Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ Yɛ “Mɛikpɔji Agbee” He

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ Yɛ “Mɛikpɔji Agbee” He

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ Yɛ “Mɛikpɔji Agbee” He

“Shi mɔkpɔŋ lɛ, amɛnyiɛŋ esɛɛ, shi moŋ amɛaajo foi yɛ eŋɔɔ, ejaakɛ amɛleee mɛikpɔji agbee.”—YOHANE 10:5.

1, 2. (a) Beni Yesu tsɛ Maria gbɛi lɛ, te efee enii eha tɛŋŋ, ni mɛɛ wiemɔ ko ni Yesu tsɔ hiɛ ewie lɛ enɛ feɔ he mfoniri? (b) Mɛni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔbɛŋkɛ Yesu?

YESU ni atee lɛ shi lɛ miikwɛ yoo ni damɔ egbonyo bu lɛ masɛi lɛ. Ele yoo lɛ jogbaŋŋ. Maria Magdaleena ni. Nɔ ni miihe ashɛ afii enyɔ nɛ lɛ, efã daimonio yɛ emli. Kɛjɛ no sɛɛ lɛ, efataa Yesu kɛ ebɔfoi lɛ ahe, ni etsuɔ amɛdaa gbi hiamɔ nii ahe nii ehaa amɛ. (Luka 8:1-3) Shi ŋmɛnɛ lɛ Maria miifo, eeye ŋkɔmɔ, ejaakɛ ena Yesu beni egboɔ lɛ, ni amrɔ nɛɛ egbɔmɔtso po elaaje! No hewɔ lɛ Yesu bi lɛ akɛ: “Awó, mɛɛba ofóɔ? Namɔ otaoɔ?” Shi akɛni esusu akɛ benɛ tromsaalɔ lɛ ni hewɔ lɛ, eha hetoo akɛ: “Nuŋtsɔ, kɛ́ bo owó lɛ kɛje biɛ lɛ, tsɔɔmɔ mi he ni okɛ lɛ eyaŋmɛ, koni mayawó lɛ.” Kɛkɛ ni Yesu kɛɛ akɛ: “Maira!” Amrɔ nɔŋŋ lɛ, eyɔse bɔ ni ekɛ lɛ fɔɔ wiemɔ lɛ. Ekɛ miishɛɛ bo akɛ “Tsɔɔlɔ!” Ni efua Yesu.—Yohane 20:11-18, NW.

2 Sane ni aŋma nɛɛ feɔ nɔ ni Yesu wie be ko ni eho lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni taa mɔ mli. Beni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe toɔ tookwɛlɔ he, ni ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ toɔ tooi ahe lɛ, ekɛɛ akɛ tookwɛlɔ lɛ kɛ etooi lɛ agbɛi tsɛɔ amɛ, ni amɛle egbee. (Yohane 10:3, 4, 14, 27, 28) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Maria hu yɔse e-Kwɛlɔ ni ji Kristo lɛ taakɛ too yɔseɔ ekwɛlɔ lɛ. Enɛ hu ji anɔkwale yɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ. (Yohane 10:16) Taakɛ too toi yeɔ ebuaa lɛ koni ebɛŋkɛ ekwɛlɔ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔmumɔŋ sɛɛyomɔ lɛ hu yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyiɛ wɔ-Kwɛlɔ Kpakpa Yesu Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.—Yohane 13:15; 1 Yohane 2:6; 5:20.

3. Mɛɛ sanebimɔi komɛi Yesu abɛbua ni kɔɔ tooku lɛ he lɛ haa ebaa wɔjwɛŋmɔ mli?

3 Shi taakɛ nakai abɛbua lɛ nɔŋŋ tsɔɔ lɛ, nyɛmɔ ni too yɔɔ ni ekɛyɔseɔ adesai agbee lɛ haaa eyɔse enanemɛi pɛ agbee, shi moŋ eyɔseɔ ehenyɛlɔi hu agbee. No he miihia waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ wɔyɛ shitee-kɛ-wolɔi ni yɔɔ nigii. Namɛi ji amɛ? Te amɛfeɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔɔtsɔ wɔbu he? Kɛha hetoo lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa nɔ kroko ni Yesu wie yɛ ebɛbua ni kɔɔ tookuu lɛ he lɛ.

‘Mɔ ni Tsɔɔɔ Shinaa lɛ Mli Kɛboteee Mli Lɛ’

4. Taakɛ tookwɛlɔ he abɛbua lɛ tsɔɔ lɛ, namɛi asɛɛ tooi lɛ nyiɛɔ, ni namɛi asɛɛ amɛnyiɛɛɛ?

4 Yesu jaje akɛ: “Mɔ ni tsɔɔ shinaa lɛ kɛboteɔ mli lɛ, tooi lɛ akwɛlɔ ji lɛ. Lɛ, shinaakwɛlɔ lɛ gbeleɔ haa, ni tooi lɛ nuɔ egbee, ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ etooi lɛ agbɛi tsɛɔ amɛ, ni ekɛ amɛ jeɔ kpo. Ni kɛ ejie etooi lɛ fɛɛ lɛ, enyiɛɔ amɛhiɛ, ni etooi lɛ nyiɛɔ esɛɛ, ejaakɛ amɛle egbee. Shi mɔkpɔŋ lɛ, amɛnyiɛŋ esɛɛ, shi moŋ amɛaajo foi yɛ eŋɔɔ, ejaakɛ amɛleee mɛikpɔji agbee.” (Yohane 10:2-5) Kadimɔ akɛ, Yesu kɛ wiemɔ ‘gbee’ tsu nii shii etɛ. Ewie tookwɛlɔ gbee he shii enyɔ, ni shii etɛ nɔ lɛ ewie “mɛikpɔji agbee” he. Mɛɛ mɔkpɔŋ he Yesu wieɔ lɛ?

5. Mɛni hewɔ wɔfeee mɔkpɔŋ ni atsi etã yɛ Yohane yitso 10 lɛ gbɔ lɛ?

5 Jeee mɔkpɔŋ ko ni wɔbaasumɔ akɛ wɔfee lɛ gbɔ—ni ji wiemɔ ko ni eshishinumɔ yɛ wiemɔ diɛŋtsɛ ni akɛŋma Biblia lɛ mli lɛ ji “suɔmɔ kɛha gbɔi”—lɛ he Yesu wieɔ lɛ. (Hebribii 13:2) Yɛ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ, mɔkpɔŋ lɛ jeee gbɔ ko ni aje gbɛ afɔ lɛ nine. ‘Etsɔɔɔ shinaa lɛ mli kɛboteee tooi atsu lɛ mli, shi moŋ etsɔ he kroko ekwɔ.’ “Julɔ kɛ ojotswalɔ” ji lɛ. (Yohane 10:1) Namɔ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni atsi etã yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli akɛ ebatsɔ julɔ kɛ ojotswalɔ? Satan Abonsam. Wɔnaa odaseyeli lɛ yɛ Mose Klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli.

Be ni Anu Mɔkpɔŋ Gbee Klɛŋklɛŋ

6, 7. Mɛni hewɔ abaanyɛ atsɛ Satan yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ mɔkpɔŋ kɛ julɔ lɛ?

6 Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 3:1-5 tsɔɔ bɔ ni anu mɔkpɔŋ gbee klɛŋklɛŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. Sane ni aŋma afɔ shi lɛ tsɔɔ akɛ Satan tsɔ onufu nɔ etee Hawa, ni ji klɛŋklɛŋ yoo lɛ ŋɔɔ, ni etsɔ lakamɔ gbɛ nɔ ekɛ lɛ wie. Yɛ anɔkwale mli lɛ, sane ni aŋma lɛ etsɔɔɔ diɛŋtsɛ akɛ Satan ji “mɔkpɔŋ.” Shi enifeemɔi lɛ tsɔɔ yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ akɛ etamɔ mɔkpɔŋ ni awie he yɛ Yesu abɛbua ni aŋma yɛ Yohane yitso 10 lɛ. Susumɔ nibii ni je amɛhe lɛ ekomɛi ahe okwɛ.

7 Yesu jaje akɛ mɔkpɔŋ lɛ tsɔɔɔ gbɛ ni yɔɔ tɛ̃ɛ nɔ eyaninaaa tooi ni etaoɔ lɛ yɛ tookuu lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu Satan tsɔ gbɛ ni bɛ tɛ̃ɛ nɔ eyanina mɔ ni etaoɔ lɛ lɛ, ni ekɛ onufu ko tsu nii. Ŋaa gbɛ nɛɛ ha ana bɔ ni Satan ji diɛŋtsɛ—tutualɔ ko ni yɔɔ nigii. Kɛfata he lɛ, mɔkpɔŋ ni yɔɔ tookuu lɛ teŋ lɛ miisumɔ ni eshɔ̃ tooi lɛ yɛ nɔtsɛ lɛ dɛŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ efaŋ julɔ, ejaakɛ oti ni ma ehiɛ hu ji “gbee kɛ hiɛkpatamɔ.” (Yohane 10:10) Nakai nɔŋŋ hu Satan ji julɔ. Akɛni elaka Hawa hewɔ lɛ, eju anɔkwa ni esa akɛ eye Nyɔŋmɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, Satan kɛ gbele baha adesai. No hewɔ lɛ eji gbɔmɔgbelɔ.

8. Satan tsake Yehowa wiemɔi kɛ eyiŋtoi lɛ ahiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Anɔkwa ni Satan yeee lɛ jeɔ kpo yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ etsake Yehowa wiemɔi kɛ eyiŋtoi lɛ ahiɛ lɛ mli. Ebi Hawa akɛ: “Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: Nyɛkaye . . . tsei ayibii lɛ fɛɛ eko lɛ?” Satan kwa efee tamɔ nɔ ni enaa ekpɛ ehe, tamɔ nɔ ni eekɛɛ akɛ: ‘Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ fee nɔ ko ni jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa nɛkɛ?’ Ekɛfata he akɛ: “Le Nyɔŋmɔ le akɛ gbi nɔ ni nyɛaaye eko lɛ, nyɛhiŋmɛii aaagbele.” Kadimɔ ewiemɔi lɛ: “Le Nyɔŋmɔ le.” Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, Satan kɛɛ akɛ: ‘Mile nɔ ni Nyɔŋmɔ le lɛ. Mile ejwɛŋmɔi lɛ, ni eji jwɛŋmɔi gbohii.’ (1 Mose 2:16, 17; 3:1, 5, wɔma efã ko nɔ mi.) Mɔbɔ sane ji akɛ Adam kɛ Hawa tsiii amɛhe kɛjɛɛɛ mɔkpɔŋ nɛɛ gbee he. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛbo toi ni amɛha loomɔ ba amɛ diɛŋtsɛ kɛ amɛshwiei anɔ.—Romabii 5:12, 14.

9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaanu mɛikpɔji agbee ŋmɛnɛ lɛ?

9 Satan kɛ gbɛ̀i ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsuɔ nii koni ekɛlaka Nyɔŋmɔ webii ŋmɛnɛ. (Kpojiemɔ 12:9) Lɛ ji “malemɔ tsɛ” lɛ, ni mɛi ni tamɔ lɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛlaka Nyɔŋmɔ webii lɛ ji ebii. (Yohane 8:44) Nyɛhaa wɔkadia hei komɛi ni mɛikpɔji agbee lɛ jɛɔ kɛbaa ŋmɛnɛ lɛ.

Hei ni Mɛikpɔji Agbee Jɛɔ Ŋmɛnɛ

10. Mɛɛ gbɛ kome nɔ mɛikpɔji agbee tsɔɔ kɛbaa?

10 Apasa wiemɔi. Bɔfo Paulo jaje akɛ: “Nyɛkahaa tsɔɔmɔi srɔtoi kɛ tsɔɔmɔi krokomɛi kɛ nyɛ miililaa shi.” (Hebribii 13:9) Mɛɛ tsɔɔmɔi he awieɔ lɛ? Akɛni amɛbaanyɛ amɛha ‘wɔlilaa shi’ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Paulo miitsɔɔ tsɔɔmɔi ni baanyɛ afite pɛpɛɛpɛ ni wɔŋmɛɔ yɛ mumɔŋ lɛ. Namɛi tsɔɔ tsɔɔmɔi krokomɛi nɛɛ? Paulo kɛɛ Kristofoi onukpai akuu ko akɛ: “Nyɛ diɛŋtsɛ nyɛteŋ hu lɛ, hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:30) Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ eji yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ, aŋkroaŋkroi komɛi ni be ko ni eho lɛ amɛji Kristofoi asafo lɛ mli bii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amrɔ nɛɛ koni amɛkɛ “nii ni ejaaa”—ni ji anɔkwale fã-kɛ-fã kɛ amale kpetekpelee—alaka tooi lɛ. Taakɛ bɔfo Petro wie he lɛ, amɛkɛ “kantafiti wiemɔi”—ni ji wiemɔi ni je anɔkwale lɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ amɛhe bɛ sɛɛnamɔ tamɔ kantafiti shika lɛ tsuɔ nii.—2 Petro 2:3, NW.

11. Wiemɔi ni yɔɔ 2 Petro 2:1, 3 lɛ kpaa gbɛ ni hemɔkɛyeli kwalɔi tsɔɔ nɔ, kɛ amɛyiŋtoo lɛ he mama yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Petro tee nɔ ekpá gbɛ̀i ni hemɔkɛyeli kwalɔi tsɔɔ nɔ lɛ he mama kɛtsɔ jajemɔ ni ejaje akɛ amɛkɛ “hiɛkpatamɔ tsɔɔmɔi aaabahɔ mli nigii” lɛ nɔ. (2 Petro 2:1, 3) Taakɛ julɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua ni ekɛha ni kɔɔ tooi ahe lɛ mli lɛ “tsɔɔɔ shinaa lɛ . . . mli, shi moŋ etsɔɔ he kroko” lɛ, nakai nɔŋŋ hemɔkɛyeli kwalɔi ninaa wɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ. (Galatabii 2:4; Yuda 4) Mɛni ji oti ni ma amɛhiɛ? Petro kɛfata he akɛ: ‘Amɛbaaye nyɛhe nii.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni hemɔkɛyeli kwalɔi baatsɔɔ akɛ amɛsane ja ha lɛ, oti titri ni ma mɛi ni juɔ shi kɛboteɔ mli lɛ ahiɛ ji “juu kɛ gbee kɛ hiɛkpatamɔ.” (Yohane 10:10) Kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ mɛikpɔji ni tamɔ nɛkɛ ahe!

12. (a) Wɔnanemɛi baanyɛ aha wɔnu mɛikpɔji agbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ nɔ ko ni je amɛhe anaa yɛ Satan ŋaatsɔi lɛ kɛ mɛikpɔji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ anɔ̃ lɛ he?

12 Naanyobɔɔ fɔŋ. Mɛikpɔji agbee hu baanyɛ ajɛ mɛi ni wɔkɛbɔɔ lɛ aŋɔɔ kɛba. Naanyobɔɔ fɔŋ yɛ oshara titri kɛha oblahii kɛ oblayei. (1 Korintobii 15:33) Kaimɔ akɛ Satan yatutua Hawa—ni ji klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ateŋ mɔ ni edako ni bɛ niiashikpamɔ tsɔ lɛ. Etsɔ eyiŋ akɛ Yehowa etsĩ eheyeli naa bɔ ni esaaa, ni eka shi faŋŋ akɛ enɛ jeee anɔkwale. Yehowa sumɔɔ ebɔɔ nii ni ji adesai lɛ, ni eyɛ amɛhilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ. (Yesaia 48:17) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, mɛikpɔji bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsɔ nyɛ oblahii kɛ oblayei lɛ ayiŋ akɛ nyɛfɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ miitsi nyɛheyeli naa bɔ ni esaaa. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛikpɔji nɛɛ baanyɛ aná nyɛnɔ hewalɛ yɛ? Kristofonyo oblayoo ko jaje akɛ: “Miklasbii lɛ gbɔjɔ mihemɔkɛyeli lɛ kɛyashɛ he ko yɛ be ko mli. Amɛtee nɔ amɛkɛɛ akɛ mijamɔ lɛ yɛ kpɛŋŋ ni jwɛŋmɔ bɛ mli.” Shi, anɔkwale lɛ ji akɛ ofɔlɔi sumɔɔ bo. No hewɔ lɛ kɛ́ skulbii bɔ mɔdɛŋ koni amɛkɔne nyɛyiŋ ni nyɛkɛ nyɛhe akafɔ nyɛfɔlɔi anɔ lɛ, nyɛkahaa alakaa nyɛ tamɔ alaka Hawa lɛ.

13. Mɛɛ nilee gbɛ David kɔ, ni mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkase lɛ?

13 Lalatsɛ David jaje yɛ naanyobɔɔ fɔŋ he akɛ: “Mikɛ yakayaka gbɔmɛi trako shi, ni mikɛ osatofoi hu ebɔko.” (Lala 26:4) Shikome ekoŋŋ lɛ, ani oyɔse su ni afɔɔ namɔ yɛ mɛikpɔji ahe lɛ? Amɛfeɔ osato—tamɔ bɔ ni Satan kɛ onufu tsu nii ni ekɛ mɔ ni eji lɛ tée lɛ. Ŋmɛnɛ, mɛi komɛi ni baaa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ kɛ mɛi ni amɛji, kɛ amɛyiŋtoo diɛŋtsɛ lɛ teeɔ kɛtsɔ Internet lɛ ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ nɔ. Mɛi ni edara ni baaa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ baanyɛ akɛɛ po akɛ oblahii loo oblayei ji amɛ yɛ Internet lɛ nɔ heei ni agbaa sane yɛ lɛ, koni amɛkɛlaka nyɛ amɛwo tsɔne mli. Oblahii kɛ oblayei, nyɛfainɛ nyɛkwɛa nyɛhe nɔ jogbaŋŋ koni akaye nyɛ awui yɛ mumɔŋ.—Lala 119:101; Abɛi 22:3.

14. Adafitswaa nitsumɔhei tswaa mɛikpɔji agbee he adafi bei komɛi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Amale naafolɔmɔi. Eyɛ mli akɛ adafitswaa saji komɛi wieɔ Yehowa Odasefoi ahe ekpakpa moŋ, shi bei komɛi lɛ adafitswaa nitsumɔhei lɛ ŋmɛɔ gbɛ ni akɛ amɛ tsuɔ nii kɛtswaa mɛikpɔji agbee ni yeɔ awui lɛ he adafi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, maŋ ko adafitswaa mli amaniɛbɔɔ male akɛ Odasefoi lɛ fi Hitler nɔyeli lɛ sɛɛ beni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ. Yɛ maŋ kroko mli lɛ, adafitswaa ko folɔ Odasefoi lɛ anaa akɛ amɛmiifite sɔlemɔtsui. Adafitswaa nitsumɔhei folɔɔ Odasefoi anaa yɛ maji babaoo amli akɛ amɛsumɔɔɔ ni atsáa amɛbii yɛ helatsamɔhei, ni agbɛnɛ hu amɛjeɔ gbɛ amɛkuɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ feɔ lɛ anɔ. (Mateo 10:22) Yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ po lɛ, anɔkwafoi ni le wɔ jogbaŋŋ lɛ yɔseɔ akɛ naafolɔmɔi nɛɛ ji amale.

15. Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ aaahe nɔ fɛɛ nɔ ni atswaa he adafi lɛ aye lɛ?

15 Mɛni esa akɛ wɔfee kɛji akɛ wɔnu naafolɔmɔi ni mɛikpɔji ni tamɔ nɛkɛ gbɛɔ amɛshwaa lɛ? Esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 14:15 lɛ toi akɛ: “Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.” Nilee bɛ mli akɛ aaahe nɔ fɛɛ nɔ ni atswaa he adafi akɛ eji anɔkwale lɛ aye. Yɛ anɔkwale mli lɛ eyɛ mli akɛ jeee je lɛŋ adafitswai fɛɛ wɔheee wɔyeee moŋ, shi wɔle akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.”—1 Yohane 5:19, wɔma efã ko nɔ mi.

“Nyɛkaa Mumɔi lɛ Nyɛkwɛa”

16. (a) Too diɛŋtsɛ nifeemɔ yeɔ anɔkwa ni Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane 10:4 lɛ ji lɛ he odase yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee?

16 Shi mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná nɔmimaa akɛ mɛi ni wɔkɛshãraa lɛ ji nanemɛi loo henyɛlɔi? Ojogbaŋŋ, Yesu kɛɛ akɛ tooi lɛ nyiɛɔ tookwɛlɔ lɛ sɛɛ, “ejaakɛ amɛle egbee.” (Yohane 10:4) Jeee tookwɛlɔ lɛ hesaamɔ ji nɔ ni haa tooi lɛ nyiɛɔ esɛɛ lɛ; shi moŋ egbee. Wolo ko ni wieɔ shikpɔji ni abɔ amɛhe amaniɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ gba akɛ, be ko lɛ gbɔ ko kɛɛ akɛ tookwɛlɔ atade haa tooi lɛ yɔseɔ lɛ, shi jeee egbee. Tookwɛlɔ ko ha lɛ hetoo akɛ egbee ji nɔ ni amɛle. Bɔni afee ni ema enɛ nɔ mi lɛ, ekɛ gbɔ lɛ tsake atade. Gbɔ lɛ wo tookwɛlɔ lɛ atade lɛ ni etsɛ tooi lɛ, shi amɛfooo edaaŋ. Amɛleee egbee. Shi beni tookwɛlɔ lɛ tsɛ tooi lɛ, amɛba emasɛi amrɔ nɔŋŋ, eyɛ mli akɛ esako ehe tamɔ tookwɛlɔ. No hewɔ lɛ, mɔ ko hesaamɔ baaha eje tookwɛlɔ, shi kɛha tooi lɛ no etsɔɔɔ akɛ eji tookwɛlɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, tooi kaa mɔ ni tsɛɔ amɛ lɛ gbee amɛkwɛɔ, ni amɛkɛtoɔ tookwɛlɔ lɛ gbee lɛ he. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ koni wɔfee nakai nɔŋŋ—“nyɛkaa mumɔi lɛ nyɛkwɛa akɛ Nyɔŋmɔ mli amɛjɛ lo.” (1 Yohane 4:1; 2 Timoteo 1:13) Mɛni baaye abuɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔfee nakai?

17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔbaleɔ Yehowa gbee jogbaŋŋ? (b) Mɛni Yehowa he nilee yeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee?

17 Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔle Yehowa gbee loo shɛɛ sane lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔyɔse mɔkpɔŋ gbee jogbaŋŋ. Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔfeɔ wɔnáa nilee ni tamɔ nɛkɛ. Ejajeɔ akɛ: “Otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!” (Yesaia 30:21) Nakai “wiemɔ” ni jɛ wɔ sɛɛ lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Kɛ́ wɔɔwie yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, be fɛɛ be ni wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, wɔnuɔ wɔ-Kwɛlɔ Kpeteŋkpele Yehowa lɛ gbee. (Lala 23:1) No hewɔ lɛ babaoo ni wɔkaseɔ Biblia lɛ, babaoo ni wɔleɔ Nyɔŋmɔ gbee ji no. Nakai nilee ni mli kwɔ lɛ hu baaye abua wɔ koni wɔyɔse mɛikpɔji agbee amrɔ nɔŋŋ.—Galatabii 1:8.

18. (a) Mɛni Yehowa gbee ni aaale lɛ biɔ ni afee lolo? (b) Taakɛ Mateo 17:5 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo Yesu gbee toi lɛ?

18 Mɛni Yehowa gbee ni aaale lɛ biɔ ni afee lolo? Yɛ nu ni aaanu sɛɛ lɛ, esa akɛ afee toiboo. Shikome ekoŋŋ lɛ kadimɔ nɔ ni Yesaia 30:21 kɛɔ lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jajeɔ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ!” Hɛɛ, wɔnuɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ. Kɛfata he lɛ, efãa wɔ akɛ: “Nyɛnyiɛa nɔ!” Yehowa miisumɔ ni wɔtsu nɔ ni wɔnuɔ lɛ he nii. No hewɔ lɛ kɛ́ wɔtsu nɔ ni wɔkaseɔ lɛ he nii lɛ, wɔhaa aleɔ akɛ jeee Yehowa gbee pɛ wɔnu, shi moŋ wɔfee toiboo hu. (5 Mose 28:1) Yehowa gbee toi ni aaabo lɛ hu tsɔɔ Yesu gbee toi ni aaabo, ejaakɛ Yehowa diɛŋtsɛ efã wɔ koni wɔfee nakai. (Mateo 17:5) Mɛni Yesu ni ji Kwɛlɔ Kpakpa lɛ efã wɔ koni wɔfee? Etsɔɔ wɔ koni wɔfee mɛi kaselɔi ni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ. (Mateo 24:45; 28:18-20) Kɛ́ wɔbo egbee tooi lɛ wɔbaaná naanɔ wala.—Bɔfoi lɛ Asaji 3:23.

“Amɛaajo Foi Yɛ Eŋɔɔ”

19. Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ mɛikpɔji agbee he wɔha tɛŋŋ?

19 Belɛ te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ mɛikpɔji agbee he wɔha tɛŋŋ? Tamɔ bɔ ni tooi feɔ amɛnii lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi mɔkpɔŋ lɛ, amɛnyiɛŋ esɛɛ, shi moŋ amɛaajo foi yɛ eŋɔɔ.” (Yohane 10:5) Esa akɛ wɔfee nibii enyɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ‘wɔnyiɛŋ’ mɔkpɔŋ ‘sɛɛ.’ Hɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaakpoo mɔkpɔŋ. Yɛ Hela wiemɔ ni akɛŋma Biblia lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ ni mli wa ni atsɔɔ nɔ akpoɔ nɔ ko tsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli yɛ nakai wiemɔ lɛ mli. (Mateo 24:35; Hebribii 13:5) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ‘wɔbaajo foi kɛjɛ eŋɔɔ’ loo wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ ehe. No pɛ ji gbɛ kpakpa ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ mɛi ni amɛtsɔɔmɔi kɛ Kwɛlɔ Kpakpa lɛ gbee kpãa gbee lɛ aaaye.

20. Te wɔbaafee wɔnii wɔha tɛŋŋ kɛ́ wɔkɛ (a) hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ shishiulɔi kpe, (b) naanyobɔɔ fɔŋ, (d) adafitswaa mli amaniɛbɔɔ ni yeɔ awui kpe lɛ?

20 No hewɔ lɛ kɛ́ wɔkɛ mɛi ni wieɔ hemɔkɛyeli kwamɔ wiemɔi kpe lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ wɔfee lɛ akɛ: “Nyɛhiɛ akã mɛi ni jeɔ tsɔɔmɔ ni nyɛkase lɛ sɛɛ ni amɛkɛ mligbalamɔi kɛ pampitoo baa lɛ ahe, ni nyɛtsi nyɛhe kɛjɛ amɛhe.” (Romabii 16:17; Tito 3:10, wɔma efã ko nɔ mi.) Nakai nɔŋŋ esa akɛ oblahii kɛ oblayei ni ji Kristofoi ni kɛ naanyobɔɔ fɔŋ he oshara lɛ miikpe lɛ abo Paulo ŋaawoo ni ekɛha oblanyo Timoteo lɛ toi akɛ: “Oblahiiaŋ sɛɛdii lɛ hu, joo naa foi.” Ni kɛ́ wɔkɛ amale wiemɔi kpe yɛ adafitswaa saji amli lɛ, wɔbaakai ŋaawoo kroko ni Paulo kɛha Timoteo lɛ akɛ: ‘[Mɛi ni boɔ mɛikpɔji agbee toi lɛ] Amɛaakpale amɛyabo adesãi moŋ atoi. Shi bo lɛ, ohiɛ akã shi yɛ nii fɛɛ mli.’ (2 Timoteo 2:22, wɔma efã ko nɔ mi; 4:3-5) Bɔ fɛɛ bɔ ni ekolɛ mɛikpɔji agbee baafee tamɔ nɔ ni ŋɔɔ lɛ, wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baafite wɔhemɔkɛyeli lɛ he.—Lala 26:5; Abɛi 7:5, 21; Kpojiemɔ 18:2, 4.

21. Mɛɛ nyɔmɔwoi kã shi ha mɛi ni kpoɔ mɛikpɔji agbee lɛ?

21 Akɛni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ teɔ shi amɛshiɔ mɛikpɔji agbee hewɔ lɛ, amɛhereɔ Kwɛlɔ Kpakpa lɛ wiemɔ ni anaa yɛ Luka 12:32 lɛ nɔ. Yesu kɛ amɛ wie yɛ jɛmɛ akɛ: “Kaashe gbeyei, asafoku bibioo; ejaakɛ nyɛtsɛ lɛ yɛ he tsuijurɔ akɛ eeeŋɔ maŋtsɛyeli lɛ eha nyɛ.” Nakai nɔŋŋ hu “tooi krokomɛi” lɛ kɛ miishɛɛ miikpa gbɛ akɛ amɛbaanu Yesu wiemɔi akɛ: “Nyɛbaa, nyɛ mɛi ni mitsɛ ejɔɔ nyɛ, nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli lɛ ni asaa ato nyɛ kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ!” (Yohane 10:16; Mateo 25:34) Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ po kã wɔhiɛ nɛkɛ kɛji akɛ wɔkpoo “mɛikpɔji agbee” lɛ!

Ani Okaiɔ?

• Bɔ ni atsɔɔ mɔkpɔŋ ni atsi eta yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ tookuu lɛ he lɛ mli lɛ sa Satan yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Nɛgbɛ anuɔ mɛikpɔji agbee kɛjɛɔ ŋmɛnɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔyɔse mɛikpɔji agbee?

• Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ mɛikpɔji agbee he wɔha tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Maria yɔse Kristo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɔkpɔŋ lɛ ninaaa tooi lɛ tɛ̃ɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Te wɔfeɔ wɔnii yɛ mɛikpɔji agbee he wɔhaa tɛŋŋ?