etee nɔ ehiɛ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli. Kɛkɛ ni ekɛ Yehowa Odasefoi bɔi nikasemɔ ni eyiŋ tsɔ akɛ amɛji Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ. Ena bɔ ni ehe hiaa akɛ ekɛ amɛ abɔ lɛ. Amrɔ nɛɛ ekɛɔ akɛ: “Akɛni miyɛ ekãa yɛ jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo ko mli hewɔ lɛ, mináa jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli. Aaye aabua mi fiofio kɛmiiya hiɛ koni maná Biblia mli anɔkwa nilee babaoo. Eji nɔ ko ni jara wa waa kɛha mi diɛŋtsɛ.”

Ninefɔɔ Kɛha Mɛi ni Taoɔ Lɛ

Gbɔmɛi ni hiɛ jwɛŋmɔ kome ni feɔ ekome kɛtsuɔ nii akɛ kuu lɛ baanyɛ agbe nitsumɔ naa jogbaŋŋ fe aŋkroaŋkroi ni hiɛ amɛhe ni miitsu nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, famɔ ni Yesu kɛha ekaselɔi lɛ beni ebaashi amɛ lɛ ji akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ atsu nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi kɛji akɛ gbɛtsɔɔmɔ loo gbɛjianɔtoo ko bɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko baanyɛ abo Ŋmalɛ naa famɔ nɛɛ toi kɛji akɛ ebɔ mɔdɛŋ koni eja Nyɔŋmɔ ekometoo?

Yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ja Biblia kasemɔ woji, kɛ woji bibii 91,933,280 kɛ woji tɛtrɛbii 697,603,247 ni no ha amɛnyɛ amɛkɛ shɛɛ sane ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ha mɛi akpekpei ohai abɔ ni yɔɔ shikpɔji 235 anɔ lɛ. Enɛ ji odaseyelinɔ ni sa kadimɔ ni tsɔɔ akɛ kuu ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni efee ekome lɛ amɔdɛŋbɔɔ lɛ nyɛɔ etsuɔ nii kwraa fe nɔ ni aŋkroaŋkroi ni ayeee abuaaa amɛ lɛ aaanyɛ afee!

Kɛfata Biblia kasemɔ he woji ni amɛjaa lɛ he lɛ, Yehowa Odasefoi feɔ Biblia mli nikasemɔi ni aheee nɔ ko, bɔni afee ni amɛkɛye amɛbua mɛi ni amɛná nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ lɛ he shishinumɔ ni mli kwɔ. Yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli lɛ, kɛ aja mli lɛ, akɛ aŋkroaŋkroi loo kui fee Biblia mli nikasemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni naa shɛɔ 5,726,509 daa otsi. Nɛkɛ Biblia mli tsɔsemɔ nɛɛ eye ebua mɛi akpekpei abɔ koni amɛná shishitoo nɔ kpakpa yɛ sane ni kɔɔ jamɔ ni amɛbaahala lɛ mli. Aafɔ̃ bo nine koni okase Nyɔŋmɔ taomɔ nii ni aŋma afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Kɛkɛ lɛ, obaanyɛ ohala nɔ ni osumɔɔ.—Efesobii 4:13; Filipibii 1:9; 1 Timoteo 6:20; 2 Petro 3:18.

Kɛ oosumɔ ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, jamɔ ko ni okɛaabɔ lɛ he miihia—shi jeee jamɔi akuu lɛ eko fɛɛ eko kɛkɛ. Ehe miihia ni jamɔ ni obaahala lɛ adamɔ Biblia mli anɔkwa nilee nɔ, shi jeee tsɔɔmɔi ni akaa yiŋ atsɔɔ loo nɔ ni onuɔ ni mɛi krokomɛi wieɔ lɛ ni oookpɛlɛ nɔ lɛ. (Abɛi 16:25) Kasemɔ taomɔ nii kɛha anɔkwa jamɔ. Kɛto bo diɛŋtsɛ ohemɔkɛyelii lɛ ahe. Koni agbɛnɛ ohala nɔ ni kɛ nomɛi kpãa gbee lɛ.—5 Mose 30:19.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Yehowa Odasefoi náa ekomefeemɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ jeŋ ko ni mli egbala mli