Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Nɔyeli Eji Nɔ Ni Yɔɔ Diɛŋtsɛ Ŋmɛnɛ

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Nɔyeli Eji Nɔ Ni Yɔɔ Diɛŋtsɛ Ŋmɛnɛ

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Nɔyeli Eji Nɔ Ni Yɔɔ Diɛŋtsɛ Ŋmɛnɛ

Australia adafitswaa wolo ni ji The Age, lɛ kɛɛ akɛ: “Te maji babaoo ni yɔɔ kusum srɔtoi ni esoro bɔ ni amɛ fɛɛ amɛtee hiɛ amɛha lɛ aaafee tɛŋŋ amɛfee ekome lɛ? Átee nɔ akɛɛ akɛ tutuamɔ ko ni jɛ shibɔlemɔ ŋulami kroko nɔ pɛ baafee adesai aweku lɛ ekome.”

TUTUAMƆ ko ni jɛ shibɔlemɔ ŋulami kroko nɔ? Eyɛ mli akɛ wɔleee akɛ enɛ baafee jeŋmaji lɛ fɛɛ ekome loo efeŋ amɛ ekome moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ Biblia gbalɛ wieɔ tutuamɔ ko ni ebɛŋkɛ ni baaha jeŋmaji lɛ fɛɛ afee ekome lɛ he. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, hewalɛi ni yɔɔ adesai aje lɛ sɛɛ ji nɔ ni kɛ tutuamɔ lɛ baaba.

Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema lɛ wie je lɛ shihilɛ nɛɛ he yɛ gbalɛ mli. Akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma akɛ: “Shikpɔŋ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ ete shi edamɔ shi, ni lumɛi lɛ hu efee ekome amɛtee Yehowa kɛ mɔ ni efɔ lɛ mu lɛ yinɔ ajina: ‘Nyɛhaa wɔkumɔa amɛgboklɛi lɛ, ni wɔtserɛ amɛkpai lɛ yɛ wɔhe wɔshwie!’” (Lala 2:2, 3; Bɔfoi lɛ Asaji 4:25, 26) Kadimɔ akɛ je lɛ nɔyelɔi lɛ baafee ekome amɛte shi amɛwo Yehowa, ni ji jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ, kɛ mɔ ni efɔ lɛ mu, loo mɔ ni ewó lɛ Maŋtsɛ ni ji Yesu Kristo lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ aaatsɔ aba?

Taakɛ Biblia mli be he akɔntaabuu kɛ gbalɛi ni eba mli tsɔɔ lɛ, ato Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ ŋwɛi ni awó Yesu Kristo akɛ enɔ Maŋtsɛ yɛ afi 1914. * Yɛ nakai beaŋ lɛ jeŋmaji lɛ hiɛ jwɛŋmɔ kome. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaba amɛhe shi amɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli hewalɛ hee lɛ, amɛkɛ amɛhe wo hewalɛ he pelemɔ—ni ji Ta Kpele, loo Jeŋ Ta I—lɛ mli vii.

Te Yehowa Nyɔŋmɔ buɔ adesai nɔyelɔi lɛ anifeemɔ nɛɛ ehaa tɛŋŋ? “Mɔ ni ta ŋwɛi lɛ miiŋmɔ; Nuŋtsɔ lɛ miiye amɛhe fɛo po. No dani ekɛ amɛ aaawie yɛ emlifu mli, ni eeewo amɛhe gbeyei yɛ emlila lɛ mli.” No sɛɛ lɛ, Yehowa baakɛɛ e-Bi, ni ji Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni afɔ lɛ mu lɛ akɛ: “Bi mi, ni maŋɔ jeŋmaji lɛ mahao akɛ ogboshinii kɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ hu akɛ ogbɛfaŋnɔ! Oookumɔ amɛ kɛ dadetso, ooojwara amɛ tamɔ gbɛshɔlɔ gbɛ́!”—Lala 2:4, 5, 8, 9.

Naagbee kunim ni akɛ dadetso aaaye yɛ jeŋmaji ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ anɔ lɛ baaba yɛ Harmagedon. Biblia lɛ mli naagbee wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ tsɔɔ naagbee nifeemɔ nɛɛ mli akɛ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ” ní abuaa “maŋtsɛmɛi ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ” anaa kɛyaa lɛ. (Kpojiemɔ 16:14, 16) Akɛni daimonioi miiná amɛnɔ hewalɛ hewɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ jeŋmaji lɛ baafee ekome kɛ yiŋtoo kome—ní amɛkɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ awuu ta.

Be ni adesai baafee ekome ni amɛwuu amɛshi Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai. Mɔbɔ sane ji akɛ, amɛ “ekomefeemɔ” lɛ he baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ amɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛnifeemɔ lɛ baafee nɔ ko ni baatsɔ toiŋjɔlɛ ni adesai fɛɛ kɛ be babaoo ekpa gbɛ lɛ hiɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ nakai naagbee ta lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ‘baajwara [je lɛ] maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.’ (Daniel 2:44) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni baaha adesai ashwelɛ akɛ amɛná toiŋjɔlɛ yɛ je lɛ mli lɛ aba mli, shi jeee adesai agbɛjianɔtoo ko.

Maŋtsɛyeli Nɔyeli lɛ Nɔkwɛlɔ Nukpa

No ji Maŋtsɛyeli ni gbɔmɛi anɔkwafoi babaoo esɔle yɛ he akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee nɔ ko ni anaaa ni yɔɔ tsui lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni etsu naakpɛɛ nibii kɛjɛ beni ato shishi yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 lɛ. Nyɛhaa wɔsusua saji otii komɛi ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni miitsu nii waa ŋmɛnɛ lɛ he wɔkwɛa.

Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, eyɛ nɔyelɔi akuu ko ni yɔɔ hewalɛ ni tsuɔ nii jogbaŋŋ, ni Yesu Kristo ni awo lɛ Maŋtsɛ lɛ ji amɛhiɛnyiɛlɔ. Yehowa Nyɔŋmɔ fee Yesu Kristo Kristofoi asafo lɛ Yitso yɛ afi 33 Ŋ.B. (Efesobii 1:22) Kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ, Yesu kɛ eyitsoyeli lɛ miitsu nii, ni ekɛmiitsɔɔ nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛkwɛɔ nibii anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni hɔmɔ kpele ba Yudea yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Kristofoi asafo lɛ tsu he nii amrɔ nɔŋŋ ni amɛkɛye amɛbua emlibii lɛ. Ato yelikɛbuamɔ nibii ahe gbɛjianɔ, ni atsu Barnaba kɛ Saulo kɛjɛ Antiokia ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ nibii lɛ tee.—Bɔfoi lɛ Asaji 11:27-30.

Akɛni áto Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi ni eetsu nii amrɔ nɛɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa babaoo gbɛ kɛjɛ Yesu Kristo ŋɔɔ. Be fɛɛ be ni oshara—ni ji shikpɔŋhosomɔi, hɔji, nu afuai, lasuogbelei, ahumii, loo lasu gɔŋ ni fɛɔ lɛ—aaaba lɛ, Yehowa Odasefoi a-Kristofoi asafo lɛ tsuɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ heni oshara lɛ eba yɛ lɛ ahiamɔ nii ahe nii oya. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni shikpɔŋhosomɔ ni fiteɔ nii ba yɛ El Salvador yɛ January kɛ February afi 2001 lɛ, ato yelikɛbuamɔ nibii ahe gbɛjianɔ yɛ maŋ lɛŋ hei fɛɛ, ni Yehowa Odasefoi akui ni jɛ Canada, Guatemala, kɛ United States lɛ baye amɛbua. Asaa ama amɛjamɔhei etɛ kɛ agbɛnɛ hu shiai ni fa fe 500 lɛ ekoŋŋ yɛ be kukuoo mli.

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Nɔyeli lɛ Shishibii

Kɛjɛ beni ato Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ lɛ, eebua eshishibii lɛ anaa kɛmiijɛ gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ amli, ni eeto amɛhe gbɛjianɔ. Enɛ haa gbalɛ ko ni sa kadimɔ waa ni Yesaia ŋma lɛ baa mli akɛ: “Aaaba mli akɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, Yehowa we lɛ gɔŋ lɛ [enɔkwa jamɔ ni awo nɔ lɛ] aaama shi yɛ gɔji lɛ ayiteaŋ, . . . ni jeŋmaji fɛɛ aaaho kɛaaba he.” Gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ “majimaji pii” baaya nakai gɔŋ lɛ nɔ koni amɛyakase Yehowa gbɛtsɔɔmɔi kɛ emlai lɛ.—Yesaia 2:2, 3.

Nitsumɔ nɛɛ eha aná adesai ni efee ekome, ní yiŋtoo kome pɛ ma amɛhiɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ—majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ko ni Kristofoi ni fa fe 6,000,000 ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ maji ni fa fe 230 nɔ yɔɔ mli. Kɛ́ Yehowa Odasefoi tee majimaji ateŋ kpeei, ni mɛi na suɔmɔ, toiŋjɔlɛ, kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ gbɔmɛi babaoo lɛ ateŋ, ni maŋ mli ni amɛjɛ, kusum, kɛ amɛmaŋ wiemɔ gbaaa amɛnaa lɛ, amɛnaa kpɛɔ amɛhe. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ kɛ́ nɔyeli ko nyɛ eha wekui ohai abɔ fee ekome yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ, belɛ eji nɔ ni tsuɔ nii ni ema shi shiŋŋ—ni eyɛ diɛŋtsɛ?

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Nitsɔɔmɔ

Nɔyeli fɛɛ nɔyeli yɛ taomɔ nii ni akpaa gbɛ akɛ eshishibii lɛ ashɛ he, ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni ehi shi yɛ nakai nɔyeli lɛ shishi lɛ ashɛ nakai taomɔ nii lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɔɔ taomɔ nii ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni he saa akɛ eshishibii lɛ ashɛ he. Shi ákɛ aaaha mɛi babaoo ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli akpɛlɛ taomɔ nii kome too nɔ ni amɛhi shi yɛ naa lɛ ji nitsumɔ kpele diɛŋtsɛ. Wɔnaa oti kroko ni yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ diɛŋtsɛ lɛ yɛ biɛ—jeee jwɛŋmɔ lɛ pɛ he enitsɔɔmɔ he gbɛjianɔtoo ni mɔɔ shi lɛ shɛɔ ni etsakeɔ, shi moŋ tsui lɛ hu.

Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ tsɔɔ etsuɔ nitsumɔ ni wa nɛɛ he nii? Kɛtsɔ gbɛ ni bɔfoi lɛ tsɔ nɔ amɛshiɛ yɛ “shia fɛɛ shia,” ni aŋkroaŋkroi tsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:42; 20:20) Te nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ yeɔ omanye ehaa tɛŋŋ? Jacques Johnson ni ji Katolik osɔfo lɛ ŋma mɔdɛŋ ni ebɔ koni eje osɔfoyoo ko nijiaŋ wui koni ekɛ Yehowa Odasefoi akpa nikasemɔ lɛ yɛ Canada adafitswaa wolo ko mli. Ekɛɛ akɛ: “Beni miyɔse akɛ miiwuu ta ko ni minyɛŋ maye omanye yɛ mli lɛ, mifee basaa. Mibɔi yɔsemɔ akɛ Yehowa Odasefoi yei nɛɛ kɛ nyɔji abɔ etswa wekukpaa ni shishinumɔ yɔɔ mli yɛ amɛkɛ Katolik osɔfoyoo nɛɛ ni nyɛɛɛ kpo aje lɛ teŋ. Amɛkɛ lɛ fee ekome kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛha lɛ, naanyo ni amɛkɛ lɛ bɔ, kɛ wekukpaa ni shishinumɔ yɔɔ mli ni amɛtswa amɛma shi yɛ etsui mli lɛ nɔ. Etsɛɛɛ ni ebatsɔ amɛjamɔ lɛ mlinyo ni yɔɔ ekãa, ni minyɛɛɛ mafee nɔ ko kɛtsi enɛ naa.” Taakɛ Biblia mli shɛɛ sane ni Yehowa Odasefoi lɛ tsɔɔ, kɛ amɛ Kristofoi ajeŋba lɛ kanya tsutsu Katoliknyo nɛɛ tsui lɛ, nakai nɔŋŋ ekanyaa mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ atsui.

Nɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ—ni ji Maŋtsɛyeli nitsɔɔmɔ lɛ—damɔ Biblia lɛ nɔ, ni efiɔ etaomɔ nii kɛ ejeŋba he mlai lɛ asɛɛ. Etsɔɔ gbɔmɛi koni amɛsumɔsumɔɔ amɛhe ni amɛkɛ woo aha amɛhe yɛ shihilɛi amli ni amɛjɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. (Yohane 13:34, 35) Eyeɔ ebuaa gbɔmɛi hu koni amɛtsu ŋaawoo nɛɛ he nii akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.” (Romabii 12:2) Akɛni mɛi akpekpei abɔ eshi amɛtsutsu shihilɛ gbɛ lɛ, ni amɛjɛ miishɛɛ mli amɛkɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ mlai kɛ taomɔ nii miitsu nii hewɔ lɛ, amɛná toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ, kɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyam amrɔ nɛɛ.—Kolosebii 3:9-11.

Yelikɛbuamɔ nɔ̃ ni sa kadimɔ ni haa anáa jeŋ fɛɛ ekomefeemɔ nɛɛ ji wolo tɛtrɛɛ nɛɛ, Buu-Mɔɔ . Kɛtsɔ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ mli gbɛ̀i ni ato he gbɛjianɔ, kɛ woji akalamɔ tsɔne ni nyɛɔ ekalaa wiemɔi srɔtoi lɛ nɔ lɛ, akalaa saji titrii ni yɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ fɛɛ shikome yɛ wiemɔi 135 mli, ni ekanelɔi lɛ ateŋ mɛi ni fa fe oha mlijaa 95 ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ baanyɛ akase sane lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli yɛ be kometoo lɛ nɔŋŋ mli.

Mormon jamɔ lɛ mli niŋmalɔ ko to maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni eye omanye fe fɛɛ ni bɛ ejamɔ lɛ mli lɛ anaa. Etsi Buu-Mɔɔ Awake! ni Yehowa Odasefoi kalaa lɛ tã akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ he wolo tɛtrɛbii ni fe fɛɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Mɔ ko bɛ ni baanyɛ awie akɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ woɔ mɛi ahewalɛ koni amɛfee mɛi ni nɔ ko jeee amɛhe sane—nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛhaa anáa nilee henumɔ ko ni mifɔɔɔ namɔ yɛ jamɔi krokomɛi awoji amli. Anɔkwalei ni adamɔ nɔ aŋma Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ, saji amli ni atao jogbaŋŋ, kɛ je lɛŋ anɔkwa saji ni yɔɔ mli lɛ haa ebafeɔ nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ.”

Odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni miitsu nii lɛ fa babaoo. Yehowa Odasefoi kɛ miishɛɛ kɛ ekãa shiɛɔ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ” amɛtsɔɔ amɛkutsoŋbii, ni amɛfɔ̃ɔ amɛ nine koni amɛbatsɔmɔ eshishibii. (Mateo 24:14) Ani oyɛ hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he miishɛɛ? Obaanyɛ oná jɔɔmɔi ni jɛɔ he ni akɛbɔɔ mɛi ni akɛ Maŋtsɛyeli lɛ shishitoo mlai lɛ miitsɔse amɛ, ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi yɛ naa lɛ mli baa lɛ mli ŋɔɔmɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, obaanyɛ oná hiɛnɔkamɔ akɛ obaahi shi yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi yɛ jeŋ hee ni awo he shi ni “jalɛ hiɔ mli” lɛ mli.—2 Petro 3:13.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Kɛha niiamlitsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso lɛ, kanemɔ wolo ni ji Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 10 ni ji “Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Miiye Nɔ” ni yɔɔ baafa 90-97 lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Jeŋmaji lɛ kɛ amɛhe wo jeŋ ta mli yɛ afi 1914

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Suɔmɔ mli ni ajɛɔ akɛ he haa kɛtsuɔ nii lɛ ji Kristofoi asuɔmɔ ni ajieɔ lɛ kpo lɛ he nɔkwɛmɔnɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ náa nitsɔɔmɔ kometoo lɛ nɔŋŋ he sɛɛ