Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ŋaawoo ni Hi Fe Fɛɛ ní Nine Aaashɛ Nɔ

Ŋaawoo ni Hi Fe Fɛɛ ní Nine Aaashɛ Nɔ

Ŋaawoo ni Hi Fe Fɛɛ ní Nine Aaashɛ Nɔ

OMANYE ni ayeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ ji nɔ ko ni asumɔɔ waa. Ŋaawoo kpakpa kɛ henumɔ ni anáa akɛ aaafee nii yɛ ekɛ gbeekpamɔ naa lɛ ji nibii titrii ni haa nine shɛɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ yɛ jeŋ ni yɔɔ hwanyaŋŋ nɛɛ mli. Shi kɛlɛ, jeee be fɛɛ be gbɔmɛi náa he miishɛɛ akɛ amɛaabo ŋaawoo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ toi. Mɛi pii kɛɔ akɛ esa akɛ mɔ ahi shi bɔ ni esumɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia mli amaniɛbɔɔ tsɔɔ akɛ Satan, ni ji mɔ klɛŋklɛŋ ni batsɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ henyɛlɔ lɛ ha klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ hala akɛ amɛaafee amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔnaa nii. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo yitso 3:5 lɛ bɔɔ sane ni ekɛɛ Hawa lɛ he amaniɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ le akɛ gbi nɔ ni nyɛaaye [ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ] eko lɛ, nyɛhiŋmɛii aaagbele, ni nyɛaatsɔmɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, ni nyɛaale ekpakpa kɛ efɔŋ.”

Ani no sɛɛ lɛ, Adam kɛ Hawa nyɛ amɛtsɔ amɛ pɛ amɛsusumɔi anɔ amɛhi shi yɛ omanyeyeli mli ní amɛkɛ gbɛ ni amɛkɔ lɛ mli naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ he ko kwraa ekpeee? Dabida. Etsɛɛɛ ni amɛnine nyɛ shi yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔ koni amɛkpa ekpakpa kɛ efɔŋ mli lɛ mli. Yehowa kpoo amɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni amɛje shihilɛ ni mli wa ni yeee emuu, ni yagbeɔ naa yɛ gbele mli lɛ shishi. (1 Mose 3:16-19, 23) Gbele saa wɔ fɛɛ wɔhe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ kome [Adam] nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”—Romabii 5:12.

Eyɛ mli akɛ nibii ni ejɛ Adam kɛ Hawa nihalamɔ lɛ mli kɛba lɛ ehiii moŋ, shi mɛi pii ayiŋ tsɔko lolo akɛ nilee yɛ mli ákɛ akɛ ŋaawoo ni jɛ adesai a-Bɔlɔ lɛ ŋɔɔ lɛ aaatsu nii. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ ‘Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ ajɛ aŋma, ni ehe yɛ sɛɛnamɔ,’ ni ebaanyɛ eye ebua wɔ koni ‘wɔye emuu ni asaa wɔ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.’ (2 Timoteo 3:16, 17) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, wɔbaaná miishɛɛ. Weku shihilɛ ji shihilɛ mli he ko ni he hiaa waa ni abaanyɛ akɛ enɛ atsu nii yɛ.

Gbalashihilɛ Mli Anɔkwayeli

Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ he gbɛjianɔ koni ehi shi daa. (1 Mose 2:22-24; Mateo 19:6) Kɛfata he lɛ, Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ “akabule gbala saa,” ni tsɔɔ akɛ esaaa akɛ akɛ bɔlɛnamɔ yɛ gbalashihilɛ sɛɛ fiteɔ kpaŋmɔ nɛɛ. (Hebribii 13:4) Shi kɛlɛ, ekolɛ ole akɛ gbalashihilɛi babaoo yɛ ŋmɛnɛ ni shɛɛɛ nɛkɛ taomɔnii nɛɛ he. Mɛi komɛi kɛ hii loo yei ni jeee amɛhefatalɔi ji amɛ lɛ asɛɛnyiɛmɔ yɛ amɛnitsumɔhei lɛ efee amɛsu. Mɛi krokomɛi maleɔ amɛwekui lɛ bɔni afee ni amɛná hegbɛ amɛkɛ suɔlɔ ko ni jeee amɛhefatalɔ ni lɛ aje kpo. Taakɛ ebalɛ yɛ Veronica ni atsĩ etã yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛi komɛi po shiɔ amɛhefatalɔi koni amɛkɛ hefatalɔ ni edako tsɔ lɛ ayahi shi, ni amɛjieɔ amɛnaa akɛ no haa amɛnáa miishɛɛ ni amɛnuɔ he akɛ amɛgbɔlɔko.

Shi kɛlɛ, fai shi ni mɔ ko tswaa akɛ esa lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ kɛ miishɛɛ ni hiɔ shi daa baŋ. Ronald baanyɛ aye enɛ he odase. Eshi eŋa ni ekɛ yoo ko ni ekɛ lɛ ehi shi yɛ teemɔŋ afii ekpaa ni ekɛ lɛ efɔ bii enyɔ momo lɛ yaje weku shihilɛ hee shishi kɛ susumɔ akɛ no baaha eshihilɛ aya hiɛ. Shi kɛlɛ, yɛ be ko sɛɛ beni ekɛ egbalashihilɛ lɛ eba naagbee sɛɛ lɛ, esuɔlɔ lɛ shi lɛ! Yɛ naagbee lɛ, Ronald yahi efɔlɔi aŋɔɔ. Etsɔɔ shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ mli akɛ eji “hiɛshishwiemɔ.” Nɔkwɛmɔnɔ kome pɛ kɛkɛ nɛ. Jeŋba ni tamɔ nɛkɛ ni pɛsɛmkunya akɔnɔi kanyaa lɛ nɛɛ kɛ gbalamlitsemɔi kɛ weku mligbalamɔi babaoo eba, ni enɛ kɛ amanehulu eba aŋkroaŋkroi babaoo anɔ—onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Biblia mli ŋaawoo ni akɛtsuɔ nii lɛ kɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ baa. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ Roberto gbɛfaŋ, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Yɛ Biblia mli ŋaawoo ni mikɛtsu nii lɛ hewɔ lɛ, miŋa ejeee midɛŋ. Wɔnáaa miishɛɛ diɛŋtsɛ kɛtsɔ wɔhe ni wɔɔŋmɛɛ wɔha kaa ni ji wɔhe ni wɔɔŋmɛɛ wɔha mɔ ko ni ejeee wɔhefatalɔ, kɛ́ nakai mɔ lɛ he yɛ fɛo waa po lɛ nɔ. Biblia mli tsɔsemɔ eye ebua mi ni mibuɔ mihefatalɔ ni kɛ mi ehi shi afii babaoo lɛ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha mi.” Biblia mli ŋaawoo ni ji “okaye oblahiiaŋ ŋa lɛ kutumpɔo” lɛ tsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa he nii yɛ Roberto shihilɛ mli. (Maleaki 2:15) Mɛɛ shihilɛi krokomɛi amli wɔbaanyɛ wɔná ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he sɛɛ yɛ?

Wɔbii lɛ Atsɔsemɔ

Yɛ afii nyɔŋmai komɛi ni eho lɛ amli lɛ, akɛ susumɔ akɛ esaaa akɛ fɔlɔi kɛ naatsĩi babaoo tsuɔ nii yɛ amɛbii lɛ atsɔsemɔ mli lɛ tsu nii waa. Ebafee tamɔ nɔ ni nilee yɛ mli akɛ aŋmɛ gbekɛbii agbɛ koni amɛkpɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ yɛ amɛnii ahesusumɔ kɛ nifeemɔi amli. Yiŋtoo hewɔ ni afee nakai ji koni akatsĩ gbekɛbii lɛ adalɛ naa. Yɛ hei komɛi lɛ, ato nikasemɔi ni gbɛjianɔtoo kpakpa ko tsɔ bɛ he lɛ ashishi koni kɛfata nibii krokomɛi ahe lɛ, skulbii lɛ anyɛ akpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya skul loo amɛyaŋ, ni amɛbaanyɛ amɛhala hiɛtserɛjiemɔi abɔ ni amɛsumɔɔ, loo tsɔsemɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛnine ashɛ nɔ. Nɛkɛ skul nɛɛ ateŋ ekome yiŋtoo ji “koni eŋmɛ gbekɛbii agbɛ ni amɛjie amɛhenumɔ kpo bɔ ni amɛbaanyɛ ni onukpa ko ewieee eshiii ni ekɛ ehe wooo amɛsane mli.” Ŋmɛnɛ, adesai ajeŋba he ŋaawolɔi komɛi wieɔ amɛshiɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ tsɔsemɔi komɛi ni akɛhaa lɛ ahe, yɛ shihilɛi ni fɔlɔi naa akɛ ehe miihia ni amɛkɛ tsɔsemɔ aha yɛ suɔmɔ mli lɛ po mli.

Mɛni ejɛ mli kɛba? Mɛi babaoo yɛ ni heɔ amɛyeɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ ni aŋmɛɔ ni akɛtsɔseɔ bii lɛ eha gbekɛbii lɛ heyeli babaoo tsɔ fe nine. Amɛnuɔ he akɛ, enɛ eha efɔŋfeemɔ kɛ tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ etee hiɛ. Niiamlipɛimɔ ko ni afee yɛ United States lɛ jie lɛ kpo akɛ mɛi ni abibii amɛ saji lɛ aaashɛ 100 mlijaa 70 susuɔ akɛ gbekɛbii kɛ oblahii kɛ oblayei lɛ anine shɛɛɛ fɔlɔi agbɛtsɔɔmɔi ni he hiaa amɛ lɛ anɔ. Kɛ́ mɛi babaoo miitsɔɔ nɔ hewɔ ni oblahii kɛ oblayei bibii kɛ amɛhe woɔ tui ni atswiaa yɛ skul kɛ mlatɔmɔi krokomɛi ni yɔɔ gbeyei lɛ amli lɛ mli lɛ, amɛwieɔ akɛ ejɛ “fɔlɔi ni kwɛɛɛ amɛbii anɔ ojogbaŋŋ.” Ni kɛ nibii ni bɛ gbeyei tsɔ jɛɛɛ bii atsɔsemɔ ni ejaaa lɛ mli kɛbaaa po lɛ, fɔlɔi kɛ gbekɛbii lɛ kpaa yibii ni yɔɔ awerɛho.

Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ sane nɛɛ he? Ŋaawoo ni Ŋmalɛ lɛ kɛhaa ji akɛ, esa akɛ fɔlɔi kɛ nɔyeli hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ atsu nii yɛ suɔmɔ kɛ shiŋŋfeemɔ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Buulufeemɔ kpɛtɛ gbekɛ tsui he; shi tsɔsemɔ tso lɛ aaashwie lɛ kɛaajɛ ehe kɛaatee flooflo.” (Abɛi 22:15) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ tsɔsemɔi fɛɛ ni fɔlɔi kɛhaa lɛ afee nɔ ni sa shihilɛi ahewɔ ni akɛhaa lɛ pɛpɛɛpɛ. Esa akɛ mlijɔlɛ, henɔyeli, kɛ mɔ hesusumɔ akudɔ tsɔsemɔ fɛɛ tsɔsemɔ ni akɛhaa lɛ. Enɛ bafeɔ suɔmɔ he okadi. Fɔlɔi ahegbɛ ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni suɔmɔ yɔɔ mli nɔ, ni jeee yɛ yiwalɛ gbɛ nɔ lɛ, nyɛɔ eyeɔ omanye bei babaoo.

Nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ ni akɛaatsu nii lɛ woɔ yibii kpakpai, ni anaa enɛ faŋŋ. Arturo, ni ji nuu ko ni yɔɔ Mexico ni eye afii 30 ni bote gbalashihilɛ mli nyɛsɛɛ nɛɛ kɛɛ akɛ: “Mitsɛ ha efee faŋŋ kɛha mi kɛ minyɛmimɛi hii lɛ akɛ lɛ kɛ minyɛ ji mɛi ni kɛ nɔyeli hegbɛ tsu nii yɛ weku lɛ mli. Amɛshashaooo shi kɔkɔɔkɔ akɛ amɛaatsɔse wɔ. Ni kɛlɛ, amɛná be ni amɛkɛ wɔ gbaa sane daa. Amrɔ nɛɛ ni mida akɛ onukpa lɛ, mibuɔ shihilɛ ni sa ni miyɔɔ mli lɛ akɛ ejara wa, ni mile akɛ ejɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa ni miná lɛ hewɔ titri.”

Okɛ Ŋaawoo ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He Fe Fɛɛ lɛ Atsu Nii

Ŋaawoo ni sɛɛnamɔ yɔɔ he fe fɛɛ ni yɔɔ kɛha adesai lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli. Gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa lɛ kɔɔɔ weku gbɛjianɔtoo lɛ pɛ he. Eyeɔ ebuaa kɛwulaa wɔ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ, ejaakɛ etsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ jeŋ ko ni mɛi babaoo sumɔɔɔ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ esa akɛ nilee Jɛɛhe ko ni kwɔ akudɔ amɛshihilɛi koni ehi kɛha amɛ diɛŋtsɛ lɛ mli.

Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji adesai a-Bɔlɔ lɛ tsɔ lalatsɛ David nɔ ekɛ nɔmimaa nɛɛ ha akɛ: “Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.” (Lala 32:8) Ani obaanyɛ osusu nɔ ni Bɔlɔ lɛ hiŋmɛi ni aaakã wɔhe koni ebu wɔhe kɛjɛ oshara he lɛ tsɔɔ lɛ he? Shi kɛlɛ, sane ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe ji akɛ: ‘Ani mikɛ heshibaa baakpɛlɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni buɔ mɔ he lɛ nɔ?’ E-Wiemɔ lɛ kɛ suɔmɔ kɛɔ wɔ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!”—Abɛi 3:5, 6.

Ní aaaná ale Yehowa lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hetuu-kɛhamɔ, shi kɛlɛ, adesai baanyɛ atsu enɛ he nii kɛtsɔ Biblia lɛ nɔ. Shihilɛ gbɛ ni Yehowa jieɔ yi ehaa wɔ lɛ ‘yɛ wala ni yɔɔ agbɛnɛ nɛɛ kɛ nɔ ni baaba lɛ he shiwoo.’ Yɛ sɛɛnamɔi ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ ahewɔ lɛ, eji ninámɔ kpeteŋkpele lɛɛlɛŋ.—1 Timoteo 4:8; 6:6.

Kɛ́ oyɛ nilee ni Biblia lɛ kɛhaa lɛ kɛ jɔɔmɔi ni jɛɔ shihilɛ yɛ ekɛ gbeekpamɔ naa lɛ mli kɛbaa he miishɛɛ lɛ, no lɛ okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ kɛ enɔjwɛŋmɔ afee nɔ ni he hiaa titri yɛ oshihilɛ mli. Nakai feemɔ baaye abua bo ni odamɔ naagbai ni yɔɔ ŋmɛnɛ kɛ nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ anaa yɛ omanyeyeli mli. Kɛfata he lɛ, obaaná hiɛnɔkamɔ akɛ obaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli, be mli ni mɛi fɛɛ baafee Yehowa kaselɔi ni amɛbaaná hejɔlɛ babaoo lɛ.—Yesaia 54:13.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Biblia mli ŋaawoo lɛ baanyɛ awaje gbalashihilɛ tsakpaa lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Biblia mli ŋaawoo ji nɔ ni adamɔɔ nɔ ni akɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa haa, ni kɛlɛ etsĩii shwɛmɔ naa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Mɛi ni kɛ Biblia mli ŋaawoo tsuɔ nii lɛ baanyɛ aná shihilɛ ni hi jogbaŋŋ mli ŋɔɔmɔ