Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Afɔleshaa Ni Jɛ Suɔmɔ Mli Ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Kɛ Miishɛɛ

Afɔleshaa Ni Jɛ Suɔmɔ Mli Ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Kɛ Miishɛɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Afɔleshaa Ni Jɛ Suɔmɔ Mli Ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Kɛ Miishɛɛ

TAAKƐ MARIAN KƐ ROSA SZUMIGA GBA

Lala 54:8 lɛ kɛɔ akɛ: “Mashã afɔle mahao yɛ tsuijurɔ naa.” Nɛkɛ sanejajemɔ nɛɛ efee sane titri yɛ Marian Szumiga kɛ eŋa Rosa, ni hi shi yɛ France lɛ ashihilɛ mli. Nyɛsɛɛ nɛɛ amɛgba saji otii ni yɔɔ be kakadaŋŋ ni amɛkɛhi Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ mli nibii kpakpai lɛ ekomɛi ahe sane.

MARIAN: Mifɔlɔi ji Roman Katolikbii ni jɛ Poland. Ataa ji nuu ko ni he jɔ. Enaaa hegbɛ ni eya skul. Shi kɛlɛ, ekase nikanemɔ kɛ niŋmaa beni klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ yaa nɔ, ní etsuɔ nii akɛ asraafonyo yɛ bui ni atsara awo shikpɔŋ mli lɛ. Ataa ji Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔ, shi bei pii lɛ sɔlemɔ lɛ haa enijiaŋ jeɔ wui.

Sane ko ni ba lɛ ji nɔ ko ni ehiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. Gbi ko beni ta lɛ yaa nɔ lɛ, osɔfo ko basara asraafoi akuu ni Ataa yɔɔ mli lɛ. Beni okpɛlɛmi ko fɛ́ yɛ amɛmasɛi lɛ, osɔfo lɛ kɛ krɔs ko ni Yesu amaga yɔɔ nɔ yi okpɔŋɔ lɛ, ni ekɛ gbeyeishemɔ wo foi. Efee ataa naakpɛɛ akɛ mɔ ko ni “damɔ” Nyɔŋmɔ “najiaŋ” lɛ kɛ nɔ ko ni yɔɔ “krɔŋkrɔŋ” lɛ tsu nii koni enyɛ ejo foi oya. Yɛ nakai niiashikpamɔi kɛ tawuu ni yɔɔ gbeyei ní Ataa na lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ gbɔjɔɔɔ. Edaa Nyɔŋmɔ shi daa akɛ lɛ eha eku esɛɛ kɛjɛ ta lɛ mli kɛba shweshweeshwe.

“Poland Bibioo”

Yɛ afi 1911 lɛ mli lɛ, mitsɛ kɛ oblayoo ko ni jɛ akrowa ko ni bɛŋkɛ lɛ mli lɛ bote gbalashihilɛ mli. Egbɛi ji Anna Cisowski. Beni ta lɛ ba naagbee etsɛɛɛ yɛ afi 1919 lɛ, Ataa kɛ Awo fã kɛjɛ Poland kɛtee France, ni Ataa ná nitsumɔ yɛ jɛmɛ akɛ mɔ ko ni tsaa ŋai ni akɛwoɔ oketeke mli. Afɔ mi yɛ March afi 1926 lɛ mli yɛ Cagnac-les-Mines, ni yɔɔ France wuoyi-anaigbɛ lɛ. No sɛɛ lɛ mifɔlɔi yahi shi yɛ akutso ko ni awieɔ Poland wiemɔ yɛ mli lɛ mli yɛ Loos-en-Gohelle, ni bɛŋkɛ Lens ni yɔɔ France kooyigbɛ lɛ. Abolooshalɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ji Polandnyo, loohɔɔlɔ lɛ ji Polandnyo, ni osɔfo lɛ hu ji Polandnyo. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ atsɛɔ biɛ nɛɛ akɛ Poland Bibioo lɛ. Mifɔlɔi kɛ amɛhe wo kwasafo nitsumɔi amli. Bei pii lɛ Ataa toɔ hiɛtserɛjiemɔi ahe gbɛjianɔ, ni ekomɛi ji drama, lalatswaa, kɛ lalai ní aláa. Ekɛ osɔfo lɛ hu fɔɔ sanegbaa, shi bei pii lɛ kɛ́ osɔfo lɛ ha hetoo akɛ “Teemɔŋ saji babaoo yɛ” lɛ, enaaa he miishɛɛ.

Gbi ko yɛ afi 1930 lɛ mli lɛ, yei enyɔ komɛi bashi wɔ shinaa lɛ. Amɛji Biblia Kaselɔi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. Mitsɛ ŋɔ Biblia, ni ji wolo ko ni ekɛ afii babaoo etao ní ekane lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ. Ekɛ Awo fɛɛ kane Biblia kasemɔ he woji ni yei lɛ shi lɛ. Nɔ ni mifɔlɔi kane yɛ woji nɛɛ amli lɛ ná amɛnɔ hewalɛ waa. Yɛ dekã ni amɛbɛ yɛ shihilɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mifɔlɔi bɔi kpeei ni Biblia Kaselɔi lɛ eto he gbɛjianɔ lɛ yaa. Saji ni ekɛ osɔfo lɛ gbaa lɛ batsɔ ŋwanejeei aahu kɛyashi gbi ko lɛ, osɔfo lɛ wo mifɔlɔi ahe gbeyei akɛ kɛji amɛtee nɔ amɛkɛ Biblia Kaselɔi lɛ bɔ lɛ, abaashwie minyɛmiyoo Stéphanie kɛjɛ jamɔ he nikasemɔ lɛ mli. Ataa ha lɛ hetoo akɛ: “Kaagba ohe naa. Kɛjɛ amrɔ nɛɛ kɛyaa lɛ, wɔkɛ wɔbiyoo lɛ kɛ gbekɛbii krokomɛi lɛ baaya Biblia Kaselɔi lɛ akpeei lɛ ashishi.” Ataa shi sɔlemɔ lɛ, ni yɛ afi 1932 lɛ shishijee mli lɛ, abaptisi mifɔlɔi. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 800 pɛ yɔɔ France yɛ nakai beaŋ.

Rosa: Mifɔlɔi jɛ Hungary, ni taakɛ Marian weku lɛ ji lɛ, amɛhi shi yɛ France kooyigbɛ koni amɛtsu nii yɛ hei ni atsaa ŋai ni akɛwoɔ oketeke mli yɛ lɛ. Afɔ mi yɛ afi 1925 lɛ mli. Yɛ afi 1937 mli lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, ni ji Auguste Beugin, loo mɔ ni wɔtsɛɔ lɛ Papa Auguste lɛ, bɔi The Watchtower ni yɔɔ Hungary wiemɔ mli lɛ kɛ mifɔlɔi hamɔ. Amɛná woji tɛtrɛbii lɛ ahe miishɛɛ, shi amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ebatsɔɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko.

Eyɛ mli akɛ midako moŋ, shi nɔ ni mikane yɛ The Watchtower lɛ mli lɛ sa mitsui he, ni Papa Auguste binuu ŋa Suzanne Beugin ná mihe miishɛɛ. Mifɔlɔi ŋmɛ lɛ gbɛ koni ekɛmi aya kpeei. Sɛɛ mli beni mibɔi nitsumɔ lɛ, kpeei ni miyaa Hɔgbaa lɛ wo mitsɛ mli la. Eyɛ mli akɛ emli fuuu mra moŋ, shi ewie eshi mi akɛ, “Ohiii shia yɛ otsi lɛ mli, ni Hɔgbaa hu oyaa nyɛkpeei lɛ!” Shi kɛlɛ, mikã he mitee kpee lɛ. No hewɔ lɛ, gbi ko lɛ mitsɛ kɛɛ akɛ: “Too onibii ni oshi biɛ nɛɛ!” No mli lɛ je ena waa. Afii 17 pɛ miye, ni mileee heni maya. Mikɛ yaafonui babaoo yaje Suzanne shia lɛ. Mikɛ Suzanne hi shi aaafee otsi ko dani Ataa tsu koni minyɛmiyoo lɛ abaŋɔ mi kɛba shia. Yɛ adebɔɔ su naa lɛ, mihiɛ gboɔ, shi wiemɔ ni aŋma yɛ 1 Yohane 4:18 lɛ ye ebua mi koni mafi shi shiŋŋ. Nakai ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ “suɔmɔ ni eye emuu lɛ shwieɔ gbeyeishemɔ.” Abaptisi mi yɛ afi 1942 mli.

Mumɔŋ Gboshinii ko ni Jara Wa

Marian: Abaptisi mi kɛ minyɛmimɛi yei Stéphanie kɛ Mélanie, kɛ minyɛminuu Stéphane fɛɛ yɛ afi 1942 lɛ mli. Yɛ shia lɛ, weku lɛ nifeemɔ fɛɛ damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔ fɛɛ wɔbatara okpɔlɔ lɛ he lɛ, Ataa kaneɔ Biblia lɛ yɛ Poland wiemɔ mli ehaa wɔ. Bei pii lɛ wɔboɔ wɔfɔlɔi aniiashikpamɔi ni amɛná yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni amɛgbaa lɛ atoi gbɛkɛ. Nɛkɛ bei ni woɔ mɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ nɛɛ ye ebua wɔ koni wɔsumɔ Yehowa ni wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ babaoo. Gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni mitsɛ naaa lɛ ha ekpa nitsumɔ, shi etee nɔ ekwɛ wɔ yɛ mumɔŋ kɛ heloo gbɛfaŋ.

Akɛni amrɔ nɛɛ Ataa náa be ni ekɛfeee nɔ ko hewɔ lɛ, ekɛ oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ feɔ Biblia mli nikasemɔ yɛ Poland wiemɔ mli. Nakai beaŋ mikase Poland wiemɔ lɛ kanemɔ. Ataa wo oblahii kɛ oblayei lɛ hewalɛ hu yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ. Gbi ko beni Nyɛminuu Gustave Zopfer, ni yɛ nakai beaŋ lɛ ekwɛɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ nɔ yɛ France lɛ basara asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ, Ataa to lalɔi akuu kɛ Biblia mli drama ni kɔɔ Maŋtsɛ Belshazar okpɔlɔŋmɛɛ lɛ kɛ nine ni ŋma nii yɛ gbogbo he ni awo blema atadei yɛ mli lɛ he gbɛjianɔ. (Daniel 5:1-31) Louis Piéchota ni sɛɛ mli lɛ ekɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ eshi Nazibii lɛ fee Daniel yɛ drama lɛ mli. * Shihilɛ ni tamɔ enɛ mli atsɔse wɔ yɛ akɛ gbekɛbii. Wɔyɔse akɛ wɔfɔlɔi kɛ amɛdekã fɛɛ tsuɔ mumɔŋ nibiii ahe nii. Ŋmɛnɛ, miyɔse gboshinii ni jara wa ni mifɔlɔi shi kɛha wɔ lɛ.

Agu Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ yɛ France beni Jeŋ Ta II lɛ fɛ́ yɛ afi 1939 lɛ mli. Gbi ko lɛ, abakpa shi kɛtao wɔ akrowa lɛ mli fɛɛ. Germany asraafoi bɔle shiai lɛ fɛɛ ahe kɛkpe. Ataa etsa bu ko yɛ ataadei atoohe lɛ shishi, ni wɔkɛ Biblia kasemɔ woji srɔtoi lɛ to nakai bu lɛ mli. Shi kɛlɛ, wolo bibioo ni ji Fascism or Freedom (Facist Nɔyeli loo Heyeli) lɛ babaoo yɛ asa lɛ nɔ okpɔlɔ ni ayeɔ nii yɛ nɔ lɛ shishi nitoohe lɛ mli. Ataa kɛ fɛɛ to oya yɛ atade ko ni tsotsoro abalanaa lɛ nɔ lɛ kotoku lɛ mli. Asraafoi enyɔ kɛ French polisifonyo ko gbɛlɛ nibii amli yɛ wɔshia lɛ mli. Wɔgbe diŋŋ kɛmiikpa nɔ ni baaba lɛ gbɛ. Asraafoi lɛ ateŋ mɔ kome bɔi atade ni tsotsoro abalanaa lɛ nɔ lɛ mli gbɛlɛmɔ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ ebanina wɔ yɛ kpata lɛ shi, ni ehiɛ woji bibii lɛ yɛ edɛŋ. Ekwɛ wɔ gãa, ekɛ woji bibii lɛ shwie okpɔlɔ lɛ nɔ, ni etee nɔ kɛ nibii amlitaomɔ lɛ yɛ he kroko. Mikɛ oyaiyeli kɔlɔ woji bibii lɛ ni mikɛ wo nitoohe ni asraafoi lɛ ekwɛ mli momo lɛ mli. Asraafonyo lɛ biii woji bibii lɛ ashi—etamɔ nɔ ni ehiɛ ekpa amɛnɔ kwraa!

Mikɛ Mihe Wo Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli

Mikpɛ miyiŋ yɛ afi 1948 lɛ mli akɛ mikɛ mihe baaha kɛha Yehowa sɔɔmɔ be-fɛɛ yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Minine shɛ wolo nɔ kɛjɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ France lɛ mli yɛ gbii fioo komɛi asɛɛ. Aha mi nitsumɔ yɛ wolo lɛ mli akɛ miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ yɛ Sedan asafo ni bɛŋkɛ Belgium lɛ mli. Mifɔlɔi ná miishɛɛ akɛ amɛaana akɛ mimɔ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli yɛ nakai gbɛ nɔ. Kɛlɛ, Ataa ma nɔ mi eha mi akɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ efeŋ nɔ ni yɔɔ mlɛo. Eji nitsumɔ ni wa. Shi kɛlɛ, ekɛɛ mi akɛ manyɛ maba eshia be fɛɛ be, ni ákɛ manyɛ mikɛ mihe afɔ enɔ kɛha yelikɛbuamɔ kɛji akɛ miná naagba. Eyɛ mli akɛ mifɔlɔi bɛ shika tsɔ moŋ, shi amɛhé okɔokpe hee amɛha mi. Mikã he mihiɛ okɔokpe lɛ he nyɔmɔwoo wolo lɛ lolo, ni kɛji akɛ mikwɛ lɛ, yaafonui yiɔ mihiŋmɛiiaŋ obɔ. Ataa kɛ Awo gboi yɛ afi 1961 mli, shi miyaa nɔ mikaiɔ Ataa ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ lolo; enɛ ewo mi hewalɛ ni eshɛje mimii yɛ afii abɔ ni mikɛsɔmɔ lɛ fɛɛ mli.

Hewalɛwoo jɛɛhe kroko hu ji Kristofonyo nyɛmiyoo ko ni eye afii 75 ni yɔɔ Sedan asafo lɛ mli ni atsɛɔ lɛ Elise Motte lɛ. Mitaa okɔokpe lɛ nɔ kɛyaa akrowai ni etse amɛhe banee lɛ amli ni miyashiɛɔ yɛ latsaa be lɛ mli, ni Elise foɔ oketeke kɛbafataa mihe. Shi gbi ko lɛ, oketeke kudɔlɔi lɛ kɛɛ amɛtsuuu nii, ni tsɔɔ akɛ Elise nyɛŋ eya shĩa. Nɔ ni ba mijwɛŋmɔ mli ni mafee pɛ ji ni maha eta okɔokpe lɛ sɛɛ ni mikɛ lɛ aya shĩa—okɔokpe nɔtamɔ nɛkɛ haaa mɔ aná hejɔlɛ. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, mikɔ sune kɛfɔ̃ nɔ, ni mibawo Elise yɛ eshia. Ekpa oketeke lɛ womɔ, ni wɔkɛ shika ni ekɛwoɔ oketeke lɛ héɔ dãa dɔkɔɔ kɛ́ shɛ shwane niyeli be. Namɔ po baasusu akɛ okɔokpe ni mitaa lɛ baatsɔ nɔ ni akɛholeɔ mɛi?

Gbɛnaa Nii Babaoo

Aha misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ France kooyigbɛ fɛɛ, yɛ afi 1950 lɛ mli. Akɛni miye afii 23 pɛ hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ mishe gbeyei. Misusu akɛ nitsumɔhe nine lɛ etɔ̃! Misusu sanebimɔi babaoo ahe: ‘Ani mihe esa yɛ mumɔŋ kɛ heloo gbɛfaŋ fɛɛ kɛha nitsumɔ lɛ? Te mafee tɛŋŋ makpee wɔɔhei srɔtoi ahe naagba lɛ naa yɛ otsi fɛɛ otsi mli?’ Kɛfata he lɛ, miye hela ko ni haaa hiŋmɛi lɛ ekome ana nii jogbaŋŋ kɛjɛ beni miye afii ekpaa lɛ. Enɛ haa mihiŋmɛi lɛ ekome kɛ̃ɔ kɛjeɔ kpo. Enɛ haa bei pii lɛ mihiɛ hiɔ mihe nɔ waa, ni mihaoɔ yɛ bɔ ni mɛi baafee amɛnii amɛha lɛ he. Heniianaa lɛ, minine shɛ yelikɛbuamɔ kpele nɔ kɛjɛ Stefan Behunick, ni egbe Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ skul lɛ naa lɛ ŋɔɔ yɛ nakai beaŋ. Atswa Nyɛminuu Behunick nane shishi tu kɛjɛ Poland yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ, ni asaa aha lɛ nitsumɔ yɛ France. Miná ekãa ni eyɔɔ lɛ he miishɛɛ waa. Eyɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛha Yehowa kɛ anɔkwale lɛ. Mɛi komɛi susu akɛ eyɛ veveeve yɛ minɔ, shi mikase nibii babaoo kɛjɛ eŋɔɔ. Ekãa ni eyɔɔ lɛ ye ebua mi koni maná hekɛnɔfɔɔ.

Kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ hã miná shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli niiashikpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ. Yɛ afi 1953 lɛ mli lɛ, abi koni miyasara nuu ko ni atsɛɔ lɛ Owula Paoli ni yɔɔ Paris wuoyigbɛ, ni shɛɔ Buu-Mɔɔ lɛ. Wɔbakpe, ni miná mile akɛ eba hejɔɔmɔ kɛjɛ asraafoi anitsumɔ lɛ mli, ni ákɛ enáa Buu-Mɔɔ he miishɛɛ waa. Ekɛɛ mi akɛ beni ekane sane ni kɔɔ Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ he yɛ woji heei ni je kpo lɛ amli sɛɛ lɛ, ekometoo eye Kaimɔ lɛ ni ekɛ bei ni shwɛ yɛ nakai gbɛkɛ lɛ kane Lalai awolo lɛ. Shwɛ fioo ni wɔsanegbaa lɛ ahé shwane gbi muu lɛ fɛɛ. Dani mashi lɛ, wɔwie baptisimɔ he kuku. Sɛɛ mli lɛ mifɔ lɛ nine koni ekɛwɔ aya kpokpaa nɔ kpee ni wɔbaafee yɛ afi 1954 mra be mli lɛ. Owula Paoli ba, ni efata mɛi 26 ni abaptisi yɛ nakai kpokpaa nɔ kpee lɛ shishi lɛ ahe. Niiashikpamɔi ni tamɔ enɛ kã he amɛji miishɛɛ jɛɛhe kɛha mi lolo.

Rosa: Mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ yɛ October afi 1948 lɛ mli. Beni misɔmɔ yɛ maŋ ni ji Anor, ni bɛŋkɛ Belgium lɛ mli sɛɛ lɛ, aha gbɛgbalɔ kroko ni ji Irène Kolanski (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Leroy) lɛ fata mihe kɛtee Paris. Wɔhi shi yɛ tsu bibioo ko mli yɛ Saint-Germain-des Près ni yɔɔ maŋtiase lɛ teŋ tuuŋtu lɛ. Akɛni atsɔse mi yɛ akrowa hewɔ lɛ, Parisbii lɛ anifeemɔ ha minaa kpɛ mihe. Misusu akɛ amɛyɛ shihilɛ mli niiashikpamɔ ni amɛle nii waa diɛŋtsɛ. Shi beni mibɔi shiɛmɔ kɛ amɛ hamɔ lɛ, etsɛɛɛ ni miná mile akɛ amɛtamɔ adesai fɛɛ ni yɔɔ hei krokomɛi lɛ. Bei pii lɛ mɛi ni buɔ tsũi lɛ ahe lɛ shwieɔ wɔ, ni ehaa Biblia mli nikasemɔ shishijee bafeɔ nɔ ni wa. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi kpɛlɛ wɔshɛɛ sane lɛ nɔ.

Abibii mikɛ Irène saji ni kɔɔ wɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he yɛ kpokpaa nɔ kpee ni afee yɛ afi 1951 lɛ mli lɛ shishi. Ani obaanyɛ otsɔɔ mɔ ni bibii wɔ saji lɛ? Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni edako ni atsɛɔ lɛ Marian Szumiga. Wɔkpe shikome pɛŋ, shi yɛ kpee lɛ sɛɛ lɛ, wɔkɛ wɔhe bɔi sharamɔ kɛtsɔ woloŋmaa nɔ. Mikɛ Marian yɛ nibii ni je amɛhe, ní nɔ ni fata he ji anɔkwale ni eji akɛ abaptisi wɔ yɛ afi kome nɔ ni wɔbatsɔmɔ gbɛgbalɔi nakai afi lɛ nɔŋŋ. Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔhi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, beni wɔkɛ sɔlemɔ esusu he sɛɛ lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ July 31, afi 1956 mli. Kɛtsɔ nakai gbalashihilɛ lɛ nɔ lɛ, mije shihilɛ hee ko kwraa shishi. Ebabi ni male akɛ miji ŋa kɛ agbɛnɛ hu mɔ ni baafata Marian he yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ní tsɔɔ akɛ mayahi shiai srɔtoi amli otsi fɛɛ otsi. Shishijee mli lɛ, efeemɔ wa, shi miishɛɛnamɔi babaoo jwere wɔhiɛ.

Shihilɛ ko ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli

Marian: Wɔná hegbɛ yɛ afii ni eho lɛ amli kɛye wɔbua kɛto kpeei wuji srɔtoi babaoo ahe gbɛjianɔ. Titri lɛ mikɛ miishɛɛ kaiɔ nɔ ni wɔfee yɛ afi 1966, yɛ Bordeaux lɛ. Nakai beaŋ lɛ agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ yɛ Portugal. No hewɔ lɛ afee kpee lɛ hu yɛ Portugal wiemɔ mli koni Odasefoi ni efa gbɛ kɛba France lɛ aná he sɛɛ. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei ohai abɔ jɛ Portugal ba, shi heni amɛbaawɔ bafee naagba kɛha wɔ. Akɛni Odasefoi ni yɔɔ Bordeaux lɛ atsũi ni amɛyɔɔ mli lɛ faaa hewɔ lɛ, wɔyahai sini jiemɔ he ko ni kã shi efolo lɛ koni wɔkɛfee wɔɔhe. Wɔjie sɛii lɛ fɛɛ, ni wɔjie kpoku lɛ nɔ bo ni hà jɛmɛ lɛ ni wɔkɛja asa lɛ mli enyɔ, ekome kɛha nyɛmimɛi hii lɛ kɛ ekome hu kɛha nyɛmimɛi yei lɛ. Wɔfee hejuuhe kɛ dɛ̃fɔmɔhei yɛ jɛmɛ, wɔkɛ baa gbiŋ shwie kɔnkret shikpɔŋ lɛ nɔ, ni wɔkɛ abalai hà nɔ. Mɔ fɛɛ mɔ ná gbɛjianɔtoo nɛɛ he miishɛɛ.

Beni agbe kpeei lɛ anaa lɛ, wɔyasara wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ yɛ amɛ wɔɔhe lɛ. Shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ miishɛɛ. Kwɛ bɔ ni niiashikpamɔi ni amɛná beni amɛŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ shitee-kɛwoo ni amɛkɛkpe afii babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ wo wɔ hewalɛ ha! Beni kpee lɛ ba naagbee ni amɛshiɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔhiŋmɛiiaŋ yimɔ obɔbɔ kɛ yaafonui.

Yɛ afi 1964, ni ji afii enyɔ dani enɛ baaba lɛ, wɔnine shɛ hegbɛ kroko nɔ beni akɛfɔ mihiɛ koni miyasɔmɔ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ lɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ miyiŋ fee mi kɔshikɔshi kɛji akɛ mihe esa kɛha nitsumɔ lɛ. Shi mikɛɛ mihe akɛ, kɛji akɛ mɛi ni kɛ nitsumɔ lɛ haa lɛ miibi ni makpɛlɛ nitsumɔ ni akɛhaa mi lɛ nɔ lɛ, no lɛ eyɛ faŋŋ akɛ amɛsusuɔ akɛ manyɛ matsu he nii. Ákɛ akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi krokomɛi aaafee ekome kɛsɔmɔ lɛ ji niiashikpamɔ ko ni nɔ bɛ. Mikase nibii babaoo kɛjɛ amɛdɛŋ. Amɛteŋ mɛi babaoo ji tsuishitoo kɛ hiɛmiamɔ, ni ji sui ni he hiaa yɛ Yehowa hiɛ lɛ he nɔkwɛmɔnii diɛŋtsɛ. Mibanu shishi akɛ kɛji akɛ wɔnyɛ wɔto wɔtsui shi lɛ, Yehowa le heni ebaana wɔ yɛ.

Yɛ afi 1982 mli lɛ, nitsumɔhe nine lɛ bi koni wɔyakwɛ Poland shiɛlɔi akuu bibioo ko ni emlibii feɔ 12 ni yɔɔ Boulogne-Billancourt, yɛ Paris maŋ lɛ klotia lɛ nɔ. Eji naakpɛɛ nɔ ko. Mile bɔ ni atsɛɔ teokrase wiemɔi yɛ Poland wiemɔ mli, shi ewa kɛha mi akɛ matsara wiemɔ lɛ kɛfee wiemɔi muji. Kɛlɛ, mlihilɛ kɛ suɔmɔ mli ni nakai nyɛmimɛi lɛ jɛ amɛkɛ mi fee ekome lɛ ye ebua mi babaoo. Ŋmɛnɛ, ayɛ shiɛlɔi aaafee 170 yɛ nakai asafo lɛ mli, ní gbɛgbalɔi ni miihe ashɛ 60 fata he. Sɛɛ mli lɛ, mikɛ Rosa tee wɔyasara Poland kui kɛ asafoi ni yɔɔ Austria, Denmark, kɛ Germany.

Shihilɛi ni Tsakeɔ

Asafoi srɔtoi ni wɔsaraa lɛ ji wɔshihilɛ gbɛ, shi migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni baa shi lɛ babi koni wɔkpa wɔgbɛfaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ afi 2001 mli. Wɔná tsu ko yɛ maŋ ni ji Pithiviers lɛ mli, heni minyɛmiyoo Ruth yɔɔ lɛ. Nitsumɔhe nine lɛ kɛ mlihilɛ kpɛlɛ wɔnɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi ni ŋmɛlɛtswai ni abiɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ baa shi.

Rosa: Beni wɔkpa kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ klɛŋklɛŋ afi lɛ bafee nɔ ni wa kɛha mi waa. Tsakemɔ lɛ da aahu akɛ eha minu he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ. Kɛkɛ ni mikai mihe akɛ, ‘Obaanyɛ oya nɔ okɛ obe kɛ ohewalɛ ni oyɔɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi kɛtsɔ sɔɔmɔ ni ooosɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ nɔ.’ Ŋmɛnɛ, miyɛ he miishɛɛ akɛ mifata gbɛgbalɔi krokomɛi lɛ ahe kɛmiisɔmɔ yɛ wɔ asafo lɛ mli.

Yehowa Kwɛɔ Wɔnɔ Daa Nɛɛ

Marian: Miida Yehowa shi babaoo akɛ Rosa efee mihefatalɔ yɛ afii 48 ni eho lɛ amli. Efee yelikɛbualɔ kpele kɛha mi yɛ nakai gbɛfaa nitsumɔ afii lɛ fɛɛ amli. Minuko akɛ ekɛɛ gbi ko akɛ, ‘Miná ni kulɛ wɔkpá gbɛfaa lɛ ni wɔná wɔ diɛŋtsɛ wɔshia.’

Rosa: Bei komɛi lɛ mɛi komɛi kɛɔ mi akɛ, “Jeee nɛkɛ ahiɔ shi. Be fɛɛ be lɛ oyɛ mɛi aŋɔɔ.” Shi te “ahiɔ shi” diɛŋtsɛ ahaa tɛŋŋ? Bei pii lɛ wɔkɛ gbɛtsii nibii ni ekolɛ ehaŋ wɔtiu mumɔŋ nibii atsumɔ sɛɛ lɛ bɔleɔ wɔhe. Nɔ ni he hiaa wɔ diɛŋtsɛ ji saatso kpakpa, okpɔlɔ, kɛ hiamɔ nibii fioo krokomɛi. Ákɛ gbɛgbalɔi lɛ heloonaa nibii fioo pɛ wɔyɔɔ, shi kɛlɛ wɔyɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa wɔ koni wɔfee Yehowa suɔmɔnaa nii. Abiɔ mi bei komɛi akɛ, “Mɛni obaafee beni ogbɔ ní obɛ bo diɛŋtsɛ oshia kɛ shika ni okɛbaakwɛ ohe.” Kɛkɛ lɛ mitsɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 34:11 lɛ yisɛɛ akɛ: “Mɛi ni taoɔ Yehowa sɛɛgbɛ lɛ, nɔkpakpa ko ehiaŋ amɛ.” Yehowa kwɛɔ wɔnɔ daa.

Marian: Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni sane lɛ ji! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa kɛ nibii babaoo eha wɔ fe bɔ ni ehe hiaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1958 mli lɛ, ahala mi koni madamɔ wɔ kpokpaa lɛ najiaŋ yɛ majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ New York lɛ. Shi kɛlɛ, wɔbɛ shika ni wɔkɛbaahe tikiti wɔha Rosa. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, nyɛminuu ko kɛ wolo kotoku ko ni aŋma “New York” yɛ nɔ baha wɔ. Nikeenii ni yɔɔ mli lɛ ha Rosa nyɛ ekɛ mi fã gbɛ lɛ!

Mikɛ Rosa shwako wɔhe kɔkɔɔkɔ yɛ afii abɔ ni wɔkɛhi Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he. Nɔ ko nɔ ko eŋmɛɛɛ wɔ shi moŋ wɔná nɔ fɛɛ nɔ—shihilɛ ko ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli kɛ miishɛɛ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yehowa ji Nyɔŋmɔ ko ni he yɔɔ naakpɛɛ. Wɔkase bɔ ni akɛhe fɔ̃ɔ enɔ kwraa kɛmɔɔ shi, ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli ewa. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ amɛwala esha afɔle yɛ amɛnɔkwayeli lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, miheɔ miyeɔ akɛ mɔ ko baanyɛ ekɛ ewala asha afɔle gbi fɛɛ gbi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli yɛ afii lɛ amli. No ji nɔ ni mikɛ Rosa ebɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔfee kɛbashi bianɛ, ni no ji nɔ ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee yɛ wɔsɛɛ be mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Akala Louis Piéchota wala shihilɛ he sane, ni ji “I Survived the ‘Death March,’” (Miyi Ná Wala yɛ Gbele Nyiɛmɔ lɛ Mli) lɛ yɛ The Watchtower ni ji August 15, afi 1980 nɔ lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

François kɛ Anna Szumiga kɛ amɛbii, Stéphanie, Stéphane, Mélanie, kɛ Marian aaafee afi 1930 lɛ mli. Marian damɔ sɛi lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Ŋwɛigbɛ: Biblia kasemɔ woji kɛhamɔ yɛ shwapo ko naa yɛ Armentières, France kooyigbɛ, yɛ afi 1950 mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Abɛkugbɛ: Stefan Behunick kɛ Marian yɛ afi 1950 mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Marian kɛ Rosa yɛ gbi ni tsɔ amɛ kpeemɔ gbi lɛ hiɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Rosa (yɛ abɛkugbɛ kwraa) kɛ ehefatalɔ gbɛgbalɔ Irène (mɔ ni ji ejwɛ nɔ kɛjɛ abɛkugbɛ), ní miitswa kpee ko he adafi yɛ afi 1951 lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Okɔokpe nɔ titri wɔtaraa kɛyasaraa mɛi beni wɔtsuɔ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ