Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛyaa Ni Nyɛyafea Mɛi Kaselɔi’

‘Nyɛyaa Ni Nyɛyafea Mɛi Kaselɔi’

‘Nyɛyaa Ni Nyɛyafea Mɛi Kaselɔi’

‘Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea mɛi kaselɔi.’—MATEO 28:18, 19.

1, 2. (a) Mɛɛ nitsumɔ Yesu kɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ Yesu famɔ lɛ he wɔbaasusu he?

EJI agbiɛnaa be mli yɛ afi 33 Ŋ.B., ni Yesu kaselɔi lɛ ebua amɛhe naa yɛ gɔŋ ko nɔ yɛ Galilea yɛ Israel. Etsɛŋ ni amɛ Nuŋtsɔ ni atée lɛ shi lɛ baakwɔ kɛya ŋwɛi, shi klɛŋklɛŋ lɛ eyɛ nɔ ko ni he miihia ni ebaakɛɛ amɛ. Yesu yɛ nitsumɔ ko kɛha amɛ. Mɛni ji nakai nitsumɔ lɛ? Te ekaselɔi lɛ here nɔ amɛha tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ nakai nitsumɔ lɛ kɔɔ wɔhe yɛ ŋmɛnɛ?

2 Áŋma nɔ ni Yesu kɛɛ lɛ yɛ Mateo 28:18-20 lɛ akɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ. Ni naa, mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” Nibii ni Yesu wie he lɛ ji “hegbɛ fɛɛ,” “jeŋmaji fɛɛ,” “nii fiaa,” kɛ “daa.” Efamɔi ni ekɛha ni kɔɔ nakai wiemɔi ejwɛ lɛ ahe lɛ teɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa ni abaanyɛ amua naa awo sanebimɔi ni ji mɛni hewɔ? nɛgbɛ? mɛni? kɛ mɛɛ be? lɛ amli. Nyɛhaa wɔsusua sanebimɔi lɛ ahe ekomekomei wɔkwɛa. *

“Aŋɔ Hegbɛ Fɛɛ Aha Mi”

3. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo famɔ akɛ wɔfee mɛi kaselɔi lɛ toi lɛ?

3 Klɛŋklɛŋ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo famɔ akɛ wɔfee mɛi kaselɔi lɛ toi lɛ? Yesu wie akɛ: ‘Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea mɛi kaselɔi.’ Wiemɔ ni ji “no hewɔ lɛ” tsɔɔ yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ wɔbo famɔ nɛɛ toi lɛ. Ejaakɛ “aŋɔ hegbɛ fɛɛ” aha Yesu ni kɛ nakai famɔ lɛ ha lɛ. Hegbɛ ni eyɔɔ lɛ yaa shɔŋŋ kɛyashiɔ nɛgbɛ?

4. (a) Hegbɛ ni Yesu yɔɔ lɛ yaa shɔŋŋ kɛyashiɔ nɛgbɛ? (b) Te esa akɛ shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Yesu hegbɛ ni eyɔɔ lɛ he lɛ aná bɔ ni wɔbuɔ famɔ akɛ wɔfee mɛi kaselɔi lɛ nɔ hewalɛ aha tɛŋŋ?

4 Yesu yɛ hegbɛ yɛ esafo lɛ nɔ, ni kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ ená hegbɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli hee ni ato shishi lɛ nɔ. (Kolosebii 1:13; Kpojiemɔ 11:15) Akɛni lɛ ji bɔfonukpa hewɔ lɛ, ŋwɛi ta ni ŋwɛibɔfoi akpekpei ohai abɔ yɔɔ mli lɛ fɛɛ yɛ ekudɔmɔ shishi. (1 Tesalonikabii 4:16; 1 Petro 3:22; Kpojiemɔ 19:14-16) Etsɛ kɛ hegbɛ eha lɛ koni ekɛ “nɔyeli fɛɛ kɛ hegbɛ fɛɛ kɛ hewalɛ fɛɛ” ni teɔ shi woɔ jalɛ shishitoo mlai lɛ aba amɛnaagbee. (1 Korintobii 15:24-26; Efesobii 1:20-23) Hegbɛ ni Yesu yɔɔ lɛ kɔɔɔ hiɛkalɔi pɛ ahe. Shi moŋ eji “hiɛkalɔi kɛ gbohii akojolɔ” hu, ní yɔɔ hewalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni ekɛaatee mɛi ni ewɔ yɛ gbele mli lɛ ashi. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:42; Yohane 5:26-28) Yɛ anɔkwale mli lɛ esa akɛ abu Mɔ ko ni yɔɔ hewalɛ kpele ni tamɔ nɛkɛ lɛ famɔ lɛ akɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ. No hewɔ lɛ, wɔjɛɔ bulɛ kɛ suɔmɔ mli wɔboɔ Kristo famɔ akɛ ‘ayafee mɛi kaselɔi’ lɛ toi.

5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Petro bo Yesu toi yɛ? (b) Mɛɛ jɔɔmɔi jɛ toiboo ni Petro fee kɛha Yesu gbɛtsɔɔmɔi lɛ amli kɛba?

5 Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ yɛ gbɛ ni sa kadimɔ nɔ yɛ eshikpɔŋ lɛ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishijee mli akɛ, kɛ́ ayɔse hegbɛ ni eyɔɔ lɛ ni ábo famɔi ni ekɛhaa lɛ atoi lɛ, ekɛ jɔɔmɔi baaba. Be ko lɛ ekɛɛ Petro ni ji wolɛɛnyo lɛ akɛ: “Nyɛtsia nyɛyaa bu lɛŋ ní nyɛyafɔ̃a nyɛyaai lɛ, koni nyɛgbe loo.” Petro le yɛ faŋŋ mli akɛ loo bɛ jɛmɛ, hewɔ lɛ ekɛɛ Yesu akɛ: “Onukpa, nyɔɔŋ nɛŋ fɛɛ wɔtsu nii dɛŋdɛɛŋdɛŋ ni wɔnáaa nɔ ko.” Shi kɛlɛ, Petro jɛ heshibaa mli ekɛfata he akɛ: “Shi kɛlɛ owiemɔ naa lɛ mafɔ yaa lɛ.” Beni Petro bo Kristo famɔ lɛ toi sɛɛ lɛ, “amɛgbe looi babaoo.” Bɔ ni Petro naa kpɛ ehe lɛ ha “eho egbee Yesu naji anaa ni ekɛɛ: Nuŋtsɔ, jee mimasɛi; ejaakɛ gbɔmɔ eshafeelɔ ji mi.” Shi Yesu ha lɛ hetoo akɛ: “Kaashe gbeyei! kɛjɛ be nɛɛ nɔ kɛyaa nɛɛ ooosha gbɔmɛi.” (Luka 5:1-10; Mateo 4:18) Mɛni ji nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ sane nɛɛ mli?

6. (a) Sane ni kɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ni atsɔ agbe loo lɛ he lɛ feɔ toiboo ni Yesu taoɔ lɛ he mfoniri yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yesu yɛ?

6 Beni Petro, Andrea, kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ gbe loo babaoo lɛ sɛɛ lɛ, Yesu ha amɛnitsumɔ koni ‘amɛbatsɔmɔ gbɔmɛi ahe wolɛi.’ (Marko 1:16, 17) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu biii koni amɛfee toiboo kɛkɛ. Etsɔɔ amɛ nɔ ko ni baanyɛ akɔne amɛyiŋ koni amɛbo lɛ toi. Taakɛ bɔ ni nɔ ko kpakpa jɛ toiboo ni amɛfee amɛha Yesu famɔ akɛ amɛŋmɛ amɛyaa lɛ mli ba lɛ, nakai nɔŋŋ jɔɔmɔi babaoo baajɛ toiboo ni amɛaafee amɛha Yesu famɔ akɛ ‘amɛhɛ gbɔmɛi’ lɛ mli aba. Bɔfoi lɛ jɛ hemɔkɛyeli mli amɛbo Yesu famɔ lɛ toi. Sane lɛ ba naagbee akɛ: “Amɛkɛ amɛlɛji lɛ bakpeleke, ni amɛshi fɛɛ ni amɛnyiɛ esɛɛ.” (Luka 5:11) Ŋmɛnɛ, wɔkaseɔ Yesu beni wɔwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Wɔbiii koni gbɔmɛi afee nɔ ni wɔkɛɔ amɛ lɛ kɛkɛ, shi moŋ wɔtsɔɔ amɛ yiŋtoi ahewɔ ni esa akɛ amɛbo Kristo famɔ lɛ toi lɛ.

Niiahesusumɔ ni Kɔneɔ Mɔ Yiŋ kɛ Jwɛŋmɔ Kpakpa Námɔ

7, 8. (a) Mɛɛ Ŋmalɛ naa yiŋtoi yɔɔ kɛha Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ? (b) Mɛɛ ŋmalɛ titri tsirɛɔ bo koni oya nɔ otsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

7 Akɛni wɔyɔseɔ hegbɛ ni Kristo yɔɔ hewɔ lɛ, wɔnáa gbɛfaŋnɔ yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛɛ Ŋmalɛ naa yiŋtoo krokomɛi ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔtsu nakai nitsumɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni wɔsumɔɔ akɛ wɔkanya amɛ ni amɛtsu nitsumɔi kpakpai lɛ agba he sane? Susumɔ nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ni Odasefoi anɔkwafoi ni jɛ shikpɔji srɔtoi anɔ lɛ yɔse lɛ ahe, koni okadi bɔ ni ŋmalɛi ni atsɛ amɛ yisɛɛ lɛ fiɔ amɛ wiemɔi lɛ asɛɛ ehaa.

8 Roy, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1951 lɛ wie akɛ: “Beni mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa lɛ, miwo shi akɛ masɔmɔ lɛ daa. Miisumɔ koni maye mishiwoo lɛ nɔ.” (Lala 50:14; Mateo 5:37) Heather, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1962 lɛ wie akɛ: “Kɛ́ misusu nibii fɛɛ ni Yehowa efee eha mi lɛ ahe lɛ, miisumɔ ni majie mihiɛsɔɔ kpo matsɔɔ lɛ, kɛtsɔ sɔɔmɔ ni masɔmɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ nɔ.” (Lala 9:2, 10-12; Kolosebii 3:15) Hannelore, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1954 lɛ wie akɛ: “Wɔnáa ŋwɛibɔfoi asɛɛfimɔ be fɛɛ be ni wɔkɛ wɔhe woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli—mɛɛ hegbɛ kpele enɛ ji nɛkɛ!” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:30-33; Kpojiemɔ 14:6, 7) Honor, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1969 lɛ wie akɛ: “Kɛ́ Yehowa be ni ekɛbaakojo lɛ shɛ lɛ, misumɔŋ ni mikutso lɛ mlinyo ko kɛ sane afɔ Yehowa kɛ e-Dasefoi lɛ anɔ akɛ ‘amɛbabɔɔɔ mi kɔkɔ!’” (Ezekiel 2:5; 3:17-19; Romabii 10:16, 18) Claudio, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1974 lɛ wie akɛ: “Susumɔ he okwɛ! Kɛ wɔmiiya shiɛmɔ lɛ, ‘wɔyɛ Nyɔŋmɔ hiɛ’ ni wɔkɛ ‘Kristo náa naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ.’ Be mli ni wɔyɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔnáa wɔ-Nanemɛi ni fe fɛɛ lɛ anaanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ.”—2 Korintobii 2:17. *

9. (a) Mɛni sane ni kɔɔ wuoyaa mli niiashikpamɔ ni Petro kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ ná lɛ tsɔɔ yɛ su kpakpa ni esa akɛ aná yɛ toiboo ni afeɔ ahaa Kristo lɛ he? (b) Mɛɛ su kpakpa esa akɛ aná yɛ toiboo ni afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo ŋmɛnɛ lɛ mli, ni mɛni hewɔ?

9 Sane ni kɔɔ bɔ ni agbe looi lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ he lɛ hu tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni aná su kpakpani ji suɔmɔyɛ Kristo ni aaabo lɛ toi lɛ mli. Beni Petro kɛɛ akɛ, “Jee mimasɛi; ejaakɛ gbɔmɔ eshafeelɔ ji mi” lɛ, Yesu shiii Petro loo ni eeebu lɛ fɔ yɛ esha ko hewɔ. (Luka 5:8) Yesu ewieee eshiii Petro po yɛ fai ni ekpa lɛ akɛ eje emasɛi kɛya lɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu jɛ mlihilɛ mli eha lɛ hetoo akɛ: “Kaashe gbeyei.” Gbeyeishemɔ ni esaaa baafee su gbonyo ni aaadamɔ nɔ abo Kristo toi. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu kɛɛ Petro akɛ, lɛ kɛ ehefatalɔi lɛ fɛɛ baatsɔmɔ gbɔmɛi ahe wolɛi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ. Ŋmɛnɛ, wɔ hu wɔhaaa mɛi aná gbeyeishemɔ loo henumɔ gbonyo tamɔ fɔyeli kɛ hiɛgbele koni wɔkɛnyɛ amɛnɔ ni amɛbo Kristo toi. Toiboo ni damɔ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ Kristo nɔ ni ajɛɔ susuma muu fɛɛ mli afeɔ lɛ pɛ ji nɔ ni haa Yehowa tsui nyɔɔ emli.—Mateo 22:37.

“Nyɛyafea Jeŋmaji Fɛɛ Mikaselɔi”

10. (a) Mɛɛ sane oti ko ni yɔɔ Yesu famɔ ákɛ afee mɛi kaselɔi lɛ kɛ kaa wulu baha ekaselɔi lɛ? (b) Yesu kaselɔi lɛ here efamɔ lɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Sanebimɔ ni ji enyɔ ni abi yɛ Kristo famɔ lɛ he ji, Nɛgbɛ ji heni abaatsu kaselɔfeemɔ nitsumɔ nɛɛ yɛ? Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.” Dani Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ be lɛ aaashɛ lɛ, aŋmɛɔ jeŋmaji abii ni baa Israel koni amɛbajá Yehowa lɛ gbɛ koni amɛfee nakai. (1 Maŋtsɛmɛi 8:41-43) Yesu diɛŋtsɛ shiɛ eha heloonaa Yudafoi lɛ titri, shi agbɛnɛ ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛya jeŋmajiaŋbii lɛ aŋɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, heni ekaselɔi lɛ baaya wuo yɛ, loo amɛbaashiɛ yɛ lɛ edaaa tsɔ, etamɔ “kpaakpo” bibioo ko—ni ji heloonaa Yudafoi lɛ—shi etsɛŋ ni akɛ adesai fɛɛ ni amɛyifalɛ tamɔ “ŋshɔ” dalɛ lɛ baafata he. Eyɛ mli akɛ tsakemɔ nɛɛ batsɔ kaa kɛha kaselɔi lɛ moŋ, shi amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtee nɔ amɛbo Yesu famɔ lɛ toi. Nɔ ni shɛɛɛ afii 30 yɛ Yesu gbele sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo nyɛ́ eŋma akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ “bɔɔ nii fɛɛ ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ,” shi jeee Yudafoi lɛ pɛ.—Kolosebii 1:23.

11. Mɛɛ ‘wuoyaahei’ amli lɛɛmɔ etee nɔ kɛjɛ afi ohai 20 lɛ shishijee mli?

11 Yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ, aaná shiɛmɔ shikpɔŋkuku mlilɛɛmɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Yɛ afii ohai 20 lɛ shishijee mli lɛ, ‘wuoyaahei’ lɛ faaa tsɔ. Kɛlɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ kase klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni amɛkɛ ekãa lɛɛ shikpɔŋkuku ni amɛshiɛɔ yɛ mli lɛ mli. (Romabii 15:20) Beni shɛɔ afi 1930 lɛ mli lɛ, amɛmiifee mɛi kaselɔi yɛ nɔ ni shɛɔ shikpɔji aaafee 100 nɔ. Ŋmɛnɛ, anaa wɔ ‘wuoyaahei’ lɛ yɛ maji 235 nɔ.—Marko 13:10.

‘Mɛi ni Jɛ Wiemɔi Srɔtoi Fɛɛ Amli’

12. Gbalɛ ni anaa yɛ Zakaria 8:23 lɛ maa mɛɛ kaa nɔ mi?

12 Ákɛ aaafee mɛi kaselɔi yɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ jeee kaa ni kɔɔ shikpɔji abɔ ni yɔɔ lɛ pɛ ahe, shi moŋ ekɔɔ wiemɔi hu ahe. Yehowa gba kɛtsɔ gbalɔ Zakaria nɔ akɛ: “Nakai gbii lɛ amli lɛ aaaba mli akɛ hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli aaamɔ Yudanyo kome atade naamuu mli, amɛaakɛɛ: Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!” (Zakaria 8:23) Yɛ nɛkɛ gbalɛ nɛɛ mlibaa yɛ gbɛ ni mli lɛɛ nɔ lɛ, nuu ni ji “Yudanyo kome” lɛ damɔ shi kɛha Kristofoi shwɛɛnii ni afɔ amɛmu lɛ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ “hii nyɔŋma” lɛ damɔ shi kɛha “asafo babaoo” * lɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 10; Galatabii 6:16) Abaana nɛkɛ Kristo kaselɔi ni feɔ asafo babaoo nɛɛ yɛ maji babaoo amli, ni taakɛ Zakaria gba lɛ, amɛbaawie wiemɔi babaoo. Ani Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ ayinɔsane feɔ nakai kaselɔfeemɔ fã lɛ he mfoniri? Hɛɛ, efeɔ nakai.

13. (a) Mɛɛ nɔyaa ni kɔɔ wiemɔi ahe eba mli yɛ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ? (b) Te tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ etsu bɔ ni ehe hiaa akɛ aná mumɔŋ niyenii yɛ majianɔ wiemɔi srɔtoi amli lɛ ahe nii eha tɛŋŋ? (Okɛ “Woji kɛha Shwilafoi Lɛ” ni yɔɔ akrabatsa lɛ mli lɛ afata he.)

13 Yɛ afi 1950 mli lɛ, kɛ abua Yehowa Odasefoi 5 anaa lɛ, amɛmli 3 wieɔ Blɔfo wiemɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ. Beni shɛɔ afi 1980 lɛ, nakai yibɔ lɛ etsake kɛbashɛ 2 yɛ mɛi 5 mli, ni ŋmɛnɛ lɛ Odasefoi 5 ateŋ 1 pɛ wieɔ Blɔfo akɛ emaŋ wiemɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ etsu wiemɔi babaoo ni awieɔ fe Blɔfo wiemɔ lɛ he nii yɛ? Efeɔ nakai kɛtsɔ mumɔŋ niyenii ni ekɛhaa yɛ wiemɔi babaoo amli lɛ nɔ. (Mateo 24:45) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1950 mli lɛ akalaa wɔwoji lɛ yɛ wiemɔi 90 amli, shi ŋmɛnɛ lɛ nakai yibɔ lɛ etee hiɛ kɛshɛ aaafee 400 mli. Ani nɔ ko kpakpa ejɛ jwɛŋmɔ babaoo ni agbala kɛba gbɔmɛi ni jɛ wiemɔ kui srɔtoi nɛɛ anɔ lɛ mli kɛba? Hɛɛ! Kɛ aja mli lɛ, gbɔmɛi aaafee 5,000 ni jɛ ‘majianɔ wiemɔi’ srɔtoi amli lɛ batsɔmɔɔ Kristo kaselɔi daa otsi yɛ afi lɛ mli! (Kpojiemɔ 7:9) Ni nɔyaa lɛ kã he miiya hiɛ. Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, “yaa” miidu looi babaoo!—Luka 5:6; Yohane 21:6.

Nitsumɔ ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli—Ani Obaanyɛ Oná Emli Gbɛfaŋnɔ?

14. Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ lɛ? (Okɛ akrabatsa ni yitso ji “Mumui Awiemɔ kɛ Kaselɔfeemɔ” lɛ afata he.)

14 Yɛ gbɔi babaoo ni fãa kɛbaa Anaigbɛ shikpɔji pii anɔ lɛ hewɔ lɛ, gbɛ egbele koni afee gbɔmɛi ni jɛ ‘majianɔ wiemɔi’ srɔtoi amli lɛ kaselɔi yɛ maŋ ni mɔ ko yɔɔ mli lɛ nɔŋŋ mli. (Kpojiemɔ 14:6) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ lɛ? (1 Timoteo 2:4) Kɛ́ wɔɔwie he yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wuoyaa dɛŋdadei kpakpai lɛ atsu nii. Okɛ wiemɔi ni aŋkroaŋkroi komɛi wieɔ lɛ he woji aha. Kɛ́ ebaahi lɛ, too gbɛjianɔ koni Odasefonyo ko ni wieɔ amɛwiemɔ lɛ ayasara amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 22:2) Akɛni Odasefoi pii ekase wiemɔi krokomɛi kɛfata amɛnɔ̃ lɛ he, bɔni afee ni amɛnyɛ amɛye amɛbua maŋsɛɛ bii ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi lɛ hewɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ aaato gbɛjianɔ ni tamɔ nɛkɛ. Amaniɛbɔi tsɔɔ akɛ yelikɛbuamɔ ni tamɔ nɛkɛ ni akɛhaa lɛ haa anáa niiashikpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ.

15, 16. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii komɛi yɔɔ ni tsɔɔ akɛ nyɔmɔwoo yɛ mɛi ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ ni ayeɔ abuaa amɛ lɛ mli? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ sɔɔmɔ ni asɔmɔɔ yɛ shikpɔŋkuku ni awieɔ maŋsɛɛ wiemɔ yɛ mli lɛ wɔbaanyɛ wɔsusu he?

15 Susumɔ nɔkwɛmɔnii enyɔ ni jɛ Netherlands, heni ato Maŋtsɛyeli shiɛmɔ he gbɛjianɔ yɛ wiemɔi ni shɛɔ 34 mli yɛ lɛ he okwɛ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji Odasefoi lɛ kɛ amɛhe ha koni amɛyafee mɛi ni efã kɛba amɛmaŋ lɛ mli ni wieɔ Poland wiemɔ lɛ kaselɔi. Bɔ ni ahere amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ aha lɛ sa jogbaŋŋ aahu akɛ etsirɛ wu lɛ ni eba bei abɔ ni ekɛwoɔ heloonaa nitsumɔ mli lɛ shi, bɔni afee ni ená gbi kome efata he yɛ otsi mli koni ekɛ mɛi ni jieɔ miishɛɛ kpo lɛ akase Biblia lɛ. Yɛ be fioo pɛ mli lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ miifee Biblia mli nikasemɔi ni fa fe 20 daa otsi. Amɛwie akɛ: “Wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haa wɔnáa miishɛɛ waa.” Mɛi ni feɔ mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ náa miishɛɛ babaoo titri kɛ mɛi ni boɔ Biblia mli anɔkwalei atoi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli lɛ jie hiɛsɔɔ kpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni afeɔ kpee ko yɛ Vietnam wiemɔ mli lɛ, nuu onukpa ko te shi damɔ shi ni ebi koni aha lɛ hegbɛ ni ewie. Ekɛ ehiŋmɛiiaŋ yaafonui kɛɛ Odasefoi lɛ akɛ: “Miida nyɛ shi yɛ mɔdɛŋ ni nyɛbɔɔ koni nyɛkase mimaŋ wiemɔ ni wa lɛ. Mihiɛ esɔ waa akɛ mikase naakpɛɛ nii babaoo kɛjɛ Biblia lɛ mli yɛ mi gbɔlɛ bei amli.”

16 Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ mɛi ni sɔmɔɔ yɛ maŋsɛɛ wiemɔ asafoi amli lɛ nuɔ he akɛ nyɔmɔwoo babaoo yɛ mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni jɛ Britain lɛ wie akɛ: “Sɔɔmɔ nitsumɔ ni atsuɔ yɛ shikpɔŋkuku ni awieɔ maŋsɛɛ wiemɔ yɛ mli lɛ nɔ lɛ ji wɔ niiashikpamɔ ni ŋɔɔ fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome yɛ afii 40 ni wɔkɛtsu Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ mli.” Ani obaanyɛ ofee tsakemɔi yɛ oshihilɛ mli koni oná sɔɔmɔ nitsumɔ ni kanyaa mɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ? Kɛji akɛ ooya skul lolo lɛ, ani obaanyɛ okase maŋsɛɛ wiemɔ ko kɛsaa ohe kɛha nɛkɛ sɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ? Ekolɛ nakai ni ooofee lɛ baaha oná shihilɛ gbɛ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli ni eyi obɔ kɛ jɔɔmɔi babaoo. (Abɛi 10:22) Mɛni hewɔ okɛ ofɔlɔi susuuu enɛ he?

Ni Wɔɔtsake Gbɛ̀i ni Wɔkɛtsuɔ Nii lɛ Amli

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ ni wɔnine ashɛ gbɔmɛi babaoo anɔ yɛ wɔ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli?

17 Yɛ anɔkwale mli lɛ, shihilɛi eŋmɛɛɛ wɔteŋ mɛi babaoo gbɛ koni wɔfɔ ‘wɔyaa’ lɛ wɔŋmɛ maŋsɛɛ wiemɔ shikpɔŋkukuji amli. Kɛlɛ, ekolɛ wɔnine baanyɛ ashɛ gbɔmɛi babaoo anɔ fe bɔ ni wɔfeɔ bianɛ yɛ asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ tsakemɔ ni wɔɔfee, jeee yɛ wɔ shɛɛ sane lɛ mli, shi moŋ yɛ gbɛ̀i ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ amli. Yɛ hei babaoo lɛ, gbɔmɛi pii yɛ shiai ni atswa gbogboi wuji kɛbɔle he ni amɛmli botemɔ wa lɛ amli. Mɛi babaoo hu bɛ shia beni wɔyaa amɛŋɔɔ yɛ wɔ shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ ehe baahia ni ekolɛ wɔfɔ ‘wɔyaa’ lɛ yɛ bei srɔtoi amli kɛ hei srɔtoi hu. Wɔkaseɔ Yesu yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ mɛi gba sane yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ shihilɛi srɔtoi amli.—Mateo 9:9; Luka 19:1-10; Yohane 4:6-15.

18. Gbɛ̀i srɔtoi anɔ ni atsɔɔ ayeɔ odase lɛ he eba sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ? (Okɛ akrabatsa ni ji “Nitsumɔtsɛmɛi ni Aaafee Amɛ Kaselɔi” lɛ afata he.)

18 Yɛ je lɛ mli hei komɛi lɛ, odase ni ayeɔ yɛ he fɛɛ he ni anaa gbɔmɛi yɛ lɛ ji gbɛ kome ni he hiaa ni atsɔɔ nɔ afeɔ mɛi kaselɔi. Kaselɔfeelɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ egbala jwɛŋmɔ babaoo kɛba odase ni ayeɔ yɛ hei srɔtoi lɛ anɔ. Kɛfata amɛhe ni amɛkɛwoɔ shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he lɛ, amrɔ nɛɛ shiɛlɔi yeɔ odase yɛ kɔɔyɔɔ lɛjiadaamɔhei, yɛ ɔfis srɔtoi amli, yɛ shwapoi amli, yɛ tsɔji adaamɔhei, yɛ hei ni awóɔ tsɔji yɛ, yɛ gbɛjegbɛi anɔ, yɛ shisharamɔhei, yɛ ŋshɔ naa, kɛ hei krokomɛi fɛɛ. Akɛ Odasefoi heei babaoo ni abaptisi amɛ nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Hawaii lɛ kpe yɛ hei ni tamɔ nɛkɛ. Ní wɔɔtsake gbɛ̀i ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ amli lɛ baaye abua wɔ koni wɔtsu Yesu famɔ akɛ afee mɛi kaselɔi lɛ ahe nii kwraa kɛgbe naa.—1 Korintobii 9:22, 23.

19. Mɛɛ nitsumɔ ni Yesu kɛha wɔ lɛ fãi komɛi ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Famɔ ni Yesu kɛha akɛ afee kaselɔi lɛ kɔɔɔ nɔ hewɔ heni esa akɛ atsu nakai nitsumɔ lɛ yɛ lɛ pɛ kɛkɛ he, shi moŋ ekɔɔ nɔ ni esa akɛ wɔshiɛ kɛ be ni esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ kɛyashi lɛ hu he. Wɔbaasusu saji enyɔ nɛɛ ni yɔɔ nitsumɔ ni Yesu kɛha wɔ lɛ mli lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Wɔbaasusu klɛŋklɛŋ sanebimɔi enyɔ lɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Abaasusu naagbee sanebimɔi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 8 Anaa yiŋtoi krokomɛi ahewɔ ni esa akɛ ashiɛ lɛ yɛ Abɛi 10:5; Amos 3:8; Mateo 24:42; Marko 12:17; Romabii 1:14, 15.

^ kk. 12 Kɛha nɛkɛ gbalɛ nɛɛ mlibaa he sane babaoo lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, ni je kpo yɛ May 15, 2001 lɛ baafa 12, kɛ Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ, Kpo 2 lɛ baafa 408, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ yiŋtoi kɛ su haa wɔkɛ wɔhe woɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli?

• Nɛgbɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ etsu Yesu famɔ akɛ afee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi lɛ he nii kɛyashɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsake gbɛ̀i anɔ ni wɔtsuɔ ‘wɔwuoyaa nitsumɔ’ lɛ yɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Woji kɛha Shwilafoi Lɛ

Albert ji Kristofonyo onukpa ko, kɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ ni yɔɔ United States. Eji shwilafo. Biblia kasemɔ woji ni afee yɛ Braille mli ni ekɛtsuɔ nii lɛ yeɔ ebuaa lɛ yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ, kɛ agbɛnɛ yɛ nitsumɔ akɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔkwɛlɔ lɛ mli. Te etsuɔ esafoŋ nitsumɔ lɛ ehaa tɛŋŋ?

James ni ji onukpai asɛinɔtalɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔnako sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ waa tamɔ Albert pɛŋ.” Albert ji shwilafoi aaafee 5000 ni yɔɔ United States, ni yɛ afii ni eho lɛ amli fɛɛ lɛ, amɛnine shɛ Biblia woji anɔ yɛ Blɔfo kɛ Spanish Braille wiemɔi amli lɛ ateŋ mɔ kome. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛjɛ afi 1912 kɛbaa nɛɛ, tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ ekala Braille woji srɔtoi ni fa fe 100. Yɛ woji akalamɔ tsɔji ni etee hiɛ ni Yehowa Odasefoi kɛtsuɔ nii hewɔ lɛ, amɛfeɔ shwilafoi awoji ni shɛɔ akpekpei abɔ yɛ wiemɔi ni fe nyɔŋma mli daa afi ni amɛjaraa enɛɛmɛi kɛyaa maji ni fa fe 70 mli. Ani ole mɔ ko ni ekolɛ ebaaná Biblia woji ni afee kɛha shwilafoi nɛɛ ahe sɛɛ?

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Mumui Awiemɔ kɛ Kaselɔfeemɔ

Odasefoi akpei abɔ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ, ni oblahii kɛ oblayei fata he lɛ ekase mumui awiemɔ koni amɛye amɛbua mumui ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ abaptisi mumui aŋkroaŋkroi 63, ni mɛi 35 ni ji Odasefoi mumui lɛ miisɔmɔ akɛ be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔi yɛ Brazil maŋ lɛ mli pɛ. Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, ayɛ mumui asafoi kɛ kui ni fa fe 1, 200. Kɛ́ aaawie he lɛ, mumui akpokpaa kome pɛ ni yɔɔ Russia lɛ ji kpokpaa ni da fe fɛɛ yɛ je lɛŋ, ni ekpele Russia maŋ lɛ fɛɛ mli!

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 12]

Nitsumɔtsɛmɛi ni Aaafee Amɛ Kaselɔi

Odasefonyo ko ni jɛ Hawaii lɛ kɛ tsɔne kudɔmɔ nitsumɔ mli onukpa ko kpe beni esaraa nitsumɔtsɛmɛi yɛ heni amɛtsuɔ nii yɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ nuu nɛɛ bɛ dekã moŋ, shi ekpɛlɛ nɔ akɛ ekɛ minitii 30 baakase Biblia lɛ yɛ e-ɔfis lɛ shikome daa otsi. Daa Shɔ leebi lɛ, ekɛɔ mɛi ni kɛlɛ tsuɔ nii lɛ koni amɛtsi etelifon lɛ naa koni mɔ ko akatswa lɛ bɔni afee ni ejwɛŋmɔ ahi nikasemɔ lɛ nɔ. Odasefonyo kroko ni jɛ Hawaii lɛ kɛ mɔ ko ni saa aspaatere kaseɔ Biblia lɛ shikome daa otsi yɛ eshwapo lɛ naa. Afeɔ nikasemɔ lɛ yɛ okpɔlɔ ni yɔɔ shwapo lɛ mli lɛ nɔ. Kɛ mɔ ko kɛ espaatere ba saamɔ lɛ, Odasefonyo lɛ tsiɔ ehe kɛyaa sɛɛ. Ni kɛ mɔ lɛ tee lɛ, amɛtsaa nikasemɔ lɛ nɔ.

Nine shɛ aspaatere saalɔ nɛɛ kɛ nitsumɔtsɛ nukpa lɛ nɔ ejaakɛ Odasefoi lɛ klɛŋklɛŋ ŋɔ hegbɛ lɛ koni amɛfɔ “yaa” lɛ yɛ shihilɛi srɔtoi amli. Ani obaanyɛ osusu hei komɛi yɛ osafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli ni onine baanyɛ ashɛ mɛi ni ewa akɛ aaana amɛ yɛ shia lɛ anɔ yɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Ani obaanyɛ osɔmɔ yɛ shikpɔŋkuku ko ni awieɔ maŋsɛɛ wiemɔ yɛ mli lɛ nɔ?