Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Haa Shihilɛ Feɔ Nɔ Ni Sɛɛnamɔ Diɛŋtsɛ Yɔɔ He?

Mɛni Haa Shihilɛ Feɔ Nɔ Ni Sɛɛnamɔ Diɛŋtsɛ Yɔɔ He?

Mɛni Haa Shihilɛ Feɔ Nɔ Ni Sɛɛnamɔ Diɛŋtsɛ Yɔɔ He?

BENI abi Jesse ni eye afii 17, ni yaa nɔtsamɔ skul lɛ nɔ ni shihilɛ ji lɛ, eha hetoo akɛ, “Bei abɔ ni ohiɛ kã nɛɛ, ná ohewɔ miishɛɛ bɔ ni ooonyɛ.” Suzie hiɛ susumɔ kroko yɛ enɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Miheɔ miyeɔ diɛŋtsɛ akɛ bɔ ni obaa ojeŋ ohaa lɛ tsɔɔ bɔ ni oshihilɛ baaji.”

Ani osusu nɔ ni shihilɛ tsɔɔ lɛ he? Ani yiŋtoo kome pɛ yɔɔ kɛha adesai fɛɛ? Aloo Suzie susumɔ akɛ—shihilɛ ji bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhaa lɛ ja? Yɛ bɔ ni wɔje lɛ yaa hiɛ babaoo yɛ nilee mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni nɔ ko yɛ wɔmli ni miitao ale nɔ ni shihilɛ ji lɛ shishi. Kɛ́ wɔda kɛshɛ heko lɛ, wɔteaŋ mɛi babaoo biɔ akɛ, ‘Mɛni hewɔ wɔyɔɔ biɛ?’

Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ nilee miibɔ mɔdɛŋ koni eha nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Mɛni ejɛ mli kɛba? David P. Barash, ni ji jwɛŋmɔ kɛ kooloi ahe nilelɔ lɛ jaje akɛ: “Sutsakemɔ haaa ana nɔ hewɔ ni ayɔɔ shihilɛ mli.” Yɛ adebɔɔ he nilelɔi ni kpɛlɛɔ sutsakemɔ nɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, yiŋtoo kome pɛ yɔɔ kɛha adebɔɔ nibii fɛɛ: amɛhi wala mli ni amɛfɔ. No hewɔ lɛ nilelɔ Barash tsɔɔ ejwɛŋmɔ akɛ: “Yɛ jeŋ ni da ni yiŋtoo bɛ mli ni asusuuu gbɔmɛi ahe nɛɛ mli lɛ, sɔ̃ kã wɔnɔ akɛ wɔtsɔ nibii ni wɔjeɔ gbɛ ni wɔhiɛ kãa he wɔhalaa lɛ anɔ wɔha wɔshihilɛ afee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he.”

Eshishinumɔ kɛ Yiŋtoo ni Yɔɔ Sɛɛ lɛ Jɛɛhe

Belɛ, ani enɛ pɛ ji nɔ ni shihilɛ tsɔɔ—ákɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee nɔ ni esumɔɔ? Yɛ nɔ najiaŋ ni aaashi wɔ ni wɔnyiɛ kɛkɛ yɛ jeŋ ko ni yiŋtoo ko bɛ mli lɛ mli lɛ, Biblia lɛ ejɛ jeeŋmɔ etsɔɔ akɛ yiŋtoo ko hewɔ wɔyɔɔ biɛ lɛ. Jeee oshara ko ni ba trukaa ji nɔ ni ha wɔba shihilɛ mli. Ahaa wɔleɔ akɛ, wɔ-Bɔlɔ lɛ kɛ afii babaoo saa shikpɔŋ lɛ koni adesai ahi nɔ. Nɔ ko bɛ ni ba trukaa. Ekwɛ koni nibii lɛ fɛɛ afee nɔ ni ‘hi naakpa.’ (1 Mose 1:31; Yesaia 45:18) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ yɛ yiŋtoo ko kɛha adesai.

Shi miishɛɛ sane ji akɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔɔ hiɛ etsɔɔɔ nɔ ni baaba adesai anɔ kɛtsɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe ni ekɛaawo amɛsane mli loo adebɔɔ gbɛ ko nɔ. Eyɛ mli akɛ wɔfɔmɔ su lɛ náa wɔnɔ hewalɛ moŋ, shi wɔ titri wɔkudɔɔ wɔnifeemɔi. Wɔ fɛɛ wɔyɛ heyeli ni wɔkɛaahala wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ gbɛ̀i.

Eyɛ mli akɛ wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔhala nɔ ni wɔkɛ wɔshihilɛ baafee moŋ, shi ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔfɔ wɔ-Bɔlɔ lɛ nɔ yɛ wɔgbɛjianɔtoi amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi babaoo eyɔse akɛ nɔ ni shihilɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ kɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ kɛ wekukpaa ni yɔɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ yɛ tsakpaa. Amaa wekukpaa ni he hiaa ni kã Nyɔŋmɔ kɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli lɛ nɔ mi yɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi ni ji Yehowa, ni shishi diɛŋtsɛ ji “Ehaa ebaa mli” lɛ mli. (2 Mose 6:3; Lala 83:19) No tsɔɔ akɛ, eyaa nɔ fiofio ehaa nɔ fɛɛ nɔ ni ewo he shi lɛ baa mli, ni ehaa eyiŋtoi baa mli be fɛɛ be. (2 Mose 3:14; Yesaia 55:10, 11) Susumɔ nɔ ni no tsɔɔ lɛ he okwɛ. Gbɛi Yehowa lɛ ji shiwoo nɔ̃ kɛha wɔ fɛɛ akɛ lɛ ji yiŋtoo ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ Jɛɛhe diɛŋtsɛ ni yɔɔ daa.

Shihilɛ mli ni Bɔlɔ lɛ yɔɔ lɛ nɔ po ni aaakpɛlɛ lɛ náa hewalɛ kpele yɛ susumɔ ni mɔ ko hiɛ yɛ shihilɛ he lɛ nɔ. Linet, ni eye afii 19 lɛ kɛɛ akɛ: “Naakpɛɛ nibii fɛɛ ni Yehowa efee, kɛ yiŋtoo hewɔ ni afee lɛ ni minaa lɛ haa mináa mileɔ akɛ mi hu yiŋtoo ko hewɔ abɔ mi.” Amber kɛfata he akɛ: “Kɛ́ mɛi kɛɛ ‘amɛleee kɛji akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli lɛ,’ mináa miishɛɛ akɛ mile. Anaa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa yɛ shihilɛ mli lɛ yɛ edebɔɔ nii lɛ amli.” (Romabii 1:20) Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji nɔ kome akɛ aaayɔse akɛ Bɔlɔ lɛ yɛ shihilɛ mli, ni eji nɔ kroko hu akɛ aaaná akɛ lɛ teŋ wekukpaa ni shishinumɔ yɔɔ mli.

Nyɔŋmɔ kɛ Naanyobɔɔ

Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ yɛ enɛ hu mli. Eklɛŋklɛŋ yitsei lɛ kɛ odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ ni tsɔɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ haa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ebɔ Adam kɛ Hawa lɛ, ekɛ mɔ ni eji lɛ eteee amɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɛ amɛ gbaa sane be fɛɛ be. Eshiii amɛ yɛ Eden koni amɛ diɛŋtsɛ amɛkudɔ amɛnifeemɔi yɛ je lɛ mli, koni eyatiu nibii krokomɛi asɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ ekɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛhi shi lɛ he gbɛtsɔɔmɔ pɔtɛɛ ha amɛ. Eha amɛ nitsumɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, ni eto nitsɔɔmɔ ko ni baaya nɔ daa he gbɛjianɔ eha amɛ. (1 Mose 1:26-30; 2:7-9) Ani jeee enɛ ji nɔ ni obaakpa gbɛ kɛjɛ fɔlɔ kpakpa ni yɔɔ suɔmɔ dɛŋ? Agbɛnɛ susumɔ nɔ ni no tsɔɔ lɛ he okwɛ. Denielle kɛɛ akɛ: “Le ni mile akɛ Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ, ni ebɔ wɔ kɛ nyɛmɔ ni baaha wɔná edebɔɔ nii lɛ ahe miishɛɛ lɛ haa mileɔ akɛ eesumɔ ni wɔná miishɛɛ.”

Nɔ ni fe nakai lɛ, taakɛ tsɛ kpakpa ji lɛ, Yehowa miisumɔ koni ebii lɛ fɛɛ diɛŋtsɛ kɛ lɛ aná wekukpaa. Enɛ hewɔ lɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17:27 maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.” Ani enɛ he miihia? Amber kɛɛ akɛ: “Yehowa ni mile lɛ eha miná hekɛnɔfɔɔ akɛ jeee mikometoo pɛ miyɔɔ. Miyɛ mɔ ko ni matsɔ mihe kɛya eŋɔɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli.” Kɛfata he lɛ, be mli ni oyaa nɔ oleɔ Yehowa lɛ obaana akɛ emli jɔ, eja, ni ehi. Obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ enɔ. Jeff kɛɛ akɛ: “Beni Yehowa batsɔ minaanyo ni bɛŋkɛ mi kpaakpa lɛ, miná mile akɛ mɔ ko kwraa bɛ ni efee klalo waa akɛ eeeye ebua mi fe lɛ.”

Dɔlɛ sane ji akɛ, awie nibii gbohii babaoo yɛ Yehowa he. Akɛ adesai apiŋmɔ babaoo kɛ naagbai ni jɛɔ jamɔi lɛ ajeŋba gbonyo mli baa lɛ he shwamɔ fɔɔ enɔ. Akɛ yiwalɛ nifeemɔi ni ehiii kwraa ni eba yɛ adesai ayinɔsane mli lɛ he shwamɔ efɔ enɔ. Shi 5 Mose 32:4, 5 lɛ tsɔɔ mli akɛ: ‘egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. . . . Amɛfee nii ni baaye amɛ diɛŋtsɛ awui, jeee ebii ni, amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kpa ni.’ No hewɔ lɛ sɔ̃ kã wɔnɔ akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔpɛi saji otii lɛ amli wɔkwɛ.—5 Mose 30:19, 20.

Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Eba Mli

Shi ekɔɔɔ he eko nɔ yiŋkpɛɛ ni wɔbaafee, nɔ ko bɛ ni baanyɛ atsi Nyɔŋmɔ naa koni ekaha eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ nɛɛ kɛ adesai lɛ miiba mli. Kaimɔ akɛ lɛ ji Bɔlɔ lɛ. Belɛ, mɛni ji nakai yiŋtoo lɛ? Yesu Kristo tsi tã yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli, beni ekɛɛ akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ; shi amɛaaye shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ. Sɛɛ mli lɛ etsɔɔ mli eha ebɔfo Yohane akɛ Nyɔŋmɔ etswa efai shi akɛ ‘ebaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.’ (Mateo 5:5; Kpojiemɔ 11:18) Akɛni Yesu yɛ Nyɔŋmɔ masɛi beni ebɔɔ nibii lɛ hewɔ lɛ, ele akɛ eji Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo akɛ adesai aweku ni eye emuu ahi shikpɔŋ nɔ yɛ paradeiso kɛya naanɔ. (1 Mose 1:26, 27; Yohane 1:1-3) Ni Nyɔŋmɔ tsakeee. (Maleaki 3:6) Nyɔŋmɔ woɔ wɔ shi akɛ: “Lɛɛlɛŋ, bɔ ni misusu lɛ, nakai ebaaba mli, ni bɔ ni mito miyiŋ lɛ, nakai ebaama shi.”—Yesaia 14:24.

Yehowa eje shishi momo eeto shishitoo nɔ kɛha maŋ ko ni efee ekome yɛ wɔbe nɛɛ mli, ni edamɔɔɔ hiɛjoomɔ kɛ pɛsɛmkunya ni ebu yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ nɔ, shi moŋ edamɔ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo gbɔmɔ nɔ. (Yohane 13:35; Efesobii 4:15, 16; Filipibii 2:1-4) Eji maŋ ko ni yɔɔ hetuu-kɛhamɔ ni yɔɔ he miishɛɛ akɛ amɛaaya amɛhiɛ, ni aŋkroaŋkroi ni yɔɔ he miishɛɛ waa akɛ amɛaatsu amɛyiŋtoo—akɛ amɛshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni baa lɛ he sanekpakpa lɛ dani nibii agbɛjianɔtoo lɛ aba naagbee lɛ he nii. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Kristofoi ni fa fe akpekpei ekpaa efee ekome momo kɛmiijá yɛ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ko ni suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ yɔɔ mli yɛ shikpɔji ni fe 230 nɔ.

Ha Oshihilɛ Afee Nɔ ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He

Kɛ́ oosumɔ ni oshihilɛ afee nɔ ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ mli lɛ, ofainɛ ná ole akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ miifɔ bo nine koni okɛ ewebii lɛ abɔ—bianɛ. (Yesaia 26:2) Shi ekolɛ obaabi akɛ, ‘Te shihilɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ tamɔ ha tɛŋŋ? Ani miisumɔ lɛɛlɛŋ akɛ mafata amɛhe?’ Bó nɔ ni oblahii kɛ oblayei komɛi yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi:

Quentin: “Asafo lɛ ji mibobaahe yɛ je lɛ mli. Akɛni miyɔse akɛ Yehowa kɛ ehe woɔ mishihilɛ mli hewɔ lɛ, eyeɔ ebuaa mi koni mana akɛ eyɛ, ni eesumɔ ni maná miishɛɛ.”

Jeff: “Asafo lɛ ji heni hi fe fɛɛ ni manyɛ maya kɛha hewalɛwoo. Minyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ yɛ jɛmɛ, ni amɛkɛ sɛɛfimɔ kɛ yijiemɔ miiha yɛ jɛmɛ. Amɛji miweku diɛŋtsɛ yɛ miweku kɔkrɔɔ lɛ sɛɛ.”

Linet: “Miishɛɛ ko bɛ ni abaanyɛ akɛto miishɛɛ ni anáa kɛji akɛ mɔ ko kpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa lɛ he. Enɛ haa mináa miishɛɛ waa yɛ shihilɛ mli.”

Cody: “Eji Yehowa bɛ kulɛ, mishihilɛ baafee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he. Mafo shi kɛya kɛba kɛkɛ kɛtao miishɛɛ tamɔ bɔ ni mɛi babaoo feɔ, shi amɛnáaa lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yehowa eha mi hegbɛ ni jara wa akɛ mikɛ lɛ aná wekukpaa, ni no haa mishihilɛ feɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he.”

Mɛni hewɔ bo diɛŋtsɛ okaaa okwɛɛɛ? Obaana akɛ kɛ́ otsi obɛŋkɛ o-Bɔlɔ Yehowa Nyɔŋmɔ gbagbalii lɛ, oshihilɛ baafee nɔ ni sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ yɔɔ he.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

Wekukpaa ni yɔɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ haa wɔshihilɛ feɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 29 lɛ Jɛ]

NASA photo