Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Baakojo Mɛi Fɔji Lɛ

Yehowa Baakojo Mɛi Fɔji Lɛ

Yehowa Baakojo Mɛi Fɔji Lɛ

“Saamɔ ohe ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ akpe.”—AMOS 4:12.

1, 2. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ efɔŋfeemɔ baaba naagbee lɛ?

ANI be ko baashɛ ni Yehowa kɛ efɔŋfeemɔ kɛ nɔnaa baaba naagbee yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ? Sanebimɔ nɛɛ bafee nɔ ni he hiaa waa diɛŋtsɛ yɛ afii ohai 21 lɛ shishijee mli fe be fɛɛ ni eho. Etamɔ nɔ ni he fɛɛ he ni wɔɔtsɔ lɛ, wɔnaa odaseyelii ni tsɔɔ bɔ ni adesa yitsoŋ wa yɛ enyɛmi adesa nɔ lɛ faŋŋ. Kwɛ bɔ ni wɔshweɔ jeŋ ko ni basabasafeemɔ, yiwalɛ tutuamɔi, kɛ jeŋba ni ekpɔtɔ bɛ mli lɛ wɔhaa!

2 Miishɛɛ sane ji akɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ Yehowa kɛ efɔŋfeemɔ baaba naagbee. Sui ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ haa wɔnáa nɔmimaa akɛ ebaafee nii kɛshi mɛi fɔji. Yehowa ja ni eyeɔ jalɛsane. E-Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ yɛ Lala 33:5 lɛ akɛ: “Esumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli.” Lala kroko ko hu kɛɔ akɛ: “Mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ lɛ, esusuma nyɛ̃ɔ lɛ.” (Lala 11:5) Hɛɛ, Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ hewalɛ fe fɛɛ ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔi kɛ jalɛsaneyeli lɛ eŋmɛŋ gbɛ koni nibii ni enyɛ̃ɔ lɛ akã he aya nɔ daa.

3. Mɛni abaama nɔ mi yɛ Amos gbalɛ ni wɔbaasusu he lolo lɛ mli?

3 Susumɔ yiŋtoo kroko hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baajie efɔŋfeemɔ kɛya lɛ he okwɛ. Nibii ni aŋmala ashwie shi ni tsɔɔ bɔ ni ekɛ mɛi ye ha yɛ be ni eho lɛ mli lɛ maa enɛ nɔ mi. Anaa nɔkwɛmɔnii ni sa jogbaŋŋ ni kɔɔ bɔ ni Yehowa kɛ mɛi fɔji yeɔ ehaa yɛ be kɛ bei amli lɛ yɛ Biblia mli wolo ni ji Amos lɛ mli. Amos gbalɛ lɛ ni wɔbaasusu he lolo lɛ baama nibii etɛ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kojomɔi ahe lɛ anɔ mi. Klɛŋklɛŋ lɛ, Nyɔŋmɔ kojomɔi ja be fɛɛ be. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, anyɛɛɛ ajo naa foi. Ni nɔ ni ji etɛ lɛ, ekɛbaa mɛi ni sa hiɛkpatamɔ lɛ pɛ anɔ, ejaakɛ Yehowa kɛ hiɛkpatamɔ baa mɛi fɔji anɔ shi enaa aŋkroaŋkroi ni shwaa amɛhe kɛ mɛi ni feɔ jalɛ nii lɛ mɔbɔ.—Romabii 9:17-26.

Nyɔŋmɔ Kojomɔi Ja Be Fɛɛ Be

4. Nɛgbɛ Yehowa tsu Amos, ni yɛ mɛɛ yiŋtoo hewɔ?

4 Yɛ Amos gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ Israel maŋ lɛ mli egbala kɛtsɔmɔ maŋtsɛyelii enyɔ momo. Ekome ji Yuda akutsei enyɔ maŋtsɛyeli ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ. Ni ekroko lɛ ji Israel kooyigbɛ akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ. Yehowa kɛ nitsumɔ wo Amos dɛŋ koni esɔmɔ akɛ gbalɔ, ni etsu lɛ kɛjɛ emaŋ ni ji Yuda kɛtee Israel. Nyɔŋmɔ kɛ Amos baatsu nii ní ekɛjaje ekojomɔ lɛ etsɔɔ yɛ jɛmɛ.

5. Mɛɛ maji Amos gba eshi klɛŋklɛŋ, ni mɛɛ yiŋtoo kome hewɔ amɛsa Nyɔŋmɔ fɔbuu kojomɔ lɛ?

5 Amos ejeee enitsumɔ lɛ shishi kɛ Yehowa kojomɔi lɛ jajemɔ kɛ kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ nɔshwiemɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eje shishi kɛ Nyɔŋmɔ fɔbuu kojomɔ ni ekɛbaa maji ekpaa ni bɛŋkɛ Israel lɛ anɔ lɛ jajemɔ. Maji nɛɛ ji Aram, Filistea, Tiro, Edom, Amon, kɛ Moab. Shi ani esa kwraa ákɛ Nyɔŋmɔ kɛ fɔbuu kojomɔ baa nakai maji lɛ anɔ? Hɛɛ, esa! Yiŋtoo kome ji akɛ, amɛji maji komɛi ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaate shi amɛwo Yehowa webii lɛ.

6. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kɛ amanehulu baa Aram, Filistia, kɛ Tiro nɔ lɛ?

6 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa kpoo Arambii lɛ yɛ ‘dade nigbɛlɛmɔ nii ni amɛkɛgbɛlɛ Gilead lɛ hewɔ.’ (Amos 1:3) Arambii lɛ shɔ̃ shikpɔŋ ko—ni ji Israel kpokpaa ni kã Yordan Faa lɛ anaigbɛ lɛ—kɛjɛ Gileadbii lɛ adɛŋ ni amɛkɛ pilamɔi ni naa wa ba Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ yɛ jɛmɛ. Ni yɛ Filistia kɛ Tiro gbɛfaŋ hu? Filistibii lɛ yeɔ fɔ́ akɛni amɛŋɔ Israelbii abobalɔi loo nomii lɛ ni amɛhɔ̃ɔ amɛ amɛha Edombii lɛ hewɔ, ni Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi yaje Tirobii ni heɔ nyɔji lɛ adɛŋ. (Amos 1:6, 9) Kwɛ sane—Nyɔŋmɔ webii ní ahɔ̃ɔ amɛ awo nyɔŋyeli mli! Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yehowa kɛ amanehulu aaaba Aram, Filistia, kɛ Tiro nɔ.

7. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ Edom, Amon, Moab, kɛ Israelbii lɛ teŋ, shi te amɛkɛ Israel ye ha tɛŋŋ?

7 Tsakpaa ko yɛ Edom, Amon, kɛ Moab teŋ kɛ agbɛnɛ amɛkɛ Israel teŋ. Maji etɛ lɛ fɛɛ ji Israelbii lɛ awekumɛi. Edombii lɛ ji Abraham seshibii ni jɛ Yakob nyɛmi nuu Esau ni afɔ́ ekɛ lɛ haaji lɛ mli. No hewɔ lɛ, yɛ shishinumɔ nɛɛ naa lɛ amɛji Israelbii lɛ anyɛmimɛi. Amonbii lɛ kɛ Moabbii lɛ ji Abraham wɔfase Lot seshibii. Shi, ani Edom, Amon, kɛ Moab kɛ amɛnyɛmimɛi Israelbii lɛ ye akɛ nyɛmimɛi? Dabi kwraa! Edom kɛ klante tiu “enyɛmi lɛ” kɛ mlifu ni naa wa, ni Amonbii lɛ kɛ Israelbii nomii lɛ ye yɛ yiwalɛ gbɛ nɔ. (Amos 1:11, 13) Eyɛ mli akɛ Amos etsĩii tã tɛ̃ɛ akɛ Moab kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ moŋ, shi yinɔsane ni kɔɔ Moabbii lɛ ahe lɛ tsɔɔ akɛ amɛte shi amɛwo Israel shii abɔ. Toigbalamɔ ni akɛbaaba nakai maji etɛ ni jɛ wekutɔkpãa kome mli lɛ anɔ lɛ baafee nɔ ni naa wa waa. Yehowa baakpata amɛhiɛ tamɔ la kpataa nibii ahiɛ lɛ.

Anyɛŋ Ajo Nyɔŋmɔ Kojomɔ Naa Foi

8. Mɛni hewɔ anyɛɛɛ ajo kojomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛba maji ekpaa ni bɛŋkɛ Israel lɛ anɔ lɛ naa foi lɛ?

8 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ maji ekpaa ni awie amɛhe kɛtsɔ hiɛ yɛ Amos gbalɛ lɛ mli lɛ sa Nyɔŋmɔ fɔbuu kojomɔ. Kɛfata he lɛ, gbɛ ko bɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛjo naa foi. Yehowa wie shii ekpaa yɛ Amos yitso 1, kuku 3 kɛyashi yitso 2, kuku 1 lɛ akɛ: “Mitsakeŋ miyiŋtoo lɛ.” Etsu ewiemɔ lɛ he nii, ni ekɛ kojomɔ ba nakai maji lɛ anɔ. Yinɔsaji ni aŋmala ashwie shi lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ naagbee lɛ nakai maji lɛ fɛɛ kɛ amanehulu kpe. Hɛɛ, kɛ hooo kwraa lɛ amɛteŋ ejwɛ—Filistea, Moab, Amon, kɛ Edom—laaje kɛjɛ shihilɛ mli!

9. Mɛni sa Yuda maŋbii lɛ, ni mɛni hewɔ?

9 Agbɛnɛ Amos gbalɛ lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee maŋ ni ji kpawo—ni ji Yuda, he ni afɔ́ lɛ yɛ lɛ nɔ. Eeenyɛ eba akɛ Amos toibolɔi ni yɔɔ kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ anaa kpɛ amɛhe akɛ amɛaanu ni eejaje kojomɔ eeshwie Yuda maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ ákɛ akɛ fɔbuu kojomɔ aaaba Yuda maŋbii lɛ anɔ lɛ? Amos 2:4 lɛ kɛɔ akɛ: “Ejaakɛ amɛkwa Yehowa mla lɛ.” Yehowa ekuuu ehiɛ eshwieee gbɛ ni amɛje amɛku e-Mla lɛ mli lɛ nɔ. Taakɛ Amos 2:5 lɛ tsɔɔ lɛ, egba akɛ: “Mamã Yuda naa la, ni eeeshã Yerusalem mɔji fɛfɛji lɛ.”

10. Mɛni hewɔ Yuda nyɛɛɛ ajo amanehulu ni akɛba enɔ lɛ naa foi lɛ?

10 Yudabii ni yeee anɔkwa lɛ nyɛŋ ajo amanehulu ni baa amɛnɔ lɛ naa foi. Yehowa kɛɛ nɔ ni ji shii kpawo nɔ akɛ: “Mitsakeŋ miyiŋtoo lɛ.” (Amos 2:4) Akɛ Yuda maŋ lɛ toigbalamɔ ni agba afɔ̃ shi lɛ ba enɔ beni Babilonbii lɛ batutua lɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. Shikome ekoŋŋ lɛ wɔnaa akɛ, mɛi fɔji nyɛŋ ajo Nyɔŋmɔ kojomɔ naa foi.

11-13. Mɛɛ maŋ titri Amos gba eshi, ni mɛɛ nɔnyɛɛi nɛkɛ tee nɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli?

11 Etsɛko tsɔ ni gbalɔ Amos jaje Yehowa kojomɔ eshwie maji kpawo anɔ. Kɛlɛ, eji lakamɔ yɛ amɛteŋ mɛi ni susu akɛ egbe egbalɛ lɛ naa lɛ agbɛfaŋ! Amos egbeko naa kwraa! Afã Amos koni ejaje kojomɔ shɛɛ sane ni naa wa eshwie Israel kooyigbɛ akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Ni esa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ fɔbuu kojomɔ aba Israel nɔ ejaakɛ bɔ ni maŋ lɛ ekpɔtɔ eha yɛ jeŋba kɛ jamɔŋ gbɛfaŋ lɛ naa wa waa.

12 Amos gbalɛ lɛ kpá nifeemɔ ko ni he shi yɛ Israel maŋtsɛyeli lɛ mli, ni ji nɔnyɛɛi ni akɛba mɛi anɔ lɛ he mama. Wɔkaneɔ enɛ he nii yɛ Amos 2:6, 7 lɛ akɛ: “Bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ: Israel mlatɔmɔi etɛ kɛ ejwɛ lɛ hewɔ lɛ mitsakeŋ miyiŋtoo lɛ; ejaakɛ amɛhɔ̃ɔ jalɔ amɛhe jwiɛtɛi, kɛ ohiafo hu, amɛhe tokota: mɛi ní shweɔ sũ ní yɔɔ mɛi ní efi amɛ lɛ ayiteaŋ, ní amɛkɔ̃dɔ̃ɔ amanehulunalɔi agbɛ.”

13 Ahɔ̃ɔ jalɔi ‘kɛheɔ jwiɛtɛi,’ ni tsɔɔ akɛ, ekolɛ beni kojolɔi ehe jwiɛtɛi akɛ nyɔɔŋ nii sɛɛ lɛ amɛbuɔ mɛi ni efeko nɔ ko lɛ fɔ́. Mɛi ni ahiɛ amɛ nyɔmɔ lɛ hɔ̃ɔ ohiafoi lɛ amɛwoɔ nyɔŋyeli mli yɛ “tokota” jara naa, ekolɛ yɛ nyɔmɔ fioo ko ni amɛhiɛ amɛ lɛ hewɔ. Mɛi ni enaaa mɔ mɔbɔ lɛ “shweɔ” loo amɛhe tswaa shi kɛtaoɔ hegbɛ koni amɛkɛha “mɛi ni efĩ amɛ” lɛ abote shihilɛ ni baa shi kwraa mli aahu akɛ nɛkɛ ohiafoi nɛɛ kɛ mulu shwieɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiteŋ kɛtsɔɔ akɛ amɛyɛ amanehulu, ŋkɔmɔyeli, loo hiɛshishwiemɔ shihilɛ mli. Gbɔmɛi ekpɔtɔ yɛ jeŋba gbɛfaŋ aahu akɛ “amanehulunalɔi” naaa jalɛsaneyeli he hiɛnɔkamɔ ko kwraa.

14. Namɛi akɛye yɛ gbɛ fɔŋ nɔ yɛ Israel akutsei nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ?

14 Kadimɔ mɛi ni akɛ amɛ ye yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ. Amɛji jalɔi, ohiafoi, mɛi ni efi amɛ, kɛ amanehulunalɔi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ. Mla kpaŋmɔ ni Yehowa kɛ Israel fee lɛ biɔ ni ajie musuŋtsɔlɛ kpo atsɔɔ mɛi ni bɛ hebuu ko kɛ mɛi ni ehia amɛ lɛ. Shi kɛlɛ, aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ ni yɔɔ Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli shishi lɛ ashihilɛ tee nɔ efite kwraa.

“Saamɔ Ohe ní Okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ Akpe.”

15, 16. (a) Mɛni hewɔ abɔ Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ: “Saamɔ ohe ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ akpe” lɛ? (b) Amos 9:1, 2 lɛ tsɔɔ akɛ efɔŋfeelɔi nyɛŋ amɛtee amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Mɛni ba Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔ yɛ afi 740 D.Ŋ.B.?

15 Akɛni jeŋba shara kɛ nifɔjianifeemɔi krokomɛi he shi waa yɛ Israel hewɔ lɛ, eja jogbaŋŋ akɛ gbalɔ Amos bɔ atuatselɔi amaŋ lɛ kɔkɔ akɛ: “Saamɔ ohe ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ akpe.” (Amos 4:12) Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ nyɛŋ ajo Nyɔŋmɔ kojomɔ ni baa amɛnɔ lɛ naa foi ejaakɛ Yehowa jaje nɔ ni ji shii kpaanyɔ nɔ akɛ: “Mitsakeŋ miyiŋtoo lɛ.” (Amos 2:6) Nyɔŋmɔ wie yɛ mɛi fɔji ni ekolɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ ni amɛtee amɛhe lɛ ahe akɛ: “Amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ejoŋ foi, ni amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ejeŋ mli. Kɛ́ amɛtsa shi kɛtee gbohiiaje tete lɛ, minine aaaŋɔ amɛ kɛaajɛ jɛi; ni kɛ́ amɛkwɔ kɛtee ŋwɛi tete lɛ, mikɛ amɛ aaakpeleke shi kɛaajɛ jɛi.”—Amos 9:1, 2.

16 Mɛi fɔji nyɛŋ atee amɛhe kɛjɛ kojomɔ ni Yehowa kɛbaaba amɛnɔ lɛ he kɛtsɔ shi ni amɛaatsa kɛaaya “gbohiiaje” lɛ nɔ, ni feɔ ka ni amɛaaka akɛ amɛaatee amɛhe yɛ shikpɔŋ shishi kwraa lɛ he mfoniri lɛ. Ni amɛnyɛŋ amɛjo Nyɔŋmɔ kojomɔ naa foi hu kɛtsɔ ‘ŋwɛi ni amɛaakwɔ kɛaaya’ lɛ nɔ, ni ji mɔdɛŋ ni amɛaabɔ kɛtao abobaahe yɛ gɔji ni nɔ kwɔlɔ anɔ lɛ. Yehowa kɔkɔbɔɔ lɛ mli kã shi faŋŋ: Teemɔhe ko kwraa bɛ yɛ ehiɛ. Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli he shishitoo mlai lɛ biɔ ni akojo kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ yɛ enifɔjianifeemɔi lɛ ahewɔ. Ni nakai be lɛ shɛ kɛ̃. Yɛ afi 740 D.Ŋ.B.—aaafee afii 60 sɛɛ beni Amos ŋma egbalɛ lɛ efɔ̃ shi sɛɛ lɛ—Ashurbii lɛ ye Israel kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kunim.

Nyɔŋmɔ Kojomɔ Baa Mɛi ni Sa Hiɛkpatamɔ lɛ Pɛ Anɔ

17, 18. Mɛni Amos yitso 9 lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ he?

17 Amos gbalɛ lɛ eye ebua wɔ ni wɔna akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ ja be fɛɛ be ni anyɛɛɛ ajo naa foi. Shi Amos wolo lɛ haa wɔnaa hu akɛ Yehowa kojomɔ baa mɛi ni sa hiɛkpatamɔ lɛ pɛ anɔ. Nyɔŋmɔ baanyɛ atao efɔŋfeelɔi kɛjɛ he fɛɛ he ni amɛaatee amɛhe yɛ lɛ. Ebaanyɛ ena mɛi hu ni eshwa amɛhe kɛ jalɔi lɛ—ni ji mɛi ni enaa amɛ mɔbɔ lɛ. Ama enɛ nɔ mi jogbaŋŋ yɛ Amos wolo lɛ naagbee yitso lɛ mli.

18 Amos yitso 9, kuku 8 lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Mikpataŋ Yakob we lɛ hiɛ kwrakwra.” Taakɛ kuku 13 kɛyashi 15 lɛ tsɔɔ lɛ, Yehowa wo shi akɛ ‘ebaakpala ewebii nomii lɛ kɛaaba ekoŋŋ.’ Abaana amɛ mɔbɔ ni amɛbaahi shi shweshweeshwe ni amɛshwere. Yehowa wo shi akɛ: “Hulɔ aaayanina nikpalɔ” lɛ. Susumɔ he okwɛ, nikpamɔ lɛ aaafa aahu akɛ agbeŋ ekomɛi akpamɔ naa ni humɔ kɛ nidumɔ be ni nyiɛ sɛɛ lɛ aaashɛ!

19. Mɛni ba Israel kɛ Yuda shwɛɛnii komɛi anɔ?

19 Abaanyɛ akɛɛ akɛ kojomɔ ni Yehowa kɛba mɛi fɔji anɔ yɛ Yuda kɛ Israel fɛɛ lɛ ba mɛi ni sa hiɛkpatamɔ lɛ pɛ anɔ, ejaakɛ ana mɛi ni shwa amɛhe kɛ ni mɛi ni feɔ jalɛ nii lɛ mɔbɔ. Yɛ amɛsɛɛkuu kɛ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ baa ekoŋŋ lɛ he gbalɛ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Amos yitso 9 lɛ mlibaa mli lɛ, Israel kɛ Yuda shwɛɛnii komɛi ni amɛshwa amɛhe lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli yɛ afi 537 D.Ŋ.B. Beni amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ ni amɛsumɔɔ waa lɛ nɔ lɛ, amɛtswa anɔkwa jamɔ amɛma shi ekoŋŋ. Amɛsaa amɛmamɔ amɛshiai lɛ ni amɛfee weintromii kɛ abɔɔi hu yɛ shweshweeshwe shihilɛ mli.

Yehowa Kɛ Fɔbuu Kojomɔ ni Naa Wa Baaba!

20. Mɛɛ nɔmimaa esa akɛ kojomɔ shɛɛ saji ni Amos jaje ni wɔsusu he lɛ aha wɔná?

20 Esa akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ he shɛɛ saji ni Amos jaje ni wɔsusu he lɛ aha wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa kɛ efɔŋfeemɔ baaba naagbee yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔhe enɛ wɔye lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ efɔŋfeelɔi ye eha yɛ bei ni eho lɛ mli lɛ tsɔɔ bɔ ni ebaafee enii eha yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kojomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛba Israel hemɔkɛyeli kwalɔi amaŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ kɛ nɔmimaa haa akɛ Nyɔŋmɔ baakpata Kristendom, ni ji Babilon Kpeteŋkpele lɛ, jeŋ muu fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ fã titri ni sa shwamɔ waa lɛ hiɛ.—Kpojiemɔ 18:2.

21. Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ fɔbuu kojomɔ baa Kristendom nɔ lɛ?

21 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ kojomɔ baa Kristendom nɔ. Bɔ ni ekpɔtɔ eha yɛ jamɔŋ kɛ jeŋba gbɛfaŋ lɛ yeɔ enɛ he odase faŋŋ. Kojomɔ ni Yehowa kɛbaaba Kristendom—kɛ Satan je lɛ fãi krokomɛi lɛ—anɔ lɛ sa jogbaŋŋ. Anyɛŋ naa foi hu ajo, ejaakɛ kɛ́ be shɛ ni abaatsu kojomɔ lɛ he nii lɛ, wiemɔi ni yɔɔ Amos yitso 9, kuku 1 lɛ baaba mli akɛ: “Amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ejoŋ foi, ni amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ejeŋ mli.” Hɛɛ, Yehowa baatao efɔŋfeelɔi lɛ, ekɔɔɔ he eko he ni ekolɛ amɛbaatee amɛhe yɛ.

22. Mɛɛ saji otii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kojomɔ he aha efee faŋŋ yɛ 2 Tesalonikabii 1:6-8 lɛ?

22 Nyɔŋmɔ kojomɔ ja be fɛɛ be, anyɛɛɛ naa foi ajo, ni ebaa mɛi ni sa hiɛkpatamɔ lɛ pɛ anɔ. Abaanyɛ ana enɛ yɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ amli akɛ: “Eja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ mɛi ni haoɔ nyɛ lɛ eeehao amɛ eto najiaŋ, ni nyɛ mɛi ní ahao nyɛ lɛ, eeeha nyɛkɛ wɔ fɛɛ hejɔɔmɔ, beni aaajie Nuntsɔ Yesu kpo kɛaajɛ ŋwɛi kɛ ehewalɛ bɔfoi lɛ, mɔ ni kɛ lalilɛi aaatɔ owele yɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ anɔ lɛ.” (2 Tesalonikabii 1:6-8) “Eja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” akɛ ekɛ fɔbuu kojomɔ aaato mɛi ni sa nakai lɛ najiaŋ yɛ amanehului ni amɛkɛba emɛi ni efɔ amɛ mu lɛ anɔ lɛ hewɔ. Anyɛŋ ajo nakai kojomɔ lɛ naa foi, ejaakɛ mɛi fɔji yeŋ amɛhe beni ‘Yesu kɛ ehewalɛ bɔfoi lɛ aaaje kpo yɛ la mli’ lɛ. Kojomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaa lɛ hu baakpata mɛi ni sa hiɛkpatamɔ lɛ pɛ ahiɛ ejaakɛ Yesu baatɔ owele “yɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ anɔ.” Ni kojomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaa lɛ baaha mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei ni naa amanehulu lɛ ahe ajɔ amɛ.

Hiɛnɔkamɔ Kɛha Mɛi ni Ja Lɛ

23. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ kɛ miishɛjemɔ abaanyɛ aná kɛjɛ Amos wolo lɛ mli?

23 Amos gbalɛ lɛ hiɛ hiɛnɔkamɔ kɛ miishɛjemɔ ni nɔ bɛ he shɛɛ saji kɛha aŋkroaŋkroi ni feɔ jalɛ nii lɛ. Taakɛ agba afɔ̃ shi yɛ Amos wolo lɛ mli lɛ, Yehowa kpataaa ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ ahiɛ kwraa kɛjɛɛɛ shihilɛ mli. Yɛ naagbee lɛ, ebua Israel kɛ Yuda nomii lɛ anaa, ni ekɛ amɛku sɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ ni eha amɛhi shi shweshweeshwe ni amɛshwere babaoo. Mɛni enɛ tsɔɔ kɛha wɔbe nɛɛ? Ehaa wɔnáa nɔmimaa akɛ beni Yehowa baatsu kojomɔ he nii lɛ, ebaatao mɛi fɔji lɛ asɛɛgbɛ yɛ he fɛɛ he ni amɛaatee amɛhe yɛ, ni ebaatao aŋkroaŋkroi ni ebuɔ amɛ akɛ mɛi ni sa emɔbɔnalɛ lɛ ní ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

24. Ajɔɔ Yehowa tsuji ni yɔɔ yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

24 Beni wɔmɛɔ be ni Yehowa kɛ kojomɔ baaba mɛi fɔji lɛ anɔ lɛ, mɛɛ niiashikpamɔi wɔnáa mli ŋɔɔmɔ akɛ enɔkwa tsuji? Hɛɛ, Yehowa eha wɔmiishwere babaoo yɛ mumɔŋ! Wɔnáa jamɔ gbɛjianɔtoo ko ni apasa kɛ lakamɔi ni jɛ Kristendom apasa tsɔɔmɔi amli kɛba lɛ bɛ mli lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Yehowa ejɔɔ wɔ kɛ mumɔŋ niyenii babaoo hu. Shi kɛlɛ, kaimɔ akɛ, gbɛnaa nii kpele diɛŋtsɛ fata Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi kpakpai lɛ ahe. Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔbaabɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ yɛ kojomɔ ni baa lɛ he. Wɔmiisumɔ ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛtao mɛi ni “ajie ato naanɔ wala lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Hɛɛ, wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua mɛi babaoo bɔ ni wɔɔnyɛ bɔni afee ni amɛkɛ wɔ abaná mumɔŋ shweremɔ ni wɔnáa amrɔ nɛɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Ni wɔmiisumɔ ni amɛje kojomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba mɛi fɔji anɔ ni ebɛŋkɛ lɛ mli shweshweeshwe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, dani wɔɔná nɛkɛ jɔɔmɔi nɛɛ amli gbɛfaŋnɔ lɛ, esa akɛ wɔná tsui ni ja. Ama enɛ hu nɔ mi yɛ Amos gbalɛ lɛ mli, taakɛ wɔbaana yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Amos gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa fɔbuu kojomɔi lɛ ja be fɛɛ be yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ odaseyeli Amos kɛha ni tsɔɔ akɛ anyɛŋ ajo Nyɔŋmɔ kojomɔ naa foi?

• Amos wolo lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ baa mɛi ni sa hiɛkpatamɔ lɛ pɛ anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Israel maŋtsɛyeli lɛ yeee ehe kɛjɛɛɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Israel kɛ Yuda shwɛɛnii komɛi ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli yɛ afi 537 D.Ŋ.B.