Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔfee Yiŋkpɛɛ Ko Ni Yɔɔ Shiŋŋ Kɛha Nyɔŋmɔ Nɔyeli Lɛ

Wɔfee Yiŋkpɛɛ Ko Ni Yɔɔ Shiŋŋ Kɛha Nyɔŋmɔ Nɔyeli Lɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Wɔfee Yiŋkpɛɛ Ko Ni Yɔɔ Shiŋŋ Kɛha Nyɔŋmɔ Nɔyeli Lɛ

TAAKƐ MICHAL ŽOBRÁK GBA

Be ni miye nyɔŋ kome yɛ tsuŋwoohe ko ni etse ehe banee mli sɛɛ lɛ, agbala mi kɛtee nuu ko ŋɔɔ ni ayabi mi saji. Etsɛɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni ehiɛ dɔ kɛ bolɔmɔ akɛ: “Maŋ shikpálɔi ji nyɛ! Amerikabii shikpálɔi ji nyɛ!” Mɛni ha emli fu waa nɛkɛ? Ejaakɛ yɛ be fioo ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, ebi mi jamɔ mli ni miyɔɔ, ni miha lɛ hetoo akɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ji mi.”

ENƐ ba mli nɔ ni fe afii 50 ni eho nɛ. No mli lɛ, maŋ ni miyɔɔ mli lɛ yɛ Komunist nɔyeli shishi. Kɛlɛ, dani nakai be lɛ baashɛ kwraa lɛ, wɔkɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa ékpe yɛ wɔ-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli momo.

Wɔnu Piŋmɔ ni Naa Wa ni Jɛɔ Tawuu Mli Kɛbaa lɛ He

Be ni Jeŋ Ta I lɛ je shishi yɛ afi 1914 lɛ, no mli lɛ miye afii kpaanyɔ. Nakai beaŋ lɛ, wɔ akrowa ni ji Zálužice lɛ yɛ Austria kɛ Hungary Nɔyeli ni efee ekome lɛ shishi. Jeee akɛ tawuu nɛɛ ha je lɛ mli fee hirihiri kɛkɛ, shi moŋ enyɛ minɔ hu koni makɔ onukpai agbɛnaa nii mafɔ minɔ. Mitsɛ, ni ji asraafonyo lɛ gbo yɛ klɛŋklɛŋ afi ni ta lɛ je shishi lɛ mli. Enɛ ha mi kɛ minyɛ, kɛ minyɛmimɛi yei bibii enyɔ lɛ baje ohia futaa shihilɛ mli. Ákɛ binuu nukpa lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni gbɛnaa nii ahe nitsumɔi babaoo ni yɔɔ wɔŋmɔ bibioo lɛ, kɛ wɔshia lɛ mli lɛ bakã minɔ. Misumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ waa kɛjɛ migbekɛbiiashi. Osɔfo ni yɔɔ Reformed (Calvin) Sɔlemɔ ni wɔyaa lɛ mli lɛ po bi mi koni maye enajiaŋ ni matsɔɔ miskulbii lɛ anii be mli ni ebɛ.

Wɔmii shɛ wɔhe babaoo be ni Ta Wulu lɛ ba naagbee yɛ afi 1918 mli lɛ. Aye Austria kɛ Hungary Nɔyeli ni efee ekome lɛ nɔ kunim, ni wɔbatsɔmɔ Republic of Czechoslovakia lɛ shishibii. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔ akutso lɛ mli bii babaoo ní fã kɛyahi United States lɛ ku amɛsɛɛ kɛba shia. Mɛi ni ku amɛsɛɛ kɛba lɛ ateŋ mɔ kome ji Michal Petrík, ni bahi wɔ akrowa lɛ mli yɛ afi 1922 mli lɛ. Afɔ̃ mikɛ minyɛ awo nine kɛfata weku ko ní ebasara yɛ wɔ akutso lɛ mli lɛ ahe.

Nyɔŋmɔ Nɔyeli lɛ Bafee Nɔ ni Yɔɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Wɔ

Michal ji Biblia Kaselɔ taakɛ bɔ ni ale Yehowa Odasefoi ojogbaŋŋ lɛ, ni ewieɔ Biblia mli saji ni haa mináa miishɛɛ lɛ ahe. Yehowa Maŋtsɛyeli ni baaba lɛ ji nibii ni ewieɔ he lɛ ateŋ nɔ titri. (Daniel 2:44) Be ni ekɛɛ mi akɛ abaafee Kristofoi akpee ko yɛ Záhor akrowa lɛ mli yɛ Hɔgbaa ni baaba lɛ nɔ lɛ, mitswa mifai shi akɛ maya. Mite shi leebi ŋmɛji 4:00 ni minyiɛ aaafee kilomitai kpaanyɔ kɛtee mitsɛkwɛ bi ko ŋɔɔ koni miyama okɔokpe. Be ni mishi kɔɔyɔɔ miwo okɔokpe lɛ tai kome ni he ejɔ lɛ mli migbe naa lɛ, mitsa gbɛfaa lɛ nɔ kilomitai 24 ekoŋŋ kɛtee Záhor. Akɛni mileee he ni abaafee kpee lɛ yɛ hewɔ lɛ, miyí gbɛ̀i ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ekome nɔ blɛoo. Kɛkɛ ni minu ni aalá Maŋtsɛyeli lala ko yɛ shia ko mli. Miná miishɛɛ waa. Mibote shia lɛ mli ni mitsɔɔ nɔ ni kɛ mi ba jɛmɛ. Afɔ̃ mi nine koni mafata weku lɛ he kɛye amɛ leebi niyenii, ni no sɛɛ lɛ amɛkɛ mi tee he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ manyiɛ ni mata okɔokpe kilomitai 32 kɛku misɛɛ ekoŋŋ moŋ, shi minuuu tɔlɛ he kwraa.—Yesaia 40:31.

Niiamlitsɔɔmɔi ni mli ka shi faŋŋ ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni Yehowa Odasefoi kɛhaa lɛ hã miná miishɛɛ. Gbɛkpamɔ akɛ abaaná shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli mli ŋɔɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ shishi lɛ sa mitsui he waa. (Lala 104:28) Mi kɛ minyɛ awo kpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaŋma wolo kɛya wɔsɔlemɔ lɛ mli akɛ wɔshi amɛ. Enɛ ha wɔ akrowa lɛ mli bafee hoo. Mɛi komɛi po kɛ wɔ kpá wiemɔ yɛ be ko mli, shi wɔkɛ Odasefoi babaoo ni yɔɔ wɔ akutso lɛ mli lɛ ná naanyobɔɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ. (Mateo 5:11, 12) Etsɛɛɛ ni abaptisi mi yɛ Uh Faa lɛ mli.

Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Bafee Wɔshihilɛ Gbɛ

Wɔkɛ hegbɛ fɛɛ ni wɔnáa lɛ shiɛɔ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he sane. (Mateo 24:14) Wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee shiɛmɔ lɛ he tafaa ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ daa Hɔgbaa lɛ nɔ titri. Taakɛ bɔ ni ale yɛ nakai beaŋ lɛ, mɛi teɔ shi mra, no hewɔ lɛ wɔjeɔ shiɛmɔ shishi mra bɔ ni sa. Atoɔ maŋshiɛmɔ he gbɛjianɔ yɛ sɛɛ mli yɛ gbi lɛ mli. Bei pii lɛ Biblia mli nitsɔɔlɔi lɛ haa maŋshiɛmɔ lɛ ni amɛkwɛɛɛ wolo nɔ. Amɛsusuɔ mɛi abɔ ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, jamɔ mli ni amɛjɛ, kɛ saji ni baakɔ amɛhe lɛ ahe.

Biblia mli anɔkwalei ni wɔshiɛ lɛ gbele mɛi babaoo ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ ahiŋmɛii. Be ni abaptisi mi etsɛɛɛ lɛ, mitsu nii yɛ Trhovište akrowa lɛ mli. Mikɛ yoo ko ni mli hi, ni yɔɔ naanyobɔɔ su ni atsɛɔ lɛ Awula Zuzana Moskal lɛ gba sane yɛ shia ko mli. Ekɛ eweku lɛ ji Calvin jamɔ ni miyɔɔ mli tsutsu ko lɛ mli bii. Yɛ bɔ ni ele Biblia lɛ mli ha fɛɛ sɛɛ lɛ, eyɛ Biblia mli saji babaoo ni enáko amɛhe hetoo. Wɔgba sane aaafee ŋmɛlɛtswaa ekome, ni mikɛ wolo ni ji The Harp of God lɛ ha lɛ. *

Moskal weku lɛ kɛ Harp wolo lɛ fata daa Biblia kanemɔ he gbɛjianɔ ni amɛto lɛ he amrɔ nɔŋŋ. Wekui babaoo ni yɔɔ akrowa lɛ mli lɛ ná he miishɛɛ ni amɛbɔi kpee ni wɔfeɔ lɛ baa. Calvin jamɔ lɛ ni amɛyaa lɛ mli osɔfo lɛ wo amɛ shi dikadika yɛ wɔ kɛ wɔwoji lɛ ahe. Kɛkɛ ni mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɛ osɔfo lɛ akɛ eba wɔkpee lɛ ni ebatsɔɔ mli yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ akɛ wɔtsɔɔmɔi lɛ ejaaa.

Osɔfo lɛ ba, shi enyɛɛɛ ekɛ naataamɔ kome po ni jɛ Biblia lɛ mli afĩ etsɔɔmɔi lɛ asɛɛ. Bɔni afee koni efã ehe hewɔ lɛ, ewie akɛ: “Wɔnyɛŋ wɔhe nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ wɔye. Gbɔmɛi adesai ji mɛi ni ŋma, ni abaanyɛ atsɔɔ sanebimɔi ni kɔɔ jamɔ he lɛ ashishi yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ.” Enɛ ha mɛi babaoo fee tsakemɔ. Mɛi komɛi kɛɛ osɔfo lɛ akɛ, kɛ́ eheee Biblia lɛ eyeee lɛ, amɛbaŋ amɛbabo eshiɛmɔ lɛ toi dɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ amɛshi Calvin Sɔlemɔ lɛ mli, ni mɛi aaafee 30 ni yɔɔ nakai akrowa lɛ mli lɛ kɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ amɛha Biblia mli anɔkwale lɛ.

Akɛni Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa shiɛmɔ lɛ bafee wɔshihilɛ gbɛ hewɔ lɛ, mitao akɛ maná hefatalɔ ko ni jɛ weku ko ni yɔɔ mumɔŋ shidaamɔ kpakpa mli. Ján Petruška, ní kase anɔkwale lɛ yɛ United States lɛ ji mɛi ni fataa mihe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome. Bɔ ni ebiyoo ni atsɛɔ lɛ Mária feɔ klalo kɛyeɔ mɔ fɛɛ mɔ odase tamɔ bɔ ni etsɛ feɔ pɛpɛɛpɛ lɛ sa mihiɛ waa. Yɛ afi 1936 mli lɛ, mikɛ Mária bote gbalashihilɛ mli, ni ebatsɔ mihefatalɔ anɔkwafo afii 50 kɛyashi egbo yɛ afi 1986. Wɔfɔ Eduard, ni ji wɔbi koome lɛ yɛ afi 1938 mli lɛ. Shi yɛ nakai beaŋ lɛ, ta ko miihe afɛ yɛ Europa. Te ebaasa wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he eha tɛŋŋ?

Aka Wɔhe ni Wɔkɛwooo Maŋ Saji Amli akɛ Kristofoi lɛ Akwɛ

Be ni Jeŋ Ta II lɛ je shishi lɛ, no mli lɛ Slovakia ni batsɔ maŋ ni hiɛ ehe lɛ yɛ Nazi nɔyeli shishi. Shi kɛlɛ, nɔyeli lɛ efeee nɔ ko pɔtɛ̃ɛ eshiii Yehowa Odasefoi agbɛjianɔtoo lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni akɛ nine efɔ wɔwoji lɛ ajaa nɔ hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔtsu nii yɛ teemɔŋ. Kɛlɛ, wɔtee nɔ wɔtsu nii yɛ nilee mli.—Mateo 10:16.

Be ni ta lɛ mli bɔi waa lɛ, akɛ mi yafata asraafoi lɛ ahe, eyɛ mli akɛ miye fe afii 35. Akɛni Kristofoi kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli hewɔ lɛ mikpoo akɛ mikɛ mihe aaawo ta lɛ mli. (Yesaia 2:2-4) Miishɛɛ sane ji akɛ, dani nɔyeli hegbɛi lɛ aaasusu nɔ ni amɛbaafee mi lɛ he lɛ, aŋmɛɛ mi kɛ mitipɛŋfoi lɛ fɛɛ ahe.

Wɔyɔse akɛ ewa kɛha wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ maŋtiasei lɛ amli lɛ akɛ amɛaaná amɛ daaŋ ŋmaa fe wɔ mɛi ni wɔyɔɔ akrowai lɛ amli lɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ amɛ aja nɔ ni wɔyɔɔ lɛ. (2 Korintobii 8:14) No hewɔ lɛ, wɔbuaa niyenii abɔ ni wɔbaanyɛ wɔhiɛ lɛ anaa, ni wɔfaa gbɛ kilomitai 500 kɛyaa Bratislava. Kristofoi anaanyobɔɔ kɛ suɔmɔ ni mli wa ni wɔnine shɛ nɔ be ni ta lɛ yaa nɔ lɛ ye ebua wɔ yɛ afii ni mli wawai ni baaba lɛ amli.

Hewalɛwoo ni He Hiaa ni Wɔnine Shɛ Nɔ

Slovakia baje Czechoslovakia shishi ekoŋŋ yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ. Kɛjɛ afi 1946 kɛyashi afi 1948 mli lɛ, afee Yehowa Odasefoi akpeei wuji lɛ yɛ Brno loo Prague. Wɔ mɛi ni wɔjɛ Slovakia bokagbɛ lɛ kɛ oketekei ni ato amɛhe gbɛjianɔ krɛdɛɛ kɛha kpeeiyalɔi lɛ fa gbɛ kɛtee kpee lɛ. Obaanyɛ otsɛ oketekei nɛɛ akɛ oketekei ni láa, akɛni wɔláa yɛ amɛmli yɛ wɔgbɛfaa lɛ mli fɛɛ lɛ hewɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:25.

Mikaiɔ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ Brno yɛ afi 1947, ní Kristofoi nɔkwɛlɔi etɛ ni Nyɛminuu Nathan H. Knorr ni jɛ asafo lɛ yitso fata he kɛba lɛ jogbaŋŋ. Wɔteŋ mɛi babaoo kɛ tsei ni aŋmala amɛnɔ nii nyiɛ kɛkpa maŋtiase lɛ mli, ni wɔkɛtswa maŋshiɛmɔ ni abaaha lɛ he adafi. Edɔ wɔbinuu Eduard, ni nakai bei amli lɛ eye afii nɛɛhu pɛ lɛ akɛ ahaaa lɛ tsei ni aŋmala amɛnɔ nii lɛ eko. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi hii lɛ fee tsei bibii ni aŋmala amɛnɔ nii lɛ eko amɛha lɛ kɛ gbekɛbii krokomɛi babaoo. Gbekɛbii nɛɛ bɔ mɔdɛŋ waa yɛ maŋshiɛmɔ lɛ he adafitswaa mli!

Yɛ afi 1948 mli lɛ, Komunistbii lɛ bɔi nɔyeli. Wɔle akɛ etsɛŋ kwraa ni nɔyeli lɛ baatsĩ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa. Afee kpokpaa wulu nɔ kpee ko yɛ Prague yɛ September 1948 mli, ni wɔkɛ henumɔi ni mli wa waa miikpa gbɛ akɛ abaaku sɛɛ akɛ nine afɔ wɔ henaabuamɔi lɛ anɔ ekoŋŋ, yɛ afii etɛ pɛ ni wɔkɛ heyeli etee nɔ ebua wɔhe wɔnaa lɛ sɛɛ. Dani wɔbaashi kpeei lɛ shishi lɛ, wɔkpɛlɛ yiŋkpɛɛ ko nɔ, ni efa ko kɛɔ akɛ: “Ákɛ Yehowa Odasefoi ni wɔbua wɔhe naa kutuu lɛ . . . , wɔŋmɔ wɔyiŋ kpɔ akɛ wɔbaaya nɔ ni wɔha nitsumɔ ni jɔɔmɔ yɔɔ mli nɛɛ ashwere babaoo, ni yɛ Nuŋtsɔ lɛ duromɔ naa lɛ, wɔbaafi shi yɛ toiŋjɔlɛ be kɛ kaa bei amli, ni wɔbaashiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛ ekãa babaoo.”

“Maŋ lɛ Henyɛlɔi”

Be ni agbe Prague kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ naa nyɔji enyɔ pɛ sɛɛ lɛ, polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ batutua Betel shia ni bɛŋkɛ Prague lɛ. Amɛŋɔ shia lɛ yɛ hewalɛ naa, amɛŋɔ woji fɛɛ ni amɛnine shɛ nɔ lɛ, ni amɛmɔmɔ Betelbii lɛ fɛɛ kɛ nyɛmimɛi krokomɛi. Shi babaoo nyiɛ sɛɛ kɛmiiba.

Yɛ February 3 kɛyashi February 4 afi 1952 nyɔɔŋteŋ mli lɛ, polisifoi kpa maŋ lɛ mli fɛɛ ni amɛmɔmɔ Odasefoi fe 100. Mifata mɛi ni amɔmɔ amɛ lɛ ahe. Aaafee leebi ŋmɛji etɛ mli lɛ, polisifoi lɛ batsĩɛ miweku lɛ hiɛ. Amɛbi ni mikɛ amɛ aya, shi amɛtsɔɔɔ mi nɔ hewɔ. Amɛkɛ gboklɛi wo minine ni amɛfi mihiɛ ni amɛtsirɛ mi kɛ mɛi krokomɛi ayisɛɛ kɛyawo tsɔne ko sɛɛ. Akɛ mi yawo tsuŋwoohe ko ni etse ehe banee mli.

Nyɔŋ muu fɛɛ ho ni mɔ ko mɔ ko kɛ mi ewieee. Mɔ pɛ ni minaa ji bulɔ ni kɛ niyenii bibioo ko tsɔɔ fɔlɔ ko ni yɔɔ shinaa lɛ mli haa mi lɛ. Kɛkɛ ni akɛ mi tee mɔ ni bibii mi saji ni mitsi etã kɛtsɔ hiɛ lɛ ŋɔɔ. Be ni ekɛɛ akɛ maŋ shikpálɔ ji mi sɛɛ lɛ, etee nɔ ekɛɛ akɛ: “Sɛɛnamɔ ko bɛ jamɔ he. Nyɔŋmɔ ko bɛ! Wɔnyɛŋ wɔŋmɛ nyɛ gbɛ ni nyɛfee wɔ nitsulɔi lɛ buulu. Abaasɛŋ bo loo obaagbo yɛ tsuŋwoohe lɛ mli. Ni kɛji akɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ ba biɛ lɛ, wɔbaagbe lɛ hu!”

Akɛni nɔyeli hegbɛi lɛ le akɛ mla pɔtɛɛ ko bɛ ni guɔ wɔ-Kristofoi anitsumɔi lɛ hewɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaatsɔɔ wɔnitsumɔ lɛ mli yɛ gbɛ kroko nɔ akɛ wɔji “Maŋ lɛ henyɛlɔi” kɛ shikpálɔi ni jɛ maŋsɛɛ, koni no atsɔɔ akɛ wɔtɔ mla lɛ nɔ. Kɛ amɛbaafee nakai lɛ, no lɛ esa akɛ amɛtsake wɔjwɛŋmɔ koni amɛha “wɔjaje” akɛ amale naafolɔmɔi lɛ ji anɔkwale. Nakai gbi gbɛkɛ ni abibii mi saji lɛ agbe naa lɛ, aŋmɛɛɛ mi gbɛ koni maka shi mawɔ. Yɛ ŋmɛlɛtswai fioo komɛi asɛɛ lɛ, abibii mi saji ekoŋŋ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mɔ ni biɔ mi saji lɛ miitao ni mikɛ miwaonaa gbɛi awo sane ko ni aŋma ni kaneɔ nɛkɛ lɛ shishi: “Mi, akɛ People’s Democratic Czechoslovakia lɛ henyɛlɔ lɛ, mikɛ mihe wooo [kutuu okwaayeli gbɛjianɔtoo] lɛ mli ejaakɛ miimɛ Amerikabii lɛ.” Be ni mikpoo akɛ mikɛ miwaonaa gbɛi baawo amale ni tamɔ nɛkɛ shishi lɛ, akɛ mi tee tsuŋwoohe ko ni agbalaa mɛi atoi yɛ mli lɛ mli.

Aŋmɛɛɛ mi gbɛ ni mawɔ, makã shi, loo ni mata shi po. Nɔ pɛ ni manyɛ mafee ji ni madamɔ shi loo ni mashara shi. Kɛ́ etɔ mi lɛ, mikãa shikpɔŋ folo nɔ. Kɛkɛ ni bulɔi lɛ kɛ mi tee mɔ ni taa biɔ mi saji lɛ ŋɔɔ ekoŋŋ. Mɔ ni biɔ mi saji lɛ bi mi akɛ: “Ani okɛ owaonaa gbɛi baawo shishi agbɛnɛ?” Be ni misaa mikpoo ekoŋŋ lɛ, ema mihiɛ atswɛrɛ. Mihiɛ bɔi lá hoo. Kɛkɛ ni ekɛ bolɔmɔ kɛɛ bulɔi lɛ akɛ: “Eetao ni egbe ehe. Nyɛkwɛa enɔ koni ekafee nakai!” Akɛ mi ku sɛɛ kɛtee tsuŋwoohe ni etse ehe banee lɛ mli ekoŋŋ. Akɛ ŋaa gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ abiɔ mɔ saji nɛɛ tsu nii shii abɔ yɛ nyɔji ekpaa mli. Susumɔ ni akɛ kɔneɔ mɔ yiŋ, loo mɔdɛŋ ni abɔ koni makpɛlɛ nɔ akɛ Maŋ lɛ henyɛlɔ ji mi lɛ haaa miyiŋ ni mikpɛ akɛ mahiɛ emuuyeli mli maha Yehowa lɛ mli agbɔjɔ.

Be ni eshwɛ nyɔŋ kome ni abaakojo mi lɛ, kojolɔ ko jɛ Prague kɛba ni ebabibii wɔkuu ni feɔ nyɛmimɛi 12 lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ saji. Ebi mi akɛ: “Mɛni obaafee kɛ́ Anaigbɛ maji ni efee ekome lɛ batutua wɔmaŋ lɛ?” “Nɔ ni mifee be ni maŋ nɛɛ fata Hitler he kɛyatutua USSR lɛ, no nɔŋŋ mafee. Mikɛ mihe wooo ta lɛ mli nakai beaŋ, ni mikɛ mihe woŋ tawuu mli amrɔ nɛɛ hu, ejaakɛ Kristofonyo ji mi ni mikɛ mihe wooo maŋ saji amli.” Kɛkɛ ni ekɛɛ mi akɛ: “Wɔnyɛŋ wɔŋmɛ Yehowa Odasefoi agbɛ. Asraafoi ahe miihia wɔ, kɛ́ aleee nɔ ni Anaigbɛ maji ni efee ekome lɛ batutua wɔ lɛ, asraafoi ahe baahia wɔ koni amɛha wɔnitsulɔi akuu ni yɔɔ Anaigbɛ maji lɛ amli lɛ aye amɛhe.”

Yɛ July 24, afi 1953 lɛ, akɛ wɔ tee kojomɔhe lɛ. Atsɛ wɔyi 12 lɛ fɛɛ ekomekomei kɛba kojolɔi akuu ni tara shi lɛ ahiɛ. Wɔkɛ hegbɛ lɛ tsu nii ni wɔkɛye wɔhemɔkɛyeli lɛ he odase. Be ni wɔjie amale naafolɔmɔi ni akɛba wɔnɔ lɛ fɛɛ anaa sɛɛ lɛ, mlalelɔ ko ni yɔɔ kojomɔhe lɛ te shi damɔ shi ni ekɛɛ: “Miba kojomɔhe nɛɛ shii abɔ. Nɔ ni fɔɔ kaa ji akɛ mɛi babaoo jajeɔ amɛhe eshai, mɛi babaoo tsakeɔ amɛtsui, ni mɛi babaoo fóɔ po. Shi hii nɛɛ baashi biɛ aya ni amɛyɛ hewalɛ fe bɔ ni amɛkɛba biɛ lɛ.” Sɛɛ mli lɛ, abu wɔyi 12 lɛ fɛɛ fɔ̃ akɛ wɔmiitsɔ̃ Maŋ lɛ he ŋaa fɔŋ. Awo mi tsuŋ afii etɛ, ni Maŋ lɛ shɔ̃ nibii fɛɛ ni miyɔɔ lɛ kɛjɛ midɛŋ.

Gbɔlɛ Nyɛko Atsi Minaa

Polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ tee nɔ amɛkwɛ miyaa kɛ baa mli be ni miba shia sɛɛ. Yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mibɔi teokrase nitsumɔi lɛ tsumɔ ekoŋŋ, ni akɛ wɔ asafo lɛ nɔkwɛmɔ wo midɛŋ. Eyɛ mli akɛ aŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔhi shia ni ashɔ̃ yɛ wɔdɛŋ lɛ mli moŋ, shi aaafee afii 40 sɛɛ be ni Komunist nɔyeli lɛ egbee shi lɛ dani aku sɛɛ akɛha wɔ yɛ mla naa.

Jeee mi ji miweku lɛ mli naagbee mɔ ni awo lɛ tsuŋ. Miba shia afii etɛ pɛ ni ahala Eduard kɛha asraafoi anitsumɔ. Akɛni Biblia lɛ etsɔse ehenilee hewɔ lɛ, ekpoo akɛ ekɛ ehe aawo mli ni awo lɛ tsuŋ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, Peter ni ji minabi lɛ po ná nakai niiashikpamɔ lɛ nɔŋŋ eko, yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni ebɛ lɛ fɛɛ sɛɛ.

Yɛ afi 1989 lɛ, Komunist nɔyeli lɛ butu kwraa yɛ Czechoslovakia. Kwɛ bɔ ni miná miishɛɛ akɛ yɛ afii 40 ni akɛgu wɔnitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, minyɛɔ mishiɛɔ yɛ shia kɛ shia yɛ heyeli mli! (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Bei abɔ ni migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ aaaŋmɛ mi gbɛ lɛ, miná nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he miishɛɛ. Akɛni amrɔ nɛɛ miye afii 98 hewɔ lɛ, migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ tamɔɔɔ bɔ ni eji tsutsu lɛ, shi miyɛ he miishɛɛ akɛ minyɛɔ miyeɔ gbɔmɛi odase yɛ Yehowa shiwoi ni yɔɔ nyam kɛha wɔsɛɛ lɛ he lolo.

Manyɛ makane maŋ hiɛnyiɛlɔi 12 ni jɛ maji srɔtoi enumɔ amli ni ye maŋ ni mijɛ mli lɛ nɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi ji nɔyelɔi ni kɛ́ amɛkɛɛ ni akɛɛ eko dɔŋŋ, maŋ nɔyelɔi, kɛ maŋtsɛ ko. Amɛteŋ mɔ kome folo po kɛ naanɔ tsabaa ebahaaa gbɔmɛi ni nibii gbaa amɛnaa ni yɔɔ amɛnɔyelii lɛ ashishi lɛ. (Lala 146:3, 4) Miida Yehowa shi waa akɛ eŋmɛ mi gbɛ koni male lɛ mra yɛ mishihilɛ mli. No hewɔ lɛ, mibale tsabaa ni ekɛbaaba kɛtsɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni mitsi mihe kɛjɛ shihilɛ mli kɛkɛ ni ahiɔ ni aleee Nyɔŋmɔ lɛ he. Mikɛ nɔ ni fe afii 75 eshiɛ sane ni fe fɛɛ lɛ kɛ ekãa, ni eha miná yiŋtoo yɛ mishihilɛ mli, mitsui enyɔ mimli, ni miná hiɛnɔkamɔ kpakpa akɛ mahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛni ekoŋŋ eshwɛ? *

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 14 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee, shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

^ kk. 38 Dɔlɛ sane ji akɛ, Nyɛminuu Michal Žobrák hewalɛ naa ba shi. Egbo akɛ anɔkwafo ni yɔɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ mli be ni atoɔ gbɛjianɔ ni akala sane nɛɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Wɔ yookpeemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mikɛ Eduard yɛ afi 1940 shishijee mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Kpee ni afee yɛ Brno, yɛ afi 1947 lɛ he adafitswaa