Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛɛ Su ni Akɛmɛɔ Oyɔɔ?

Mɛɛ Su ni Akɛmɛɔ Oyɔɔ?

Mɛɛ Su ni Akɛmɛɔ Oyɔɔ?

MƐI fioo pɛ náa he miishɛɛ akɛ amɛaamɛ mɔ ko loo nɔ ko yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ mli. Mɛi pii bɛ tsui ni akɛmɛɔ. Shi kɛlɛ, Ŋmalɛ lɛ woɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ hewalɛ koni amɛná ‘su ni akɛmɛɔ.’ Akɛni gbalɔ Mika tamɔɔɔ gbɔmɛi ni ebɔle lɛ lɛ hewɔ lɛ, ejaje akɛ: “Mamɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ.”Mika 7:7; Yeremia Yaafo 3:26.

Shi mɛni mɛ ni aaamɛ Yehowa lɛ tsɔɔ? Te esa akɛ Kristofonyo ko amɛ Nyɔŋmɔ eha tɛŋŋ? Ani ayɛ gbɛ kpakpa kɛ gbɛ gbonyo ni atsɔɔ nɔ afeɔ enɛ? Gbalɔ Yona ni hi shi yɛ afii ohai nɛɛhu D.Ŋ.B. lɛ niiashikpamɔ lɛ tsɔɔ wɔ nɔ ko yɛ sane nɛɛ he.

Yiŋtoo Fɔŋ ko ni Akɛmɛ

Yehowa Nyɔŋmɔ fã Yona koni eyashiɛ etsɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ Ninive, ni ji Ashur Maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase lɛ. Ale Ninive akɛ “lashishwiemɔ maŋ” yɛ awuiyeli kɛ yiwalɛ kpetekpelee ni maŋ lɛŋ bii kɛ amɛhe woɔ mli lɛ hewɔ, ni eji anɔkwale ko ni yinɔsaneŋmalɔi kɛ shitsalɔi eye he odase. (Nahum 3:1) Shishijee lɛ Yona bɔ mɔdɛŋ koni ejo nitsumɔ nɛɛ naa foi, shi naagbee lɛ Yehowa kwɛ koni gbalɔ lɛ aya Ninive.—Yona 1:3–3:2.

“Yona bɔi maŋ lɛ mli botemɔ gbi kome gbɛnyiɛmɔ, ni eshiɛ ni ekɛɛ: Biɛ gbii nyɔŋmai ejwɛ sɛɛ lɛ abaabutu Ninive!” (Yona 3:4) Yona mɔdɛŋbɔɔ lɛ wo yibii ko ni sa kadimɔ: “Ninivebii lɛ hé Nyɔŋmɔ amɛye, ni amɛshiɛ ní ahi ŋmãa, ni amɛbumɔ kpekpei kɛjɛ amɛteŋ mɔ wulu nɔ kɛbashi amɛteŋ mɔ bibioo nɔ.” (Yona 3:5) Enɛ hewɔ lɛ Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ko ni “esumɔɔɔ akɛ mɛi komɛi alaaje, shi moŋ akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui” lɛ báa maŋ lɛ yi.—2 Petro 3:9.

Te Yona fee enii eha tɛŋŋ? Sane ni aŋma lɛ kɛɔ akɛ: “Shi enɛ eŋɔɔɔ Yona naa kwraa, ni emli wo la.” (Yona 4:1) Mɛni hewɔ? Ekolɛ Yona nu he akɛ ewiemɔi akɛ hiɛkpatamɔ baaba yɛ gbi pɔtɛɛ ko nɔ, ni eyabaaa mli nakai lɛ baaha egbɛi akɛ gbalɔ lɛ afite. Yɛ anɔkwale mli lɛ esusu egbɛi he fe mɔbɔnalɛ kɛ mɛi krokomɛi ayiwalaheremɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yona eyaaa shɔŋŋ kɛshɛɛɛ heni baaha ekpa nitsumɔ akɛ gbalɔ. Shi kɛlɛ, emɛ koni ‘ena nɔ ni abafee maŋ lɛ.’ Hɛɛ, ená hetsɛ su ni ji wɔmɛ koni wɔkwɛ nɔ ni baaba lɛ eko. Beni eyɔse akɛ nibii eyabaaa lɛ bɔ ni ekpaa gbɛ lɛ, ema asese ko ni eta hɔ̃ɔŋ lɛ shishi, ni etũ ehiɛ eemɛ koni ena nɔ ni baaba. Shi Yona su lɛ esaaa Yehowa hiɛ, no hewɔ lɛ ejɛ suɔmɔ mli ejaje gbalɔ ni etɔ̃ lɛ jwɛŋmɔ.—Yona 4:5, 9-11.

Nɔ Hewɔ ni Yehowa Toɔ Etsui Shi

Eyɛ mli akɛ Ninive tsake etsui ni akɛ ehe ke lɛ moŋ, shi sɛɛ mli lɛ ebɔi enifɔjianii lɛ feemɔ ekoŋŋ. Yehowa tsɔ gbalɔ Nahum kɛ Zefania nɔ egba ehiɛkpatamɔ he sane efɔ shi. Beni Yehowa wieɔ “láshishwiemɔ maŋ lɛ” he lɛ, ejaje akɛ ebaakpata Ashur hiɛ ni ebaafee Ninive amaŋfɔ. (Nahum 3:1; Zefania 2:13) Akpata Ninive hiɛ yɛ afi 632 D.Ŋ.B., ni asaaa atooo shishi dɔŋŋ.

Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ eye la yi sɔ̃ babaoo fe blema Ninive. Yɛ enɛ kɛ yiŋtoi krokomɛi ahewɔ lɛ, Yehowa ewo akpɔ akɛ ebaakpata yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo ni yɔɔ bianɛ lɛ hiɛ yɛ “amanehulu babaoo” ko ni eko bako dã mli.—Mateo 24:21, 22.

Yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa eha hiɛkpatamɔ he shiwoo ni ekɛha lɛ sɛɛ egbala shi, bɔni afee ni anɔkwafoi ni tamɔ mɛi ni tsake amɛtsui yɛ Ninive lɛ anyɛ atsake amɛtsui koni abaa amɛyi. Bɔfo Petro tsi Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ tã yɛ wiemɔi nɛɛ amli akɛ: “Jeee tsɛɛ Nuŋtsɔ lɛ haa eshiwoo lɛ sɛɛ tsɛɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi buɔ akɛ esɛɛ etsɛ lɛ, shi moŋ etsui shi etoɔ ehaa wɔ, ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ mɛi komɛi alaaje, shi moŋ akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.”—2 Petro 3:9, 10, 13.

Ni Aaamɛ yɛ Gbɛ Kpakpa Nɔ

Petro tee nɔ ekɛɛ akɛ: ‘Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi sa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ nifeemɔi amli? mɛi ni kwɛɔ gbɛ ni amɛshweɔ Nyɔŋmɔ gbi lɛ baa lɛ.’ (2 Petro 3:11, 12) Kadimɔ akɛ beni wɔkwɛɔ Yehowa gbi lɛ gbɛ loo wɔmɛɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔba jeŋbai ni yɔɔ krɔŋŋ ni wɔtsu Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ nifeemɔi’—esa jogbaŋŋ akɛ wɔtsu nii, jeee ni wɔta shi kɛkɛ.

Hɛɛ, su kpakpa ni akɛaamɛ lɛ tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ kwraa ni ayɔɔ akɛ Yehowa gbi lɛ baaba yɛ be tuuŋtu ni Yehowa eto lɛ nɔ. Hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ haa ajieɔ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi akpo, ni nɔ ni he hiaa waa yɛ amɛteŋ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ. Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ shiɛmɔ mli, ni efã esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ: “Nyɛfimɔa nyɛmliteaŋ, ni nyɛhaa nyɛkanei lɛ atsoa; ni nyɛtsɔmɔa tamɔ mɛi ni kwɛɔ amɛnuŋtsɔ gbɛ, be mli ni eeejɛ yookpeemɔ lɛ eeeba, koni, kɛ́ eba ni ebashi lɛ, kɛkɛ ni amɛgbele lɛ oya. Ajɔɔ nakai tsuji lɛ ni beni nuŋtsɔ lɛ aaaba lɛ ni eeebanina amɛ akɛ amɛmiishi kpe lɛ!”—Luka 12:35-37.

Tsuji ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ‘fimɔɔ amɛmliteaŋ’ kɛtsɔ atade naamuu lɛ ni amɛkɛfimɔɔ amɛhɛ koni eha amɛhe afee oya kɛtsu hewalɛ nitsumɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo kɛ hewalɛ kɛ ekãa atsu nitsumɔi kpakpai. Esa akɛ ete shi eshi nɔ fɛɛ nɔ ni baaha ‘emɔdɛŋbɔɔ naa aba shi’ yɛ mumɔŋ nitsumɔi amli lɛ, ekolɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baaha ekɛ ehewalɛi fɛɛ awo miishɛɛnamɔ kɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ mli lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ ‘eteke nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli’ beni emɛɔ Yehowa gbi wulu ni he yɔɔ gbeyei lɛ.—Romabii 12:11; 1 Korintobii 15:58.

Okɛ Odekã Fɛɛ Atsu Nii Beni Omɛɔ Lɛ

Yehowa Odasefoi kɛ amɛdekã fɛɛ miitsu nii beni amɛmɛɔ Yehowa gbi lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ abu naa yɛ kwashiai amli lɛ, amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 3,383,000 tsu nii gbi fɛɛ gbi kɛshiɛ Yehowa wiemɔ lɛ yɛ afi 2003 sɔɔmɔ afi lɛ mli. Susumɔ he okwɛ, ebaabi ni mɔ aŋkro ko kɛ afii 386 ashiɛ ni ejɔɔɔ ehe dani ebaanyɛ etsu nɔ ni atsu yɛ gbi kome mli lɛ!

Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ákɛ mɔ aŋkro lɛ, te mimɛɔ mihaa tɛŋŋ?’ Yesu kɛ abɛbua ko ni tsɔɔ Kristofoi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ amɔdɛŋbɔɔ lɛ mli ha. Ewie tsuji etɛ ahe akɛ: “[Nuŋtsɔ lɛ] eha mɔ kome talentai enumɔ, mɔ kome hu enyɔ, ni mɔ kome hu ekome, bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ aaanyɛ akwɛ; ni amrɔ lɛ edom. Shi mɔ ni ná talentai enumɔ lɛ tee ni eyatsɔmɔ he, ni ená talentai enumɔ ebɔ he. Nakai nɔŋŋ mɔ ni ná enyɔ lɛ hu yaná enyɔ ebɔ he. Shi mɔ ni ná ekome lɛ tee eyatsa shikpɔŋ, ni eŋɔ enuŋtsɔ lɛ shika lɛ etée. Shi yɛ mli aahu lɛ, tsuji nɛɛ anuŋtsɔ lɛ ba, ni ekɛ amɛ babu akɔntaa.”—Mateo 25:15-19.

Tsuji etɛ lɛ fɛɛ mɛ nuŋtsɔ lɛ sɛɛkuu lɛ. Beni amɛ nuŋtsɔ lɛ ba lɛ, akɛɛ mɛi enyɔ ni kɛ amɛdekã fɛɛ tsu nii beni amɛmɛɔ lɛ akɛ: “Ahekoo, tsulɔ kpakpa kɛ anɔkwafo.” Shi akɛ mɔ ni ta shi kɛkɛ emɛ lɛ ye yɛ gbɛ kroko nɔ. Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Tsulɔ ni he bɛ sɛɛnamɔ ko nɛɛ, nyɛtsia lɛ nyɛwoa gbɛ sɛɛ duŋ lɛ mli.”—Mateo 25:20-30.

Eyɛ mli akɛ abɛbuai nɛɛ kɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe moŋ, shi nikasemɔ ko yɛ mli kɛha wɔ fɛɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ. Yesu Kristo ni ji Nuŋtsɔ lɛ miikpa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛ akɛ etsu nii waa yɛ esɔɔmɔ lɛ mli beni wɔmɛɔ ebaa yɛ Yehowa gbi wulu lɛ nɔ lɛ. Ehiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ bɔɔ ‘yɛ enyɛmɔ’ kɛ shihilɛi amli ni eyɔɔ lɛ naa lɛ. Mɛɛ miishɛɛ po eeeji nɛkɛ akɛ wɔɔnu “ahekoo” kɛjɛ Nuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ beni be ni wɔkɛmɛɔ lɛ eba naagbee lɛ!

Wɔ-Nuŋtsɔ lɛ Tsuishitoo lɛ Tsɔɔ Yiwalaheremɔ

Ni kɛ́ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ tsɛ fe bɔ ni wɔsusuɔ tsutsu lɛ loo wɔhiɛ ka nɔ akɛ ebaatsɛ hu? Yiŋtoo kpakpa yɛ enɛ sɛɛ. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛbua wɔ-Nuŋtsɔ lɛ tsuishitoo lɛ akɛ yiwalaheremɔ ni.” (2 Petro 3:15) Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he anɔkwa nilee kɛ heshibaa ni wɔkɛaabu wɔhe akɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ amlibaa he hiaa fe wɔ lɛ baaye abua wɔ koni wɔto wɔtsui shi kɛyashi beyinɔ ni Yehowa baaná nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ he tsui kɛyashi.

Biblia ŋmalɔ Yakobo kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ha, koni ekɛwo Kristofoi ahewalɛ ni amɛto amɛtsui shi. Eŋma akɛ: “Naa, hulɔ lɛ mɛɔ shikpɔŋ nɔ nibaa nii ni jara wa lɛ, ni eŋmɛɔ etsui shi yɛ he kɛyashiɔ beyinɔ ni enáa agbiɛnaa kɛ gbo nunɛmɔ lɛ; Belɛ nyɛ hu nyɛŋmɛa nyɛtsui shi; nyɛwoa nyɛtsuii ekãa, ejaakɛ Nuŋtsɔ lɛ baa be lɛ eshɛ etã.”—Yakobo 5:7, 8.

Yehowa Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui loo ejeɔ wɔtsine beni wɔmɛɔ lɛ. Eha wɔ nitsumɔ ko akɛ wɔtsu, ni emii shɛɔ ehe kɛji akɛ wɔkɛ be ni wɔkɛmɛɔ lɛ tsu nii kɛ ekãa yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli. Eesumɔ ni wɔfata mɛi ni bɔfo Paulo wie amɛhe yɛ wolo ni eŋma kɛyaha Hebribii lɛ ahe, akɛ: “Wɔmiitao akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atsɔɔ nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ nɔŋŋ, koni ama nɔhiɛkamɔ lɛ nɔ mi kɛyashi naagbee, koni nyɛkafee kpɔkee, shi moŋ nyɛkɔ mɛi ní tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ náa shiwoi lɛ anane.”—Hebribii 6:11, 12.

No hewɔ lɛ nyɛkahaa ejea wɔtsine. Shi nyɛhaa wekukpaa ni ka wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ, hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli, kɛ wɔhiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ mli lɛ afee nibii ni woɔ wɔ hewalɛ yɛ wɔshihilɛ mli. Taakɛ tsuji ‘kpakpai kɛ anɔkwafoi’ lɛ ji yɛ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi ni sa yijiemɔ kɛ juromɔ kɛtsɔ wɔdekã fɛɛ ni wɔkɛaajie wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ yi taakɛ lalatsɛ lɛ ni ŋma akɛ: “Mi lɛ, maŋmɛ mitsu shi daa, ni maha oyijiemɔ lɛ afa kɛya nɔ” lɛ fee lɛ.—Lala 71:14.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Akɛni Yona nijiaŋ eje wui hewɔ lɛ, emɛ ni ekwɛ nɔ ni baaba Ninive nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 22, 23]

Nyɛhaa wɔjiea Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo beni wɔmɛɔ Yehowa gbi lɛ