Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɛi Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Ŋmɛnɛ?

Namɛi Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Ŋmɛnɛ?

Namɛi Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Ŋmɛnɛ?

“Nuŋtsɔ, bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ.”—KPOJIEMƆ 4:11.

1, 2. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii feɔ bɔ ni adesai kaseɔ ŋaa gbɛ̀i ni anaa yɛ adebɔɔ mli lɛ he mfoniri? (b) Mɛɛ sane ehaa abiɔ, ni mɛɛ hetoo akɛhaa?

SWITZERLAND tsɔne he ŋaalɔ George de Mestral kɛ egbee tee shisharamɔ gbi ko yɛ afi 1940 lɛ mli. Beni amɛbashɛ shĩa lɛ eyɔse akɛ ŋmei bibii ekpɛtɛ etade lɛ kɛ gbee lɛ he fɛɛ. Akɛni eetao ni ele ŋmei lɛ he saji pii hewɔ lɛ, ekɛ shwɛde kwɛ ni emii shɛ ehe yɛ bɔ ni nibii bibii ni tamɔ kpoji lɛ nyɛɔ amɛlaa nɔ fɛɛ nɔ ni aflã yɔɔ he lɛ. Yɛ naagbee mli lɛ, efee nɔ ko ni tamɔ nakai ni ji—Nibii bibii tamɔ kpoji ni akɛlaa atade. Jeee De Mestral pɛ ji mɔ ni ekwɛ adebɔɔ nɔ ko nɔ ekɛfee nɔ ko. Yɛ United States lɛ, Wright nyɛmimɛi lɛ fee kɔɔyɔŋ lɛlɛ beni amɛkase loofɔji wuji ni miifiliki lɛ ahe nii sɛɛ. French tsɔne he ŋaalɔ Alexandre-Gustave Eiffel kɛ shishitoo mla ni haa gbɔmɔ adesa shuɔ mli wu lɛ nyɛɔ edamɔɔ gbɔmɔtso lɛ tsiimɔ naa lɛ tsu nii ni ekɛfee mɔɔ ni yɔɔ Paris ni egbɛi kã nɔ lɛ.

2 Nɔkwɛmɔnii nɛɛ feɔ bɔ ni adesai kwɛɔ ŋaa gbɛ̀i ni anaa yɛ adebɔɔ mli lɛ nɔ amɛkɛfeɔ nii daa lɛ he mfoniri ni sa jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, sanebimɔ ko ni sa teɔ shi akɛ: Shii enyiɛ adesai ni efee nibii lɛ kɛ yijiemɔ haa Mɔ ni fee ŋmei bibii lɛ, loofɔji wuji lɛ, adesa shuɔ mli wu lɛ, kɛ adebɔɔ nibii krokomɛi ni yɔɔ naakpɛɛ ni adesai kwɛɔ nɔ amɛfeɔ amɛnibii lɛ? Anɔkwa sane ni yɔɔ dɔlɛ ji akɛ, akɛ yijiemɔ loo anunyam ni sa Nyɔŋmɔ lɛ efɔɔɔ lɛ hamɔ yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ mli.

3, 4. Mɛni ji Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “anunyam” lɛ shishi, ni mɛni etsɔɔ kɛji akɛ akɛtsu nii kɛkɔ Yehowa he?

3 ‘Ekolɛ’ mɛi komɛi baasusu akɛ, ‘ani ehe miihia ní akɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ? Ani Nyɔŋmɔ bɛ anunyam mli momo?’ Eji anɔkwale, Yehowa ji Mɔ ni yɔɔ anunyam fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ je lɛŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ adesai fɛɛ susuɔ akɛ eyɛ anunyam. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “anunyam” yɛ Biblia lɛ mli lɛ hiɛ shishijee shishinumɔ ni ji “tsiimɔ.” Ekɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni haa mɔ ko bafeɔ gbɔmɔ wulu loo mɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ he. Kɛji akɛ akɛtsu nii aha Nyɔŋmɔ lɛ, ekɔɔ nɔ ni haa Nyɔŋmɔ jeɔ agbo yɛ adesai ahiɛ lɛ he.

4 Ŋmɛnɛ, mɛi fioo pɛ yɔseɔ nɔ ni haa Nyɔŋmɔ feɔ mɔ ni je agbo lɛ. (Lala 10:4; 14:1) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ gbɔmɛi ni abuɔ amɛ yɛ adesai aweku lɛ mli lɛ heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ po lɛ, bei pii lɛ amɛkɔneɔ mɛi ayiŋ koni amɛkajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ ni hiɛ yɔɔ nyam lɛ. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ amɛfeɔ enɛ yɛ?

“Amɛbɛ Naajiemɔ Ko”

5. Te jeŋ nilelɔi pii tsɔɔ adebɔɔ mli naakpɛɛ nii lɛ amli amɛha tɛŋŋ?

5 Jeŋ nilelɔi babaoo maa nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ ko bɛ. Belɛ, te amɛtsɔɔ adebɔɔ mli naakpɛɛ nii ni adesai fata he lɛ amli amɛhaa tɛŋŋ? Amɛkɛɔ akɛ nakai nibii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ jɛ sutsakemɔ, ni ji hewalɛ ko ni nɔ ko nɔ ko tsirɛɛɛ lɛ ni ba shihilɛ mli trukaa kɛkɛ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, sutsakemɔ he nilelɔ Stephen Jay Gould ŋma akɛ: “Nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ biɛ ji akɛ looi akuu ko ni yɔɔ srɔto kwraa ni yɔɔ fine ko ni esoro lɛ kwraa lɛ nyɛ amɛtsake amɛhe amɛtsɔ kooloi ni yɔɔ naji ni hiɔ shikpɔŋ lɛ nɔ . . . Ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔnine ashɛ hetoo ni jɛ he ko ni nɔ ‘kwɔ’ nɔ—shi eko kwraa bɛ.” Nakai nɔŋŋ Richard E. Leakey kɛ Roger Lewin hu ŋma akɛ: “Ekolɛ adesai ji adebɔɔ mli oshara ko kɛkɛ ni yɔɔ gbeyei ni ba.” Jeŋ nilelɔi komɛi ni nyáa bɔ ni adebɔɔ yɔɔ fɛo hã, kɛ bɔ ni ato nibii ahe gbɛjianɔ ni eyɔɔ fɛo lɛ he po lɛ kɛ yijiemɔ haaa Nyɔŋmɔ.

6. Mɛni kɔneɔ mɛi babaoo ayiŋ koni amɛkɛ yijiemɔ ni sa Nyɔŋmɔ akɛ Bɔlɔ lɛ akaha lɛ?

6 Kɛji akɛ aŋkroaŋkroi ni le woloŋ jogbaŋŋ lɛ ma nɔ mi akɛ sutsakemɔ ji anɔkwale lɛ, belɛ amɛmiitsɔɔ akɛ mɛi ni leee nɔ ko lɛ pɛ kpoɔ akɛ amɛaahe amɛye. Te mɛi pii feɔ amɛnii yɛ sane jajemɔ nɛɛ he amɛhaa tɛŋŋ? Yɛ afii komɛi ni eho lɛ amli lɛ, nuu ko ni le sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ bibii mɛi ni ekpɛlɛ nakai tsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ saji. Ekɛɛ akɛ: “Miyɔse akɛ mɛi ni heɔ sutsakemɔ lɛ nɔ amɛyeɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo feɔ nakai ejaakɛ akɛɛ amɛ akɛ mɛi ni heɔ amɛyeɔ lɛ fɛɛ le nii.” Hɛɛ, kɛ́ aŋkroaŋkroi ni le woloŋ lɛ tsɔɔ amɛsusumɔi ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ, ekɔneɔ adesai ateŋ mɛi babaoo ayiŋ koni amɛkɛ yijiemɔ akaha Nyɔŋmɔ akɛ Bɔlɔ.—Abɛi 14:15, 18.

7. Taakɛ Romabii 1:20 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni abaanyɛ ana faŋŋ kɛtsɔ adebɔɔ nibii ni anaa lɛ nɔ, ni mɛni hewɔ?

7 Ani jeŋ nilelɔi emu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ ko bɛ akɛni anɔkwalei kɛ odaseyelii tsɔɔ akɛ nakai sane lɛ ji lɛ hewɔ? Dabi kwraa! Odaseyeli ni ebɔle wɔ lɛ tsɔɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ. Bɔfo Paulo ŋma yɛ ehe akɛ: “Ehe nii ni anaaa ni ji enaanɔ hewalɛ kɛ nyɔŋmɔyeli lɛ fɛɛ lɛ, kɛjɛ jeŋbɔɔ mli beebe lɛ atsɔɔ enii ni efee lɛ anɔ ayɔseɔ ni anaa faŋŋ, no hewɔ lɛ [mɛi ni heee yeee] amɛbɛ naajiemɔ ko.” (Romabii 1:20) Wɔbaanyɛ wɔna odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ yɛ eninaa nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ Paulo miikɛɛ akɛ kɛjɛ adesa shihilɛ shishijee mli lɛ, adesai miinyɛ ‘amɛmiina’ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli lɛ kɛtsɔ edebɔɔ nibii ni anaa lɛ anɔ. Nɛgbɛ odaseyeli nɛɛ yɔɔ?

8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi ni wɔnaa nɛɛ yeɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ kɛ nilee lɛ he odase? (b) Mɛni yɔɔ ni tsɔɔ akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ Feelɔ ko?

8 Wɔnaa Nyɔŋmɔ he odaseyeli yɛ ŋwɛi ni ŋulamii eyi jɛmɛ obɔ lɛ mli. Lala 19:2 lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋwɛi gbaa Mawu anunyam lɛ.” “Ŋwɛi”—hulu lɛ, nyɔŋtsere, kɛ ŋulamii lɛ—yeɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ kɛ nilee lɛ he odase. Ŋulamii babaoo ni yɔɔ lɛ haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe. Ni nɛkɛ ŋwɛi bɔɔ nii nɛɛ fɛɛ enyiɛɛɛ ŋwɛi niiaŋ kɛkɛ, shi moŋ amɛnyiɛɔ yɛ adebɔɔ mla ni ja pɛpɛɛpɛ naa. * (Yesaia 40:26) Ani nilee yɛ mli akɛ aaakɛɛ akɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ ba trukaa? Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, jeŋ nilelɔi pii kɛɔ akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ shishijee ko ni ba trukaa. Beni nilelɔ ko tsɔɔ nɔ ni wiemɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Jeŋ ko ni hiɔ shi kɛmiiya naanɔ lɛ kɛ [susumɔ] ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko bɛ loo anyɛŋ ale akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ kpãa gbee. Nakai nɔŋŋ jeŋ ni yɔɔ shishijee lɛ tsɔɔ akɛ nɔ ko ha eba shihilɛ mli; ejaakɛ namɔ baasusu akɛ nibii nɛɛ fɛɛ ba trukaa?”

9. Mɛɛ gbɛ nɔ anaa Yehowa nilee lɛ faŋŋ yɛ bɔ ni ebɔ kooloo eha lɛ mli?

9 Wɔnaa Nyɔŋmɔ he odaseyeli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hu. Lalatsɛ lɛ jaje akɛ: “Yehowa, kwɛ bɔ ni onitsumɔi lɛ fá ha! Nilee okɛfee fɛɛ; shikpɔŋ lɛ nɔ eyi tɔ́ kɛ onibɔɔ nii lɛ!” (Lala 104:24) Yehowa ‘nibɔɔ nii,’ ní nɔ ni fata he ji kooloi ni ebɔ lɛ yeɔ enilee lɛ he odase. Taakɛ wɔyɔse yɛ shishijee mli lɛ, bɔ ni afee nibii ni yɔɔ wala mli aha lɛ nɔ bɛ aahu akɛ bei pii lɛ jeŋ nilelɔi sumɔɔ akɛ amɛaakwɛ nɔ amɛkɛfee nibii. Susumɔ nɔkwɛmɔnii fioo krokomɛi ahe okwɛ. Niiamlitaolɔi miikase ofrote aklontoi ni egbala ŋta lɛ he nii koni amɛkɛfee tawuu faii; amɛmiipɛi filikilɔi ahenɔ ko ni he yɔɔ oya kɛ ninumɔ lɛ mli koni eha amɛya hiɛ yɛ nibii ni haa mɛi ni nuuu nii jogbaŋŋ lɛ nuɔ nii lɛ afeemɔ mli; ni amɛmiipɛi patui afine he tsɛji amli amɛmiikwɛ koni eha amɛya hiɛ yɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ ni anyɛɛɛ akɛ redio tsɔne ayɔse heni enyiɛ lɛ afeemɔ mli. Shi ekɔɔɔ he eko bɔ ni adesa baakase adebɔɔ he nii eha, enyɛŋ efee nakai nɔ̃ lɛ pɛpɛɛpɛ bɔ ni anaa yɛ adebɔɔ mli lɛ. Wolo ni ji Biomimicry—Innovation Inspired by Nature lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nibii ni yɔɔ wala mli lɛ etsɔ hiɛ efee nɔ fɛɛ nɔ ni adesa sumɔɔ akɛ efee, ní ekɛ sũ mli nibii ni anáa hewalɛ kɛjɛɔ mli ni fa fe nine tsuuu nii, ewooo shibɔlemɔ ŋulami lɛ nɔ muji, loo ni ekɛ adesai awɔsɛɛ shihilɛ baawo oshara mli.” Mɛɛ nilee po enɛ ji nɛkɛ!

10. Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ abaakpoo akɛ Bɔlɔ Kpeteŋkpele ko yɛ lɛ? Feemɔ he nɔkwɛmɔnɔ.

10 Kɛji akɛ owo ohiɛ nɔ okwɛ ŋwɛigbɛ loo okwɛ adebɔɔ nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsɔɔ faŋŋ akɛ Bɔlɔ ko yɛ. (Yeremia 10:12) Esa akɛ wɔjɛ wɔtsuiaŋ wɔkɛ ŋwɛi bɔɔnii ni bolɔɔ kɛ gbeewalɛ lɛ akpã gbee akɛ: “Nuŋtsɔ, bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ.” (Kpojiemɔ 4:11) Eyɛ mli akɛ jeŋ nilelɔi anaa kpɛɔ amɛhe yɛ ŋaa ni yɔɔ nibii ni amɛnaa kɛ amɛhiŋmɛii lɛ ahe moŋ, shi kɛlɛ, amɛteŋ mɛi babaoo kpoɔ akɛ amɛkɛ ‘amɛtsui hiŋmɛii’ aaana akɛ Bɔlɔ ko yɛ. (Efesobii 1:18) Wɔbaanyɛ wɔfee shihilɛ nɛɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Ákɛ mɔ ko aaajie hiɛsɔɔ kpo yɛ bɔ ni adebɔɔ yɔɔ fɛo ha kɛ ŋaa ni yɔɔ mli lɛ he, ni no sɛɛ lɛ ekpoo akɛ Bɔlɔ Kpeteŋkpele ko yɛ lɛ ji nɔ ko ni nilee bɛ mli tamɔ nɔ ni ohiɛ esɔ nitɛŋmɔ fɛfɛo ko ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ osumɔɔɔ ni okpɛlɛɔ nɔ akɛ nitɛŋlɔ ko ji mɔ ni tɛŋ nii fɛfɛo lɛ yɛ nitɛŋmɔ tao folo lɛ nɔ lɛ nɔŋŋ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ atsɛɔ mɛi ni kpoɔ akɛ amɛaahe Nyɔŋmɔ nɔ amɛye lɛ akɛ “mɛi ni bɛ naajiemɔ ko”!

‘Gbɛtsɔɔlɔi Shwilafoi’ Lakaa Mɛi Babaoo

11, 12. Tsɔɔmɔ ni kɔɔ shɛɛ mli sane he lɛ damɔ mɛɛ susumɔ nɔ, ni mɛni tsɔɔ akɛ tsɔɔmɔ nɛɛ kɛ anunyam haaa Nyɔŋmɔ?

11 Jamɔi amli bii babaoo heɔ amɛyeɔ diɛŋtsɛ akɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ anunyam haa lɛ. (Romabii 10:2, 3) Shi ákɛ kuu lɛ, jamɔ ji adesai agbɛjianɔtoo akuu kroko ni yɛ anɔkwale mli lɛ eetsĩ mɛi akpekpei abɔ naa ni amɛkɛ anunyam akaha Nyɔŋmɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i enyɔ he.

12 Klɛŋklɛŋ lɛ, jamɔi lɛ apasa tsɔɔmɔi lɛ haaa amɛkɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ tsɔɔmɔ ni kɔɔ shɛɛ mli sane he lɛ he okwɛ. Tsɔɔmɔ nɛɛ damɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ, akɛni Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni ekɛaale wɔsɛɛ be mli sane hewɔ lɛ, esa akɛ ele nɔ ni baajɛ nɔ fɛɛ nɔ mli aba lɛ nɔ. No hewɔ lɛ shɛɛ mli sane tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ etsɔ hiɛ jeeŋmɔ beebe ekpɛ nɔ ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ eto momo—ekpakpa jio efɔŋ jio—kɛha aŋkroaŋkroi fɛɛ. Yɛ nɛkɛ susumɔ nɛɛ naa lɛ, esa akɛ ashwa Nyɔŋmɔ yɛ piŋmɔ kɛ efɔŋfeemɔ fɛɛ ni yaa nɔ ŋmɛnɛ yɛ je lɛ mli lɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ kɛji ákɛ akɛ shwamɔ ni sa Nyɔŋmɔ Henyɛlɔ kpele ni ji Satan, mɔ ni Biblia lɛ tsɛ lɛ “je lɛŋ lumɔ” lɛ ha Nyɔŋmɔ lɛ, ekɛ anunyam haaa Nyɔŋmɔ!—Yohane 14:30; 1 Yohane 5:19.

13. Mɛni hewɔ eji kwashiai asane akɛ aaasusu akɛ Nyɔŋmɔ nyɛŋ ekudɔ nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛleɔ wɔsɛɛ be mli sane lɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha.

13 Tsɔɔmɔ ni kɔɔ shɛɛ mli sane he lɛ jɛɛɛ ŋmalɛ lɛ mli, ni egbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ. Efutuɔ mɛi ayiŋ yɛ nɔ ni ebaanyɛ efee kɛ nɔ ni efeɔ diɛŋtsɛ lɛ he. Aŋmala anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ atsɔ hiɛ ele nibii ni baaba lɛ he nii faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli. (Yesaia 46:9, 10) Shi kɛlɛ, nilee bɛ mli akɛ aaasusu akɛ enyɛŋ ekpoo akɛ eeele wɔsɛɛ be mli sane loo ákɛ esa ákɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baa lɛ he shwamɔ afɔ̃ enɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ oyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ waa. Ani no baaha onu he akɛ ohole nɔ fɛɛ nɔ ni mli tsĩi ni obaana lɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Nakai nɔŋŋ nyɛmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ni ekɛleɔ wɔsɛɛ be mli sane lɛ enyɛɛɛ enɔ koni etsɔ hiɛ ele nɔ fɛɛ nɔ loo ekpɛ mli eto. Ehalaa bɔ ni ekɛ hiɛ ni etsɔɔ eleɔ nɔ ko he nii lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ mli, ni ekɛ nilee feɔ enɛ. * Eyɛ faŋŋ akɛ, apasa tsɔɔmɔi, ní nɔ ni fata he ji shɛɛ mli sane lɛ, kɛ anunyam haaa Nyɔŋmɔ.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ jamɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ kɛ woo haaa Nyɔŋmɔ?

14 Gbɛ ni ji enyɔ ni jamɔ ni ato he gbɛjianɔ kɛ woo haaa Nyɔŋmɔ lɛ ji esɛɛnyiɛlɔi lɛ ajeŋba. Aakpa Kristofoi agbɛ akɛ amɛkɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ atsu nii. Nɔ ni fata nibii ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe ji ní ‘amɛsumɔ amɛhe’ koni amɛkã he amɛfee mɛi ni ‘jɛɛɛ je lɛ mli.’ (Yohane 15:12; 17:14-16) Ni Kristendom osɔfoi lɛ hu? Ani amɛkɛ nakai tsɔɔmɔi lɛ miitsu nii diɛŋtsɛ?

15. (a) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ osɔfoi lɛ etsɔ amɛkɛ amɛhe ewo maŋ tai amli? (b) Mɛɛ hewalɛ osɔfoi lɛ ajeŋba ená yɛ mɛi akpekpei anɔ?

15 Susumɔ gbɛi ni osɔfoi lɛ efee yɛ ta gbɛfaŋ lɛ he okwɛ. Amɛfi maŋ tai babaoo asɛɛ, amɛŋmɛ gbɛ ni eba, ni amɛnyiɛ hiɛ po. Amɛjɔɔ tabilɔi lɛ ni amɛkpɛlɛ gbɔmɔgbee nɔ. Etsirɛɔ wɔ koni wɔbi akɛ ‘Ani ebako nakai osɔfoi lɛ ajwɛŋmɔ mli akɛ amɛnyɛmimɛi osɔfoi krokomɛi ni yɔɔ afã kroko lɛ hu miifee nakai nɔŋŋ?’ (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Namɔ Gbɛfaŋ Nyɔŋmɔ Yɔɔ?”) Osɔfoi lɛ kɛ anunyam haaa Nyɔŋmɔ kɛji amɛkɛɛ akɛ efiɔ amɛsɛɛ yɛ tai ní amɛkɛshwie lá babaoo shi lɛ amli lɛ; ni asaŋ amɛkɛ anunyam haaa lɛ kɛji amɛjaje akɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ abe eho, ní amɛkpɛlɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara kɛ ehenɔi lɛ anɔ lɛ. Kwɛ bɔ ni amɛkaiɔ wɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni Yesu tsɛ amɛ akɛ ‘mɛi ni tsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ’ kɛ ‘gbɛtsɔɔlɔi shwilafoi’ lɛ amɛhaa! (Mateo 7:15-23; 15:14) Osɔfoi lɛ ajeŋba eha suɔmɔ ni mɛi akpekpei abɔ yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he ejɔ.—Mateo 24:12.

Namɛi Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Lɛɛlɛŋ?

16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ Biblia lɛ mli kɛha sanebimɔ ni kɔɔ mɛi ni kɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ lɛɛlɛŋ lɛ hetoo lɛ?

16 Kɛji akɛ mɛi ni ehé gbɛi kɛ mɛi ni náa mɛi anɔ hewalɛ yɛ je lɛŋ lɛ fɛɛ kɛ anunyam haaa Nyɔŋmɔ lɛ, belɛ namɛi feɔ nakai lɛɛlɛŋ mɔ? Esa akɛ wɔkwɛ Biblia lɛ mli kɛha nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Nilee yɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ aaahi hegbɛ ni ekɛaatsɔɔ gbɛ nɔ ni sa ákɛ akɛ anunyam aha lɛ, ni ekɛ shishitoo mlai lɛ eha yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. (Yesaia 42:8) Nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i etɛ ni abaanyɛ akɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ lɛ he, ni yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ ebaaha sanebimɔ ni kɔɔ mɛi ni feɔ nakai lɛɛlɛŋ lɛ he lɛ hetoo.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa diɛŋtsɛ tsɔɔ yɛ akɛ anunyam ní akɛaaha egbɛi lɛ ji esuɔmɔnaa nii lɛ fã ko ni he hiaa waa, ni namɛi jieɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yi ŋmɛnɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ?

17 Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ egbɛi lɛ yijiemɔ nɔ. Anaa anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ yijiemɔ ji esuɔmɔnaa nii lɛ fã ko ni he hiaa lɛ faŋŋ lɛ yɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ Yesu lɛ mli. Beni eshwɛ gbii fioo komɛi ni Yesu baagbo lɛ esɔle akɛ: “Ataa, wo ogbɛi lɛ hiɛ nyam!” Kɛkɛ ni gbee ko ha hetoo akɛ: “Miná miwo ehiɛ nyam, ni masaa mawo ehiɛ nyam ekoŋŋ.” (Yohane 12:28) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Yehowa diɛŋtsɛ ji mɔ ni wieɔ lɛ. Eyɛ faŋŋ yɛ hetoo ni ekɛha lɛ lɛ mli akɛ, anunyam ni akɛaaha egbɛi lɛ he hiaa lɛ. Belɛ, namɛi kɛ anunyam haa Yehowa ŋmɛnɛ kɛtsɔ egbɛi ni amɛhaa aleɔ kɛ eyi ni amɛjieɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ? Yehowa Odasefoi ji mɛi ni feɔ nakai, ni amɛmiifee nakai yɛ shikpɔji ni fa fe 235 nɔ!—Lala 86:11, 12.

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔyɔse mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ yɛ “anɔkwale” mli lɛ, ni mɛɛ kuu ji mɛi ni kɛ nɔ ni fe afii 100 miitsɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ?

18 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam kɛtsɔ anɔkwalei ni kɔɔ ehe lɛ ni wɔɔtsɔɔ lɛ nɔ. Yesu kɛɛ akɛ anɔkwa jálɔi lɛ ‘baajá Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwale mli.’ (Yohane 4:24) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔyɔse mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ yɛ “anɔkwale” mli lɛ? Esa akɛ amɛkpoo tsɔɔmɔi ni damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ ni gbeɔ Nyɔŋmɔ kɛ esuɔmɔnaa nii lɛ he guɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale krɔŋŋ lɛ, ni ekomɛi ji nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: Yehowa ji Ŋwɛi Flooflo Nyɔŋmɔ, ni lɛ pɛ ji mɔ ni sa ákɛ akɛ gbɛhe nɛɛ he anunyam lɛ aha lɛ (Lala 83:19); Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi kɛ Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ Nɔyelɔ ni ahala (1 Korintobii 15:27, 28); Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatse Yehowa gbɛi lɛ he ni ebaaha eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai ni yɔɔ nɔ lɛ aba mli (Mateo 6:9, 10); esa akɛ ashiɛ sanekpakpa ni kɔɔ nɛkɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ he lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. (Mateo 24:14) Aaafee nɔ ni fe afii 100 nɛ lɛ, kuu kome ko pɛ ji mɛi ni kɛ anɔkwayeli tsɔɔ nɛkɛ anɔkwalei ni jara wa nɛɛ—Yehowa Odasefoi!

19, 20. (a) Mɛni hewɔ Kristofonyo ko jeŋba kpakpa baanyɛ ekɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi baanyɛ aye abua koni wɔyɔse mɛi ni kɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ ŋmɛnɛ kɛtsɔ jeŋba kpakpa mlihiɛmɔ nɔ?

19 Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ eshishitoo mlai lɛ ni wɔɔhi shi yɛ naa lɛ nɔ. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ̃ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, yɛ saramɔ gbi lɛ nɔ.” (1 Petro 2:12) Kristofonyo jeŋba haa aleɔ ehemɔkɛyeli. Kɛ́ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ yɔse—ni ji akɛ, kɛji akɛ amɛna akɛ jeŋba kpakpa ni Kristofonyo lɛ yɔɔ lɛ jɛ ehemɔkɛyeli lɛ—ekɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ.

20 Namɛi kɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ ŋmɛnɛ kɛtsɔ amɛjeŋba kpakpa mlihiɛmɔ nɔ? Ojogbaŋŋ, mɛɛ jamɔ kuu nɔyelii babaoo jieɔ amɛyi akɛ amɛji mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, maŋbii ni kɛ mla tsuɔ nii ni woɔ too? (Romabii 13:1, 3, 6, 7) Mɛɛ gbɔmɛi ale yɛ je lɛŋ fɛɛ yɛ ekomefeemɔ ni kã amɛkɛ amɛnanemɛi heyelilɔi ateŋ—ekomefeemɔ ni tekeɔ hewolonɔ su mlijiemɔ, maŋ nɔ ni mɔ ko jɛ, kɛ weku mligbalamɔ? (Lala 133:1; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Mɛɛ kuu ale yɛ jeŋ fɛɛ yɛ amɛ Biblia mli tsɔsemɔ nitsumɔ ni woɔ hewalɛ koni aná bulɛ aha mla, weku mli jeŋba kpakpai, kɛ Biblia mli jeŋba kpakpa? Kuu kome pɛ yɔɔ ni amɛjeŋba kpakpa yɛ enɛ kɛ nibii krokomɛi amli lɛ yeɔ amɛhe odase—Yehowa Odasefoi!

Ani Okɛ Anunyam Miiha Nyɔŋmɔ?

21. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ akɛ ani wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔkɛ anunyam miiha Yehowa lɛ?

21 Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Ani akɛ mɔ aŋkro lɛ mikɛ anunyam miiha Yehowa?’ Taakɛ Lala 148 lɛ tsɔɔ lɛ, adebɔɔ nibii fɛɛ kɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ. Ŋwɛibɔfoi lɛ, ŋwɛi diɛŋtsɛ, shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ kooloi ni abɔ lɛ—amɛ fɛɛ amɛjieɔ Yehowa yi. (Kuku 1-10) Kwɛ bɔ ni eyɔɔ dɔlɛ waa akɛ adesai babaoo efeee nakai ŋmɛnɛ! Kɛji ohi shi yɛ gbɛ ni kɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, no lɛ okɛ bɔɔnii krokomɛi ni eshwɛ ni jieɔ Yehowa yi lɛ kpãa gbee. (Kuku 11-13) Gbɛ kpakpa ko kwraa bɛ ni okɛ owala aaatsu nii yɛ mli fe enɛ.

22. Kɛji akɛ okɛ anunyam ha Yehowa lɛ, mɛɛ gbɛ̀i anɔ onine baashɛ jɔɔmɔ nɔ yɛ, ni mɛni sa akɛ efee ofaishitswaa?

22 Onine shɛɔ jɔɔmɔ nɔ yɛ gbɛ̀i babaoo anɔ kɛ́ okɛ anunyam ha Yehowa. Be mli ni ojieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli lɛ, akpataa okɛ Nyɔŋmɔ teŋ ni onáa okɛ oŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ wekukpaa ni toiŋjɔlɛ kɛ jɔɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ. (Romabii 5:10) Be mli ni otaoɔ yiŋtoi ni ooodamɔ nɔ okɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ lɛ, obafeɔ mɔ ni kpáa nɔ kpakpa gbɛ, ni hiɛ sɔɔ nii. (Yeremia 31:12) Kɛkɛ lɛ, obaanyɛ okɛ yelikɛbuamɔ aha mɛi krokomɛi koni amɛná shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ, shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ, ni bo diɛŋtsɛ hu obaaná miishɛɛ babaoo. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Eba akɛ obaafata mɛi ni etswa amɛfai shi waa akɛ amɛkɛ anunyam baaha Nyɔŋmɔ—amrɔ nɛɛ kɛ kɛmiiya naanɔ lɛ ahe!

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Kɛha saji ni yɔɔ fitsofitso ni tsɔɔ bɔ ni ŋwɛi jieɔ Nyɔŋmɔ nilee kɛ hewalɛ lɛ kpo lɛ, kwɛmɔ Tsi Obɛŋkɛ Yehowa wolo lɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 5 kɛ 17 lɛ.

^ kk. 13 Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ Kpo 1, baafa 853 lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ jeŋ nilee fɛɛ yeko ebuako gbɔmɛi koni amɛkɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ lɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ jamɔ ni ato he gbɛjianɔ etsĩ gbɔmɛi anaa koni amɛkɛ anunyam akaha Nyɔŋmɔ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ okwɛ kɛji akɛ bo diɛŋtsɛ lɛ okɛ anunyam miiha Yehowa lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 12]

“Namɔ Gbɛfaŋ Nyɔŋmɔ Yɔɔ?”

Nuu ko ni kɛ Germany Kɔɔyɔŋ Lɛji ni Akɛwuɔ Ta lɛ tsu nii yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli, shi sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ gba akɛ:

“Nɔ ni gbá minaa yɛ nakai ta afii lɛ amli . . . ji osɔfoi ni jɛ jamɔi srɔtoi amli ni mina—Katolik osɔfoi, Lutheran osɔfoi, Episcopal osɔfoi, kɛ osɔfoi krokomɛi—ni miijɔɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ kɛ amɛ asraafoi lɛ dani amɛfã akɛ amɛyaaŋmɛɛ okpɛlɛmii ahe amɛshwie mɛi anɔ lɛ. Bei pii lɛ mibiɔ mihe akɛ, ‘Namɔ gbɛfaŋ Nyɔŋmɔ yɔɔ?’

“Germany asraafoi lɛ ŋmɔ hɛfiinɔ ko ni aŋma yɛ nɔ akɛ Gott mit uns (Nyɔŋmɔ kɛ wɔ yɛ). Shi mibi mihe akɛ, ‘Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ fiŋ asraafoi ni yɔɔ afã kroko lɛ, ni yɔɔ jamɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli ni miisɔle kɛmiiha Nyɔŋmɔ kome too lɛ nɔŋŋ lɛ asɛɛ lɛ?’”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Yehowa Odasefoi kɛ anunyam miiha Nyɔŋmɔ lɛɛlɛŋ yɛ je lɛŋ fɛɛ