Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛkɛ “Naabu Kome” Awoa Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

Nyɛkɛ “Naabu Kome” Awoa Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

Nyɛkɛ “Naabu Kome” Awoa Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam

“Nyɛkɛ . . . naabu kome awo Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo tsɛ lɛ hiɛ nyam.”—ROMABII 15:6.

1. Mɛɛ nikasemɔ ni kɔɔ susumɔi srɔtoi ni ahiɛ lɛ he nitsumɔ Paulo tsɔɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ?

JEEE nɔ kome too lɛ nɔŋŋ Kristofoi fɛɛ halaa akɛ amɛaafee, ni jeee nɔ kome too amɛ fɛɛ amɛsumɔɔ. Shi kɛlɛ, esa akɛ Kristofoi fɛɛ kɛ ekomefeemɔ anyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ. Ani abaanyɛ afee enɛ? Hɛɛ, kɛji wɔhaaa srɔtofeemɔi bibii ni yɔɔ wɔteŋ lɛ atsɔmɔ naagbai wuji. No ji nikasemɔ ko ni bɔfo Paulo tsɔɔ nanemɛi heyelilɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ. Te etsɔɔ sane oti ni he hiaa nɛɛ mli eha tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ eŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ atsu nii ŋmɛnɛ?

Bɔ ni Ekomefeemɔ yɛ Kristofoi Ateŋ He Hiaa

2. Paulo ma bɔ ni ekomefeemɔ he hiaa lɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 Paulo le akɛ ekomefeemɔ yɛ Kristofoi ateŋ he miihia, no hewɔ lɛ ekɛ ŋaawoo kpakpa ni baaye abua Kristofoi koni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛnaanaa mli amɛha amɛhe ha. (Efesobii 4:1-3; Kolosebii 3:12-14) Shi beni ekɛ nɔ ni fe afii 20 eto asafoi babaoo ashishi, ni eyasara ekrokomɛi sɛɛ lɛ, eyɔse akɛ ekomefeemɔ mli ni aaahiɛ lɛ baanyɛ afee kaa. (1 Korintobii 1:11-13; Galatabii 2:11-14) No hewɔ lɛ ewo nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Roma lɛ hewalɛ akɛ: “Tsuishiŋmɛɛ kɛ miishɛjemɔ Nyɔŋmɔ lɛ aha . . . nyɛkɛ jwɛŋmɔ kome kɛ naabu kome awo Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo tsɛ lɛ hiɛ nyam.” (Romabii 15:5, 6) Ŋmɛnɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkɛ “naabu kome” awo Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam akɛ ewebii akuu ni efee ekome. Te wɔbɔɔ enɛ feemɔ he mɔdɛŋ wɔhaa tɛŋŋ?

3, 4. (a) Mɛɛ shihilɛi srɔtoi amli Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ jɛ? (b) Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ baanyɛ amɛkɛ “naabu kome” asɔmɔ Yehowa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ ateŋ mɛi babaoo ji Paulo nanemɛi. (Romabii 16:3-16) Eyɛ mli akɛ amɛjɛ shihilɛi srɔtoisrɔtoi amli moŋ, shi Paulo kpɛlɛ enyɛmimɛi lɛ fɛɛ anɔ akɛ “mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” Eŋma akɛ: “Miitsɔ Yesu Kristo nɔ miida mi-Nyɔŋmɔ lɛ shi yɛ nyɛ fɛɛ nyɛhewɔ, akɛ agbaa nyɛhemɔkɛyeli lɛ he sane yɛ je lɛŋ fɛɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ Romabii lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ. (Romabii 1:7, 8; 15:14) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, asafo lɛ mli bii komɛi hu hiɛ susumɔi ni yɔɔ srɔto yɛ saji komɛi ahe. Akɛni Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ jɛ shihilɛi srɔtoi amli ni amɛhiɛ kusum srɔtoi hewɔ lɛ, Paulo ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ ni tsɔɔ bɔ ni aaafee atsu srɔtofeemɔi ahe nii lɛ baaye abua amɛ koni amɛkɛ “naabu kome” awie.

4 Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii heyelilɔi fɛɛ yɛ Roma. (Romabii 4:1; 11:13) Eka shi faŋŋ akɛ Kristofoi ni ji Yudafoi lɛ ateŋ mɛi komɛi kpaaa kusum nifeemɔi komɛi ni amɛtsu he nii yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, eyɛ mli akɛ kulɛ esa akɛ amɛyɔse akɛ nakai nifeemɔi lɛ ahe ehiaaa kɛha yiwalaheremɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Kristofoi ni ji Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo kpɛlɛ nɔ akɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ jie naatsii komɛi ni yɔɔ amɛnɔ lɛ kɛtee dani amɛbatsɔmɔ Kristofoi. No hewɔ lɛ, amɛtsake amɛ diɛŋtsɛ amɛsubaŋi kɛ nifeemɔi komɛi. (Galatabii 4:8-11) Shi taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ, amɛ fɛɛ amɛji “mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” Kɛji akɛ amɛtee nɔ amɛná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ amɛhe lɛ, amɛ fɛɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ “naabu kome” ajie Nyɔŋmɔ yi. Ŋmɛnɛ, ebaanyɛ eba akɛ wɔ hu wɔbaahiɛ susumɔi srɔtoi yɛ saji komɛi ahe, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔsusu bɔ ni Paulo tsɔɔ nakai shishitoo mla ni he hiaa lɛ mli eha lɛ he jogbaŋŋ.—Romabii 15:4.

“Nyɛhereherea Nyɛhe”

5, 6. Mɛni hewɔ ahiɛ susumɔi srɔtoi yɛ Roma asafo lɛ mli lɛ?

5 Paulo wie shihilɛ ko ni ahiɛ susumɔi srɔtoisrɔtoi yɛ he lɛ he yɛ wolo ni eŋma kɛyaha Romabii lɛ mli. Eŋma akɛ: “Mɔ ko yɛ hemɔkɛyeli ni ekɛyeɔ nii fɛɛ; shi mɔ ni egbede lɛ, shwie kɛkɛ eyeɔ.” Mɛni ha ebalɛ nakai? Ojogbaŋŋ, yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, esaaa akɛ ayeɔ kpolotoo loo. (Romabii 14:2; 3 Mose 11:7) Shi nakai Mla lɛ ba naagbee yɛ Yesu gbele sɛɛ. (Efesobii 2:15) Kɛkɛ ni yɛ Yesu gbele sɛɛ afii etɛ kɛ fã lɛ, ŋwɛibɔfo ko kɛɛ bɔfo Petro akɛ, yɛ Nyɔŋmɔ susumɔ naa lɛ esaaa akɛ abuɔ niyenii ko akɛ ehe tseee. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:7-12) Akɛni saji otii nɛɛ yɛ amɛjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, ekolɛ Kristofoi komɛi ni ji Yudafoi lɛ nu he akɛ amɛbaanyɛ amɛye kpolotoo loo—loo amɛye niyenii krokomɛi ni Mla lɛ gu eyeli lɛ.

6 Shi kɛlɛ, ekolɛ susumɔ akɛ aye nakai niyenii ni tsutsu ko lɛ abuɔ akɛ amɛhe tseee lɛ diɛŋtsɛ po fee Kristofoi krokomɛi ni ji Yudafoi lɛ taŋ. Ekolɛ kɛ́ mɛi ni nuɔ nii ahe tamɔ nɛkɛ lɛ na akɛ amɛnyɛmimɛi Yudafoi ni ji Kristofoi lɛ miiye niyenii nɛɛ lɛ, amɛhenumɔi haa amɛmli fuɔ. Kɛfata he lɛ, ekolɛ Jeŋmajiaŋbii komɛi ni ji Kristofoi, ni ekolɛ jamɔi amli ni amɛjɛ lɛ eguuu niyenii ko yeli lɛ ahiɛ baafee amɛ yaa kɛji mɔ ko miifee veveeve yɛ niyenii ko yeli he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ejeee tɔmɔ akɛ mɔ ko aaatsi ehe kɛjɛ niyenii komɛi ayeli he, kɛji akɛ emaaa nɔ mi doo akɛ he ni aaatsi kɛjɛ niyenii nɛɛ ayeli he lɛ he miihia kɛha yiwalaheremɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, susumɔi srɔtoisrɔtoi ni ahiɛ lɛ baanyɛ atée béi shi yɛ asafo lɛ mli yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Eha miihia ni Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ akwɛ jogbaŋŋ koni srɔtofeemɔi nɛɛ akatsi “naabu kome” ni amɛkɛaajie Nyɔŋmɔ yi lɛ naa.

7. Mɛɛ susumɔi srɔtoi ahiɛ yɛ sane ni kɔɔ gbi ko ni aaabu lɛ krɛdɛɛ yɛ otsi mli lɛ he?

7 Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni ji enyɔ ha akɛ: “Mɔ ko buɔ gbi fɛɛ gbi, ni mɔ ko hu buɔ gbi fɛɛ gbi pɛpɛɛpɛ.” (Romabii 14:5a) Yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, esaaa akɛ atsuɔ nii yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Atsi gbɛfãa naa kwraa po yɛ nakai gbi lɛ nɔ. (2 Mose 20:8-10; Mateo 24:20; Bɔfoi lɛ Asaji 1:12) Shi beni agu Mla lɛ, nakai naatsii lɛ bafee nɔ ni be eho. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ eha Kristofoi komɛi ni ji Yudafoi lɛ ye amɛtsui yɛ nii ni aaatsu loo gbɛ kakadaŋŋ ni aaafã yɛ gbi ko ni tsutsu ko lɛ amɛbuɔ lɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Beni amɛtsɔmɔ Kristofoi sɛɛ po lɛ, ekolɛ amɛto gbi ni ji kpawo lɛ amɛma shi kɛha mumɔŋ yiŋtoi ahe nitsumɔ pɛ, eyɛ mli akɛ yɛ Nyɔŋmɔ susumɔ naa lɛ akpa Hejɔɔmɔ Gbi lɛ yeli. Ani amɛtɔ̃ yɛ no feemɔ mli? Dabi, kɛ́ amɛmaaa nɔ mi doo akɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ yeli lɛ ji Nyɔŋmɔ taomɔ nii. No hewɔ lɛ, yɛ Paulo nanemɛi Kristofoi lɛ ahenilee hewɔ lɛ, eŋma akɛ: “Ha mɔ fɛɛ mɔ aná lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ lɛ nɔ hewalɛ.”—Romabii 14:5b.

8. Eyɛ mli Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ baanyɛ ana mli aha mɛi krokomɛi ahenilee moŋ, shi mɛni esaaa akɛ amɛfeɔ?

8 Ni kɛlɛ, eyɛ mli akɛ Paulo kɛ miishɛɛ wo enyɛmimɛi lɛ hewalɛ koni amɛná mɛi ni saji ni ebiɔ ni akɛ henilee atsu he nii lɛ miihao amɛ lɛ ahe tsui moŋ, shi ekɛ ekãa bu mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛnyɛ nanemɛi heyelilɔi lɛ anɔ koni amɛye Mose Mla lɛ nɔ akɛ taomɔ nii kɛha yiwalaheremɔ lɛ fɔ́. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo ŋma Hebribii awolo lɛ aaafee afi 61 Ŋ.B., ni eji wolo ko ni mli wa ni eŋma kɛyaha Kristofoi ni ji Yudafoi lɛ, ni ekɛtsɔɔ mli faŋŋ akɛ Mose Mla lɛ nɔyeli he bɛ sɛɛnamɔ kɛha Kristofoi lɛ, ejaakɛ amɛyɛ hiɛnɔkamɔ ko ni nɔ bɛ ni damɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ.—Galatabii 5:1-12; Tito 1:10, 11; Hebribii 10:1-17.

9, 10. Mɛni esaaa akɛ Kristofoi feɔ? Tsɔɔmɔ mli.

9 Taakɛ wɔna lɛ, Paulo tsɔɔ mli akɛ kɛji akɛ nibii srɔtoi ni ahalaa akɛ aaafee lɛ eteee shi ewooo Kristofoi ashishitoo mlai lɛ, esaaa kwraa akɛ efiteɔ ekomefeemɔ. No hewɔ lɛ Paulo bi Kristofoi ni amɛ henilee mli waaa lɛ akɛ: “Mɛɛba okojoɔ onyɛmi?” Ni ebi mɛi ni henilee mli wa (ekolɛ mɛi ni amɛhenilee ŋmɛɔ amɛ gbɛ koni amɛye niyenii komɛi ni Mla lɛ egu eyeli loo amɛtsu nii yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ) lɛ akɛ: “Mɛɛba ogbeɔ onyɛmi he guɔ?” (Romabii 14:10) Taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ, esa akɛ Kristofoi ni amɛhenilee mli waaa lɛ akwa kojomɔ ni amɛaakojo amɛnyɛmimɛi ni amɛ niiashishinumɔ etee hiɛ lɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esaaa akɛ Kristofoi ni yɔɔ hewalɛ lɛ gbeɔ mɛi ni amɛhenilee mli waaa lolo yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ ahe guɔ. Esa akɛ amɛ fɛɛ amɛkɛ bulɛ aha jwɛŋmɔ kpakpa ni mɛi krokomɛi hiɛ lɛ, ni ‘amɛkabu amɛ diɛŋtsɛ amɛhe tuutu fe bɔ ni sa akɛ amɛbuɔ amɛhe.’—Romabii 12:3, 18.

10 Paulo tsɔɔ susumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni esa akɛ aná lɛ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Mɔ ni yeɔ lɛ akagbe mɔ ni yeee lɛ he guɔ, ni mɔ ni yeee lɛ akakojo mɔ ni yeɔ lɛ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ eŋɔ lɛ.” Etee nɔ ejaje akɛ: “Kristo ehere nyɛ kɛba Nyɔŋmɔ anunyam lɛ mli.” Akɛni Nyɔŋmɔ kɛ Kristo kpɛlɛɔ mɛi ni yɔɔ hewalɛ kɛ mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ fɛɛ anɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔná tswãafeemɔ su, ni ‘wɔhereheree wɔhe.’ (Romabii 14:3; 15:7) Namɔ baanyɛ ate shi awo enɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ?

Nyɛmimɛi Asuɔmɔ Haa Afeɔ Ekome Ŋmɛnɛ

11. Mɛɛ shihilɛ ko ni yɔɔ srɔto hi shi yɛ Paulo gbii lɛ amli?

11 Paulo miiwie shihilɛ pɔtɛɛ ko he yɛ ewolo ni eŋma kɛyaha Romabii lɛ mli. Etsɛko tsɔ ni Yehowa gu kpaŋmɔ ko, ni ekɛ ehee to najiaŋ. Ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaatsake amɛjwɛŋmɔ. Nakai shihilɛ lɛ eko tuuntu bɛ ŋmɛnɛ, shi saji ni tamɔ no baanyɛ ate shi yɛ bei komɛi amli.

12, 13. Mɛɛ shihilɛi komɛi amli Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ ajie bulɛ kpo atsɔɔ mɛi krokomɛi ahenilee?

12 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ be ko ni eho lɛ Kristofonyo yoo ko ehi jamɔ ko ni maa nɔ mi akɛ awo atadei pɛ ni ayeko emli samai lɛ mli. Beni ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ, ekolɛ enáaa lɛ mlɛo akɛ eeekpɛlɛ nɔ akɛ ejeee tɔmɔ akɛ aaawo atadei ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ, ni aye samai awo mli yɛ be ni sa mli loo ni ekɛ nibii ni haa hewolo nɔ feɔ fɛo lɛ aaakpa ehewolo nɔ bɔ ni sa. Akɛni enɛ eteee shi ewooo Biblia mli shishitoo mla ko hewɔ lɛ, ebafeŋ nɔ ni sa akɛ mɔ ko aaabɔ mɔdɛŋ ni ekɔne nakai Kristofonyo lɛ yiŋ koni efee nɔ ko ni ehenilee eŋmɛɛɛ lɛ gbɛ. Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ esa akɛ eyɔse akɛ esaaa akɛ ewieɔ eshiɔ Kristofoi yei ni amɛhenilee ŋmɛɔ amɛ gbɛ koni amɛkɛ nibii nɛɛ atsu nii lɛ.

13 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ kroko he okwɛ. Ekolɛ atsɔse Kristofonyo nuu ko yɛ he ko ni ahiɔ daanumɔ yɛ. Beni ená anɔkwale lɛ he nilee sɛɛ lɛ, ekase Biblia lɛ susumɔ akɛ wein ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni abaanyɛ anu yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ he nii. (Lala 104:15) Ekpɛlɛ nakai susumɔ lɛ nɔ. Shi yɛ shihilɛ mli ni ejɛ lɛ hewɔ lɛ, esumɔɔ akɛ etsi ehe kwraa kɛjɛ dãa srɔtoi fɛɛ he, shi ewieee eshiii mɛi ni nuɔ yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ. No hewɔ lɛ ekɛ Paulo wiemɔi akɛ: “Nyɛhaa wɔtiua hejɔlɛ nibii kɛ nibii ni wɔkɛaaha wɔnanemɛi anane amɔ shi moŋ” sɛɛ lɛ miitsu nii.—Romabii 14:19.

14. Mɛɛ shihilɛi amli Kristofoi baanyɛ amɛkɛ shishinumɔ ni yɔɔ ŋaawoo ni Paulo kɛha Romabii lɛ mli lɛ atsu nii?

14 Shihilɛi krokomɛi baa ni ebiɔ ni akɛ shishinumɔ ni yɔɔ Paulo ŋaawoo ni ekɛha Romabii lɛ mli lɛ atsu nii. Gbɔmɛi srɔtoi babaoo ji mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ni esumɔɔ. No hewɔ lɛ, ekolɛ amɛbaahala nibii srɔtoi—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ atadewoo kɛ hesaamɔ mli. Eka shi faŋŋ akɛ Biblia lɛ kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ faŋŋ ni esa akɛ anɔkwa Kristofoi fɛɛ aye nɔ haa. Esaaa akɛ wɔteŋ mɔ ko woɔ atade, ekuɔ eyitsɔi loo efeɔ yitsɔi ko ni yɔɔ srɔto loo esaaa, loo nɔ ni haa anaa je lɛ nibii gbohii lɛ eko yɛ wɔhe. (1 Yohane 2:15-17) Kristofoi kaiɔ akɛ be fɛɛ be lɛ amɛji sɔɔlɔi ni damɔ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ najiaŋ, kɛ́ amɛmiijɔɔ amɛhe po. (Yesaia 43:10; Yohane 17:16; 1 Timoteo 2:9, 10) Shi kɛlɛ, Kristofoi yɛ nibii srɔtoi ni akpɛlɛɔ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛhala yɛ shihilɛi babaoo mli. *

Kwa Mɛi Krokomɛi Anane Tɔtɔmɔ

15. Mɛɛ be mli ekolɛ ehe baahia ni Kristofonyo kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ akatsu nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha enyɛmimɛi lɛ?

15 Paulo gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa naagbee oti kroko ni he hiaa nɔ yɛ wolo ni eŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ mli. Bei komɛi lɛ, ekolɛ Kristofonyo ko ni yɔɔ henilee ni atsɔse lɛ jogbaŋŋ lɛ baakpɛ eyiŋ akɛ ebaakpoo nɔ ko ni eyɔɔ hegbɛ akɛ eeefee. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eyɔseɔ akɛ no feemɔ baanyɛ aye mɛi krokomɛi awui. Mɛni esa akɛ wɔfee yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli? Paulo kɛɛ akɛ: “Ehi akɛ oyeee loo ni onuuu wein loo nɔ ko ni aaato onyɛmi pampi loo aaaha enane atɔtɔ aloo enijiaŋ aaaje wui yɛ mli.” (Romabii 14:14, 20, 21) No hewɔ lɛ, “wɔ mɛi ni wɔyɔɔ hewalɛ lɛ, esa akɛ wɔkpeɔ mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ kɛ amɛgbɔjɔmɔi lɛ, ni wɔhe akasa wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asa enaanyo hiɛ, koni ahi aha lɛ ni enane amɔ shi.” (Romabii 15:1, 2) Kɛ́ nɔ ni wɔfeɔ lɛ baanyɛ agbá naanyo Kristofonyo ko henilee naa lɛ, nyɛmimɛi asuɔmɔ baatsirɛ wɔ koni wɔna mli wɔha amɛ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni baaye amɛ awui lɛ ahe. Enɛ he nɔkwɛmɔnɔ baanyɛ akɔ daanumɔ he. Aŋmɛɔ Kristofonyo gbɛ koni enu dãa yɛ hiɛshikamɔ mli. Shi kɛ́ no feemɔ baagba enaanyo naa lɛ, emaŋ nɔ mi akɛ akɛni eyɛ no feemɔ he hegbɛ hewɔ lɛ ebaanu.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔna mli wɔha mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ?

16 Abaanyɛ akɛ shishitoo mla nɛɛ hu atsu nii yɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ yeɔ haa lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ jamɔ ni ehé shi yɛ akutso mli ni wɔyɔɔ lɛ biɔ ni emlibii lɛ ajɔɔ amɛhe yɛ gbi ko nɔ yɛ otsi lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, bɔni afee ni wɔkatɔtɔ wɔkutsoŋbii lɛ anaji ni wɔkato pampi kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, ehe baahia ni wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔkafee nɔ ko ni baagba wɔkutsoŋbii lɛ anaa yɛ nakai gbi lɛ nɔ. Yɛ shihilɛ kroko mli lɛ, ekolɛ Kristofonyo ko ni ji niiatsɛ baafã kɛya he ko ni hiamɔ lɛ da yɛ koni eyasɔmɔ yɛ ohiafoi ateŋ. Ekolɛ ebaahala akɛ ebaana mli eha ekutsoŋbii hee nɛɛ kɛtsɔ ehe ni eeesaa yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo kwraa nɔ loo ni eeeha eshihilɛ aba shi fioo fe bɔ ni eyɔɔ tsutsu lɛ nɔ.

17. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔsusu mɛi krokomɛi ahe yɛ nibii ni wɔhalaa akɛ wɔɔfee lɛ amli lɛ?

17 Ani nilee yɛ mli akɛ aaakpa mɛi ni ‘yɔɔ hewalɛ’ lɛ agbɛ akɛ amɛaafee tsakemɔi ni tamɔ nɛkɛ? Ojogbaŋŋ, susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Kɛ́ wɔmiikudɔ tsɔne yɛ gbɛjegbɛ wulu nɔ lɛ, wɔnaa akɛ gbekɛbii komɛi nyiɛɔ hei ni yɔɔ oshara yɛ gbɛ lɛ toi kpaakpa yɛ wɔhiɛ gbɛ. Ani wɔyaa nɔ wɔhiɛɔ foi ni aŋmɛɔ gbɛ lɛ lolo, akɛni wɔyɛ mla naa hegbɛ akɛ wɔfeɔ nakai lɛ hewɔ? Dabi, wɔbaa foi ni wɔhiɛ lɛ shi koni wɔkatswa gbekɛbii lɛ. Bei komɛi amli lɛ ehe bahiaa ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔnyiɛ blɛoo loo wɔŋmɛɛ saji ahe yɛ wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ loo mɛi krokomɛi kɛ sharamɔ mli. Ekolɛ wɔmiifee nɔ ko ni wɔyɛ hegbɛ diɛŋtsɛ akɛ wɔfeɔ. Eteee shi ewooo Biblia shishitoo mla ko. Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔkɛ no feemɔ baagba mɛi ni yɔɔ henilee ni mli waaa lɛ anaa loo ebaaye amɛ awui lɛ, Kristofoi asuɔmɔ baaye abua wɔ koni wɔkɛ henɔkwɛmɔ afee nii. (Romabii 14:13, 15) Ekome ni wɔɔya nɔ wɔfee kɛ Maŋtsɛyeli nibii ni wɔɔha eya hiɛ lɛ he miihia kwraa fe hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ ni wɔkɛaatsu nii.

18, 19. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ yɛ mɔ hesusumɔ kpo ni ajieɔ lɛ mli? (b) Mɛni mli wɔ fɛɛ wɔfeɔ ekome diɛŋtsɛ kɛtsuɔ nii yɛ, ni mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

18 Kɛ́ wɔfee nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, belɛ wɔmiinyiɛ nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ lɛ sɛɛ. Paulo kɛɛ akɛ: “Kristo hu haaa ehe asa ehiɛ; shi moŋ taakɛ bɔ ni aŋma lɛ: ‘Mɛi ni bɔɔo ahora lɛ ahorabɔɔi lɛ ebakã minɔ.’” Yesu shwe akɛ ekɛ ewala aaasha afɔle aha wɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ wɔ hu wɔmiishwe ni wɔkɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ lɛ ekomɛi asha afɔle, kɛ́ no baaha “mɛi ni bɛ hewalɛ” lɛ kɛ wɔ afee ekome kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mlihilɛ su kɛ su ni haa akpɛlɛɔ mɛi krokomɛi asusumɔi anɔ lɛ kpo ni wɔɔjie wɔtsɔɔ Kristofoi ni amɛhenilee mli waaa lɛ—loo wɔsuɔmɔ mli ni wɔɔjɛ wɔkpoo wɔnihalamɔi komɛi, ni wɔmaŋ hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ anɔ mi lɛ—tsɔɔ ‘jwɛŋmɔ ni tamɔ Kristo Yesu nɔ̃ lɛ ni wɔyɔɔ.’—Romabii 15:1-5.

19 Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔbaahiɛ susumɔi srɔtoi yɛ saji ni Ŋmalɛ naa shishitoo mlai kɔɔɔ he lɛ amli moŋ, shi wɔfeɔ wɔnii yɛ ekomefeemɔ mli yɛ jamɔ he saji amli. (1 Korintobii 1:10) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ bafeɔ faŋŋ yɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ anɔkwa jamɔ yeɔ haa lɛ mli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɛɔ shitee-kɛ-wolɔi nɛɛ mɛikpɔji, ni ebɔɔ wɔ kɔkɔ koni wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ “mɛikpɔji agbee” he. (Yohane 10:5) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔyɔse mɛikpɔji nɛɛ? Te esa akɛ wɔkɛ amɛ aye aha tɛŋŋ? Abaaha sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Fɔlɔi damɔɔ nibii ni amɛsumɔɔ lɛ anɔ amɛkudɔɔ amɛbii bibii lɛ yɛ atadewoo he saji amli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ susumɔi srɔtoi ni aaahiɛ yɛ saji ni esa akɛ mɔ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ yɛ he lɛ he lɛ gbaŋ ekomefeemɔ naa lɛ?

• Mɛni hewɔ akɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔjɛ suɔmɔ mli wɔna mli wɔha wɔhe lɛ?

• Mɛni ji gbɛ̀i komɛi anɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ ekomefeemɔ he ŋaawoo ni Paulo kɛha lɛ atsu nii yɛ, ni mɛni baatsirɛ wɔ koni wɔfee nakai?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Ekomefeemɔ he ŋaawoo ni Paulo kɛha lɛ he miihia asafo lɛ waa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Kristofoi efee ekome yɛ shihilɛi srɔtoi amli ni amɛjɛ lɛ fɛɛ sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Mɛni esa akɛ tsɔne kudɔlɔ nɛɛ afee amrɔ nɔŋŋ?