Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Beni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ‘amɛfa ni amɛhiɛ akakã nɔ ko nɔ dɔŋŋ’ lɛ, ani eetsɔɔ akɛ amɛkahe shika ni amɛkɛfa lɛ po?

Kɛ́ wɔsusu Mose Mla lɛ he lɛ, ehaa wɔnuɔ Yesu wiemɔi ni aŋmala ashwie shi yɛ Luka 6:35 lɛ ashishi jogbaŋŋ. Nyɔŋmɔ kɛ fãmɔ ha Israelbii lɛ yɛ Mose Mla lɛ mli koni amɛkɛ shika afa amɛnanemɛi Israelbii ni ji ohiafoi ni esa akɛ aye abua amɛ lɛ, ni amɛkahe hekpa. (2 Mose 22:25; 3 Mose 25:35-37; Mateo 5:42) Akɛ shika nɛɛ efaaa koni aná he sɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, akɛ shika nɛɛ faa ni aheee hekpa, bɔni afee ni akɛye abua mɔ ko ni eyaje ohia loo oshara shihilɛ ko mli. Afeɔ nakai, ejaakɛ ebafeŋ nɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli kwraa ákɛ akɛ naanyo gbɔmɔ ko shika he naagba aaatsu nii koni aná he sɛɛ. Kɛlɛ, mɔ ni kɛ shika lɛ faa lɛ yɛ hegbɛ akɛ eheɔ shika ni ekɛfa lɛ kɛjɛɔ mɔ lɛ dɛŋ, ni bei komɛi lɛ akɛ shiwoo (awabatoo) tsuɔ he nii.—5 Mose 15:7, 8.

Yesu fĩ Mla lɛ sɛɛ ni etsɔɔ bɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ gbɛ ni mli lɛɛ po nɔ, ni ekɛɛ akɛ esaaa akɛ mɔ ni kɛ yelikɛbuamɔ haa lɛ ‘hiɛ kãa nɔ ko nɔ.’ Taakɛ Israelbii lɛ ji lɛ, bei komɛi lɛ Kristofoi yajeɔ shika he naagbai loo shihilɛi krokomɛi ni baanyɛ aha amɛye ohia po lɛ amli. Kɛji akɛ nyɛmi Kristofonyo ko ni yɔɔ hiamɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ miitao yelikɛbuamɔ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ, ani efeŋ nɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli akɛ aaaye abua lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa suɔmɔ baatsirɛ naanyo Kristofonyo koni ená he miishɛɛ akɛ eeeye ebua nyɛmi ko ni eyaje shika he naagba shihilɛ ni naa wa waa mli yɛ tɔmɔ ko ni jeee lɛ ejɛ lɛ hewɔ. (Abɛi 3:27) Abaanyɛ ake nyɛmi ni tamɔ nɛkɛ lɛ nii, eyɛ mli akɛ ekolɛ shika ni akɛbaake lɛ shɛŋ nɔ ni mɔ ko kɛbaafa lɛ moŋ.—Lala 37:21.

Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, akɛ nitsumɔ wo bɔfo Paulo kɛ Barnaba dɛŋ koni amɛkɛ nikeenii ni Kristofoi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ kɛmaje amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Yudea, yɛ hɔmɔ hewɔ lɛ ayaha amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:28-30) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ kɛji akɛ osharai ba lɛ, bei pii lɛ Kristofoi kɛ nikeenii majeɔ amɛnyɛmimɛi ni eyaje hiamɔ shihilɛi amli lɛ. Amɛ hu amɛtsɔɔ no feemɔ nɔ amɛyeɔ mɛi krokomɛi odase ni sa. (Mateo 5:16) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ asusu mɔ ni biɔ ni aye abua lɛ lɛ su kɛ eshihilɛ lɛ he. Mɛni hewɔ yelikɛbuamɔ he hiaa lɛ lɛ? Paulo wiemɔi lɛ sa kadimɔ waa akɛ: “Kɛ́ mɔ ko sumɔɔɔ akɛ etsuɔ nii lɛ, ekaye nii hu.”—2 Tesalonikabii 3:10.

Kɛji akɛ jeee hiamɔ shihilɛ ko ni naa wa hewɔ nyɛmi ko biɔ ni afa lɛ shika, shi moŋ eebi koni ekɛtsu shika he naagba shihilɛ ko ni eyaje mli lɛ he nii lɛ, no lɛ ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ aaafa lɛ shika ni aheee hekpa. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli lɛ, shika ni akɛaafa kɛ susumɔ akɛ mɔ lɛ aaasaa awo nyɔmɔ lɛ eteee shi ewooo Yesu wiemɔi ni yɔɔ Luka 6:35 lɛ. Esa akɛ aŋmala gbeekpamɔi ni aba lɛ yɛ wolo nɔ, ni esa akɛ mɔ ni afa lɛ shika lɛ abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ koni ewo nyɔmɔ lɛ taakɛ amɛba gbeekpamɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ Kristofoi asuɔmɔ atsirɛ mɔ ni afa lɛ shika lɛ koni ewo nyɔmɔ lɛ taakɛ bɔ ni suɔmɔ tsirɛ mɔ ni fa lɛ shika lɛ.

Esa akɛ mɔ ni miitao akɛ ekɛ shika afa (loo ekɛke) lɛ asusu shihilɛ mli ni lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ yɔɔ lɛ hu he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani eshika ni ekɛaafa lɛ baatsi enaa ni ekanyɛ eha eweku lɛ amɛhiamɔ nibii, ni ji Ŋmalɛ naa taomɔ nii ni esa akɛ ekɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ? (2 Korintobii 8:12; 1 Timoteo 5:8) Kɛlɛ, Kristofoi taoɔ gbɛ̀i ni amɛaatsɔ nɔ amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe, ni amɛkɛ amɛnifeemɔi ajie nakai suɔmɔ lɛ kpo yɛ gbɛ̀i ni kɛ Biblia shishitoo mlai kpaa gbee lɛ anɔ.—Yakobo 1:27; 1 Yohane 3:18; 4:7-11.