Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miishɛɛ Taomɔ

Miishɛɛ Taomɔ

Miishɛɛ Taomɔ

AFII fioo komɛi ni eho lɛ amli lɛ, abi mɛi ni yɔɔ France, Germany, Great Britain, kɛ United States lɛ akɛ, “Mɛni haa mɔ ko náa miishɛɛ?” Mɛi ni abibii amɛ saji lɛ 100 mlijaa 89 kɛɛ ebiɔ koni mɔ ko aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa; 100 mlijaa 79 tsĩ gbalashihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli loo nɔ ni ekomefeemɔ yɔɔ mli lɛ tã; 100 mlijaa 62 gbala jwɛŋmɔ kɛtee omanyeyeli ni jɛɔ bii atsɔsemɔ mli kɛbaa lɛ nɔ; ni 100 mlijaa 51 tsɔɔ akɛ omanye ko ni ayeɔ yɛ nitsumɔ mli lɛ ji nɔ ni he hiaa kɛha miishɛɛnamɔ. Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ ahaa mɛi leɔ akɛ shika haaa mɔ ana miishɛɛ moŋ, shi mɛi ni abibii amɛ saji lɛ ateŋ 100 mlijaa 47 heɔ amɛyeɔ akɛ shika haa mɔ náa miishɛɛ. Mɛni odaseyeli lɛ tsɔɔ?

Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ tsakpaa ni akɛɛ ekã shika kɛ miishɛɛnamɔ teŋ lɛ he okwɛ. Niiamlipɛimɔ ko ni afee yɛ niiatsɛmɛi oha ni fe fɛɛ ni yɔɔ United States lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ, miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ tamɔ mɛi krokomɛi anɔ lɛ nɔŋŋ. Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ mɛi babaoo ni yɔɔ United States lɛ hã amɛheloonaa nibii ni amɛyɔɔ lɛ ku bɔ he toi enyɔ yɛ afii 30 ni eho nɛɛ amli moŋ, shi kɛlɛ taakɛ jwɛŋmɔŋ hewalɛnamɔ he nilelɔi tsɔɔ mli lɛ, amɛnako miishɛɛ ko ni fe nɔ ni amɛyɔɔ tsutsu lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amaniɛbɔɔ ko wie akɛ: “Jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ etee hiɛ yɛ nakai be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Gbekɛbii ni eye kɛjɛ afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa ni gbeɔ amɛhe lɛ eku ebɔ he toi etɛ. Gbalamlitsemɔ eku ebɔ he toi enyɔ.” Niiamlipɛilɔi ni kase tsakpaa ni kã shika kɛ miishɛɛnamɔ teŋ yɛ maji srɔtoi aaafee 50 amli he nii lɛ mu sane naa akɛ anyɛŋ akɛ shika ahé miishɛɛnamɔ.

Enɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, gbalashihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, kɛ omanye ni ayeɔ yɛ nitsumɔ mli lɛ he hiaa kɛha miishɛɛnamɔ yɛ? Ojogbaŋŋ, kɛji akɛ nibii nɛɛ ahe miihia lɛɛlɛŋ kɛha miishɛɛnamɔ lɛ, belɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni naaa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, kɛ mɛi fɛɛ ni bɛ gbalashihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ hu? Ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni bɛ bii, kɛ hii kɛ yei fɛɛ ni bɛ nitsumɔ kpakpa lɛ hu? Ani ato wala shihilɛ ni miishɛɛ bɛ mli aha nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ fɛɛ? Ni ani miishɛɛ ni akɛɛ mɛi ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, kɛ mɛi ni yɔɔ gbalashihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ náa mli ŋɔɔmɔ bianɛ lɛ baatã kɛji akɛ amɛshihilɛ tsake?

Ani Wɔmiitao Miishɛɛnamɔ yɛ Hei ni Sa?

Mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ akɛ ená miishɛɛ. Enɛ jeee nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ, ejaakɛ awieɔ adesai a-Bɔlɔ lɛ he akɛ eji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ,” ni Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ nɔ. (1 Timoteo 1:11, NW; 1 Mose 1:26, 27) No hewɔ lɛ, eji adebɔɔ su akɛ adesai aaatao miishɛɛ sɛɛgbɛ. Ni kɛlɛ, mɛi babaoo eyɔse akɛ miishɛɛ mli ni amɛhiɛ lɛ tamɔ nɔ ni amɛhiɛ ŋshɔnaa shia yɛ amɛkɔkɔŋ—etsɛɛɛ nɔŋŋ ni fɛɛ shwieɔ shi.

Shi ani eeenyɛ efee akɛ mɛi komɛi miibɔ mɔdɛŋ waa koni amɛná miishɛɛ? Eric Hoffer ni ji jeŋ nilelɔ ko ni kaseɔ adesai anifeemɔ he nii lɛ susuɔ nakai. Ewie akɛ: “Miishɛɛ ni ataoɔ lɛ ji nɔ titri ni haaa aná miishɛɛ.” Enɛ bafeɔ anɔkwale diɛŋtsɛ kɛji akɛ wɔtao miishɛɛ yɛ hei ni esaaa lɛ. Kɛ eba lɛ nakai lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔnijiaŋ baaje wui ni wɔmli baawo la. Mɔdɛŋ ni abɔɔ koni aná nii; hiɛ ni amiaa koni ahe gbɛi loo mɔ aha ale lɛ; maŋkwramɔŋ, kwasafo, loo shika helɛtemɔ sɛɛtiumɔ ni akɛfeɔ otii ni akɛma hiɛ; loo mɛi ahe ni asusuuu yɛ shihilɛ mli, kɛ mɔ diɛŋtsɛ suɔmɔnaa nii ni esumɔɔ akɛ efee amrɔ nɔŋŋ lɛ fɛɛ haaa wɔná miishɛɛ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ mɛi komɛi ekpɛlɛ susumɔ ko ni kɛ ehe kpãaa gbee ni niŋmalɔ ko jie lɛ kpo lɛ nɔ, mɔ ni wie akɛ: “Kɛji wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ koni wɔná miishɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ waa”!

Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, niiamlipɛimɔ ni atsi tã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi 10 fɛɛ ateŋ mɛi 4 nuɔ he akɛ miishɛɛ baa kɛjɛɔ ekpakpa ni wɔfeɔ wɔhaa mɛi, kɛ yelikɛbuamɔ ni wɔkɛhaa mɛi krokomɛi lɛ amli. Ni yɛ mɛi 4 fɛɛ ateŋ mɔ 1 ma nɔ mi akɛ hemɔkɛyeli kɛ jamɔ hu tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa he nii, kɛji akɛ mɔ ko aaana miishɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia ni wɔsaa wɔpɛi nɔ ni haa anáa miishɛɛ lɛ mli jogbaŋŋ. Sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua wɔ koni wɔfee nakai.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]

Mɛi pii susuɔ akɛ shika, weku shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, loo omanye ni ayeɔ yɛ nitsumɔ mli lɛ ji nɔ diɛŋtsɛ ni haa anáa miishɛɛ. Ani okpɛlɛɔ nɔ nakai?