Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Akai “Mɛi ni Awa Amɛyi ni Hiɛ Ekpá Amɛnɔ” Lɛ

Akai “Mɛi ni Awa Amɛyi ni Hiɛ Ekpá Amɛnɔ” Lɛ

Maŋtsɛyeli Jajelɔi Bɔ Amaniɛ

Akai “Mɛi ni Awa Amɛyi ni Hiɛ Ekpá Amɛnɔ” Lɛ

YƐ AFI 2001 lɛ shishijee mli lɛ, Haykaz ni ji Yehowa Odasefonyo ko ni eye afii 15 lɛ yasara “Mɛi ni Awa Amɛyi ni Hiɛ Ekpá Amɛnɔ,” lɛ ahe nifeemɔ ko ni kɔɔ Nazi yiwaa ni akɛba Yehowa Odasefoi anɔ lɛ he yɛ Bern, Switzerland. Beni Haykaz yakwɛ nifeemɔ nɛɛ egbe naa lɛ, ewie akɛ: “Minu niseniianii kɛ piŋmɔ ni ba Yehowa Odasefoi anɔ yɛ Nazi nɔyeli lɛ shishi lɛ ahe sane, shi enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni mina nɔ ni ba yɛ nakai bei lɛ amli lɛ ahe woji kɛ mfonirii ni yeɔ enɛ he odase. Nibii ni akɛtsɔɔ, mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na nibii ni tee nɔ lɛ amaniɛbɔi, kɛ wiemɔi ni yinɔsaneŋmalɔi wie yɛ he ni akɛ nibii lɛ tsɔɔ yɛ lɛ ná mijwɛŋmɔ kɛ mitsui nɔ hewalɛ waa.”

Beni akɛ nifeemɔ ha Haykaz yɛ be ko sɛɛ, koni eŋma amaniɛbɔɔ ko kɛha eklas lɛ mli bii ni ekɛ amɛyɔɔ nɔtsamɔ skul lɛ, ehala saneyitso ni ji “Yehowa Odasefoi—Gboklɛfoi ni Hiɛ Ekpá Amɛnɔ yɛ Nazi Nɔyeli Beaŋ.” Haykaz tsɔɔlɔ lɛ kpɛlɛ saneyitso lɛ nɔ, shi ekɛɛ lɛ akɛ ehe baahia koni ekɛ je lɛŋ woji ni fiɔ sɛɛ lɛ afata eniŋmaai lɛ ahe. Haykaz kɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ. “Miŋma saji kukuji komɛi ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ni hi shi yɛ Nazi nɔyeli beaŋ lɛ ahe saji ni mikase yɛ woji komɛi amli lɛ ahe naamuamɔ. Misaa mitsɔɔ bɔ ni ‘Mɛi ni Awa Amɛyi ni Hiɛ Ekpá Amɛnɔ’ lɛ he nibii ni akɛtsɔɔ lɛ ená minɔ hewalɛ eha lɛ mli. Nɔkwɛmɔnii kɛ mfonirii fata amaniɛbɔɔ wolo ni hiɛ baafai 43 lɛ he.”

Yɛ November afi 2002 lɛ mli lɛ, Haykaz kɛ amaniɛbɔɔ ni eŋma lɛ ha eskulbii, etsɔɔlɔi, eweku lɛ, kɛ nanemɛi. Yɛ no sɛɛ lɛ, sanebimɔ kɛ hetoo he nifeemɔ nyiɛ sɛɛ, ni enɛ ha lɛ hegbɛ koni etsɔɔ ehemɔkɛyeli ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ mli. Beni gbekɛyoo ko bi lɛ nɔ hewɔ ni ehala saneyitso nɛɛ lɛ, Haykaz tsɔɔ mli akɛ yinɔsane woji babaoo etsiii Yehowa Odasefoi atã, ni no hewɔ lɛ eesumɔ koni eha gbɔmɛi ale bɔ ni Odasefoi lɛ kɛ ekãa fã amɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ he. Mɛni ji nɔ ni jɛ enifeemɔ lɛ mli kɛba?

Haykaz kɛɛ akɛ: “Miskulbii lɛ anaa kpɛ amɛhe. Amɛleee akɛ awa Yehowa Odasefoi lɛ ayi waa akɛ kuu. Agbɛnɛ hu, mɛi babaoo leee akɛ Odasefoi ni akɛ amɛ wo Nazi nsarai amli lɛ wo okadi nɔ ko ni yɔɔ srɔto—ni ji purple triangle.”

Beni Haykaz kɛ enifeemɔ lɛ eha sɛɛ lɛ, hegbɛi babaoo anaa gbele kɛha lɛ koni ekɛ eskulbii lɛ awie, koni ekɛ amɛ agba saji ni kɔɔ Odasefoi lɛ ashidaamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ yɛ nɔ ni kɔɔ lá hamɔ, dãa ni wa kɛ nitsumɔ, kɛ jeŋbai ahe lɛ he. Haykaz wie akɛ: “Miskulbii lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko yeee mihe fɛo loo ni amɛaaŋmɔ mi.” Kɛfata he lɛ, akɛ emaniɛbɔɔ lɛ eto wojiatoohe ni yɔɔ skul lɛ mli amrɔ nɛɛ. Enɛ baaye abua koni akwɛ ni hiɛ akakpa shidaamɔ ni ekãa yɔɔ mli ni Yehowa Odasefoi lɛ kɔ́ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.