Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Diɛŋtsɛ ni Haa Anáa Miishɛɛ

Nɔ Diɛŋtsɛ ni Haa Anáa Miishɛɛ

Nɔ Diɛŋtsɛ ni Haa Anáa Miishɛɛ

YEHOWA, ni ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ” lɛ kɛ Yesu Kristo, ‘miishɛɛ nɔyelɔ kome ni yɔɔ hewalɛ lɛ’ le nɔ diɛŋtsɛ ni haa anáa miishɛɛ fe mɔ fɛɛ mɔ. (1 Timoteo 1:11, NW; 6:15) Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ anaa nɔ diɛŋtsɛ ni kɛ miishɛɛ baa lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli.—Kpojiemɔ 1:3; 22:7.

Yesu tsɔɔ nɔ ni haa anáa miishɛɛ lɛ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi jogbaŋŋ lɛ mli. Ewie akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni” (1) hiɛ yɔɔ amɛ mumɔŋ hiamɔ nii anɔ, (2) mɛi ni yeɔ ŋkɔmɔ, (3) mɛi ni he jɔ, (4) mɛi ni jalɛ he hɔmɔ kɛ kumai yeɔ amɛ, (5) mɛi ni naa mɔbɔ, (6) mɛi ni tsuii amli tse, (7) mɛi ni kpãtãa, (8) mɛi ni jalɛ hewɔ ni awaa amɛ yi, kɛ (9) mɛi ni ajɛ́ɔ amɛ ni awaa amɛyi yɛ ehewɔ lɛ.—Mateo 5:3-11, NW. *

Ani Saji ni Yesu Wie He lɛ Ja?

Ehe miihia ni agbála anɔkwale ni yɔɔ saji ni Yesu wie lɛ ekomɛi amli lɛ mli fioo. Namɔ baakpoo anɔkwa sane ni eji akɛ mɔ ko ni he jɔ, ni naa mɔ mɔbɔ, sumɔɔ toiŋjɔlɛ ni eji mɔ ko ni tsui krɔŋŋ haa efeɔ nɔ ko lɛ mii baashɛ ehe fe mɔ ko ni mli fuɔ, ni sumɔɔ béi, ni yi wa?

Kɛlɛ, ekolɛ wɔbaabi wɔhe akɛ te baafee tɛŋŋ ni aaawie gbɔmɛi ni jalɛ he kumai kɛ hɔmɔ yeɔ amɛ, loo amɛyeɔ ŋkɔmɔ lɛ ahe akɛ amɛyɛ miishɛɛ hu. Aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ jwɛŋmɔ ni ja yɛ shihilɛ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ he. ‘Amɛdɔmɔɔ ŋtsɔi ní amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihii nii fɛɛ ni afeɔ’ yɛ wɔ gbii nɛɛ amli lɛ ahe. (Ezekiel 9:4) Enɛ diɛŋtsɛ po haaa ni amɛná miishɛɛ. Shi kɛlɛ, kɛ́ amɛkase Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ ekɛ toiŋjɔlɛ shihilɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ebaaha aye jalɛ sane aha mɛi ni awaa amɛ yi lɛ, amɛnáa miishɛɛ babaoo diɛŋtsɛ.—Yesaia 11:4.

Suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha jalɛ nifeemɔ lɛ hu haa aŋkroaŋkroi yeɔ awerɛho yɛ nifeemɔ ni ja ni amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛɛɛ amɛfee yɛ be kɛ beaŋ lɛ hewɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ amɛhiɛ yɛ amɛmumɔŋ hiamɔ nii lɛ anɔ. Mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ miisumɔ ni amɛbi gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ, ejaakɛ amɛyɔseɔ akɛ lɛ pɛ ji mɔ ni baanyɛ aye abua gbɔmɛi koni amɛye amɛgbɔjɔmɔi lɛ anɔ kunim.—Abɛi 16:3, 9; 20:24.

Gbɔmɛi ni yeɔ ŋkɔmɔ, ni jalɛ he hɔmɔ kɛ kumai yeɔ amɛ, ni amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii lɛ anɔ lɛ le bɔ ni ehe hiaa akɛ aná akɛ Bɔlɔ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa. Wekukpaa kpakpa ni aaakã gbɔmɛi ateŋ lɛ kɛ miishɛɛ baa, shi wekukpaa kpakpa ni kã mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ haa anáa miishɛɛ fe enɛ. Hɛɛ, abaanyɛ atsɛ mɛi ni hiɛ dɔɔ ni sumɔɔ nɔ ni ja feemɔ, ni amɛmiisumɔ ni amɛkpɛlɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ lɛ akɛ mɛi ni yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Shi kɛlɛ, ekolɛ ebaawa kɛha bo akɛ ooohe oye akɛ mɔ ko ni awaa lɛ yi, ni ajɛɔ lɛ lɛ baanyɛ aná miishɛɛ. Shi eji anɔkwale, ejaakɛ Yesu diɛŋtsɛ wie nakai. No hewɔ lɛ, te esa akɛ anu ewiemɔi lɛ ashishi aha tɛŋŋ?

Awa Amɛ Yi shi Amɛyɛ Miishɛɛ—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

Kadimɔ akɛ Yesu ewieee akɛ yiwaa kɛ jɛmɔ diɛŋtsɛ haa anáa miishɛɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni jalɛ hewɔ ni awaa amɛ yi lɛ, . . . kɛji mɛi jɛ́ nyɛ ni amɛwa nyɛ yi . . . yɛ mihewɔ lɛ.” (Mateo 5:10, 11, NW.) No hewɔ lɛ, mɔ ko náa miishɛɛ kɛji akɛ ajɛ́ lɛ yɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔ ni eji lɛ hewɔ, kɛ akɛni eeha eshihilɛ gbɛ kɛ jalɛ shishitoo mlai ni Yesu tsɔɔ lɛ miikpã gbee lɛ hewɔ.

Nɔ ni ba mra be mli Kristofoi lɛ anɔ lɛ feɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Yudafoi lɛ akojomɔhe ni fe fɛɛ, ni feɔ Akuashɔŋ lɛ mli bii lɛ tsɛ “bɔfoi lɛ kɛba, ni amɛyi amɛ, ni amɛwo amɛ kita akɛ amɛkawie yɛ Yesu gbɛi lɛ anɔ, ni amɛŋmɛɛ amɛhe.” Te bɔfoi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ? “Kɛkɛ ni amɛje akuashɔŋ lɛ hiɛ amɛtee kɛ miishɛɛ, akɛ egbɛi lɛ ahewɔ lɛ abu amɛ mɛi ni sa akɛ abɔɔ amɛ ahora. Ni amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:40-42; 13:50-52, wɔma efã ko nɔ mi.

Bɔfo Petro lɛɛ tsakpaa ni ka jɛmɔ kɛ miishɛɛnamɔ teŋ lɛ he shishinumɔ lɛ mli. Eŋma akɛ: “Kɛ́ Kristo gbɛi ahewɔ ajɛɔ nyɛ lɛ, ajɔɔ nyɛ [nyɛnáa miishɛɛ NW], ejaakɛ anunyam mumɔ kɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ jɔɔ ehe yɛ nyɛnɔ.” (1 Petro 4:14) Hɛɛ, eyɛ mli akɛ piŋmɔ ni apiŋɔ akɛ Kristofonyo yɛ jalɛ nifeemɔ hewɔ lɛ haaa aná miishɛɛ moŋ, shi ehaa anáa miishɛɛ ni jɛɔ le ni aleɔ akɛ aaná Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli kɛbaa lɛ. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛ miishɛɛnamɔ yɔɔ tsakpaa lɛ?

Heloo lɛ Nitsumɔi loo Mumɔ lɛ Yibii?

Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baa mɛi ni boɔ Nyɔŋmɔ toi akɛ nɔyelɔ lɛ pɛ anɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:32) Yehowa kɛ emumɔ lɛ haaa mɛi ni tsuɔ “heloo lɛ nitsumɔi lɛ.” Nakai nitsumɔi lɛ ji “gbalafitemɔ, ajwamaŋbɔɔ, muji nitsumɔ, nyenyeŋtswibɔɔ, wɔŋjamɔ, sũu, nyɛɛ, béi, awuŋayelii, mlilawooi, bolɔmɔi, atuatsemɔi, mligbalamɔi, hiɛkɔɔi, awuyelii, dãatɔɔi, shwɛmɔ fɔŋ kɛ nii ni tamɔ enɛɛmɛi.” (Galatabii 5:19-21) Anɔkwale, anaa “heloo lɛ nitsumɔi lɛ” ŋmɛnɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Kɛlɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ nakai nifeemɔi lɛ amli lɛ naaa anɔkwa miishɛɛ ni hiɔ shi daa. Yɛ no najiaŋ lɛ, kɛ mɔ ko kɛ ehe wo nakai nifeemɔi lɛ amli lɛ efiteɔ wekukpaa kpakpa ni ka ekɛ wekumɛi, kɛ nanemɛi ateŋ lɛ. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, mɛi ni “feɔ nɛkɛ nii nɛɛ lɛ, amɛnine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ haa mɛi ni woɔ “mumɔ lɛ yibii” lɛ. Sui ni feɔ yibii nɛɛ ji “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ.” (Galatabii 5:22, 23) Kɛ́ wɔjie sui nɛɛ akpo lɛ, egbeleɔ gbɛ koni wɔná wɔkɛ Nyɔŋmɔ kɛ mɛi krokomɛi ateŋ wekukpaa ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli, ni nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa ji anɔkwa miishɛɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ.) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔjie suɔmɔ, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ kɛ sui krokomɛi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ akpo lɛ, ehaa wɔsaa Yehowa hiɛ ni wɔnáa naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ.

Obaanyɛ Oná Miishɛɛ kɛ́ Oosumɔ

Beni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Wolfgang kɛ Brigitte ni yɔɔ Germany lɛ kɛ hiɛdɔɔ je Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ, no mli lɛ amɛyɛ heloonaa nibii babaoo ní mɛi susuɔ akɛ no ji nɔ ni he hiaa kɛha mishɛɛnamɔ lɛ. Amɛdarako, ni amɛyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Amɛwoɔ atadei ni jara wa, amɛyɛ shĩa ni asaa lɛ fɛfɛo mli, ni amɛ nitsumɔ eshwere waa. Amɛkɛ be ni fa woɔ heloonaa nibii babaoo asɛɛtiumɔ mli, shi no haaa amɛná anɔkwa miishɛɛ. Shi kɛlɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, Wolfgang kɛ Brigitte fee nihalamɔ ko ni he hiaa waa. Amɛje shishi amɛkɛ be babaoo kɛ mɔdɛŋbɔɔ tiu mumɔŋ nibii ni jara wa lɛ asɛɛ, ni amɛtao gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa gbagbalii. Etsɛɛɛ ni nihalamɔ ni amɛfee lɛ kɛ tsakemɔ kpele ba amɛshihilɛ mli, ni no tsirɛ amɛ koni amɛha amɛshihilɛ afee mlɛo ni amɛsɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi, loo be-fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi. Ŋmɛnɛ, amɛmisɔmɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe eha yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Germany lɛ mli. Kɛfata he lɛ, amɛmiikase Asia wiemɔ ko bɔni afee ni amɛnyɛ amɛye amɛbua gbɔi koni amɛkase anɔkwale ni anaa yɛ Nyɔŋmɛ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ.

Ani gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ ná anɔkwa miishɛɛ? Wolfgang kɛɛ akɛ: “Kɛjɛ beni wɔbɔi mumɔŋ nibii asɛɛtiumɔ babaoo nɛɛ, wɔná miishɛɛ fe tsutsu lɛ, ni wɔná tsui ni nyɔɔ mɔ mli babaoo. Tsui muu fɛɛ mli ni wɔjɛɔ wɔsɔmɔɔ Yehowa lɛ hu ewo wɔgbalashihilɛ lɛ mli hewalɛ. Tsutsu ko lɛ miishɛɛ yɛ wɔ gbalashihilɛ lɛ mli, shi no mli lɛ nibii ni wɔnyaa he, kɛ gbɛnaanii ahe nitsumɔ gbálaa wɔmli. Amrɔ nɛɛ wɔfee ekome kɛmiitiu oti kometoo lɛ nɔŋŋ sɛɛ.”

Mɛni Haa Anáa Miishɛɛ?

Yɛ kukufoo mli lɛ: Tsi ohe kɛjɛ “heloo lɛ nitsumɔi” lɛ ahe koni owo “[Nyɔŋmɔ] mumɔ lɛ yibii lɛ.” Bɔni afee ni mɔ aná miishɛɛ lɛ, ehe miihia ni esumɔ akɛ eeená ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa. Mɔ ni miaa ehiɛ koni enine ashɛ enɛ nɔ lɛ baatamɔ mɔ ni Yesu wie ehe akɛ eyɔɔ miishɛɛ lɛ.

No hewɔ lɛ kaamu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ onyɛŋ oná miishɛɛ. Eji anɔkwale akɛ amrɔ nɛɛ ekolɛ obɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa loo ekolɛ oyɛ naagbai yɛ ogbalashihilɛ mli. Ekolɛ be ni okɛbaafɔ bii ni okwɛ amɛ lɛ eho, loo ekolɛ oomia ohiɛ koni oná nitsumɔ ni haa mɔ yeɔ omanye. Ekolɛ amrɔ nɛɛ obɛ shika taakɛ tsuutsu ko lɛ oyɔɔ lɛ. Kɛlɛ, ná ekãa; ejaakɛ nɔ ko bɛ ni ooodamɔ nɔ ni onijiaŋ aje wui! Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ baatao tsabaa kɛha naagbai nɛɛ kɛ naagbai ohai abɔ krokomɛi hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɛŋ ni Yehowa Nyɔŋmɔ baaha lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ aba mli akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ, naanɔ maŋtsɛyeli ni . . . Ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ní hiɛ kã tɔɔ kɛ nii ní etaoɔ.” (Lala 145:13, 16) Taakɛ bɔ ni Yehowa tsuji akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ baanyɛ aye he odase lɛ, Yehowa shiwoo ni nɔmimaa yɔɔ mli nɛɛ ni okɛaawo ojwɛŋmɔ mli lɛ baaha oná miishɛɛ babaoo.—Kpojiemɔ 21:3.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Akɛ Hela wiemɔ ni ji ma·kaʹri·oi lɛ je wiemɔi nɛɛhu ni Yesu wie nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko shishi. Yɛ nɔ najiaŋ ni New World Translation lɛ kɛ shishitsɔɔmɔi krokomɛi tamɔ The Jerusalem Bible lɛ kɛ Today’s English Version baatsɔɔ enɛ shishi akɛ “ajɔɔ” taakɛ shishitsɔɔmɔi komɛi feɔ lɛ, amɛkɛ wiemɔ ni ja jogbaŋŋ ni ji “miishɛɛ” tsu nii.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Nibii ni Haa Mɔ Náa Miishɛɛ

Suɔmɔ tsirɛɔ mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛsumɔ bo.

Toiŋjɔlɛ yeɔ ebuaa bo koni béi akahi okɛ mɛi krokomɛi ateŋ.

Tsuishitoo yeɔ ebuaa bo koni oya nɔ oná miishɛɛ kɛ́ oyɛ kaa mli po.

Mlihilɛ haa mɛi krokomɛi bɛŋkɛɔ bo.

Ejurɔfeemɔ haa mɛi krokomɛi yeɔ buaa bo kɛ́ nɔ ko he miihia bo.

Hemɔkɛyeli baaha oná Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli nɔmimaa.

Mlijɔlɛ baaha oná tsuiŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hejɔlɛ.

Henɔyeli tsɔɔ akɛ otɔmɔi faŋ tsɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Dani obaaná miishɛɛ lɛ, esa akɛ otsu omumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii