Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miná Shihilɛ Ni Yɔɔ Miishɛɛ Yɛ Ŋkɔmɔyelii Fɛɛ Asɛɛ

Miná Shihilɛ Ni Yɔɔ Miishɛɛ Yɛ Ŋkɔmɔyelii Fɛɛ Asɛɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Miná Shihilɛ Ni Yɔɔ Miishɛɛ Yɛ Ŋkɔmɔyelii Fɛɛ Asɛɛ

TAAKƐ AUDREY HYDE GBA

Kɛ́ mikai nɔ ni fe afii 63 ni mikɛtsu be-fɛɛ sɔɔmɔ—ní mikɛ emli afii 59 ehi Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔhe lɛ yitso lɛ—manyɛ makɛɛ akɛ miná shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli. Hɛɛ, na ni mina akɛ kansa miigbe nuu ni mikɛhi shi klɛŋklɛŋ lɛ fiofio, kɛ nɔ̃ ni nuu ni ji enyɔ ni mikɛhi shi lɛ na yɛ hela ni yɔɔ gbeyei ni ji Alzheimer (hela ni fiteɔ jwɛŋmɔŋ muawai) lɛ hao mi. Shi ha magba bo bɔ ni fee ni mitee nɔ miná miishɛɛ yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ.

MIDA yɛ ŋmɔ ko ni bɛŋkɛ maŋ bibioo ko ni atsɛɔ lɛ Haxtun ni yɔɔ Colorado kooyi-bokagbɛ ni bɛŋkɛ Nebraska klotia lɛ mli. Miji bii ekpaa ni Orille kɛ Nina Mock fɔ́ lɛ ateŋ mɔ ni ji enumɔ. Afɔ́ Russell, Wayne, Clara, kɛ Ardis yɛ afi 1913 kɛyashi afi 1920 lɛ, ni afɔ́ mi enɔ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Afɔ́ Curtis yɛ afi 1925 mli.

Yɛ afi 1913 lɛ, Awo batsɔ Biblia Kaselɔ, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. Yɛ naagbee mli lɛ, wɔ mɛi ni eshwɛ yɛ weku lɛ mli lɛ hu batsɔmɔ Odasefoi.

Shihilɛ Kpakpa yɛ Ŋa lɛ Nɔ

Ataa ji mɔ ko ni kpɛlɛɔ yiŋtoo heei anɔ. Kane ni akɛ srawa hewalɛ suɔ yɛ wɔtsũi fɛɛ ni yɔɔ ŋmɔ lɛ mli lɛ amli, ni eji nɔ ko ni afɔɔɔ namɔ yɛ no beaŋ. Wɔyeɔ nɔ ni wɔnáa kɛjɛɔ wɔŋmɔ lɛ mli nitsumɔi amli lɛ huwɔji ni wɔwuɔi lɛ ŋmɛɛɔ, kɛ mliki, kɛ butru ni wɔnáa kɛjɛɔ tsinai lɛ amli lɛ. Wɔkɛ okpɔŋɔi huɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni wɔduɔ strawberry kɛ atomoi, kɛ agbɛnɛ hu ŋmãa kɛ abele.

Ataa susuɔ akɛ esa akɛ ebii lɛ fɛɛ akase bɔ ni atsuɔ nii ahaa. Atsɔɔ mi bɔ ni atsuɔ nii yɛ ŋmɔji lɛ amli po dani mibɔi skulyaa. Mikaiɔ beni mikɛ kɔi huɔ akofii kakadaji yɛ wɔ abɔɔ lɛ mli yɛ hulu ni tsoɔ waa lɛ nɔ yɛ hulutsoo be mli lɛ. Mibiɔ mihe akɛ, ‘Ani magbe naa kɛ̃?’ Latsa fɔɔ mi fɛlɛŋŋ, ni wobii tsɛ̃rɛ̃ɔ mi. Minii feɔ mihe mɔbɔ bei komɛi, ejaakɛ gbekɛbii krokomɛi lɛ tsuuu nii dɛŋdɛŋ tamɔ bɔ ni wɔfeɔ lɛ. Kɛlɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ misusu migbekɛbiiashi shihilɛ he lɛ, mináa miishɛɛ akɛ atsɔse wɔ koni wɔtsu nii.

Wɔ fɛɛ wɔyɛ nitsumɔi ni wɔtsuɔ. Ardis le tsina fufɔ ŋaa fe mi, no hewɔ lɛ minitsumɔ ji ni mabɛɛ tsũi bibii ni yɔɔ okpɔŋɔi atsu lɛ mli lɛ amli, ni maloo amɛ wamɔ lɛ matsi mashwie. Shi kɛlɛ, wɔnáa miishɛɛ ni wɔshwɛɔ hu. Mikɛ Ardis tswaa bɔɔl yɛ bɔɔltswaa kuu ko mli. Shi esoro gbɛhe ni wɔ fɛɛ wɔtswaa.

Kɛ́ odamɔ ŋa lɛ nɔ gbɛkɛ ookwɛ ŋwɛi ni etse lɛ, eyɛ fɛo pam. Ŋulamii akpei abɔ lɛ haa mikaiɔ wɔ-Bɔlɔ Yehowa Nyɔŋmɔ. Beni miji gbekɛ po lɛ, misusuɔ Lala 147:4 lɛ ni kaneɔ akɛ: “[Yehowa] Etsɔɔ ŋulamii ayibɔ hu, ekɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛi tsɛɔ lɛ” lɛ he. Bei babaoo kɛ ŋwɛi tse gbɛkɛ lɛ, wɔgbée ni atsɛɔ lɛ Judge lɛ kɛ eyitso fɔɔ mishwuɔ nɔ ni ehiɔ mimasɛi koni mihe akafee shoo. Mifɔɔ wɔ koishi lɛ tamɔ shwane ni mikwɛɔ ŋmaa ŋmɔ ni efee baa ŋmɔŋ, ní kɛ́ kɔɔyɔɔ tswa amɛ lɛ amɛfeɔ tamɔ jwiɛtɛi yɛ hulu lɛ nɔ lɛ.

Awo Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Lɛ

Minyɛ ji ŋa ko ni yɔɔ suɔmɔ ni kɛ ehe shãa afɔle. Ataa feɔ enii akɛ weku lɛ yitso be fɛɛ be, ni Awo tsɔse wɔ koni wɔbu lɛ. Lɛ hu ebatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome yɛ afi 1939 mli. Eyɛ mli akɛ Ataa haa wɔtsuɔ nii dɛŋdɛŋ ni ehiɛɛɛ wɔ fɔfɔɔle moŋ, shi wɔle akɛ esumɔɔ wɔ. Bei babaoo lɛ ehaa wɔtaa shwiili mli, ni ehaa okpɔŋɔi lɛ kɛ wɔ foɔ shi yɛ fɛibe lɛ mli. Wɔná snoo ni kpɛlɛɔ nyɛramnyɛram lɛ he miishɛɛ waa!

Shi kɛlɛ, Awo ji mɔ ni tsɔse wɔ koni wɔná suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ ni wɔná bulɛ kɛha Biblia lɛ. Wɔkase akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi ji Yehowa, ni ákɛ lɛ ji wala Jɛɛhe. (Lala 36:10; 83:19) Wɔkase hu akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ eha wɔ, shi jeee nɔ ni haŋ wɔná miishɛɛ. (Yesaia 48:17) Awo tee nɔ ema anɔkwale ni eji akɛ wɔyɛ nitsumɔ krɛdɛɛ ko ni esa akɛ wɔtsu lɛ nɔ mi kɛha wɔ. Wɔkase akɛ Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mateo 24:14.

Beni miji gbekɛ lɛ, kɛji akɛ mijɛ skul kɛba shia ni minaaa mimami lɛ, miyaa miyataoɔ lɛ. Gbi ko beni miye aaafee afii ekpaa loo kpawo lɛ, miyana lɛ yɛ aboŋo ni ama lɛ tamɔ ŋwɛitsu lɛ mli. Kɛkɛ ni nugbɔ bɔi nɛmɔ waa diɛŋtsɛ. Wɔyɛ ŋwɛi ŋsɔɔdo lɛ nɔ, ni mibi lɛ kɛji akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Nu Afuɔ kroko miiba. Ema nɔ mi kɛha mi akɛ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ekɛ nu afua kpataŋ shikpɔŋ lɛ hiɛ dɔŋŋ. Mikaiɔ shii abɔ hu ni lasuogbelei ni fɔɔ tswaa yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ lɛ, mijo foi kɛyabote tsu ni ama ahɔ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ mli lɛ.

Awo kɛ ehe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli po dani afɔ́ mi. Kuu ko kpeeɔ yɛ wɔshia lɛ mli, ni amɛ fɛɛ amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛkɛ Kristo baahi shi yɛ ŋwɛi. Eyɛ mli akɛ ewa kɛha Awo akɛ eeeshiɛ yɛ shia kɛ shia moŋ, shi eha suɔmɔ ni eyɔɔ kɛya Nyɔŋmɔ lɛ ye egbeyeishemɔ lɛ nɔ. Eye anɔkwa aahu kɛyashi egbo yɛ November 24, afi 1969 beni eye afii 84. Dani ebaagbo lɛ miwo etoiŋ akɛ, “Awo, ooya ŋwɛi, ni okɛ mɛi ni ole amɛ lɛ baahi shi.” Kwɛ miishɛɛ ni miná akɛ miyɛ Awo masɛi yɛ nakai be lɛ mli, ni miha ele akɛ miyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ lɛ mli! Ekɛ gbee ni yɔɔ blɛoo kɛɛ mi akɛ, “Oyɛ mlihilɛ kɛha mi waa.”

Wɔbɔi Shiɛmɔ

Yɛ afi 1939 lɛ Russell batsɔ gbɛgbalɔ, taakɛ atsɛɔ be-fɛɛ shiɛlɔi ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ. Etsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ Oklahoma kɛ Nebraska kɛyashi afɔ̃ lɛ nine yɛ afi 1944 koni ebasɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔhe lɛ yitso (ni atsɛɔ lɛ Betel), ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ. Mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ September 20, afi 1941, ni misɔmɔ yɛ Colorado, Kansas, kɛ Nebraska hei srɔtoi. Jeee mɛi krokomɛi ni miye mibua amɛ ni amɛkase Yehowa he nii lɛ pɛ hewɔ ni miná miishɛɛ yɛ nakai afii ni mikɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, shi moŋ akɛni mikase bɔ ni afeɔ akɛ he fɔɔ enɔ lɛ hewɔ.

Beni Russell je gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, no mli lɛ Wayne yɛ nɔtsamɔ skul yɛ United States kooyi-bokagbɛ, beni etsu nii fioo sɛɛ. Sɛɛ mli lɛ afɔ̃ lɛ nine kɛba Betel. Ekɛ be fioo tsu nii yɛ Kingdom Farm, ni bɛŋkɛ Ithaca, New York lɛ. Nakai ŋmɔ lɛ mli aduɔ niyenii ni mɛi ni tsuɔ nii yɛ jɛmɛ kɛ agbɛnɛ hu nitsulɔi aaafee 200 ni tsuɔ nii yɛ Brooklyn Betel lɛ yeɔ lɛ yɛ. Wayne kɛ ehesaai kɛ eniiashikpamɔ lɛ tsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli kɛyashi egbo yɛ afi 1988.

Minyɛmiyoo Ardis kɛ James Kern bote gbalashihilɛ mli, ni amɛfɔ́ bii enumɔ. Egbo yɛ afi 1997 mli. Minyɛmiyoo kroko ni ji Clara lɛ etee nɔ eye Yehowa anɔkwa kɛbashi ŋmɛnɛ, ni miyasaraa lɛ lolo yɛ eshia ni yɔɔ Colorado lɛ kɛ́ miba hejɔɔmɔ. Wɔnyɛmi nuu bibioo kwraa ni ji Curtis lɛ ba Brooklyn Betel yɛ afi 1940 afii lɛ teŋgbɛ. Ekudɔɔ tsɔne kakadaŋŋ ni guɔnii srɔtoi yɔɔ mli lɛ kɛjɛɔ Brooklyn kɛyaa Kingdom Farm shiiabɔ. Eboteee gbalashihilɛ mli, ni egbo yɛ afi 1971.

Nɔ ni MishweɔBetel Sɔɔmɔ

Minyɛmimɛi hii onukpai lɛ tsɔ hiɛ tee Betel, ni ekã mitsui nɔ akɛ mihu mayasɔmɔ yɛ jɛmɛ. Miheɔ miyeɔ akɛ amɛnɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ hewɔ ni afɔ̃ mi nine lɛ. Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ he yinɔsane ni minyɛ gba mi, kɛ mi diɛŋtsɛ mihiŋmɛi ni mikɛna Biblia gbalɛi ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ ha miná shwelɛ akɛ masɔmɔ yɛ Betel. Miwo Yehowa shi yɛ sɔlemɔ mli akɛ kɛ́ eha mibasɔmɔ yɛ Betel lɛ, mishiŋ kɔkɔɔkɔ, ja miná Kristofoi agbɛnaa nii ko ni esa akɛ mashi ni miyatsu he nii.

Mibashɛ Betel yɛ June 20, afi 1945, ni aha mi nitsumɔ akɛ tsu mli saalɔ. Daa gbi lɛ misaa tsũi 13 mli, ni misaa saatsei 26 nɔ, ni mibɛɛɔ ablanaa lɛ kɛ atrakpoi lɛ anɔ, ni mitsumɔɔ samfɛji lɛ ahe. Nitsumɔ lɛ wa. Gbi fɛɛ gbi kɛ miitsu nii lɛ, mikɛɔ mihe akɛ, ‘Etɔ bo lɛɛlɛŋ, shi oyɛ Betel ni ji Nyɔŋmɔ shia lɛ mli!’

Beni mije misɔɔmɔ yɛ Betel lɛ shishi nɔŋŋ lɛ, nɔ ko ni yɔɔ hiɛgbele ba minɔ. Akɛni atsɔse mi yɛ akrowa hewɔ lɛ, mileee akɛ dumbwaiter ji tsɔne bibioo ko ni akɛholeɔ nibii kɛjɛɔ ŋsɔɔdo kome nɔ kɛyaa ŋsɔɔdo kroko nɔ. Ojogbaŋŋ, gbi ko lɛ mɔ ko tswa mi tɛlifon ni ekɛɛ mi akɛ, “Ofainɛ ni oha dumbwaiter lɛ aba shikpɔŋ?” Mɔ ni tswa mi lɛ kɛ etɛlifon lɛ fɔ nɔ oya, no hewɔ lɛ mileee nɔ ni mafee. Shi no sɛɛ lɛ mikai akɛ nyɛmimɛi hii ni yɔɔ ŋsɔɔdo ni misaa emli tsũi lɛ amli lɛ ateŋ mɔ kome ji waiter (nuu ni ŋmɛɔ mɛi okpɔlɔ.) No hewɔ lɛ miyatswa eshinaa lɛ ni mikɛɛ lɛ akɛ, “Aatao bo yɛ kpata lɛ shi.”

Mikɛ Nathan Knorr Bote Gbalashihilɛ Mli

Kɛjɛ afi 1920 afii lɛ amli lɛ, abiɔ koni Betelbii ni miisumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ashi Betel ni amɛyatsu Maŋtsɛyeli lɛ he nibii krokomɛi ahe nii yɛ hei krokomɛi. Shi yɛ afi 1950 shishijee mli lɛ, aŋmɛ mɛi ni kɛ afii ni fa esɔmɔ yɛ Betel ni miisumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ gbɛ ni amɛhi jɛmɛ. No hewɔ lɛ beni Nathan H. Knorr, ni no mli lɛ eji mɔ ni nyiɛ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ ná mihe miishɛɛ lɛ, mikɛɛ mihe akɛ, ‘Agbɛnɛ, naa mɔ ko ni baahi Betel!’

Nathan yɛ gbɛnaa nii babaoo ni etsuɔ he nii yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ ni ekwɛɔ nɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ ekɛ nɔ ko eteee mi, shi etsɔɔ mi yiŋtoi babaoo hewɔ ni esa akɛ masusu suɔmɔ ni ebi mi akɛ ekɛ mi baabote gbalashihilɛ mli lɛ he dani makpɛlɛ nɔ lɛ. Nakai beaŋ lɛ, efaa gbɛ babaoo kɛyasaraa Yehowa Odasefoi anitsumɔhe niji ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ, ni bei pii lɛ eyeɔ otsii abɔ. No hewɔ lɛ etsɔɔ mli akɛ abaagbala wɔmli bei babaoo.

Beni miji oblayoo lɛ, mifeɔ he mfoniri yɛ mijwɛŋmɔ mli akɛ miibote gbalashihilɛ mli yɛ fɛ̃ibe mli, ni miiye yookpeemɔ sɛɛ hejɔɔmɔ lɛ yɛ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ anɔ yɛ Hawaii. Enɛ ba mli, wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ fɛ̃ibe mli yɛ January 31, afi 1953, ni wɔyaye yookpeemɔ sɛɛ hejɔɔmɔ lɛ nakai Hɔɔ lɛ shwane kɛ Hɔgbaa yɛ New Jersey. Wɔbɔi nitsumɔ ekoŋŋ Ju. Shi enɔ otsi lɛ, wɔkɛ otsi yaye yookpeemɔ sɛɛ hejɔɔmɔ.

Hefatalɔ ko ni Tsuɔ Nii waa

Beni Nathan ba Betel yɛ afi 1923 lɛ, no mli lɛ eye afii 18. Ená tsɔsemɔ kpakpa kɛjɛ mɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ, tamɔ Joseph F. Rutherford ni no mli lɛ enyiɛɔ Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ hiɛ lɛ, kɛ nikalamɔ nitsumɔhe lɛ nɔkwɛlɔ ni ji Robert J. Martin lɛ aŋɔɔ. Beni Nyɛminuu Martin gbo yɛ September afi 1932 lɛ, Nathan batsɔ nikalamɔ nitsumɔhe lɛ nɔkwɛlɔ. Enɔ afi lɛ, Nyɛminuu Rutherford kɛ Nathan tee ni amɛyasara Yehowa Odasefoi anitsumɔhe niji ni yɔɔ Europa lɛ. Beni Nyɛminuu Rutherford gbo yɛ January afi 1942 lɛ, akɛ nitsumɔ wo Nathan dɛŋ akɛ ekwɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ nɔ.

Nathan kwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ, ni be fɛɛ be lɛ eeto gbɛjianɔ kɛha shweremɔ ni baaba wɔsɛɛ. Shi akɛni mɛi komɛi susuɔ akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa hewɔ lɛ, amɛsusu akɛ enɛ ejaaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ ko ni na wɔsɛɛ be he gbɛjianɔ ni Nathan eto lɛ bi lɛ akɛ: “Nyɛminuu Knorr, te enɛ shishi hu? Ani oheee oyeee akɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ?” Eha hetoo akɛ: “Miheɔ miyeɔ, shi kɛ́ ebaaa oya taakɛ wɔkpaa gbɛ lɛ, no mli lɛ wɔsaa wɔhe wɔto momo.”

Susumɔ ko ni kã Nathan tsui nɔ waa ji ni eto skul ko shishi kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ February 1, afi 1943 lɛ, aje maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi askul shishi yɛ ŋmɔ agbo ni minyɛminuu Wayne tsuɔ nii yɛ mli lɛ mli. Eyɛ mli ákɛ akɛ nɔ ni miihe ashɛ nyɔji enumɔ feɔ Biblia mli nikasemɔ ni mli wa lɛ moŋ, shi Nathan kwɛ koni nikaselɔi lɛ aná hiɛtserɛjiemɔ ko. Beni aje skul lɛ shishi etsɛko lɛ, no mli lɛ efataa skulbii lɛ ahe kɛtswaa bɔɔl, shi akɛni eeshe gbeyei akɛ ebaapila, ni no baagba kpokpaa nɔ kpeei ni eeeya yɛ hulutsoo be lɛ mli lɛ naa hewɔ lɛ, ekpa tswaa. Ehala moŋ akɛ ebaafee mɔ ni kwɛɔ shwɛmɔ lɛ nɔ. Nikaselɔi lɛ amii shɛɔ amɛhe kɛji akɛ ekwa etsake mlai lɛ ahiɛ ni eye kɛha shwɛlɔi ni jɛ maŋsɛɛ ni tswaa eko lɛ.

Gbɛ̀i ni Mikɛ Nathan Fã

Yɛ naagbee lɛ mikɛ Nathan bɔi gbɛfaa kɛ maŋsɛɛ yaa. Mináa niiashikpamɔi ni mikɛ mɛi ni kɛ amɛhe eha yɛ nitsumɔhe niji lɛ amli lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ gbaa wɔhe lɛ ahe miishɛɛ waa. Mi diɛŋtsɛ mikɛ mihiŋmɛi na suɔmɔ kɛ hetuu-kɛhamɔ ni amɛyɔɔ lɛ, ni mikase amɛgbɛjianɔtoo kɛ shihilɛi amli ni amɛyɔɔ yɛ maji ni aha amɛ nitsumɔ yɛ mli lɛ. Amɛŋmaa mi woji lolo ni amɛkɛtsɔɔ hiɛsɔɔ ni amɛná kɛha saramɔ nɛɛ lɛ yɛ afii babaoo ni eho lɛ amli.

Kɛ́ misusu gbɛ̀i ni wɔfã lɛ ahe lɛ, mikaiɔ nibii babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni wɔtee Poland lɛ, nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi ni damɔ mihiɛ lɛ miiwie ablɛbi. Mibi amɛ akɛ, “Mɛni hewɔ nyɛwieɔ ablɛbi lɛ?” Amɛkpa mi fai, ni amɛtsɔɔ mli akɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ ni agu yɛ Poland, ni akɛ tsɔji ni akɛmɔmɔɔ wiemɔ wo amɛshiai amli lɛ ha amɛfee mɛi ni fɔɔ ablɛbi wiemɔ.

Nyɛmiyoo Adach ji mɛi babaoo ni sɔmɔ beni agu nitsumɔ lɛ yɛ Poland lɛ ateŋ mɔkome. Eyitsɔi edɔrɔ kɛshwie ehiɛnaa. Gbi ko lɛ ewó eyitsɔi ni edɔrɔ lɛ nɔ ni ekɛ atswã agbo ko ni jɛ nɔ ko ni yiwalɔ ko kɛtswa lɛ hewɔ lɛ tsɔɔ mi. Beni mi diɛŋtsɛ mikɛ mihiŋmɛi na nibii ni jɛ niseniianii ni wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ damɔ naa lɛ mli ba lɛ, minaa kpɛ mihe.

Yɛ Betel sɛɛ lɛ, Hawaii ji he ko ni misumɔɔ waa. Mikaiɔ kpee ni afee yɛ jɛmɛ yɛ Hilo maŋ lɛ mli yɛ afi 1957 lɛ. Eji kpee wulu diɛŋtsɛ, ni mɛi ni ba lɛ ayi fa kwraa fe Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ. Maŋ onukpa lɛ po ha ahere Nathan kɛba maŋ lɛ mli tamɔ maŋ onukpa ko. Mɛi pii ba amɛbaŋa wɔ, ni amɛkɛ fɔfɔi ni afimɔ bawo wɔkuɛ.

Afee kpee kroko ni yɔɔ miishɛɛ lɛ yɛ Nuremberg, Germany yɛ afi 1955 lɛ mli, ni afee yɛ heni tsutsu ko lɛ Hitler asraafoi babuaa amɛhe naa yɛ lɛ. Mɛi pii le akɛ Hitler kã kita yɛ biɛ akɛ ebaabule Yehowa webii ashishi yɛ Germany, shi amrɔ nɛɛ Yehowa Odasefoi eyi shwɛmɔhe nɛɛ obɔ! Minyɛɛɛ matsi yaafonui ni jɛɔ mihiŋmɛiiaŋ lɛ naa. Wiemɔ kpoku lɛ da ni tsei ni akɛhà sɛɛ lɛ hiɛ akulashiŋŋ wuji 144. Miyɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ, ni minyɛ mina toibolɔi babaoo ni fa fe 107,000 lɛ. Amɛbua shi kɛtee sɛɛ shɔŋŋ, ni etɔ mi dani minyɛ mina heni amɛnaa tãa yɛ.

Wɔyɔse emuuyeli mli ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Germany lɛ hiɛ, kɛ hewalɛwoo ni Yehowa kɛha amɛ beni awaa amɛ yi yɛ Nazi nɔyeli lɛ shishi lɛ. Ewo wɔ diɛŋtsɛ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaye Yehowa anɔkwa ni wɔhiɛ wɔ emuuyeli lɛ mli kɛha lɛ lɛ mli hewalɛ. Nathan ha naagbee wiemɔ lɛ, ni beni egbe naa lɛ, efɔ̃ toibolɔi lɛ nine. Amrɔ nɔŋŋ ni amɛhere nɔ ni amɛbɔi amɛ klaladukui lɛ fɔɔ kɛye wɔ shɛɛ. Etamɔ fɔfɔi babaoo ni yɔɔ fɛɔ yɛ abɔɔ ko mli.

Nɔ kroko hu ni mihiɛ kpaŋ nɔ hu ji Portugal ni wɔtee yɛ December afi 1974 lɛ. Wɔfata Odasefoi ni tee klɛŋklɛŋ kpee ni afee yɛ Lisbon beni akɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ wo mla shishi lɛ ahe. Águ nitsumɔ lɛ afii 50! Eyɛ mli akɛ nakai beaŋ lɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 14,000 pɛ yɔɔ maŋ lɛ mli moŋ, shi mɛi ni fa fe 46,000 ba kpeei enyɔ ni afee lɛ. Beni nyɛmimɛi lɛ kɛɛ akɛ: “Ehe ehiaaa ni wɔtée dɔŋŋ. Wɔyɛ heyeli lɛ”, mihiŋmɛiiaŋ kpala nu.

Kɛjɛ be mli ni mikɛ Nathan fãa gbɛ lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, minyaa trukaa odaseyeli yɛkɔɔyɔŋ lɛji amli, niyeliheikɛ gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli he. Mihiɛɔ woji be fɛɛ be kɛsaa mihe kɛyeɔ odase. Yoo ko bi mi heni mitsuɔ nii yɛ, be ko beni wɔmiimɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ ko ni ekpe sɛɛ lɛ. Enɛ gbele gbɛ ni mikɛ lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ wɔmasɛi ni boɔ toi lɛ gba sane. Betel sɔɔmɔ kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eha mifee mɔ ni bɛ dekã ni yɔɔ miishɛɛ waa.

Hela kɛ Shimɔ Mli Hewalɛwoo

Yɛ afi 1976 lɛ, kansa hela mɔ Nathan, ni mi kɛ Betel nitsulɔi krokomɛi lɛ ye ebua lɛ koni edamɔ naa. Yɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni miiba shi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔfɔ̃ɔ nitsumɔ niji ni yɔɔ je lɛŋ lɛ amli bii srɔtoi ni eba Brooklyn kɛha tsɔsemɔ lɛ nine kɛbaa wɔtsu lɛ mli. Mikaiɔ sramɔ ni Don kɛ Earlene Steele, Lloyd kɛ Melba Barry, Douglas kɛ Mary Guest, Martin kɛ Gertrud Poetzinger, Pryce Hughes kɛ mɛi krokomɛi babaoo basara wɔ lɛ. Bei pii lɛ amɛgbaa wɔ niiashikpamɔi komɛi ni amɛná yɛ amɛmaji lɛ amli lɛ. Niiashikpamɔ ni tsɔɔ bɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ fi shi shiŋŋ beni agu nitsumɔ lɛ titri ji nɔ ni náa minɔ hewalɛ waa.

Beni Nathan yɔse akɛ etsɛŋ ni ebaagbo lɛ, ewo mi ŋaa kpakpa ko ni baaye abua mi koni madamɔ okulafeemɔ naa. Ekɛɛ akɛ: “Wɔná gbalashihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ. Mɛi babaoo naaa enɛ.” Nɔ kome ni ha wɔgbalashihilɛ lɛ fee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ ji mɔ hesusumɔ ni Nathan yɔɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji akɛ wɔkɛ mɛi babaoo kpe yɛ wɔgbɛfãa lɛ mli lɛ, ekɛɔ mi akɛ: “Audrey, kɛ́ bei komɛi lɛ mikɛ amɛ ŋaaa bo lɛ, belɛ mihiɛ kɛkɛ ni ekpa amɛgbɛi anɔ.” Eŋɔɔ minaa waa akɛ etsɔ hiɛ ekɛɛ mi.

Nathan kai mi akɛ: “Wɔhiɛnɔkamɔ lɛ bafeɔ nɔ ni baaba mli kɛ̃ yɛ wɔgbele sɛɛ, ni ehe ehiaaa ni wɔna nɔ dɔŋŋ.” Kɛkɛ ni ewo mi hewalɛ akɛ: “Kwɛmɔ ohiɛ tɛ̃ɛ, ejaakɛ jɛmɛ onyɔmɔwoo lɛ baajɛ kɛba. Eyɛ mli akɛ ojwɛŋmɔ baaya nɔ ekai bo nibii ni eho lɛ moŋshi kaasusu he babaoo. Be sɛɛkɛlɛ baagbe odɔlɛ lɛ. Omli akafu, ni ohe akafee bo diɛŋtsɛ ohe mɔbɔ hu. Omli afili bo akɛ oná miishɛɛ kɛ jɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ. Kɛ́ be fioo shwie mli lɛ, obaana akɛ nibii ni obaakai lɛ baaha oná miishɛɛ. Nikaimɔ ji nikeenii ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Feemɔ mɔ ni bɛ dekãbɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ owala atsu nii kɛye obua mɛi krokomɛi. Enɛ baaye abua bo ni oná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli.” Yɛ naagbee lɛ, Nathan gbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ June 8, afi 1977.

Gbalashihilɛ Mli ni Mikɛ Glenn Hyde Bote

Nathan ekɛɛ mi akɛ manyɛ madamɔ blema nibii ni yɔɔ mijwɛŋmɔ mli lɛ nɔ mahi shi loo ni maje shihilɛ hee shishi. No hewɔ lɛ beni aha mishi kɛtee Watchtower Farms yɛ Wallkill, New York yɛ afii 1978 lɛ, mikɛ Glenn Hyde ni ji mɔ ko ni he yɔɔ fɛo, ni yɔɔ kpoo, ni ji agwaseaŋ gbɔmɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli. Etsu nii akɛ Nu Hiɛ Asraafonyo beni United States kɛ Japan wuɔ ta lɛ, dani ebatsɔ Odasefonyo.

Glenn tsu nii yɛ PT (ni ji lɛlɛ bibioo ni akɛfoɔ shi kɛbuɔ he ko lɛ) mli, ni aha lɛ nitsumɔ yɛ he ni tsɔne ni hãa lɛlɛ lɛ nyiɛɔ lɛ yɔɔ lɛ. Yɛ tsɔne lɛ gbɛɛmɔ hewɔ lɛ, etoi kome nuuu nii jogbaŋŋ. Ebatsɔ la gbelɔ yɛ ta lɛ sɛɛ. Nibii ni ena yɛ ta lɛ mli lɛ ha ela lamɔi ni yɔɔ gbeyei afii babaoo. Ekase Biblia mli anɔkwale lɛ kɛjɛ ewoloŋmalɔ ni ye lɛ trukaa odase lɛ ŋɔɔ.

Sɛɛ mli yɛ afi 1968 lɛ, afɔ̃ Glenn nine kɛba Betel koni ebasɔmɔ akɛ la gbelɔ yɛ Brooklyn. Kɛkɛ ni beni aná lɔle ni akɛgbeɔ la yɛ Watchtower Farms lɛ, aha eshi kɛtee jɛmɛ yɛ afi 1975. Yɛ naagbee lɛ, Alzheimer hela mɔ lɛ. Yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ sɛɛ afii nyɔŋma lɛ, Glenn gbo.

Mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ madamɔ naa? Shikome ekoŋŋ lɛ nilee ni Nathan kɛha mi beni eyɔse akɛ eegbo lɛ shɛje mimii. Mitee nɔ mikane nɔ ni eŋma kɛha mi ni kɔɔ bɔ ni adamɔɔ okulafeemɔ naa lɛ. Mikɛ mɛi krokomɛi ni amɛhefatalɔi gboɔ lɛ gbaa wiemɔi nɛɛ ahe sane lolo, ni amɛ hu Nathan ŋaawoo lɛ eshɛje amɛmii. Hɛɛ, taakɛ ewo mi ŋaa koni mafee lɛ, ehi akɛ aaakwɛ hiɛ tɛ̃ɛ.

Nyɛmifeemɔ ni He Yɔɔ Sɛɛnamɔ

Nɔ titri ni ha miná miishɛɛ kɛ shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ ji nanemɛi ni misumɔɔ amɛ ni yɔɔ Betel weku lɛ mli lɛ. Amɛteŋ mɔkome titri ji Esther Lopez, ni gbe Buu-Mɔɔ Gilead Skul ni ji etɛ ni afee yɛ afi 1944 lɛ naa lɛ. Eku esɛɛ kɛba Brooklyn yɛ February afi 1950, ni ebasɔmɔ akɛ wiemɔi ashishitsɔɔlɔ ni tsɔɔ wɔ-Biblia kasemɔ woji lɛ ashishi kɛyaa Spanish wiemɔ mli. Bei pii kɛ Nathan fa gbɛ eshi mi lɛ, Esther bafeɔ minaanyo ni bɛŋkɛ mi kpaakpa. Lɛ hu eyɛ Watchtower Farms. Amrɔ nɛɛ ni eye aaafee afii 95 hewɔ lɛ, egbɔmɔtso hewalɛnamɔ lɛ miiba shi ni aakwɛ lɛ yɛ wɔhelatsɛmɛi akwɛmɔhe lɛ.

Yɛ miweku kɔkrɔɔ lɛ mli lɛ, Russell kɛ Clara pɛ yɔɔ wala mli lolo. Russell eye fe afii 90 ni ekɛ anɔkwayeli miisɔmɔ yɛ Brooklyn Betel. Efata mɛi klɛŋklɛŋ ni bote gbalashihilɛ mli ni aha amɛhi Betel lɛ ahe. Ekɛ Betel weku lɛ mlinyo ni atsɛɔ lɛ Jean Larson lɛ bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1952. Jean nyɛminuu Max ba Betel yɛ afi 1939, ni ebaye Nathan sɛɛ akɛ nikalamɔ nitsumɔhe lɛ nɔkwɛlɔ yɛ afi 1942. Max tee nɔ etsu sɔ̃i babaoo ahe nii yɛ Betel, ni eye ebua hu kɛkwɛ eŋa ni esumɔɔ lɛ ni atsɛɔ lɛ Helen ni miiye aŋsɔ kɛ mliteŋ wu mli hela lɛ.

Kɛ́ misusu nɔ ni fe afii 63 ni mikɛtsu Yehowa be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ he lɛ, manyɛ makɛɛ akɛ miná shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ lɛɛlɛŋ. Betel etsɔ mishia, ni miiya nɔ mikɛ miishɛɛ miisɔmɔ yɛ biɛ. Mikɛ shidaa miiha mifɔlɔi yɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ nitsumɔ he kɛ shwelɛ akɛ asɔmɔ Yehowa lɛ ni amɛdu kɛwo wɔmli lɛ hewɔ. Shi nɔ ni haa shihilɛ feɔ miishɛɛ lɛɛlɛŋ lɛ ji wɔnyɛmifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ baahi shi yɛ shikpɔŋ nɔ, ni wɔsɔmɔ wɔ-Bɔlɔ Kpeteŋkpele Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ kɛya naanɔi anaanɔ lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mifɔlɔi ayemforokpeemɔ gbi yɛ June afi 1912

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kɛjɛ abɛku kɛtee ejurɔ: Russell, Wayne, Clara, Ardis, mi, kɛ Curtis yɛ afi 1927

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Midamɔ Frances kɛ Barbara McNaught teŋ beni mitsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ afi 1944

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Yɛ Betel yɛ afi 1951. Kɛjɛ abɛku kɛtee ejurɔ: Mi, Esther Lopez, kɛ minyɛminuu ŋa Jean

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mikɛ Nathan kɛ efɔlɔi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mikɛ Nathan yɛ afi 1955

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Mikɛ Nathan yɛ Hawaii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Mikɛ miwu ni ji enyɔ, Glenn