Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔ Susuɔ Ohe Lɛɛlɛŋ

Nyɔŋmɔ Susuɔ Ohe Lɛɛlɛŋ

Nyɔŋmɔ Susuɔ Ohe Lɛɛlɛŋ

EJI adebɔɔ su akɛ wɔɔbi Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ beni wɔyaje oshara shihilɛ ko mli. Ejaakɛ ‘eda ni ehewalɛ fa, ni enilee hu aleee naa.’ (Lala 147:5) Lɛ ji mɔ pɛ ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkpee wɔnaagbai lɛ anaa. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ fɔɔ wɔ nine koni ‘wɔfɔse wɔtsui’ wɔshwie ehiɛ. (Lala 62:9) Belɛ, mɛni hewɔ mɔ ni mɛi babaoo nuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ haaa amɛsɔlemɔi ahetoo lɛ? Ani no tsɔɔ akɛ esusuuu mɔ he?

Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ oyaiyeli baashwa Nyɔŋmɔ akɛ etsuuu shihilɛ lɛ he nɔ ko lɛ, kaimɔ be mli ni oji gbekɛ lɛ. Ani be ko shɛ ni owie oshi ofɔlɔi akɛ amɛsumɔɔɔ bo, akɛni amɛfeee nibii ni otaoɔ lɛ fɛɛ amɛhaaa bo lɛ hewɔ? Gbekɛbii pii feɔ nakai. Shi kɛlɛ, beni oda lɛ oyɔse akɛ ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ bo yɛ gbɛ̀i babaoo anɔ, ni ákɛ kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ni gbekɛ ko biɔ lɛ nɔ lɛ jeee nifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli.

Nakai nɔŋŋ kɛji akɛ Yehowa haaa wɔsɔlemɔi ahetoo yɛ gbɛ ni wɔkpaa gbɛ nɔ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ekwa wɔ. Anɔkwale lɛ ji akɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ yɛ gbɛ̀i babaoo anɔ akɛ esusuɔ wɔ fɛɛ wɔhe.

“Emli Nɔŋŋ Wɔhiɛ Kamɔ Yɛ”

Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Nyɔŋmɔ hewɔ “wɔhiɛ kamɔ ni wɔtsiɔ wɔhe ni wɔyɔɔ” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:28) Wala ni eha wɔ lɛ tsɔɔ suɔmɔ mli diɛŋtsɛ ni ejɛɔ esusuɔ wɔhe!

Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛ wɔhiamɔ nii haa wɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔhi wala mli. Wɔkaneɔ akɛ: “Ohãa jwɛi kwɛ̃ɔ haa shia kooloi lɛ, kɛ shwie hu ni gbɔmɔ yɔɔ he nitsumɔ, koni shikpɔŋ lɛ aba niyenii.” (Lala 104:14) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ-Bɔlɔ lɛ feɔ babaoo fe shihilɛ mli hiamɔ nibii kɛkɛ ni ekɛhaa wɔ. Ejɛɔ esuɔmɔ mli ehaa ‘nugbɔ jɛɔ ŋwɛi nɛɔ haa wɔ, kɛ afii ni baa nii pii hu, ekɛ ŋmaa kɛ miishɛɛ woɔ wɔtsuiiaŋ obɔ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 14:17.

Kɛlɛ, ekolɛ mɛi komɛi ayiŋ baafee amɛ kɔshikɔshi akɛ, ‘Kɛji akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ waa nakai lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni eŋmɛɔ gbɛ ni wɔpiŋ?’ Ani ole nakai sanebimɔ lɛ hetoo?

Ani Esa akɛ Ashwa Nyɔŋmɔ?

Adesai apiŋmɔ lɛ babaoo jɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnifeemɔi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ale osharai ni yɔɔ nifeemɔi ni baanyɛ aye awui yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ jogbaŋŋ. Kɛlɛ, gbɔmɛi kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli, amɛkɛ dãa kɛ tsofai krokomɛi tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, amɛshɛreɔ tawa, amɛkɛ amɛhe woɔ kpɔiaŋgbɔlemɔi ni yeɔ awui mli, amɛwoɔ lɔle foi fe nine, kɛ nibii krokomɛi. Namɔ esa akɛ ashwa kɛji akɛ piŋmɔ jɛ jeŋba ni yɔɔ oshara tamɔ nɛkɛ mli ba? Nyɔŋmɔ loo mɔ ni efeee nii yɛ nilee mli lɛ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.”—Galatabii 6:7.

Kɛfata piŋmɔ ni adesai kɛbaa amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ lɛ he lɛ, bei pii lɛ amɛyeɔ mɛi krokomɛi awui. Kɛji akɛ maŋ ko fã ta lɛ, eka shi faŋŋ akɛ esaaa akɛ ashwaa Nyɔŋmɔ yɛ piŋmɔi ni baajɛ mli aba lɛ he. Ani esa akɛ ashwa Nyɔŋmɔ kɛji akɛ awuiyelɔ ko yatutua emaŋnyo, ni pilamɔ loo gbele jɛ mli kɛba? Dabi kwraa! Kɛji akɛ nɔyelɔ yiwalɔ ko wa mɛi ayi, epiŋ mɛi, ni egbe mɛi ni yɔɔ ekudɔmɔ shishi lɛ, ani esa akɛ wɔshwa Nyɔŋmɔ? No ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli.—Jajelɔ 8:9.

Ni mɛi akpekpei abɔ ni yeɔ ohia futaa loo ni hɔmɔ ni naa wa miiye amɛ lɛ hu? Ani esa akɛ ashwa Nyɔŋmɔ? Dabi. Wɔshikpɔŋ lɛ baa niyenii babaoo ni baanyɛ alɛ mɔ fɛɛ mɔ. (Lala 10:2, 3; 145:16) Nibii ni Nyɔŋmɔ kɛduroɔ wɔ ní ajaaa lɛ pɛpɛɛpɛ lɛ ji nɔ ni kɛ hɔmɔ ni egbɛ eshwã kɛ ohia shihilɛ lɛ baa. Ni adesai apɛsɛmkunya su lɛ haaa anyɛ atsu nakai naagba lɛ he nii.

Nɔ Tuuntu ni Kɛ Naagba lɛ Ba

Ni kɛlɛ, namɔ esa akɛ ashwa kɛji hela mɔ́ mɔ ko loo egbo yɛ gbɔlɛ hewɔ? Ani ebaafee bo naakpɛɛ akɛ ooole akɛ esaaa akɛ ashwaa Nyɔŋmɔ yɛ no po hewɔ? Nyɔŋmɔ ebɔɔɔ gbɔmɔ koni egbɔ ni egbo.

Yehowa kɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli gbɛkpamɔ ha klɛŋklɛŋ adesai enyɔ, ni ji Adam kɛ Hawa beni ekɛ amɛ wo Eden abɔɔ lɛ mli lɛ. Shi kɛlɛ, eyɛ faŋŋ akɛ eesumɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ ayi obɔ kɛ adesai ni hiɛ baasɔ amɛ gboshinii lɛ. No hewɔ lɛ, eha amɛ wɔsɛɛ be wala gbɛkpamɔ lɛ damɔ nɔ ko nɔ. Adam kɛ Hawa baaya nɔ amɛhi paradeiso mli kɛji akɛ amɛfee toiboo amɛha amɛ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ.—1 Mose 2:17; 3:2, 3, 17-23.

Dɔlɛ sane ji akɛ, Adam kɛ Hawa tse atua. Hawa hala akɛ ebaabo Satan Abonsam toi. Elaka lɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nɔ ko kpakpa miitee lɛ. No hewɔ lɛ ekɔ pɛsɛmkunya gbɛ ko ni ebɔ mɔdɛŋ koni ‘etamɔ Nyɔŋmɔ, ni elé ekpakpa kɛ efɔŋ.’ Adam yafata ehe yɛ atua ni etse lɛ mli.—1 Mose 3:5, 6.

Beni Adam kɛ Hawa fee esha lɛ, amɛjie amɛhe kpo akɛ mɛi ni esaaa akɛ amɛhiɔ shi kɛyaa naanɔ. Amɛpiŋ yɛ oshara ni jɛ mli ba lɛ mli. Amɛhewalɛ kɛ nyɛmɔ nɔ gbɔ́, ni naagbee kwraa lɛ amɛgboi. (1 Mose 5:5) Shi kɛlɛ, nibii ni jɛ amɛ atuatsemɔ lɛ mli ba lɛ yɛ hiɛdɔɔ waa diɛŋtsɛ. Wɔmiipiŋ lolo yɛ nɔ ni jɛ Adam kɛ Hawa esha lɛ mli ba lɛ he. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Gbɔmɔ kome [Adam] nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Romabii 5:12) Hɛɛ, yɛ Adam kɛ Hawa atuatsemɔ lɛ hewɔ lɛ, esha kɛ gbele egbɛ eshwã adesai aweku muu lɛ fɛɛ teŋ tamɔ gbele hela.

Odaseyeli ni Fe Fɛɛ ni Tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Susuɔ Wɔhe

Ani no tsɔɔ akɛ afite gbɔmɔ adesa ni Nyɔŋmɔ bɔ lɛ lɛ kwraa? Dabi, ni enɛ kɛwɔ baa odaseyeli ni fe fɛɛ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsɔ nɔ ko ni jara wa waa ni ŋmɛɛ lɛ lɛ nɔ ekɛ nɔdaamɔnɔ kɛha adesa kpɔmɔ kɛmiijɛ esha kɛ gbele mli lɛ ha. Kpɔmɔnɔ jara lɛ ji Yesu wala ni eye emuu, ni ejɛ esuɔmɔ mli ekɛha yɛ wɔ hewɔ lɛ. (Romabii 3:24) No hewɔ lɛ, bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Kɛtsɔ nɛkɛ suɔmɔ nifeemɔ ni ekaaa nɛɛ nɔ lɛ, wɔnáa hiɛnɔkamɔ shikome ekoŋŋ akɛ wɔbaahi shi kɛya naanɔ. Paulo ŋma kɛyaha Romabii lɛ akɛ: “Atsɔ mɔ kome jalɛ nɔ abu gbɔmɛi fɛɛ wala bem.”—Romabii 5:18.

Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ yɛ Nyɔŋmɔ be ni sa mli lɛ, piŋmɔ loo gbele ehiŋ shibɔlemɔ ŋulami ni ji Shikpɔŋ lɛ nɔ dɔŋŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, shihilɛi ni anaa yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ ji nɔ ni baahé shi: “Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ, ni eeeshi ebuu lɛ yɛ amɛteŋ, ni amɛaatsɔmɔ emaŋ, ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” (Kpojiemɔ 21:3, 4) Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘Mihiŋ wala mli ni mana nakai be lɛ.’ Shi kɛlɛ, anɔkwa sane lɛ ji akɛ obaanyɛ ohi wala mli. Ni kɛji akɛ ogbo tete po lɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ atee bo shi kɛjɛ gbohii ateŋ. (Yohane 5:28, 29) No ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha wɔ, ni nakai ji bɔ ni ebaaba mli. Kwɛ bɔ ni ejeee anɔkwale kwraa akɛ aaakɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ susuuu adesai ahe!

“Nyɛtsia Nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ”

Eyɛ miishɛɛ akɛ aaale akɛ Nyɔŋmɔ eje tsabaa ko ni baajie adesai apiŋmɔ he naagba lɛ kɛya kwraa ni ebaŋ dɔŋŋ lɛ shishi. Ni ŋmɛnɛ hu? Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛji wɔsuɔlɔ ko gbo loo hela mɔ wɔbi ko? Ojogbaŋŋ, be ni Nyɔŋmɔ baajie hela kɛ gbele kɛya lɛ shɛko. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔmɛ fioo koni akɛtsu no he nii. Shi Nyɔŋmɔ kwako wɔ. Kaselɔ Yakobo kɛɛ akɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi eeebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:8) Hɛɛ, wɔ-Bɔlɔ lɛ fɔɔ wɔnine koni wɔkɛ lɛ abaná wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa, ni mɛi ni feɔ nakai lɛ nuɔ he akɛ efiɔ amɛsɛɛ be fɛɛ be, yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli.

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ? Aaafee afii 3,000 ni eho nɛ lɛ, Maŋtsɛ David bi sane ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ: “Yehowa, . . . namɔ aaahi ogɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ?” (Lala 15:1) David ha lɛ diɛŋtsɛ esanebimɔ lɛ hetoo beni etee nɔ ekɛɛ akɛ: “Mɔ ni nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ ni etsuɔ jalɛ nii, ni ejɛɔ etsui mli ewieɔ anɔkwale; mɔ ni kɛ elilɛi yeee mɔ he osheku, ní efeee enaanyo efɔŋ ko.” (Lala 15:2, 3) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yehowa hereɔ mɛi ni nyiɛɔ gbɛ ni Adam kɛ Hawa kpoo lɛ nɔ lɛ atuu. Etsiɔ ebɛŋkɛɔ mɛi ni feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ.—5 Mose 6:24, 25; 1 Yohane 5:3.

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii? Ehe miihia ni wɔkase nɔ ni “hi ni eŋɔɔ Nyɔŋmɔ ni ji wɔyiwalaherelɔ lɛ naa”, koni agbɛnɛ wɔfee wɔnii yɛ no kɛ gbeekpamɔ naa. (1 Timoteo 2:3) Nɔ ni fata enɛ feemɔ he ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli anɔkwa nilee ni wɔɔná. (Yohane 17:3; 2 Timoteo 3:16, 17) Biblia lɛ ni aaakane lɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ kɛkɛ faaa. Ehe miihia ni wɔkase klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudafoi ni yɔɔ Beroia ni nu Paulo shiɛmɔ lɛ. Wɔkaneɔ yɛ amɛhe akɛ: “Amɛ lɛ amɛjie amɛyitsoŋ amɛmɔ wiemɔ lɛ mli, ni daa amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:11.

Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, wɔtsɔɔ Biblia lɛ kasemɔ jogbaŋŋ nɔ wɔwoɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli hewalɛ, ni no yeɔ ebuaa wɔ koni wɔná wɔkɛ lɛ teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa. (Hebribii 11:6) Eyeɔ ebuaa wɔ hu koni wɔnu gbɛ pɔtɛɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ adesai yeɔ ehaa lɛ shishi—jeee kɛha be kukuoo sɛɛnamɔ kɛkɛ, shi moŋ titri lɛ kɛha mɛi ni ajie ato lɛ fɛɛ ahilɛ-kɛhamɔ kpakpa ni baahi shi daa.

Susumɔ Kristofoi ni kɛ Nyɔŋmɔ yɔɔ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii lɛ ateŋ mɛi fioo awiemɔi ahe okwɛ. Danielle ni eye afii 16 lɛ kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ Yehowa naakpa, ni miyɛ nibii babaoo ni mada lɛ shi yɛ he. Eha mi fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ kɛ anɔkwa suɔmɔ kɛha lɛ, ni amɛtsɔɔ mi nii yɛ e-Wiemɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.” Kristofonyo ko ni yɔɔ Uruguay lɛ ŋma akɛ: “Mitsui mli eyi kɛ shidaa, ni etsirɛɔ mi koni mada Yehowa shi kɛha emlihilɛ ni misaaa lɛ kɛ enaanyobɔɔ lɛ.” Nyɔŋmɔ hereɔ gbekɛbii tete po atuu. Gabriela ni eye afii kpawo lɛ kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ Nyɔŋmɔ fe nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ je lɛ mli! Miyɛ mi diɛŋtsɛ mi-Biblia. Misumɔɔ akɛ makase Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ he nii.”

Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ jɛɔ amɛtsui mli amɛkɛ lalatsɛ lɛ kpãa gbee, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hilɛ hi ha mi” lɛ. (Lala 73:28) Aye abua amɛ koni amɛnyɛ amɛdamɔ naagbai ni amɛkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ anaa, ni amɛyɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ shiŋŋ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (1 Timoteo 4:8) Mɛni hewɔ okɛfeee oti ni ma ohiɛ akɛ ‘obaatsi obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ’? Yɛ anɔkwale mli lɛ, amaa nɔ mi ahaa wɔ akɛ: “Ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:27) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ susuɔ ohe lɛɛlɛŋ!

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Anaa bɔ ni Yehowa susuɔ wɔhe ehaa lɛ yɛ gbɛ̀i babaoo anɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Gbekɛbii tete po baanyɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Ŋmɛnɛ, Yehowa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔŋmɛ wɔtsui shi. Yɛ be ni sa mli lɛ, ebaajie hela kɛ gbele kɛya