Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shiɛmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Kɛ Ekãa

Shiɛmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Kɛ Ekãa

Shiɛmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Kɛ Ekãa

‘Yaa ní oyagba otsɔɔ mimaŋ lɛ.’—AMOS 7:15.

1, 2. Namɔ ji Amos, ni mɛni Biblia lɛ wieɔ yɛ ehe?

BENI Yehowa tsulɔ ko kɛ ehe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, osɔfo ko te shi ewo lɛ. Osɔfo lɛ bo akɛ: ‘Kpa shiɛmɔ! Shí akutso nɛɛ mli!’ Mɛni odasefonyo lɛ fee? Ani ekpɛlɛ nɔ ni osɔfo lɛ kɛɛ lɛ lɛ nɔ, loo etee nɔ eshiɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ kɛ ekãa? Obaanyɛ ole nɔ ni ba lɛ ejaakɛ nakai odasefonyo lɛ ŋmala eniiashikpamɔi lɛ ewo wolo ko ni egbɛi kã nɔ lɛ mli. No ji Biblia wolo ni ji Amos lɛ. Shi kɛlɛ, dani wɔɔle nɔ ni tee nɔ yɛ Amos kɛ osɔfo lɛ teŋ lɛ he nii babaoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua Amos he saji fioo komɛi ahe wɔkwɛa.

2 Namɔ ji Amos? Mɛɛ be ehi shi, ni nɛgbɛ ehi? Wɔnaa sanebimɔi nɛɛ ahetooi yɛ Amos 1:1 lɛ, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Amos ni yɔɔ Tekoa tooiatsɛmɛi lɛ ateŋ lɛ wiemɔi . . . yɛ Uzia, Yuda maŋtsɛ lɛ, kɛ Yerobeam, Yoash bi lɛ ni ji Israel maŋtsɛ lɛ, yinɔ.” Amos hi shi yɛ Yuda. Maŋ nɔ ni ejɛ ji Tekoa, ní kɛ Yerusalem wuoyigbɛ jɛkɛmɔ ji kilomitai 16 lɛ. Ehi shi yɛ afi 900 D.Ŋ.B. lɛ naagbee gbɛ beni Maŋtsɛ Uzia yeɔ nɔ yɛ Yuda ní Maŋtsɛ Yerobeam II hu ji Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔ maŋtsɛ lɛ. Amos ji tookwɛlɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Amos 7:14 lɛ tsɔɔ akɛ ejeee “tsinakwɛlɔ” pɛ kɛkɛ, shi moŋ eji “mɔ ni sáa sikamore tsei ahe” hu. No hewɔ lɛ, ekɛ afi lɛ fã ko tsuɔ nii akɛ nikpalɔ. Esáa sikamore tsei ahe. Atsuɔ nitsumɔ nɛɛ bɔni afee ni eha agbamii lɛ atsu oya. Eji nitsumɔ ko ni wa waa.

“Yaa ní Oyagba”

3. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Amos he nii ni wɔɔkase lɛ baaye abua wɔ kɛji akɛ wɔnuɔ he akɛ wɔsaaa akɛ wɔshiɛɔ?

3 Amos kɛ anɔkwayeli wie akɛ: “Jeee gbalɔ ji mi, ni asaŋ hu jeee gbalɔ bi ji mi.” (Amos 7:14) Afɔ́ɔɔ Amos akɛ gbalɔ bi ni atsɔseee lɛ akɛ gbalɔ hu. Shi kɛlɛ, Yehowa hala Amos yɛ Yuda maŋbii lɛ fɛɛ ateŋ koni etsu E-nitsumɔ lɛ. Yɛ nakai be mli lɛ, Nyɔŋmɔ halaaa maŋtsɛ ko ni yɔɔ hewalɛ, osɔfo ko ni le nii waa, loo lumɔ ko ni yɔɔ nii babaoo. Enɛ kɛ nikasemɔ ko ni woɔ mɔ hewalɛ haa wɔ. Ekolɛ heloonaa nii fioo pɛ wɔyɔɔ loo wɔ wolokasemɔ eyaaa hiɛ tsɔ̃. Shi, ani esa akɛ no aha wɔnu he akɛ wɔsaaa akɛ mɛi ni shiɛɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ? Dabi kwraa! Yehowa baanyɛ asaa wɔ koni wɔjaje eshɛɛ sane lɛ—yɛ shikpɔŋkukuji ni amɛmli nitsumɔ wa lɛ po amli. Akɛni nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni Yehowa fee eha Amos hewɔ lɛ, mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛkɛ ekãa ashiɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ baanyɛ akase nii kɛjɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Amos fee efɔ̃ shi lɛ mli ni amɛaapɛi lɛ mli.

4. Mɛni hewɔ ebafee kaa kɛha Amos akɛ eeegba yɛ Israel lɛ?

4 Yehowa fã Amos akɛ: “Yaa ni oyagba otsɔɔ mimaŋ Israel!” (Amos 7:15) Nakai nitsumɔ lɛ wa waa. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ mli. Mɛi babaoo mamɔ ‘fɛ̃i be mli shiai’ kɛ ‘latsaa be mli shiai,’ ni jeee sũ blɔki akɛmamɔ, shi moŋ “tɛi ní ako” ni jara wa waa. Mɛi komɛi yɛ sɛii ni akɛ shwuɔ wu fee, ni amɛnuɔ wein ni afee yɛ “weintromi fɛfɛji” amli. (Amos 3:15; 5:11) Enɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo ji mɛi ni hiɔ shi ni jeee amɛhe sane ji nɔ ko. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shikpɔŋkuku ni akɛha Amos akɛ etsu mli nii lɛ tamɔ nɔ ni wɔteŋ mɛi babaoo tsuɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ mli ŋmɛnɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.

5. Mɛɛ nifeemɔi ni ejaaa Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe wo mli?

5 Ejeee tɔmɔ akɛ Israelbii lɛ aaaná heloonaa nibii. Shi kɛlɛ, Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔ̃ juu-kɛ-fɔ̃ nɔ amɛkɛná nii. Niiatsɛmɛi lɛ ‘waa ohiafoi lɛ ayi’ ni ‘amɛshwishwiaa mɛi ní efi amɛ lɛ ashi.’ (Amos 4:1) Jarayelɔi, kojolɔi, kɛ osɔfoi ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ feɔ ekome kɛtswaa ohiafoi ojo. Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa blema beaŋ ni wɔsusu nibii ni gbɔmɛi nɛɛ fee lɛ ahe wɔkwɛa.

Aku Nyɔŋmɔ Mla lɛ Mli

6. Israelbii jarayelɔi shishiu mɛi krokomɛi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Nyɛhaa wɔyaa jarayelihe lɛ klɛŋklɛŋ. Yɛ jɛmɛ lɛ, jarayelɔi shishiulɔi lɛ feɔ “efa lɛ bibioo” ni amɛhaa ‘shekel lɛ daa,’ ni amɛhɔ̃ɔ “ŋmãa shishi tutuu” ákɛ abele. (Amos 8:5, 6) Jarayelɔi lɛ shishiu nihelɔi lɛ kɛtsɔ nibii ni amɛhɔ̃ɔ lɛ ni amɛbɛ̀ɔ he, nibii lɛ ni amɛhɔ̃ɔ lɛ kɛ jarawalɛ, kɛ nibii ni ehiii ni amɛhɔ̃ɔ lɛ nɔ. Beni jarayelɔi lɛ etsɔ gbɛ fɔŋ nɔ amɛná ohiafoi lɛ ahe sɛɛ ni amɛdɛŋ fɛɛ ekpala sɛɛ lɛ, ehaa ohiafoi lɛ hɔ̃ɔ amɛhe amɛhaa amɛ akɛ nyɔji. Kɛkɛ lɛ, jarayelɔi lɛ ehe amɛ yɛ ‘tokota jara naa.’ (Amos 8:6) Bo lɛ susumɔ enɛ he okwɛ! Nɛkɛ jarayelɔi hiɛjoolɔi nɛɛ bu amɛnanemɛi Israelbii lɛ akɛ mɛi ni jara tamɔ naneshi tokota jara pɛpɛɛpɛ! Mɛɛ hiɛshishwiemɔ ni naa wa ni akɛba ohiafoi lɛ anɔ enɛ ji nɛkɛ, ni kwɛ bɔ ni eji Nyɔŋmɔ Mla lɛ mlikuu ni yɔɔ hiɛdɔɔ! Shi kɛlɛ, nɛkɛ jarayelɔi hemɔkɛyeli kwalɔi nɛɛ yeɔ “hejɔɔmɔ gbi” lɛ daa. (Amos 8:5) Hɛɛ, amɛyɛ Nyɔŋmɔ jamɔ su, shi eji hiɛaŋhiɛaŋ nɔ̃ kɛkɛ.

7. Mɛni ha Israelbii ni ji jarayelɔi lɛ ná hegbɛ ni amɛku Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ?

7 Mɛni hewɔ agbalaaa jarayelɔi ni ku Nyɔŋmɔ Mla ni fã akɛ: “Suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ” mli lɛ atoi lɛ? (3 Mose 19:18) Ejaakɛ mɛi ni kulɛ esa akɛ amɛkwɛ ni aye Mla lɛ nɔ,—ni ji kojolɔi lɛ—hu fata amɛhe kɛfee nɔ fɔŋ nɛɛ. Kojolɔi lɛ ‘heɔ nyɔɔŋnii, ni amɛtsɔmɔɔ mɛi ni efĩ amɛ lɛ asaji ahiɛ amɛbumɔɔ shi’ yɛ maŋ lɛ agbó ni ayeɔ kojomɔ saji yɛ lɛ naa. Yɛ nɔ najiaŋ ni kojolɔi lɛ aaabu ohiafoi lɛ ahe lɛ, amɛtsɔɔ amɛsɛɛ amɛhaa amɛ kɛtsɔ nyɔɔŋnihemɔ nɔ. (Amos 5:10, 12) No hewɔ lɛ, kojolɔi lɛ hu kpoo Nyɔŋmɔ Mla lɛ.

8. Mɛɛ subaŋ osɔfoi yiwalɔi lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie nɔ?

8 Shi no mli lɛ, mɛni Israel osɔfoi lɛ feɔ? Kɛha hetoo lɛ, nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa he kroko. Kwɛ nishaianii ni osɔfoi lɛ ŋmɛɔ gbɛ “yɛ amɛnyɔŋmɔi lɛ awe lɛ!” Nyɔŋmɔ tsɔ̃ Amos nɔ ewie akɛ: “Mɔ ko kɛ etsɛ yaa oblayoo kome ŋɔɔ, bɔni afee ní abule migbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ.” (Amos 2:7, 8) Kwɛ sane! Israelnyo ni ji tsɛ kɛ ebinuu yaa sɔlemɔwe ajwamaŋ kome ŋɔɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli. Ni nakai osɔfoi yiwalɔi lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ jeŋba shara nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ!—3 Mose 19:29; 5 Mose 5:18; 23:17.

9, 10. Mɛɛ Nyɔŋmɔ Mla ni Israelbii lɛ ku mli ha amɛye fɔ́, ni mɛni ni yaa nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli abaanyɛ akɛto he?

9 Beni Yehowa gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa amɛ efɔŋfeemɔ sui lɛ anɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Amɛkamɔɔ awaba atadei anɔ yɛ afɔleshaa latɛ fɛɛ afɔleshaa latɛ masɛi, ni mɛi ní abu amɛ fɔ́ lɛ awein amɛnuɔ yɛ amɛnyɔŋmɔi lɛ awe lɛ!” (Amos 2:8) Hɛɛ, osɔfoi lɛ kɛ maŋbii lɛ fɛɛ ku mla ni aŋma yɛ 2 Mose 22:26, 27 lɛ, ni kɛɔ akɛ esa ákɛ akɛ awabatoo hebo aku sɛɛ ayaha nɔtsɛmɛi dani je ana lɛ mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkamɔɔ nɔ tamɔ kuntu be mli ni amɛyeɔ nii ni amɛnuɔ dãai amɛhaa amɛnyɔŋmɔi lɛ. Ni amɛkɛ fɔbuu shikai ni amɛheɔ kɛjɛɔ ohiafoi adɛŋ lɛ heɔ wein ni amɛnuɔ yɛ apasa jamɔ gbijurɔyelii ashishi. Kwɛ bɔ ni amɛgbá afã kwraa yɛ anɔkwa jamɔ he amɛha!

10 Israelbii lɛ kɛ hiɛ ni gbooo nɔ ku Mla lɛ mli kitãi enyɔ ni nɔ kwɔlɔ fe fɛɛ—ákɛ asumɔ Yehowa ni asumɔ naanyo gbɔmɔ hu lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsu Amos koni eyabu amɛ fɔ́ yɛ anɔkwa ni amɛyeee lɛ hewɔ. Ŋmɛnɛ, majimaji ni Kristendom hu fata he lɛ jieɔ jeŋba ni ekpɔtɔ ni tee nɔ yɛ blema Israel lɛ kpo. Beni mɛi komɛi miitsɔmɔ niiatsɛmɛi lɛ, hiɛnyiɛlɔi ni yeee anɔkwa ni yɔɔ nitsumɔi wuji, maŋkwramɔŋ, kɛ apasa jamɔ mli lɛ kɛ amɛjeŋba shara nifeemɔ lɛ miitswa mɛi krokomɛi ojo ni amɛmiiye amɛ awui yɛ henumɔŋ hu. Shi Yehowa susuɔ mɛi ni naa amanehulu kɛ mɛi ni tsui kanyaa amɛ ni amɛtaoɔ esɛɛgbɛ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, ekɛ nitsumɔ ni tamɔ Amos nɔ lɛ ewo eŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsuji lɛ adɛŋ—koni amɛshiɛ E-wiemɔ lɛ kɛ ekãa.

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Amos nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

11 Akɛni Amos nitsumɔ lɛ kɛ wɔnɔ lɛ je amɛhe hewɔ lɛ, wɔbaaná enɔkwɛmɔnɔ lɛ he ni wɔɔsusu lɛ he sɛɛ babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Amos haa wɔnaa (1) nɔ̃ shɛɛ sane ni esa akɛ wɔshiɛ, (2) bɔ ni esa akɛ wɔshiɛ lɛ wɔha, kɛ (3) nɔ hewɔ ni shitee-kɛ-wolɔi nyɛŋ amɛtsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa lɛ. Nyɛhaa wɔsusua saji otii nɛɛ ahe ekomekomei wɔkwɛa.

Bɔ ni Wɔbaanyɛ Wɔkase Amos Wɔha

12, 13. Yehowa tsɔɔ akɛ enyaaa Israelbii lɛ anifeemɔi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni te amɛfee amɛnii yɛ enɛ he amɛha tɛŋŋ?

12 Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔhaa wɔ-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ damɔɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ nɔ titri. (Mateo 28:19, 20; Marko 13:10) Shi kɛlɛ, wɔ hu wɔshiɛɔ Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔi lɛ wɔtsɔɔ, taakɛ Amos jaje akɛ Yehowa kɛ kojomɔ ni naa wa baaba mɛi fɔji anɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Amos 4:6-11 lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa ha Israel le shii abɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ akɛ enyaaa nibii ni amɛfeɔ lɛ ahe. Eha “aboloo hɔmɔ” ye gbɔmɛi lɛ, ‘ni ehaaa nugbɔ anɛ aha amɛ,’ ‘ni eha latsaa kɛ nibii aŋalamɔ ba amɛnɔ,’ ni etsu “gbele hela” kɛba amɛteŋ. Ani nɛkɛ nibii nɛɛ kanya Israel koni eshwa ehe? Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: ‘Nyɛkpaleee kɛbaaa miŋɔɔ!’ Hɛɛ, Israelbii lɛ kpoo Yehowa shii abɔ.

13 Yehowa gbala Israelbii ni tsakeee amɛtsui lɛ atoi. Shi kɛlɛ, klɛŋklɛŋ lɛ amɛnine shɛ gbalɛ mli kɔkɔbɔi anɔ. Nyɔŋmɔ jaje yɛ enɛ gbɛfaŋ akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa efeeŋ nɔ ko, akɛ ja ejie eyiŋtoo lɛ kpo etsɔɔ etsuji, gbalɔi lɛ, dã.” (Amos 3:7) Nyɔŋmɔ jie kpo etsɔɔ Noa akɛ Nu Afua miiba ni efã lɛ koni ebɔ he kɔkɔ. Nakai nɔŋŋ Yehowa kɛɛ Amos koni ekɛ naagbee kɔkɔbɔɔ aha. Dɔlɛ sane ji akɛ, Israelbii lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie nakai shɛɛ sane ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ nɔ, ni amɛkpoo akɛ amɛaakɔ gbɛ ni ja.

14. Mɛɛ nibii komɛi ni je amɛhe yɔɔ Amos gbii lɛ kɛ wɔgbii lɛ ahe?

14 Ŋwanejee ko kwraa be he akɛ obaakpɛlɛ nɔ akɛ, nibii komɛi yɛ ni je amɛhe waa yɛ Amos gbii lɛ kɛ wɔnɔ lɛ ahe. Yesu Kristo gba efɔ̃ shi akɛ osharai srɔtoi babaoo baaba yɛ naagbee gbii lɛ amli. Egba jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ ko hu he sane efɔ̃ shi. (Mateo 24:3-14) Kɛlɛ, taakɛ eji yɛ Amos gbii lɛ amli lɛ, ŋmɛnɛ mɛi babaoo kpooɔ be ni wɔyɔɔ mli lɛ he okadii lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ. Mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ toigbalamɔ ni Israelbii ni shwaaa amɛhe lɛ kɛkpe lɛ nɔŋŋ eko baakpe. Yehowa bɔ Israel kɔkɔ akɛ: “Saamɔ ohe ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ akpe.” (Amos 4:12) Amɛkɛ Nyɔŋmɔ kpe kɛtsɔ ekojomɔ mlifu ni ba amɛnɔ beni Ashur asraafoi lɛ ye amɛnɔ kunim lɛ nɔ. Ŋmɛnɛ, nɛkɛ jeŋ ni leee Nyɔŋmɔ nɛɛ kɛ ‘Nyɔŋmɔ baakpe’ yɛ Harmagedon. (Kpojiemɔ 16:14, 16) Shi kɛlɛ, yɛ be mli ni Yehowa kãa he eŋmɛɔ etsui shi nɛɛ, wɔwoɔ mɛi babaoo ni wɔnine baanyɛ ashɛ amɛnɔ lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛtaoa Yehowa sɛɛgbɛ, ni nyɛyi aaaná wala!”—Amos 5:6.

Ní Wɔɔdamɔ Shitee-Kɛwoo Naa Tamɔ Amos Fee Lɛ

15-17. (a) Namɔ ji Amazia, ni te efee enii yɛ saji ni Amos jaje lɛ ahe eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ naafolɔmɔi Amazia kɛba Amos nɔ?

15 Jeee sane ni wɔshiɛɔ lɛ mli pɛ wɔbaanyɛ wɔkase Amos yɛ, shi moŋ yɛ bɔ ni wɔshiɛɔ wɔhaa lɛ hu mli. Ama anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi yɛ yitso 7 lɛ mli, he ni agbaa wɔ osɔfo ko ni atsĩ etã yɛ wɔnikasemɔ lɛ shishijee mli lɛ he sane yɛ lɛ. Lɛ ji “Amazia, Betel osɔfo lɛ.” (Amos 7:10) Betel maŋtiase lɛ ji he titri ni Israel hemɔkɛyeli kwalɔi atsinabi jamɔ lɛ hi. No hewɔ lɛ, Amazia ji osɔfo kɛha Maŋ jamɔ lɛ. Te efee enii yɛ Amos sanejajemɔi ni ekãa yɔɔ mli lɛ he eha tɛŋŋ?

16 Amazia kɛɛ Amos akɛ: “Ninalɔ, joo foi ni oya Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ, ni oyaye aboloo yɛ jɛi, ni ogba yɛ jɛi! Shi Betel nɛɛ, kaakã he ogba yɛ biɛ dɔŋŋ; ejaakɛ maŋtsɛ lɛ hekrɔŋkrɔŋ ni, ni asaŋ maŋtsɛwe ni.” (Amos 7:12, 13) Nɔ ni Amazia taoɔ atsɔɔ ji akɛ: ‘Yaa shia! Wɔyɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔjamɔ.’ Ebɔ mɔdɛŋ hu koni eha nɔyeli lɛ atsĩ Amos nitsumɔ lɛ naa, ekɛɛ Maŋtsɛ Yerobeam II lɛ akɛ: “Amos etee oyi nɔ apam yɛ Israel we lɛ teŋ; shikpɔŋ lɛ nyɛŋ ewiemɔi lɛ fɛɛ naa adamɔ.” (Amos 7:10) Hɛɛ, Amazia folɔ Amos naa akɛ eji maŋjwalɔ! Ekɛɛ maŋtsɛ lɛ akɛ: “Shi bɔ ni Amos kɛɛ nɛ: Yerobeam aaagbo yɛ klante naa, ni Israel lɛ, nom kɛ̃ aaaŋɔ lɛ kɛaajɛ eshikpɔŋ lɛ nɔ kɛaatee!”—Amos 7:11.

17 Amazia kɛ amale wiemɔi etɛ tsu nii yɛ wiemɔi nɛɛ amli. Ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni Amos kɛɛ nɛ.” Shi kɛlɛ, Amos ekɛɛɛ kɔkɔɔkɔ akɛ lɛ ji gbalɛi nɛɛ ajɛɛhe. Yɛ no najiaŋ moŋ lɛ, be fɛɛ be lɛ ekɛɔ akɛ: “Bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ.” (Amos 1:3) Efolɔ Amos naa hu akɛ ekɛɛ akɛ: “Klante naa Yerobeam baagbo yɛ.” Shi kɛlɛ, taakɛ aŋma yɛ Amos 7:9 lɛ, Amos gba efɔ̃ shi akɛ: “[Mi Yehowa] mate shi mawo Yerobeam we lɛ kɛ klante!” Nyɔŋmɔ gba amanehulu ni baaba Yerobeam “we,” ni ji eseshibii lɛ anɔ lɛ efɔ̃ shi. Kɛfata he lɛ, Amazia folɔ Amos naa akɛ ekɛɛ akɛ: ‘Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Israel baaya nomŋɔɔ mli kɛ̃.’ Shi Amos hu gba efɔ̃ shi akɛ Israelnyo fɛɛ Israelnyo ni baaku esɛɛ kɛba Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, jɔɔmɔ baafee enɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, Amazia egbaaa anɔkwalei fɛɛ ni yɔɔ sane lɛ mli bɔni afee ni eha nɔyeli lɛ atsĩ Amos shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa.

18. Mɛni je amɛhe yɛ gbɛ̀i ni Amazia kɛtsu nii lɛ kɛ gbɛ̀i ni osɔfoi kɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ he?

18 Ani okadi bɔ ni nibii je amɛhe ha yɛ gbɛ̀i ni Amazia tsɔ nɔ etsu saji ahe nii kɛ bɔ ni mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ Yehowa webii lɛ feɔ amɛnii lɛ mli? Taakɛ bɔ ni Amazia bɔ mɔdɛŋ ni eha Amos akpa shiɛmɔ lɛ, nakai nɔŋŋ osɔfoi, mɛi ni yɔɔ gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ, kɛ blematsɛmɛi ni yɔɔ wɔbei nɛɛ amli lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsĩ Yehowa webii lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa. Amazia folɔ Amos naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ eji maŋjwalɔ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, osɔfoi komɛi folɔɔ Yehowa Odasefoi anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ amɛkɛ maŋ lɛ shweshweeshwe shihilɛ miiwo oshara mli. Ni taakɛ bɔ pɛ ni Amazia tee maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ koni ekɛte shi ewo Amos lɛ, nakai nɔŋŋ osɔfoi lɛ yaa maŋkwralɔi ni amɛkɛ amɛ efee ekome lɛ aŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ koni akɛwa Yehowa Odasefoi ayi.

Shitee-kɛ-Wolɔi Nyɛŋ Amɛtsĩ Wɔshiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Naa

19, 20. Te Amos fee enii yɛ shitee-kɛwoo ni Amazia kɛba enɔ lɛ he eha tɛŋŋ?

19 Te Amos fee enii yɛ Amazia shitee-kɛwoo lɛ he eha tɛŋŋ? Klɛŋklɛŋ lɛ, Amos bi osɔfo lɛ akɛ: “Ani okɛɛ akɛ: Kaagba oshi Israel lo?” Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ tee nɔ ejaje wiemɔi nɔŋŋ ni Amazia sumɔɔɔ ni enu lɛ ní shishashaomɔ ko kwraa bɛ mli. (Amos 7:16, 17) Amos sheee gbeyei. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ enɛ ji kɛha wɔ nɛkɛ! Yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ jajemɔ gbɛfaŋ lɛ, wɔgboŋ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ toi, yɛ shikpɔji po ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Amaziabii lɛ woɔ hewalɛ ni akɛ yiwaa ni naa wa aba wɔnɔ lɛ anɔ po. Taakɛ Amos ji lɛ, wɔyaa nɔ wɔjajeɔ akɛ: “Bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ.” Ni shitee-kɛ-wolɔi nyɛŋ amɛtsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ ‘Yehowa nine’ kɛwɔ yɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 11:19-21.

20 Kulɛ esa akɛ Amazia ale akɛ eyeŋ omanye yɛ hegbeyeiwoo ni ekɛbaa lɛ mli. Amos etsɔ hiɛ etsɔɔ nɔ hewɔ ni mɔ ko mɔ ko bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni baanyɛ atsĩ enaa akɛ ekawie lɛ—ni no ji oti ni ji etɛ ni wɔbaasusu he lɛ. Taakɛ Amos 3:3-8 lɛ tsɔɔ lɛ, Amos kɛ sanebimɔi kɛ nɔkwɛmɔnii srɔtoi tsu nii ni ekɛtsɔɔ akɛ, nɔ ko kɛ nɔ ko baa. Kɛkɛ ni ekɛto nii ahe akɛ: “Jata miihuu, namɔ sheŋ gbeyei? Nuŋtsɔ Yehowa miiwie, namɔ egbaŋ?” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Amos miikɛɛ etoibolɔi lɛ akɛ: ‘Taakɛ onyɛŋ ota shi ni osheee gbeyei kɛ́ onu akɛ jata ko miihuu lɛ, nakai nɔŋŋ mi hu minyɛŋ mata shi ni mijajeee Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ejaakɛ minu Yehowa fãmɔ akɛ mifee nakai.’ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, loo gbeyeishemɔ ákɛ afeŋ nɔ ko ni esaŋ Yehowa hiɛ lɛ kanya Amos ni ewie kɛ ekãa.

21. Te wɔfeɔ wɔnii yɛ famɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ he wɔhaa tɛŋŋ?

21 Wɔ hu wɔnuɔ ni Yehowa miifã ni wɔshiɛ. Te wɔfeɔ wɔnii yɛ he wɔhaa tɛŋŋ? Kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔjajeɔ E-wiemɔi lɛ wɔtsɔɔ kɛ ekãa taakɛ Amos, kɛ Yesu mra be mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ fee lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:23-31) Yiwaa ni shitee-kɛ-wolɔi teeɔ lɛ shi loo shikpilikpiifeemɔ su ni mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhaa lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ nyɛŋ atsĩ wɔnaa ni wɔkpa shiɛmɔ. Ekãa ni tamɔ Amos nɔ lɛ ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ kanyaa amɛ ni amɛyaa nɔ amɛshiɛɔ ni amɛsheee gbeyei. Eji sɔ̃ ni kã wɔnɔ akɛ wɔbɔ gbɔmɛi kɔkɔ yɛ Yehowa kojomɔ ni baa lɛ he. Te nakai kojomɔ lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ? Abaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ shihilɛi amli Amos tsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ lɛ he nii yɛ?

• Taakɛ Amos fee lɛ, mɛni esa akɛ wɔ hu wɔshiɛ?

• Mɛɛ su esa akɛ wɔkɛtsu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii?

• Mɛni hewɔ shitee-kɛ-wolɔi nyɛɛɛ amɛtsĩ odaseyeli nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ naa lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Nyɔŋmɔ hala Amos, ni sáa sikamore tsei ahe lɛ koni etsu E–nitsumɔ lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 13]

Ani okɛ ekãa miijaje Yehowa shɛɛ sane lɛ taakɛ Amos fee lɛ?