Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Hiɛtɛ̃lɔ Fɛɛ Hiɛtɛ̃lɔ Feɔ Enii Nilee Mli”

“Hiɛtɛ̃lɔ Fɛɛ Hiɛtɛ̃lɔ Feɔ Enii Nilee Mli”

“Hiɛtɛ̃lɔ Fɛɛ Hiɛtɛ̃lɔ Feɔ Enii Nilee Mli”

GBƐTSƆƆMƆI ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ ‘yɛ akɔnɔ fe shika—fe shika krɔŋŋ babaoo.’ (Lala 19:8-11) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ‘nilelɔ Yehowa nitsɔɔmɔ lɛ, wala nubu ni akɛjeɔ gbele tsɔnei amli ni.’ (Abɛi 13:14) Kɛ́ wɔkɛ ŋaawoo ni jɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ tsu nii lɛ, jeee akɛ ehaa wɔshihilɛ yaa hiɛ kɛkɛ, shi moŋ eyeɔ ebuaa wɔ hu ni wɔkwaa tsɔnei ni kɛ wɔshihilɛ woɔ oshara mli lɛ. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔtao Ŋmalɛi lɛ amli nilee ni wɔhi shi yɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ naa!

Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛ ŋaawoo ni baaye abua wɔ ni wɔfee wɔnii yɛ nilee mli koni wɔnyɛ wɔná shihilɛ kpakpa ni sɛɛ tsɛɔ lɛ ha, taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ Abɛi 13:15-25 lɛ. * Ekɛ abɛi kukuji tsu nii ni ekɛtsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔhiɛ aba nyam yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ, wɔya nɔ wɔye anɔkwa yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, wɔná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ tsɔsemɔ he, ni wɔkɛ nilee ahala wɔnanemɛi. Ekɛ wɔ susuɔ nilee ni yɔɔ gboshinii ni wɔɔshi wɔha wɔbii kɛ tsɔsemɔ ni wɔɔtsɔse amɛ yɛ suɔmɔ mli lɛ hu he.

Sanesɛɛkɔmɔ Kpakpa Haa Mɔ Hiɛ Baa Nyam

Salomo wie akɛ: “Sanesɛɛkɔmɔ kpakpa haa mɔ hiɛ baa nyam; shi kutumpɔfoi agbɛ lɛ, enɔ yɛ dokoidokoi.” (Abɛi 13:15) Wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ tsɔɔ mli akɛ, wiemɔ “sanesɛɛkɔmɔ kpakpa” loo saneshishinumɔ kpakpa lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ “tsɔɔ hiɛshikamɔ kpakpa, kojomɔ kpakpa, kɛ susumɔi ni nilee yɔɔ mli ni mɔ ko yɔɔ.” Ewaaa akɛ mɔ ko ni yɔɔ sui ni tamɔ nɛkɛ lɛ hiɛ aaaba nyam yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ.

Susumɔ gbɛ ni nilee yɔɔ mli ni bɔfo Paulo tsɔ nɔ ekɛ enaanyo Kristofonyo Filemon ye ha beni ehaa Onesimo, ni ji Filemon tsulɔ ni jo foi eshi lɛ, ni ebatsɔ Kristofonyo lɛ kuɔ esɛɛ eyaa eŋɔɔ ekoŋŋ lɛ he okwɛ. Paulo wo Filemon hewalɛ koni ekɛ mlihilɛ ahere Onesimo, taakɛ ebaahere bɔfo lɛ diɛŋtsɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Paulo tsɔɔ akɛ kɛ́ Onesimo hiɛ Filemon nyɔmɔ ko po lɛ, ebaato lɛ najiaŋ. Hɛɛ, kulɛ Paulo baanyɛ ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ atsu nii ní efã Filemon koni efee nɔ ni ja. Shi bɔfo lɛ hala akɛ ekɛ ŋaalee kɛ suɔmɔ baatsu sane lɛ he nii. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, Paulo ná nɔmimaa akɛ Filemon kɛ lɛ baakpãa gbee, ni ebaafee babaoo kɛteke nɔ ni abiɔ ni efee lɛ po. Ani esaaa akɛ wɔ hu wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ yeɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ?—Filemon 8-21.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kutumpɔfoi agbɛ lɛ nɔ yɛ dokoidokoi, loo enɔ “wa.” (New International Version) Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? Taakɛ woloŋlelɔ ko tsɔɔ mli lɛ, wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishi ji “keketee loo kpɛŋŋ, ni enɛ tsɔɔ bɔ ni efɔŋfeelɔi feɔ amɛnii yɛ gbɛ ni henumɔ bɛ mli nɔ. . . . Mɔ ni etswa efai shi yɛ egbɛ̀i fɔji amli, ni yi wa ni feɔ shikpilikpii yɛ ŋaawooi ni nilee yɔɔ mli ni mɛi krokomɛi kɛhaa lɛ he lɛ nyiɛ hiɛkpatamɔ gbɛ nɔ.”

Salomo tsa nɔ akɛ: “Hiɛtɛ̃lɔ fɛɛ hiɛtɛ̃lɔ feɔ enii nilee mli; shi kwashia gbɛɔ buulufeemɔ eshwãa.” (Abɛi 13:16) Hiɛtɛ̃lɔ ni awieɔ ehe nɛɛ jeee mɔ ni tsɔ̃ɔ ŋaa. Akɛ hiɛtɛ̃ɛ to nilee he yɛ biɛ ni akɛtoɔ hiɛshikalɔ, mɔ ni susuɔ nibii ahe jogbaŋŋ dani efeɔ nɔ ko lɛ he. Kɛ́ aaawie aaashi hiɛshikalɔ loo aaajɛ lɛ po lɛ, ekudɔɔ elilɛi. Ekɛ sɔlemɔ bɔɔ mɔdɛŋ ni ejie mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii lɛ akpo koni emli akafu kɛteke nɔ. (Galatabii 5:22, 23) Mɔ ni hiɛ kã shi lɛ haaa mɔ kroko lɛ loo shihilɛ lɛ akudɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eyeɔ ehe nɔ ni etsiɔ ehe kɛjɛɔ béi ní bei babaoo lɛ aŋkro ni mli fuɔ oyayaayai kɛ́ atɔ̃ enɔ lɛ kɛ ehe woɔ mli lɛ he.

Hiɛtɛ̃lɔ lɛ kɛ nilee tsuɔ nii hu be mli ni ekpɛɔ eyiŋ. Ele akɛ nifeemɔi ni nilee yɔɔ mli lɛ afeemɔ damɔɔɔ yiŋ ni akaa afeɔ nii, henumɔŋ ni ajɛɔ afeɔ nii, loo nii ni afeɔ akɛni mɛi fɛɛ miifee hewɔ lɛ anɔ. Enɛ hewɔ lɛ, eheɔ be ni ekɛtaoɔ shihilɛ ni eba lɛ mli. Etaoɔ anɔkwa saji fɛɛ ni kɔɔ shihilɛ lɛ he lɛ amli ni ekɛnaa gbɛ̀i srɔtoi ni ebaanyɛ etsɔ nɔ etsu he nii. Yɛ no sɛɛ lɛ, etaoɔ Ŋmalɛi lɛ amli ni ekpɛɔ eyiŋ yɛ Biblia mlai loo shishitoo mlai ni kɔɔ eshihilɛ lɛ he lɛ he. Tempɔŋ ni gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ nyiɛɔ nɔ lɛ yɛ trɔmɔɔ.—Abɛi 3:5, 6.

“Otsaamɛ Anɔkwafo Tsáa Mɛi”

Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, atuu shɛɛ sane ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ jajemɔ awo wɔdɛŋ. Abɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli wiemɔi lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔye anɔkwa yɛ nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ he nitsumɔ mli. Ekɛɔ akɛ: “Bɔfo fɔŋ gbeeɔ nɔ fɔŋ mli; shi otsaamɛ anɔkwafo tsáa mɛi.”Abɛi 13:17.

Nɔ ni amaa nɔ mi yɛ biɛ lɛ ji sui ni bɔfo lɛ yɔɔ lɛ. Ni kɛ mɔ ni hiɛ shɛɛ sane lɛ tsɔ gbɛ fɔŋ nɔ etsɔ̃mɔ̃ shɛɛ sane lɛ afã loo etsake hiɛ hu? Ani enine shɛŋ fɔbuu kojomɔ nɔ? Susumɔ Gehazi, ni eji gbalɔ Elisha tsulɔ ni tsɔ hiɛjoomɔ nɔ ekɛ apasa shɛɛ sane yahã Siria tatsɛnukpa Naeman lɛ he okwɛ. Kpiti ni atsá Naeman yɛ he lɛ bashwie Gehazi. (2 Maŋtsɛmɛi 5:20-27) Ni kɛ otsaamɛ lɛ yeee anɔkwa ni ekpa shɛɛ sane lɛ jajemɔ kwraa hu? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “[Kɛ] owieee obɔɔɔ efɔŋfeelɔ lɛ kɔkɔ ní eje egbɛ fɔŋ lɛ nɔ lɛ: lɛ efɔŋfeelɔ lɛ, eeegbo yɛ enishaianii lɛ ahewɔ moŋ, shi [mi Yehowa] mabi elá shi yɛ odɛŋ.”—Ezekiel 33:8.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, otsaamɛ anɔkwafo lɛ tsáa lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ. Paulo wo Timoteo hewalɛ akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ, hii shi yɛ nii nɛɛ amli; ejaakɛ kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala.” (1 Timoteo 4:16) Susumɔ tsamɔ ni anɔkwayeli ni akɛjajeɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ kɛbaa lɛ he okwɛ? Ekanyaa mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ni enyiɛɔ amɛhiɛ kɛyaa anɔkwale ni haa amɛyeɔ amɛhe lɛ he. (Yohane 8:32) Kɛ́ mɛi booo shɛɛ sane lɛ toi po lɛ, bɔfo anɔkwafo lɛ ‘baahere lɛ diɛŋtsɛ esusuma yiwala kɛ̃.’ (Ezekiel 33:9) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔfɔ̃ nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ akɛ wɔshiɛ lɛ he nitsumɔ nɔ. (1 Korintobii 9:16) Nyɛhaa wɔkwɛa wɔhe nɔ jogbaŋŋ be fɛɛ be koni ‘wɔshiɛ wiemɔ lɛ,’ ni wɔkaba lɛ shi loo ni wɔmiiwo he kɔkɔɔkɔ.—2 Timoteo 4:2.

“Mɔ ni Buɔ Kãmɔ lɛ, Awoɔ Ehiɛ Nyam”

Ani esa akɛ gbɔmɔ ni hiɛ kã shi lɛ ate shi awo ŋaawoo ni yeɔ ebuaa ni enine shɛɔ nɔ lɛ? Abɛi 13:18 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni ekpɛlɛɛɛ tsɔsemɔ lɛ, ohia kɛ hiɛgbele ji enɔ̃; shi mɔ ni buɔ kãmɔ lɛ, awoɔ ehiɛ nyam.” Ebaafee nilee yɛ wɔgbɛfaŋ akɛ wɔɔkpɛlɛ kãmɔ ni wɔbiko shi po lɛ nɔ. Ŋaawoo kpakpa he baanyɛ aba sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ kɛ́ wɔyɔseee po akɛ ehe miihia wɔ. Toiboo ni wɔɔfee wɔha ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ aha wɔye wɔhe kɛjɛ tsui-kuumɔ he ni ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ oshara he. Wɔhiɛ ni wɔɔku wɔfɔ̃ kãmɔ nɔ lɛ kɛ hiɛgbele baaba.

Yijiemɔ ni sa ni akɛhaa lɛ tswaa wɔ emaa shi ni ewoɔ wɔ hewalɛ diɛŋtsɛ. Shi esa akɛ wɔkpa kãmɔ gbɛ hu ni wɔkpɛlɛ nɔ. Susumɔ woji enyɔ ni bɔfo Paulo ŋma Timoteo lɛ he okwɛ. Eyɛ mli akɛ ejie Timoteo yi yɛ enɔkwayeli lɛ he yɛ woji lɛ amli moŋ, shi ŋaawooi babaoo yɛ mli kɛha lɛ. Paulo kɛ mlihilɛ wo oblanyo fioo lɛ ŋaa yɛ hemɔkɛyeli kɛ henilee kpakpa ni eeehiɛ mli, bɔ ni esa akɛ ekɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aye aha, Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ su ni eeená kɛ emii ni aaashɛ enii ni eyɔɔ lɛ he, mɛi krokomɛi anitsɔɔmɔ, shi ni eeete ewo hemɔkɛyeli kwamɔ, kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa ni eeegbe lɛ ahe. Esa akɛ asafo lɛ mli bii ni darako lɛ atao ŋaawoo kɛjɛ mɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ adɛŋ ni amɛkpɛlɛ nɔ.

‘Okɛ Nilelɔi Anyiɛ’

Maŋtsɛ nilelɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Taomɔ nii ni nine eshɛ nɔ lɛ eŋɔɔ susuma naa; shi efɔŋ he jee lɛ, kwashiai miihi.” (Abɛi 13:19) Wolo ko ni akɛtaoɔ nii amli lɛ wie yɛ abɛ nɛɛ shishinumɔ he akɛ: “Kɛ́ nine shɛ oti ko ni akɛma hiɛ lɛ nɔ loo nɔ ko ni ashweɔ lɛ ba mli lɛ, ehaa gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ náa miishɛɛ . . . Akɛni oti ni mɔ ko kɛmaa ehiɛ ni enine shɛɔ nɔ lɛ ji niiashikpamɔ ko ni haa enáa miishɛɛ hewɔ lɛ, ebaa lɛ akɛ efɔŋ he jee bafeɔ kwashiai anihiinii. Gbɛ̀i fɔji pɛ anɔ amɛbaanyɛ amɛtsɔ ni amɛnine kɛshɛ nɔ ni amɛshweɔ lɛ nɔ, ni kɛ́ amɛaaje efɔŋ he lɛ, no lɛ miishɛɛ ni amɛaaná yɛ nɔ ni amɛshweɔ lɛ mlibaa lɛ baaŋmɛɛ amɛ.” Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔná nibii kpakpai ahe shwelɛ!

Kwɛ bɔ ni wɔnanemɛi náa wɔsusumɔi, nibii ni wɔsumɔɔ, kɛ nibii ni wɔhiɔ lɛ anɔ hewalɛ waa ha! Salomo wie anɔkwale ko ni tsakeee lɛ he beni ewie akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ; shi mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeená amane.” (Abɛi 13:20) Hɛɛ, mɛi ni wɔkɛbɔɔ, kɛ́ yɛ hiɛtserɛjiemɔ mli, kɛtsɔ Internet lɛ nɔ, kɛ woji ni wɔkaneɔ lɛ nɔ po lɛ, amɛnáa mɔ ni wɔji loo mɔ ni wɔbaatsɔ wɔsɛɛ lɛ nɔ hewalɛ. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔhala wɔnanemɛi yɛ nilee mli!

‘Shi Gboshinii’

Israel maŋtsɛ lɛ jaje akɛ: “Eshafeelɔi lɛ, efɔŋ nyiɛɔ amɛsɛɛ; shi jalɔi lɛ, akɛ ekpakpa woɔ amɛ nyɔmɔ.” (Abɛi 13:21) Nyɔmɔwoo yɛ jalɛ nifeemɔi amli, ejaakɛ Yehowa susuɔ jalɔi ahe. (Lala 37:25) Shi, esa akɛ wɔyɔse akɛ “be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” baa wɔ fɛɛ wɔ nɔ. (Jajelɔ 9:11, NW) Ani wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ko ni wɔkɛsaa wɔhe wɔto nibii ni baa trukaa?

Salomo wie akɛ: “Gbɔmɔ kpakpa shĩɔ gboshinii ehaa ebii abii.” (Abɛi 13:22a) Mɛɛ gboshinii ni jara wa po fɔlɔi shĩɔ amɛhaa amɛbii nɛkɛ kɛ́ amɛye amɛbua amɛ ni amɛná Yehowa he nilee ni amɛná amɛ kɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa! Shi, ani ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli hu akɛ aaato gbɛjianɔ kɛ eeehi, kɛha weku lɛ kwɛmɔ yɛ helooŋ gbɛfaŋ yɛ ekolɛ fɔlɔ ko ni aaanyɛ agbo trukaa lɛ hewɔ? Yɛ hei babaoo lɛ, weku yitsei nyɛɔ amɛtoɔ gbɛjianɔ kɛha inshuɔrans, amɛfeɔ mla naa shamansheo, ni amɛkɛ shika toɔ kɛha wɔsɛɛ be.

Mɛni abaanyɛ awie yɛ efɔŋfeelɔi agboshinii lɛ he? Salomo tsa nɔ akɛ: “Eshafeelɔ nii lɛ, jalɔi atĩaa ahaa.” (Abɛi 13:22b) Kɛfata jɔɔmɔi fɛɛ ni nine shɛɔ nɔ amrɔ nɛɛ ahe lɛ, enɛ baaba mli anɔkwale beni Yehowa haa eshiwoo akɛ eeebɔ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ní “jalɛ hiɔ mli lɛ” baa mli lɛ. (2 Petro 3:13) No mli lɛ akpata efɔŋfeelɔi lɛ ahiɛ, ni ‘shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ mɛi ni he jɔ lɛ anɔ̃.’—Lala 37:11.

Gbɔmɔ ni hiɛ kã shi lɛ kɛ nilee tsuɔ nii kɛ́ nii fioo ko pɛ po eyɔɔ. Abɛi 13:23 lɛ kɛɔ akɛ: “Niyenii pii yɛ ohiafoi aŋmɔji ashi; shi mɛi pii yɛ ni amɛhiɛ kpataa yɛ jalɛsane ni amɛyeee hewɔ.” Mɔdɛŋbɔɔ kɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ haa mɛi ni yɔɔ nɔ ko fioo lɛ náa babaoo. Shi kɛlɛ, kɛ́ ayeee jalɛsane lɛ, ebaaha akpɛ yiŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ni enɛ baanyɛ aha nii ni mɔ ko yɔɔ lɛ fɛɛ aje edɛŋ.

“Ejɛɔ Mra Etsɔseɔ Lɛ”

Tsɔsemɔ he hiaa gbɔmɛi ni yeee emuu, ni ehe hiaa amɛ kɛjɛɔ amɛgbekɛbiiashi. Israel maŋtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ni tsĩɔ etso naa lɛ, eenyɛ ebi lɛ; shi mɔ ni sumɔɔ lɛ lɛ, ejɛɔ mra etsɔseɔ lɛ.”Abɛi 13:24.

Tso feɔ hegbɛ he okadi. Nɔ ni atsĩ tã yɛ Abɛi 13:24 lɛ tsɔɔ hegbɛ ni fɔlɔi yɔɔ. Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, tsɔsemɔ tso lɛ kɛ nitsumɔ etsɔɔɔ gbekɛ yii doo. Yɛ no najiaŋ lɛ, edamɔ shi kɛha gbɛ nɔ ni atsɔɔ ajajeɔ gbekɛ, ekɔɔɔ he eko gbɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsu he nii. Yɛ shihilɛ ko mli lɛ, ekolɛ kãmɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli lɛ pɛ kɛkɛ he baahia ni akɛjaje subaŋ gbonyo ko. Ekolɛ kãmɔ ni mli wa he baahia gbekɛ kroko. Abɛi 17:10 kɛɔ akɛ: “Kãmɔ boteɔ mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ mli vii fe bɔ ni kpãai oha boteɔ kwashia mli.”

Esa akɛ suɔmɔ kɛ nilee akudɔ tsɔsemɔ ni fɔlɔi kɛhaa lɛ be fɛɛ be kɛha gbekɛbii lɛ asɛɛnamɔ. Fɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ekuuu ehiɛ efɔ̃ɔɔ ebii atɔmɔi anɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, etaoɔ tɔmɔi lɛ koni enyɛ ejie dani amɛhe shi. Shi kɛlɛ, fɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ feɔ toiboo ehaa Paulo ŋaawoo akɛ: “Tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuntsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efesobii 6:4.

Ni kɛ́ fɔlɔ ko ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ ni ekɛ kãmɔ ni he hiaa lɛ haaa hu? Ani ebii lɛ baada lɛ shi wɔsɛɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ ni eŋmɛ amɛ lɛ hewɔ? Dabi kwraa! (Abɛi 29:21) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbekɛ ni akpoo ejeŋ afɔ̃ enɔ lɛ, ewoɔ enyɛ hiɛgbele.” (Abɛi 29:15) Hegbɛ ni ayɔɔ akɛ fɔlɔ ni aaatsĩ naa lɛ tsɔɔ shi ni ahiɔ akɛ nɔ ko jeee mɔ he sane loo suɔmɔ ni abɛ. Shi kɛlɛ, hegbɛ ni ayɔɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ mlihilɛ kɛ shiŋŋfeemɔ mli lɛ jieɔ suɔmɔ mli ni ajɛɔ asusuɔ mɔ he lɛ kpo.

Abaajɔɔ gbɔmɔ ni hiɛ kã shi ni tsuɔ jalɛ nii ni kɛ anɔkwa nilee tsuɔ nii lɛ. Salomo maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Jalɔ yeɔ nii shɛɔ esusuma naa; shi mɛi fɔji lɛ, musuŋ hɔmɔ yeɔ amɛ.” (Abɛi 13:25) Yehowa le nɔ ni hi kɛha wɔ yɛ shihilɛ mli saji srɔtoi fɛɛ amli—wɔweku mli saji, wekukpaa ni yɔɔ wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ, wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, loo be mli atsɔseɔ wɔ lɛ. Ni kɛ́ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ tsu nii yɛ nilee mli lɛ, ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wɔbaaná shihilɛ ni hi fe fɛɛ mli ŋɔɔmɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Kɛ ootao Abɛi 13:1-14 lɛ he saji ni asusu he lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ ni je kpo yɛ September 15, afi 2003 baafa 21-25 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Kɛ́ aaawie aaashi hiɛshikalɔ lɛ, ekudɔɔ elilɛi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Maŋtsɛyeli jajelɔ ni yeɔ anɔkwa lɛ feɔ babaoo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Eyɛ mli akɛ yijiemɔ woɔ mɔ hewalɛ moŋ, shi esa akɛ wɔkpɛlɛ kãmɔ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Fɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ekuuu ehiɛ efɔ̃ɔɔ ebii atɔmɔi anɔ