Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Jalɔi Abuu Lɛ Aaafrɔke”

“Jalɔi Abuu Lɛ Aaafrɔke”

“Jalɔi Abuu Lɛ Aaafrɔke”

KƐ́ Harmagedon fɛ́ ni ekɛ Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ ba naagbee lɛ, “mɛi fɔji awe [lɛ] aaabutu.” Ni “jalɔi abuu lɛ” hu? ‘Eeefrɔke’ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli.—Abɛi 14:11.

Shi kɛlɛ, dani ‘aaafolɔ mɛi fɔji lɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni afamɔ kutumpɔfoi lɛ kɛjɛ nɔ’ lɛ, esa akɛ mɛi ni eye emuu lɛ kɛ amɛ ahi shi. (Abɛi 2:21, 22) Ani jalɔi lɛ baanyɛ afrɔke yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli? Biblia mli wolo ni ji Abɛi yitso 14 kuku 1 kɛyashi 11 lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ nilee wie ni wɔfee nii yɛ nilee mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔshwere ni wɔhi shi shweshweeshwe amrɔ nɛɛ po.

Be Mli ni Nilee Tswaa Shia Emaa Shi

Beni Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ wieɔ bɔ ni ŋa nifeemɔ saa weku lɛ hilɛ-kɛhamɔ he ehaa lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Yoo nilelɔ tswaa eshia emaa shi; shi yoo kwashia kɛ eniji kumɔɔ shwieɔ shi.” (Abɛi 14:1, NW) Mɛɛ gbɛ nɔ yoo ni le nii lɛ tswaa ewe emaa shi yɛ? Yoo nilelɔ kɛ bulɛ haa yitsoyeli gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto lɛ. (1 Korintobii 11:3) Ehaaa heyeli mumɔ ni egbɛ eshwã Satan je lɛŋ lɛ aná enɔ hewalɛ. (Efesobii 2:2) Ebaa ehe shi ehaa ewu ni ewieɔ ehe ekpakpa, ni no haa bulɛ ni mɛi krokomɛi yɔɔ kɛha ewu lɛ yaa hiɛ. Yoo nilelɔ kɛ ehe woɔ mumɔŋ tsɔsemɔ kɛ tsɔsemɔ kpakpa ni akɛhaa ebii lɛ mli. Etsuɔ nii waa kɛha eweku lɛ sɛɛnamɔ, ni ehaa shia lɛ bafeɔ he ko ni miishɛɛ kɛ hejɔlɛ yɔɔ kɛha weku lɛ mli bii lɛ. Ekɛ nilee kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa tsuɔ nii yɛ eshia kwɛmɔ mli. Yoo nilelɔ yeɔ ebuaa kɛha eweku lɛ shweremɔ kɛ shweshweeshwefeemɔ.

Yoo kwashia ejieee bulɛ kpo ehaaa yitsoyeli gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto lɛ. Enaa yɛ oya kɛ ewu he efɔŋ wiemɔ. Akɛni ekɛ nilee kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa tsuuu nii hewɔ lɛ, ekpataa shia nibii ni ewa dani aná lɛ ahiɛ. Efiteɔ be hu. Enɛ haaa enyɛ ekwɛ shia lɛ jogbaŋŋ, ni no yeɔ bii lɛ awui yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ. Hɛɛ, buulu kumɔɔ ewe eshwieɔ shi.

Shi kɛlɛ, mɛni tsɔɔ kɛji mɔ ko ji nilelɔ loo kwashia? Abɛi 14:2 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, enyiɛɔ yɛ jalɛ mli; shi mɔ ni gbeɔ ehe guɔ lɛ, egbɛ̀i ekɔdɔ.” Jalɔ sheɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei, ni “Yehowa gbeyeishemɔ ji nilee shishijee.” (Lala 111:10) Mɔ ni ji nilelɔ diɛŋtsɛ lɛ le akɛ eji esɔ̃ akɛ ‘eshe Nyɔŋmɔ gbeyei ni eye ekitai lɛ anɔ.’ (Jajelɔ 12:13) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kwashia kɔɔ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ jalɛ he shishitoo mlai lɛ kpãaa gbee. Egbɛ̀i ekɔdɔ. Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ, ni ekɛɔ yɛ etsuiŋ akɛ: “Nyɔŋmɔ ko bɛ!”—Lala 14:1.

Beni Awieɔ yɛ Nilee Mli

Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ mɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei kɛ mɔ ni gbeɔ ehe guɔ lɛ adaaŋ wiemɔi ahe? Maŋtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Buuluu daaŋ ehewoo lɛ he tso yɔɔ; shi nilelɔi anaabu báa amɛyi.” (Abɛi 14:3) Akɛni kwashia bɛ nilee ni jɛ ŋwɛi hewɔ lɛ, eji mɔ ko ni he ejɔɔɔ ni bɛ hiɛshikamɔ. Nilee ni kudɔɔ enajifaamɔi lɛ ji shikpɔŋ nɔ nɔ̃, kooloi anɔ̃, daimonioi anɔ̃. Ewieɔ wiemɔi ni téeɔ béi ashi ni ebaa mɔ shi. Ehe ni etsɔɔ lɛ kɛ naagba babaoo baa lɛ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi anɔ.—Yakobo 3:13-18.

Nilelɔ naabu báa eyi, loo buɔ ehe ni ehaa etsui nyɔɔ emli kɛ miishɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam, tamɔ adumɔɔ klante; shi nilelɔ lilɛi tsáa mɔ.” (Abɛi 12:18) Nilelɔ ewieee bambam, ni wiemɔ sha ejɛɛɛ enaa. Etsui jwɛŋɔ hetoohamɔ he. (Abɛi 15:28) Wiemɔi ni esusu he jogbaŋŋ ni jɛɔ enaa lɛ tsáa mɔ—ewoɔ mɛi ni tsui fãa lɛ hewalɛ ni eshɛjeɔ mɛi ni yɔɔ nɔnyɛɛ shishi lɛ amii. Edaaŋ wiemɔi wooo mɔ mli la, shi moŋ ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ kpoofeemɔ baa.

Beni Nilee Kudɔɔ Adesai Amɔdɛŋbɔi

Salomo tsa nɔ kɛ abɛ ko ni yɔɔ miishɛɛ ni tamɔ nɔ ni ekɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ asusu sɛɛnamɔi kɛ naagbai ni yɔɔ nitsumɔ ko ni ataoɔ akɛ he awo mli lɛ he lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “He ni tsinai bɛ lɛ, amɛniyenii anɔ̃ lɛ mli kãa efolo; shi nibaa nii babaoo yɛ tsina nuu hewalɛ mli.”Abɛi 14:4.

Wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ wie yɛ abɛ nɛɛ shishinumɔ he akɛ: “Koolooi [tsinai] aniyenii anɔ̃ ni mli kã efolo tsɔɔ akɛ abɛ tsinai ni abaalɛ̀, ni enɛ haa mɔ yeɔ ehe kɛjɛɔ naagbai ni yɔɔ kooloi lɛ akwramɔ kɛ amɛkwɛmɔ mli, ni ebaa shikafitemɔ shi. Shi taakɛ kuku 4b lɛ shishinumɔ tsɔɔ lɛ, enɛ ebafeŋ ‘sɛɛnamɔ’ ejaakɛ: kɛ akɛ tsinahii tsuuu nii lɛ, ŋmɔshi nibii ni abaakpa lɛ ebafaŋ.” Esa akɛ okwaafonyo lɛ kɛ nilee akpɛ eyiŋ.

Ani esaaa akɛ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ abɛ nɛɛ mli lɛ nɔŋŋ tsuɔ nii yɛ be mli ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ koni wɔtao nitsumɔ hee, wɔyahi shia pɔtɛɛ ko mli, wɔyahe kar, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai? Nilelɔ baasusu sɛɛnamɔi kɛ naagbai ni yɔɔ nitsumɔ ko ni etaoɔ akɛ ekɛ ehe awo mli lɛ he lɛ he koni ekɛna kɛji akɛ mɔdɛŋbɔɔ ni ekɛbaawo mli lɛ he baaba sɛɛnamɔ.

Beni Odasefonyo Bafeɔ Nilelɔ

Salomo tsa nɔ akɛ: “Odasefonyo anɔkwafo lɛ emaleee; shi apasa odasefonyo lɛ, malemɔ emaleɔ.” (Abɛi 14:5) Eji anɔkwale akɛ apasa odasefonyo amale wiemɔi baanyɛ aye awui babaoo. Atswia Nabot ni ji Yezreelnyo lɛ tɛi ni agbe lɛ yɛ amale odase ni hii yakagbɔmɛi enyɔ komɛi ye amɛshi lɛ lɛ hewɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 21:7-13) Ni ani amale odasefoi ewieee amɛshiii Yesu, ni no ha agbele lɛ? (Mateo 26:59-61) Amale odasefoi ye amale odase amɛshi Stefano hu—ni ji klɛŋklɛŋ Yesu kaselɔ ni agbe lɛ yɛ ehemɔkɛyeli hewɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:10, 11.

Ekolɛ amalelɔ baaye ehe kɛyashi be ko ni ayooo esɛɛ, shi susumɔ ewɔsɛɛ he okwɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: Yehowa nyɛ̃ɔ “amale odaseyelɔ ni foɔ sane tãa.” (Abɛi 6:16-19) Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ—kɛ efɔŋfeelɔi tamɔ awuiyelɔi, ajwamaŋbɔlɔi, kɛ wɔŋjalɔi, baaná amɛgbɛfaŋnɔ yɛ kpaakpo ni tsoɔ kɛ la kɛ swɔɔ—ni ji gbele ni ji enyɔ lɛ mli.—Kpojiemɔ 21:8.

Odasefonyo anɔkwafo kãaa amale kita yɛ edaseyeli mli. Ekɛ apasa saji wooo edaseyeli mli. Shi kɛlɛ, enɛ etsɔɔɔ akɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ ekɛ Yehowa webii lɛ ahe saji fitsofitso aha mɛi ni baasumɔ akɛ amɛye amɛ awui yɛ gbɛ ko nɔ lɛ. Blematsɛmɛi ni ji Abraham kɛ Isak tsĩmɔ anɔkwalei komɛi anɔ yɛ mɛi komɛi ni jaaa Yehowa lɛ ahiɛ. (1 Mose 12:10-19; 20:1-18; 26:1-10) Rahab ni jɛ Yeriko lɛ tsɔɔ hii ni jɛ maŋtsɛ lɛ we lɛ gbɛ kroko. (Yoshua 2:1-7) Yesu Kristo diɛŋtsɛ tsi ehe kɛjɛ saji ni yɔɔ fitsofitso ni ekɛaaha lɛ he, kɛji nakai feemɔ kɛ awuiyeli ni he ehiaa baaba. (Yohane 7:1-10) Ekɛɛ akɛ: “Nyɛkaŋɔa nɔ ni ji krɔŋkrɔŋ lɛ nyɛhaa shifɔ̃ji.” Mɛni hewɔ? Koni “aleee nɔ̃ . . . amɛtsɔmɔ amɛhiɛ amɛbatserɛ nyɛ.”—Mateo 7:6.

Beni ‘Nilee Námɔ Waaa’

Ani mɛi fɛɛ yɔɔ nilee? Abɛi 14:6 lɛ kɛɔ akɛ: “Hefɛoyelɔ taoɔ nilee, shi enáaa; shi mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ, nilee waaa haaa lɛ.” Ekolɛ hefɛoyelɔ baatao nilee, shi enáŋ anɔkwa nilee. Akɛni hefɛoyelɔ kɛ henɔwomɔ yeɔ Nyɔŋmɔ nibii ahe fɛo hewɔ lɛ, enine shɛɛɛ nɔ ni he hiaa ni ataoɔ kɛha nilee námɔ—ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he nilee nɔ. Ehenɔwomɔ kɛ hewoo lɛ tsĩɔ enaa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ he nii ni eeekase koni ená nilee he. (Abɛi 11:2) Mɛni hewɔ po egbaa ehe naa kɛtaoɔ nilee? Abɛbua lɛ etsɔɔɔ, shi ekolɛ efeɔ nakai bɔni afee ni mɛi krokomɛi abu lɛ nilelɔ.

‘Nilee námɔ waaa haaa’ mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ. Atsɔɔ sanesɛɛkɔmɔ shishi akɛ “jwɛŋmɔ lɛ nyɛmɔ ni ekɛmɔɔ nii; saji ashishinumɔ,” “nyɛmɔ ni akɛnaa bɔ ni saji pɔtɛɛi komɛi kɔɔ sane ko he ehaa.” Eji nyɛmɔ ni akɛbuaa sane ko fãi srɔtoi fɛɛ anaa ni akɛnaa sane lɛ diɛŋtsɛ shikamɔ, shi jeee efã ko kɛkɛ. Abɛbua nɛɛ miitsɔɔ akɛ nilee námɔ waaa haaa mɔ ni yɔɔ nyɛmɔ nɛɛ.

Enɛ hewɔ lɛ, susumɔ bo diɛŋtsɛ oniiashikpamɔ yɛ Ŋmalɛ mli anɔkwalei ahe nilee ni oná lɛ he okwɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ shishijee tsɔɔmɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ, eshiwoi, kɛ e-Bi lɛ he lɛ fata shishijee anɔkwalei ni okase be ni oje Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ ahe. Shishijee lɛ onaaa tsakpaa ni yɔɔ anɔkwalei lɛ ateŋ. Shi, beni oyaa nɔ yɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ, obabɔi tsakpaa ni yɔɔ anɔkwalei srɔtoi nɛɛ ateŋ lɛ ashishinumɔ, ni bɔ ni amɛkɔɔ Yehowa yiŋtoo diɛŋtsɛ kɛha adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he lɛ bafee faŋŋ kɛha bo. Biblia mli anɔkwalei lɛ bafee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ he ni kɛ amɛhe kpãa gbee. Agbɛnɛ nibii heei ni okase lɛ bafee nibii ni kaimɔ waaa kɛhaaa bo ejaakɛ ole nɔ ni amɛtsɔɔ diɛŋtsɛ.

Maŋtsɛ nilelɔ lɛ bɔɔ kɔkɔ yɛ he ni anáŋ nilee kɛjɛŋ lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Jee nuu kwashia hiɛ; ejaakɛ onaŋ nilee yɛ edaaŋ.” (Abɛi 14:7) Kwashia bɛ anɔkwa nilee. Nilee wiemɔi ejɛɛɛ edaaŋ. Ŋaawoo lɛ ji akɛ wɔje gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ hiɛ, ni nilee yɛ mli akɛ wɔɔshi ehiɛ. Mɔ fɛɛ mɔ “ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeená amane.”—Abɛi 13:20.

Salomo tsa nɔ akɛ: “Hiɛtɛlɔ nilee ji akɛ eyoo egbɛ lɛ; shi kwashiai abuuluufeemɔ ji shishiumɔ.” (Abɛi 14:8) Nilelɔ susuɔ enifeemɔi ahe. Esusuɔ gbɛ̀i srɔtoi ni ebaanyɛ etsɔ nɔ etsu saji ahe nii lɛ ahe, ni ejwɛŋɔ nibii ni baanyɛ ajɛ amɛteŋ eko fɛɛ eko mli aba lɛ nɔ. Ekɛ nilee kɔɔ egbɛ. Ni kwashia hu? Ekɔɔ gbɛ ni nilee bɛ mli, kɛ hemɔkɛyeli akɛ ele nɔ ni efeɔ lɛ ni ákɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛ ji nɔ ni ekɔ lɛ. Ebuulufeemɔ lɛ lakaa lɛ.

Beni Nilee Kudɔɔ Wekukpaai

Toiŋjɔlɛ wekukpaa hiɔ mɔ ni nilee kudɔɔ lɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ateŋ. Israel maŋtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Buuluu ŋmɔɔ sɔ̃ afɔle; shi jalɔi lɛ, hejɔlɛ yɛ amɛteŋ.” (Abɛi 14:9) Kɛha kwashia lɛ, ákɛ abaanu fɔyeli he, loo abaashwa he lɛ ji ŋmɔlɔ sane. Ekɛ eshiabii kɛ mɛi ni yɔɔ hei krokomɛi lɛ ateŋ bɛ jogbaŋŋ ejaakɛ “ewoɔ ehe nɔ fe nine ni no haaa enyɛ esaa ekɛ mɛi krokomɛi ateŋ” ní etao toiŋjɔlɛ sɛɛ. (The New English Bible) Jalɔ kpɛlɛɔ mɛi krokomɛi atɔmɔi anɔ. Efee klalo akɛ abaakpa fai ni ejaje nibii kɛ́ etɔ̃. Akɛni etiuɔ hejɔlɛ sɛɛ hewɔ lɛ, wekukpaa ni mli wa ni yɔɔ miishɛɛ hiɔ ekɛ mɛi krokomɛi ateŋ.—Hebribii 12:14.

No sɛɛ lɛ Salomo gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ ko ni haaa adesai awekukpaai aya hiɛ lɛ nɔ. Ekɛɛ akɛ: “Tsui le lɛ diɛŋtsɛ enidɔɔnii, ni emiishɛɛ hu, mɔ ko mɔ ko kɛ ehe wooo mli.” (Abɛi 14:10) Ani wɔbaanyɛ wɔjie wɔmligbɛ henumɔi akpo be fɛɛ be—kɛ́ eji dɔlɛ loo miishɛɛ nɔ̃—wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi ni wɔkɛ amɛ asusu bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa diɛŋtsɛ lɛ he? Ni ani mɔ ko baanyɛ anu bɔ ni mɔ kroko nuɔ he ehaa lɛ shishi jogbaŋŋ be fɛɛ be? Sanebimɔi nɛɛ fɛɛ ahetoo ji dabi.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ henumɔi ni mɔ ko ni miitao ekpata lɛ diɛŋtsɛ ewala hiɛ lɛ náa lɛ he okwɛ. Bei pii lɛ, mɔ ni náa henumɔi nɛɛ nyɛɛɛ ekɛ ewekunyo loo enaanyo ko asusu henumɔi nɛɛ ahe yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Ni jeee be fɛɛ be mɛi krokomɛi naa henumɔi nɛɛ ahe okadi yɛ amɛnanemɛi ahe. Esaaa akɛ wɔnuɔ fɔyeli he kɛji akɛ wɔnaaa okadii nɛɛ ni wɔkɛ yelikɛbuamɔ aha. Abɛbua nɛɛ tsɔɔ hu akɛ eyɛ mli akɛ eji nɔ ni shɛjeɔ mɔ mii akɛ aaabɛŋkɛ naanyo ko ni nuɔ nii ahe ehaa mɔ kɛha henumɔŋ yelikɛbuamɔ moŋ, shi miishɛjemɔ ni adesai kɛhaa lɛ faaa. Ebaabi ni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa pɛ nɔ yɛ be mli ni wɔdamɔɔ shihilɛ ko ni mli wa naa lɛ.

“Ninámɔ kɛ Nifalɛ Aaahi Ewe lɛ”

Israel maŋtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mɛi fɔji awe aaabutu; shi jalɔi abuu lɛ aaafrɔke.” (Abɛi 14:11) Ekolɛ mɔ fɔŋ baashwere ni ebaahi shia kpakpa ko ni ama mli yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli, shi mɛɛ sɛɛ eeená yɛ enɛɛmɛi ahe kɛji akɛ ewala sɛɛ fo? (Lala 37:10) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ekolɛ jeee tsũ kpakpa ko mli jalɔ wɔɔ. Shi, Lala 112:3 lɛ kɛɔ akɛ: “Ninámɔ kɛ nifalɛ aaahi ewe lɛ.” Mɛni ji enɛɛmɛi?

Kɛ wɔkɛ nilee kudɔɔ wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi lɛ, no lɛ wɔyɛ “nii kɛ anunyam” ni nilee kɛbaa lɛ. (Abɛi 8:18) Nibii ni fata he ji toiŋjɔlɛ wekukpaa ni hiɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ kɛ wɔnanemɛi adesai ateŋ, miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli, kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni sa. Hɛɛ, “jalɔi abuu lɛ” baanyɛ ‘afrɔke’ yɛ bei nɛɛ amli po.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Yoo nilelɔ tswaa eshia emaa shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

“Nilelɔ lilɛi tsáa mɔ”