Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Paradeiso—ani Eji Hiɛnɔkamɔ Folo Ko Kɛkɛ?

Paradeiso—ani Eji Hiɛnɔkamɔ Folo Ko Kɛkɛ?

Paradeiso—ani Eji Hiɛnɔkamɔ Folo Ko Kɛkɛ?

“Mile gbɔmɔ ko yɛ Kristo mli . . . [ní] ashá lɛ kɛtee Paradeiso.”—2 KORINTOBII 12:2-4.

1. Mɛɛ Biblia mli shiwooi mɛi babaoo nyaa he?

PARADEISO. Ani okaiɔ bɔ ni onu he oha beni oná ole klɛŋklɛŋ kwraa akɛ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ekɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso ko baaba lɛ? Ekolɛ obaakai beni okase akɛ ‘abaagbele shwilafoi ahiŋmɛi, abaagbele toimulɔi atoi, ni ŋã kpataa nɔ’ aaafee frɔ̃frɔ̃ lɛ. Ni beni okase gbalɛ ni tsɔɔ akɛ klaŋ kɛ gwantɛŋ bi aaahi he kome ni gbekɛ bibioo kɛ jata aaahi he kome lɛ hu? Beni okase akɛ abaatee suɔlɔi ni egboi lɛ ashi kɛba wala mli, kɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ nakai Paradeiso lɛ mli lɛ, ani omii shɛɛɛ ohe?—Yesaia 11:6; 35:5, 6; Yohane 5:28, 29.

2, 3. (a) Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ ohiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ jeee hiɛnɔkamɔ folo ko kɛkɛ lɛ? (b) Mɛɛ nɔ̃ kroko yɔɔ ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔná hiɛnɔkamɔ?

2 Ohiɛnɔkamɔ lɛ jeee hiɛnɔkamɔ folo ko kɛkɛ. Oyɛ yiŋtoi ni ooodamɔ nɔ ohe Biblia shiwooi ni kɔɔ nakai Paradeiso lɛ he lɛ oye. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ wiemɔi ni Yesu kɛ efɔŋfeelɔ ni asɛŋ lɛ lɛ wie lɛ mli akɛ: “Okɛ mi aaahi Paradeiso!” (Luka 23:43) Oheɔ shiwoo akɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ” lɛ hu oyeɔ. Oheɔ shiwoo akɛ Nyɔŋmɔ baatsumɔ wɔhiɛ yaafonui; ni gbele bɛ dɔŋŋ; ni ŋkɔmɔyeli, bolɔmɔ kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ lɛ hu oyeɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso baaba ekoŋŋ!—2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:4.

3 Shi nɔdaamɔnɔ kroko ni yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Paradeiso nɛɛ baaba lɛ ji shihilɛ ko ni Kristofoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ náa mli gbɛfaŋnɔ amrɔ nɛɛ. Mɛni ji no? Nyɔŋmɔ efee mumɔŋ Paradeiso ko, ni ebua ewebii lɛ anaa ewo mli. Ekolɛ wiemɔ “mumɔŋ paradeiso” lɛ baafee tamɔ wiemɔ ko ni akaa yiŋ awieɔ, nɔ ni ewa akɛ aaanu shishi, shi agba paradeiso nɛɛ he sane afɔ shi, ni eji nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ.

Paradeiso He Ninaa Ko

4. Mɛɛ ninaa 2 Korintobii 12:2-4 lɛ tsi tã, ni namɔ ekolɛ ena ninaa nɛɛ?

4 Kadimɔ nɔ ni bɔfo Paulo ŋma kɛkɔ enɛ he lɛ akɛ: “Mile gbɔmɔ ko yɛ Kristo mli, . . . [ni] ashá nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ kɛtee ŋwɛi ni ji etɛ lɛ; Ni mile nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ—eyɛ gbɔmɔtso mli jio, ebɛ gbɔmɔtso mli jio, mileee; Nyɔŋmɔ le—akɛ ashá lɛ kɛtee Paradeiso ní eyanu wiemɔi ní anyɛŋ awie ní gbɔmɔ ko bɛ hegbɛ akɛ etsiɔ tã.” (2 Korintobii 12:2-4, wɔma efã ko nɔ mi.) Anaa nakai ŋmalɛ lɛ yɛ kukuji ni Paulo kɛfã ehe akɛ eji bɔfo lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ mɔ kroko ji mɔ ni ná niiashikpamɔ nɛɛ, ni Paulo ji mɔ ni gba wɔ he sane. No hewɔ lɛ ekolɛ Paulo ji mɔ ni na ninaa nɛɛ. Mɛɛ “paradeiso” mli ebote beni aha ena ninaa ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ?—2 Korintobii 11:5, 23-31.

5. Mɛni Paulo enaaa, ni no hewɔ lɛ mɛɛ “paradeiso” ena lɛ?

5 Wiemɔi ni fata nakai kuku lɛ he lɛ etsɔɔɔ akɛ “ŋwɛi ni ji etɛ lɛ” ji atatui ni yɔɔ wɔjeŋ kutruku nɛɛ mli, ni asaŋ etsɔɔɔ hu akɛ eji ŋwɛiniiaŋ loo shibɔlemɔ ŋulami kroko taakɛ ŋulamii ahe nilelɔi tsɔɔ lɛ. Bei pii lɛ Biblia lɛ kɛ yibɔ ni ji etɛ lɛ damɔɔ shi kɛhaa nii anɔmimaa, nii amliwalɛ, loo enaawalɛ. (Jajelɔ 4:12; Yesaia 6:3; Mateo 26:34, 75; Kpojiemɔ 4:8) No hewɔ lɛ, nɔ ni Paulo na yɛ ninaa lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni nɔ kwɔ loo awo nɔ. Eji mumɔŋ nɔ̃.

6. Mɛɛ yinɔsane haa wɔnuɔ nɔ ni Paulo na lɛ shishi jogbaŋŋ?

6 Mra be mli Biblia mli gbalɛi haa wɔnuɔ shishi. Beni Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ yeee lɛ anɔkwa lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaha Babilonbii lɛ abatutua Yuda kɛ Yerusalem. Taakɛ Biblia be he akɔntaabuu tsɔɔ lɛ, naagbee lɛ amɛtsɔ amaŋfɔ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. Gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ shikpɔŋ lɛ baaka shi amaŋfɔ afii 70; ni no sɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ baaŋmɛ Yudafoi ni etsake amɛtsui lɛ agbɛ koni amɛku amɛsɛɛ amɛbatswa anɔkwa jamɔ amɛma shi ekoŋŋ. Enɛ bɔi mli baa kɛjɛ afi 537 D.Ŋ.B. (5 Mose 28:15, 62-68; 2 Maŋtsɛmɛi 21:10-15; 24:12-16; 25:1-4; Yeremia 29:10-14) Shi mɛni ba shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ hu nɔ? Ebatsɔ kooloi awuiyelɔi ashihilɛhe, shikpɔŋ ko ni nɔ egbi, kɛ ŋãŋgbeei ashihilɛhe yɛ nakai afii 70 lɛ mli. (Yeremia 4:26; 10:22) Shi kɛlɛ, akɛ shiwoo nɛɛ ha akɛ: “Yehowa eshɛje Zion mii, eshɛje emaŋfɔi lɛ fɛɛ amii, ni eha eŋã lɛ nɔ etsɔ tamɔ Eden, ni eŋã olɛŋlɛ lɛ nɔ etsɔ tamɔ Yehowa trom [loo paradeiso, Septuagint].”—Yesaia 51:3; NW shishigbɛ niŋmaa.

7. Mɛni baaba yɛ afii 70 amaŋfɔfeemɔ lɛ sɛɛ?

7 Enɛ ba mli yɛ afii 70 lɛ sɛɛ. Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ, nibii tsake ni shihilɛ lɛ bahi. Feemɔ enɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ: “Ŋã kpataa kɛ shikpɔŋ gbiŋ lɛ aaanyá, ŋã kplanaa lɛ hu mli aaafili lɛ, ni eeegba afofro tamɔ fɔfɔi! Eeegba afofro babaoo ni emli aaafili lɛ, ni emli aaafili lɛ kɛ miishɛɛ kɛ nyamɔ sɔŋŋ. . . . Obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote, ni mumui lilɛi hu aaalá kɛ nyamɔ; ejaakɛ nui aaatue yɛ ŋã kpataa nɔ, ni faai aaaho yɛ ŋã olɛŋlɛ nɔ. Shia ŋã ní nɔ edɔ aaatsɔ kpaakpo, ni shikpɔŋ ní nu bɛ nɔ aaatsɔ nui ní baa sɔŋŋ; ni ŋãŋgbeei ashihilɛhe, he ni amɛbumɔɔ lɛ, jwɛi kɛ gãlãi kɛ ntoo aaakwɛ̃ yɛ jɛi.”—Yesaia 35:1-7.

Gbɔmɛi ni Akɛ Amɛ Eku Sɛɛ Kɛba Ekoŋŋ ni Etsake

8. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesaia yitso 35 lɛ kɔɔ gbɔmɛi ahe?

8 Mɛɛ tsakemɔ po nɛ! Maŋ ni ka shi amaŋfɔ ni ebatsɔ paradeiso. Shi kɛlɛ, gbalɛ nɛɛ kɛ gbalɛi krokomɛi ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ adesai hu baatsake, tamɔ bɔ ni amaŋfɔ shikpɔŋ lɛ tsake kɛbatsɔ nɔ ni woɔ yibii lɛ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai? Ojogbaŋŋ, Yesaia miigbala jwɛŋmɔ kɛmiiya “mɛi ní Yehowa ekpɔ̃ amɛ” ni kɛ “nyamɔ lala” baaku amɛsɛɛ kɛya amɛshikpɔŋ lɛ nɔ koni amɛyaná “mlifilimɔ kɛ miishɛɛ” lɛ nɔ. (Yesaia 35:10) Enɛ kɔɔɔ shikpɔŋ diɛŋtsɛ he, shi moŋ ekɔɔ gbɔmɛi ahe. Kɛfata he lɛ, Yesaia gba yɛ gbɔmɛi ni akɛ amɛ eku sɛɛ kɛba Zion ekoŋŋ lɛ he yɛ he kroko akɛ: ‘Aaatsɛ amɛ akɛ jalɛ tsei kɛ Yehowa ŋmɔ. Ejaakɛ taakɛ bɔ ni shikpɔŋ lɛ baa enii ní kwɛ̃ɔ lɛ, nakai Nuŋtsɔ Yehowa aaaha jalɛ kɛ yijiemɔ akwɛ̃ yɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ ahiɛ.’ Yesaia wie Nyɔŋmɔ webii lɛ hu ahe akɛ: ‘Yehowa aaawao daa nɛɛ, ni eeeha owuiaŋ awa, ni oootsɔ tamɔ trom ní nu hoɔ yɛ mli.’ (Yesaia 58:11; 61:3, 11; Yeremia 31:10-12) No hewɔ lɛ taakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibii baahi lɛ, nakai nɔŋŋ hu Yudafoi ni akɛ amɛ eku sɛɛ kɛba ekoŋŋ lɛ hu baatsake.

9. Mɛɛ “paradeiso” Paulo na, ni mɛɛ be eba mli?

9 Yinɔsane mli nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu nɔ ni Paulo na yɛ ninaa mli lɛ shishi. Ekɔɔ Kristofoi asafo ni etsɛ lɛ akɛ “Nyɔŋmɔ ŋmɔ” ni baawo yibii lɛ he. (1 Korintobii 3:9) Mɛɛ be nakai ninaa lɛ baaba mli? Paulo tsɛ nɔ ni ena lɛ akɛ ‘kpojiemɔ,’ nɔ ko ni baaba mli wɔsɛɛ. Ele akɛ kɛ́ egbo lɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ kpele baate shi. (2 Korintobii 12:1; Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Tesalonikabii 2:3, 7) Be mli ni hemɔkɛyeli kwalɔi shwereɔ ni etamɔ nɔ ni amɛye anɔkwa Kristofoi anɔ kwraa lɛ, ebaafee nɔ ni wa waa ákɛ akɛ anɔkwa Kristofoi aaato trom ni baa nii he. Shi kɛlɛ, be baashɛ ni abaawó anɔkwa jamɔ nɔ ekoŋŋ. Abaasaa akɛ Nyɔŋmɔ webii aku sɛɛ aba ekoŋŋ koni ‘jalɔi lɛ anyɛ akpɛ tamɔ hulu yɛ amɛ Tsɛ maŋtsɛyeli lɛ mli.’ (Mateo 13:24-30, 36-43) Enɛ ba mli diɛŋtsɛ beni ato Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ ŋwɛi lɛ sɛɛ afii fioo. Ni yɛ afii nyɔŋmai komɛi asɛɛ lɛ, ebafee faŋŋ diɛŋtsɛ akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ mumɔŋ paradeiso ni Paulo tsɔ hiɛ ena yɛ nakai ninaa lɛ mli lɛ mli.

10, 11. Yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔyɛ mumɔŋ paradeiso mli lɛ?

10 Shi akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔle akɛ wɔyeee emuu, no hewɔ lɛ kɛ́ naagbai ba wɔteŋ bei komɛi tamɔ eba yɛ Kristofoi ni hi shi yɛ Paulo gbii amli lɛ po ateŋ lɛ, efeee wɔ naakpɛɛ. (1 Korintobii 1:10-13; Filipibii 4:2, 3; 2 Tesalonikabii 3:6-14) Shi kɛlɛ, susumɔ mumɔŋ paradeiso ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ lɛ he okwɛ. Kɛ́ wɔkɛto mumɔŋ hela ni yeɔ wɔ tsutsu ko lɛ he lɛ, wɔnaa akɛ atsá wɔ yɛ mumɔŋ. Ni kɛ́ wɔkɛto hɔmɔ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ tsutsu lɛ he lɛ, wɔnaa akɛ wɔtɔrɔ yɛ mumɔŋ diɛŋtsɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni Nyɔŋmɔ webii aaatsomlo yɛ mumɔŋ shia ŋa nɔ lɛ, ekpɛlɛɔ amɛnɔ ni enɛɔ ejɔɔmɔi eshwieɔ amɛnɔ. (Yesaia 35:1, 7) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔnyiɛ akɛ shwilafoi yɛ mumɔŋ tsuŋwoohe ni mli ewo duŋ mli lɛ, wɔnaa heyeli kɛ Nyɔŋmɔ duromɔ la lɛ. Mɛi babaoo ni amɛji toimulɔi kwraa yɛ Biblia gbalɛi agbɛfaŋ lɛ ebanu nibii ni Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ ashishi. (Yesaia 35:5) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa Odasefoi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ekase Daniel gbalɛ lɛ mli kuku fɛɛ kuku. No sɛɛ lɛ, amɛpɛi Biblia mli wolo ni ji Yesaia lɛ yitso fɛɛ yitso mli fitsofitso. Ani mumɔŋ niyenii ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli nɛɛ jeee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ mumɔŋ paradeiso mli?

11 Agbɛnɛ susumɔ jeŋba mli tsakemɔi ni anɔkwafoi ni jɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli lɛ feɔ beni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛnu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi ní amɛkɛtsu nii lɛ he okwɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ amɛjie kooloi asui ni yɔɔ amɛhe lɛ amɛshwie. Ekolɛ obɔ mɔdɛŋ ofee nakai ni yibiiwoo kpakpai ejɛ mli kɛba, ni nakai nɔŋŋ omumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ hu efee. (Kolosebii 3:8-14) No hewɔ lɛ kɛ́ okɛ Yehowa Odasefoi asafo ko miibɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ okɛ mɛi ni he jɔ waa ni he yɔɔ miishɛɛ miibɔ. Dabi, amɛyeee emuu, shi anyɛŋ akɛɛ akɛ amɛtamɔ jatai loo kooloi awuiyelɔi ni hiɛ yɔɔ la. (Yesaia 35:9) Mɛni mumɔŋ naanyobɔɔ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli nɛɛ tsɔɔ? Eka shi faŋŋ akɛ wɔyɛ mumɔŋ shihilɛ ko ni wɔtsɛɔ lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ mumɔŋ paradeiso lɛ mli. Ni wɔmumɔŋ paradeiso lɛ feɔ shikpɔŋ nɔ paradeiso ni wɔbaaná mli ŋɔɔmɔ kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ he mfoniri.

12, 13. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔkã he wɔhi mumɔŋ paradeiso lɛ mli?

12 Kɛlɛ, nɔ ko yɛ ni esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔɔ nɔ. Nyɔŋmɔ kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Nyɛyea kitai ni miwoɔ nyɛ ŋmɛnɛ nɛɛ fɛɛ nɔ, koni nyɛhe awa, ni nyɛya nyɛyaŋɔ shikpɔŋ . . . lɛ.” (5 Mose 11:8) Atsĩ nakai shikpɔŋ lɛ nɔŋŋ tã yɛ 3 Mose 20:22, 24 lɛ akɛ: “Nyɛbua mikpɔi lɛ fɛɛ kɛ migbɛnaa nii lɛ fɛɛ, ni nyɛye nɔ, koni shikpɔŋ ni mikɛ nyɛ aaaba nɔ, koni nyɛhi nɔ lɛ, akashwe nyɛ miishwie. Ni mikɛɛ nyɛ akɛ: Nyɛ nyɛaaye amɛshikpɔji lɛ anɔ, ni mi lɛ maŋɔha nyɛ akɛ nyɛnɔyelinɔ, shikpɔŋ ni hoɔ fufɔ kɛ wo lɛ.” Hɛɛ, nine ni aaashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ damɔ wekukpaa kpakpa ni aaakã akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ nɔ. Toiboo ni Israelbii lɛ eyafeee lɛ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ha Babilonbii lɛ baye amɛnɔ ni amɛjie amɛ kɛjɛ amɛshihilɛhe lɛ.

13 Ekolɛ nibii babaoo yɛ wɔmumɔŋ paradeiso lɛ mli ni wɔnáa he miishɛɛ. Shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ yɛ fɛo, ni ehaa mɔ he jɔɔ lɛ. Toiŋjɔlɛ yɛ wɔ kɛ Kristofoi ni ebɔ mɔdɛŋ amɛjie kooloi asu kɛjɛ amɛhe lɛ ateŋ. Amɛmiibɔ mɔdɛŋ koni amɛfee mɛi ni mli hi ni yeɔ ebuaa mɔ. Shi kɛlɛ, mumɔŋ paradeiso lɛ mli ni aaahi lɛ biɔ babaoo fe wekukpaa kpakpa ni aaaka akɛ mɛi nɛɛ ateŋ lɛ kɛkɛ. Ebiɔ ni wɔná wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa kpakpa ni wɔfee esuɔmɔnaa nii. (Mika 6:8) Wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔba mumɔŋ paradeiso nɛɛ mli, shi kɛ́ wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ koni wɔbaa wekukpaa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ yi lɛ, wɔbaakpale kɛya sɛɛsɛɛ—loo abaashwie wɔ kɛjɛ mli.

14. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkã he wɔhi mumɔŋ paradeiso lɛ mli?

14 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔɔha eya nɔ ewo wɔ hewalɛ lɛ ji sane oti ko ni he hiaa ni baaye abua wɔ. Kadimɔ mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni yɔɔ Lala 1:1-3 lɛ akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni enyiɛɛɛ mɛi fɔji ajina mli . . . shi moŋ Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ yɛ, ni emla lɛ he nɔŋŋ ejwɛŋɔ shwane kɛ nyɔɔŋ! Etamɔ tso ni atɛo yɛ faai atoi, ni woɔ eyibii yɛ ebe lɛ mli, ni eyibaai kpɔŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shwereɔ.” Kɛfata he lɛ, Biblia kasemɔ woji ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ kalaa lɛ kɛ mumɔŋ niyenii haa yɛ mumɔŋ paradeiso lɛ mli.—Mateo 24:45-47.

Ha Nilee ni Oyɔɔ yɛ Paradeiso He lɛ Aya Hiɛ

15. Mɛni hewɔ Mose nyɛɛɛ anyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, shi mɛni ena?

15 Susumɔ Paradeiso lɛ he mfoniri kroko he okwɛ. Beni Israel kɛ afii 40 ekpa shi yɛ ŋa lɛ nɔ sɛɛ lɛ, Mose nyiɛ amɛhiɛ kɛtee Moab Ŋa ni yɔɔ Yordan Faa lɛ bokagbɛ lɛ nɔ. Yɛ tɔmɔ ko ni Mose tɔ̃ be ko ni eho lɛ hewɔ lɛ, Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ehaŋ Mose anyiɛ Israel hiɛ kɛfo Yordan. (4 Mose 20:7-12; 27:12, 13) Mose kpá Nyɔŋmɔ fai akɛ: “Miikpao fai, ha ni mi hu mafo mli kɛya, ní mayana shikpɔŋ kpakpa ni yɔɔ Yordan sɛɛ lɛ.” Eyɛ mli akɛ ahaaa Mose aya jɛmɛ moŋ, shi beni ekwɔ Pisga Gɔŋ lɛ ni ena shikpɔŋ lɛ nɔ hei srɔtoi lɛ, eyɔse akɛ eji “shikpɔŋ kpakpa” lɛɛlɛŋ. Te osusuɔ akɛ nakai shikpɔŋ lɛ yɔɔ eha tɛŋŋ?—5 Mose 3:25-27.

16, 17. (a) Shiwoo Shikpɔŋ ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ yɛ srɔto yɛ nɔ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ be ko ni eho lɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ tamɔ paradeiso lɛ?

16 Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ tee bɔ ni shikpɔŋ lɛ etsɔ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ nɔ lɛ, no lɛ ekolɛ obaasusu akɛ eji shikpɔŋ ko ni nɔ egbi, shia-ŋai ni tɛsaa eyi nɔ obɔ, kɛ shia-ŋa ni nɔ edɔ. Shi kɛlɛ, yiŋtoo yɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ amu sane naa akɛ esoro bɔ ni shikpɔŋ lɛ yɔɔ kwraa yɛ be mli ni aŋma Biblia lɛ mli. Okwaayeli nitsumɔi ahe nilelɔ, Dr. Walter C. Lowdermilk tsɔɔ mli yɛ wolo tɛtrɛɛ ni ji Scientific American lɛ mli akɛ, “akɛ afii akpe efite” shikpɔŋ ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ. Okwaayeli he nilelɔ nɛɛ ŋma akɛ: “‘Shia-ŋa’ ní baye be ko shikpɔŋ ni yɔɔ frɔ̃frɔ̃ lɛ najiaŋ lɛ ji adesai aninenaa nitsumɔ, shi jeee adebɔɔ naa nɔ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, eniiamlipɛimɔi lɛ tsɔɔ akɛ, “be ko ni eho lɛ shikpɔŋ nɛɛ ji paradeiso ni toiŋjɔlɛ yɔɔ jɛmɛ.” No hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ adesai ji mɛi ni fite nɔ ni be ko ni eho lɛ eji “paradeiso ni toiŋjɔlɛ yɔɔ jɛmɛ” lɛ. *

17 Kɛ́ osusu nɔ ni okane yɛ Biblia lɛ mli lɛ he lɛ, ekolɛ obaana akɛ nakai sanenaamuu lɛ ja. Kaimɔ nɔmimaa ni Yehowa tsɔ Mose nɔ ekɛha ewebii lɛ akɛ: “Shikpɔŋ ni nyɛyaa ni nyɛyaŋɔ lɛ, gɔji kɛ jɔɔi ashikpɔŋ ni, ni ŋwɛi nu nɛɔ shwieɔ nɔ, shikpɔŋ ni Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, báa yi.”—5 Mose 11:8-12.

18. Ekolɛ Yesaia 35:2 lɛ ha Israelbii ni yɔɔ nomŋɔɔ mli lɛ ná bɔ ni Shiwoo Shikpɔŋ lɛ baatamɔ aha lɛ he susumɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Shiwoo Shikpɔŋ lɛ yɛ frɔ̃frɔ̃ ni ebaa nii aahu akɛ kɛ́ atsi enɔ hei komɛi atã pɛ kɛkɛ lɛ eha akai paradeiso shihilɛi. Gbalɛ ni yɔɔ Yesaia yitso 35, ni ná eklɛŋklɛŋ mlibaa beni Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon lɛ feɔ enɛ faŋŋ. Yesaia gba akɛ: “Eeegba afofro babaoo ni emli aaafili lɛ, ni emli aaafili lɛ kɛ miishɛɛ kɛ nyamɔ sɔŋŋ; aaaŋɔ Lebanon anunyam lɛ aha lɛ, kɛ Karmel kɛ Sharon wulamɔ lɛ hu. Amɛaana Yehowa anunyam lɛ, kɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ wulamɔ lɛ hu.” (Yesaia 35:2) Ekolɛ Lebanon, Karmel, kɛ Sharon tã ni atsĩ lɛ ha shihilɛ ko ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni yɔɔ fɛo lɛ ba Israelbii lɛ ajwɛŋmɔ mli.

19, 20. (a) Tsɔɔmɔ bɔ ni blema Sharon kpokpaa lɛ yɔɔ ha lɛ mli. (b) Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔwo Paradeiso he hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli hewalɛ?

19 Susumɔ Sharon, ni ji ŋshɔnaa ŋa kpalanaa ko ni kã Samaria gɔŋkpɔi lɛ kɛ Ŋshɔ Kpele loo Mediteranea teŋ lɛ he okwɛ. (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ baafa 10 lɛ.) Ale jɛmɛ akɛ he ko ni yɔɔ fɛo ni baa nii. Akɛni nugbɔ nɛɔ yɛ jɛmɛ waa hewɔ lɛ, jɛmɛ hi kɛha kooloi alɛɛ, ni kooi ni odum tsei yɔɔ mli yɛ ekooyigbɛ. (1 Kronika 27:29; Salomo Lalai 2:1, NW shishigbɛ niŋmaa; Yesaia 65:10) No hewɔ lɛ, Yesaia 35:2 miigba sɛɛkuu ko kɛ shikpɔŋ ko ni baafee frɔ̃frɔ̃ ni baatsɔ tamɔ paradeiso lɛ he sane eefɔ shi. Nakai gbalɛ lɛ hu miitsɔɔ mumɔŋ paradeiso ko ni miishɛɛ yɔɔ mli, ni kɛ nɔ ni Paulo na yɛ ninaa mli lɛ kpãa gbee lɛ. Yɛ naagbee lɛ, gbalɛ nɛɛ kɛ ekrokomɛi woɔ wɔ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso ni akɛbaaha adesai lɛ mli hewalɛ.

20 Beni wɔyɔɔ mumɔŋ paradeiso lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔwo hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha no, kɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso he hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli hewalɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ nibii ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe shishinumɔ ni wɔɔha eya hiɛ lɛ nɔ. Biblia mli niiamlitsɔɔmɔi kɛ gbalɛi tsiɔ hei pɔtɛɛ komɛi atã bei komɛi. Ani obaasumɔ ni ole he ni hei nɛɛ yɔɔ kɛ gbɛ ni kã amɛkɛ maji krokomɛi ateŋ lɛ jogbaŋŋ? Wɔbaasusu gbɛ nɔ ni obaatsɔ ofee nakai koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha bo lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 16 Denis Baly kɛɛ yɛ The Geography of the Bible lɛ mli akɛ: “Kɛjɛ Biblia beaŋ kɛbaa nɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ shikamɔ etsake waa diɛŋtsɛ.” Mɛni ha eba lɛ nakai? “Tsei ni akɛshɛreɔ la kɛ nɔ ni akɛmaa tsu he bahia adesai, ni no hewɔ lɛ, . . . amɛbɔi tsei lɛ afolɔmɔ, ni no ha kɔɔyɔŋ tsakemɔ kɛ naagba ba shikpɔŋ lɛ nɔ. Nɔ ni jɛ naagba ni akɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli kɛba ji akɛ, eha kɔɔyɔŋ tsakemɔ . . . bafee nɔ titri ni kpatã shikpɔŋ lɛ hiɛ fiofio.”

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ “paradeiso” bɔfo Paulo na yɛ ninaa mli?

Yesaia yitso 35 lɛ ná eklɛŋklɛŋ mlibaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni te ekɔɔ ninaa ni Paulo na lɛ he ehaa tɛŋŋ?

• Wɔbaanyɛ wɔwaje hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ paradeiso lɛ kɛ wɔhiɛnɔkamɔ kɛha shikpɔŋ lɛ nɔ paradeiso lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Sharon Ŋa Kpalanaa, Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ he ko ni baa nii

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Mose yɔse akɛ eji “shikpɔŋ kpakpa”