Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bá Ojeŋ Yɛ Emuuyeli Mli

Bá Ojeŋ Yɛ Emuuyeli Mli

Bá Ojeŋ Yɛ Emuuyeli Mli

“Shi mi lɛ, emuuyeli mli maba mijeŋ yɛ.”—Lala 26:11.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ emuuyeli mli ni adesai aaahiɛ lɛ ji sane ni kɔɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ he lɛ fã ni he hiaa lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ bɔɔ nii ni yɔɔ nilee lɛ aaatsɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛfiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ?

BENI Satan tse atua yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ, etée jeŋ muu fɛɛ sane ni kɔɔ hegbɛ ní Nyɔŋmɔ yɔɔ akɛ eyeɔ E-bɔɔ nii lɛ fɛɛ anɔ lɛ he lɛ shi. Sɛɛ mli lɛ, etswa mpoa akɛ sɛɛ ni adesai náa lɛ pɛ hewɔ amɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ. (Hiob 1:9-11; 2:4) No hewɔ lɛ, emuuyeli mli ni adesa aaahiɛ lɛ ebatsɔ sane ni kɔɔ Yehowa jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ he lɛ fã ni he hiaa.

2 Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ damɔɔɔ emuuyeli ni ebɔɔ nii lɛ aaahiɛ mli lɛ nɔ moŋ, shi adesai kɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii lɛ baanyɛ atsɔɔ amɛshidaamɔ yɛ sane nɛɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ halamɔ ni amɛaahala akɛ amɛbaaba amɛjeŋ yɛ emuuyeli mli aloo amɛfeŋ nakai lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, abaanyɛ adamɔ emuuyeli mli ni mɔ ko aaahiɛ lɛ nɔ akojo lɛ.

3. (a) Mɛni ji nɔ ni Hiob kɛ David sumɔɔ ni Yehowa aka ekwɛ ni ekojo? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ emuuyeli mli hiɛmɔ he teɔ shi?

3 Hiob kɛ nɔmimaa wie akɛ: “[Yehowa] aŋmɛ mi yɛ jalɛ nsɛni mli, ní ena akɛ kpa ko bɛ mihe!” (Hiob 31:6) Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ bi ni Yehowa aka emuuyeli mli ni ehiɛ lɛ ekwɛ, be ni esɔle akɛ: “Yehowa, kojomɔ mi, ejaakɛ emuuyeli mli mibaa mijeŋ yɛ, ni mikɛ mihiɛ fɔɔ Yehowa nɔ, mishaneŋ.” (Lala 26:1) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔ hu wɔɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli! Shi mɛni ji emuuyeli mli hiɛmɔ, ni ákɛ mɔ ko aaaba ejeŋ yɛ emuuyeli mli lɛ tsɔɔ mɛni? Mɛni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli?

‘Emuuyeli Mli Miba Mijeŋ Yɛ’

4. Mɛni ji emuuyeli mli hiɛmɔ?

4 Emuuyeli mli hiɛmɔ tsɔɔ anɔkwayeli, jalɛ nii ni aaafee, ni ahi kɛwula shi, kɛ ni kpa ko akahi he. Shi kɛlɛ, emuuyeli mli hiɛmɔ tsɔɔ babaoo fe jalɛ nifeemɔ. Eji jeŋba kpakpa loo tsui muu fɛɛ ni atuɔ kɛhaa Nyɔŋmɔ. Satan bi yiŋtoo ni yɔɔ Hiob nifeemɔi asɛɛ lɛ he sane beni ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Shi agbɛnɛ kpã onine mli, ní ota eheloo kɛ ewu he, akɛ ekwaŋo yɛ ohiɛ lo!” (Hiob 2:5) Kɛfata nifeemɔ ni ja he lɛ, emuuyeli mli hiɛmɔ biɔ ni aná tsui kpakpa ni kanyaa mɔ.

5. Mɛni tsɔɔ akɛ emuuyeli mli ni wɔɔhiɛ lɛ biii ni wɔye emuu lɛ?

5 Shi kɛlɛ, emuuyeli ni aaahiɛ mli lɛ biii ni aye emuu. Maŋtsɛ David ji nuu ni yeee emuu, ni efee eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli babaoo yɛ eshihilɛ mli. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ nuu ni nyiɛ ‘yɛ tsui ni eye emuu mli.’ (1 Maŋtsɛmɛi 9:4) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ David sumɔɔ Yehowa. Etuu etsui eha Nyɔŋmɔ. Ejɛ esuɔmɔ mli ekpɛlɛ etɔmɔi anɔ, ekpɛlɛ kãmɔ nɔ, ni ejaje egbɛ̀i. Yɛ anɔkwale mli lɛ, tsui muu fɛɛ mli ni David jɛ etuu ehe eha, kɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa e-Nyɔŋmɔ lɛ ha emuuyeli mli ni ehiɛ lɛ je kpo faŋŋ.—5 Mose 6:5, 6.

6, 7. Mɛni jeŋ ni aaaba yɛ emuuyeli mli lɛ biɔ?

6 Emuuyeli mli hiɛmɔ kɔɔɔ adesai anifeemɔ pɔtɛɛ ko, tamɔ jamɔ mli hetuu kɛhamɔ pɛ he. Ekɔɔ wɔshihilɛ gbɛ̀i fɛɛ he. David ‘ba ejeŋ’ yɛ emuuyeli mli. The New Interpreter’s Bible lɛ wie akɛ: “Feemɔ wiemɔ ‘ba jeŋ’ lɛ tsɔɔ ‘shihilɛ gbɛ’ loo ‘bɔ ni ahiɔ shi ahaa.’” Be mli ni lalatsɛ lɛ wieɔ ‘mɛi ni eye emuu yɛ amɛgbɛ nɔ lɛ’ ahe lɛ, elá akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni yeɔ [Nyɔŋmɔ] edasei lɛ anɔ, ni amɛkɛ amɛtsui muu fɛɛ taoɔ esɛɛgbɛ lɛ, asaŋ amɛfeee nɔ ni ejaaa, shi egbɛ̀i lɛ anɔ amɛnyiɛɔ.” (Lala 119:1-3) Emuuyeli mli hiɛmɔ biɔ ni mɔ aya nɔ etao ni efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii daa ni enyiɛ egbɛ̀i lɛ anɔ.

7 Ni aaaba jeŋ yɛ emuuyeli mli lɛ biɔ ni akɛ anɔkwayeli atuu he aha Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli. Kɛ́ wɔto wɔtsui shi yɛ kaai amli, wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ, loo wɔte shi wɔshi kaai ni jɛɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli kɛbaa lɛ, ehaa wɔ emuuyeli mli hiɛmɔ lɛ jeɔ kpo faŋŋ. ‘Wɔhaa Yehowa tsui nyɔɔ emli,’ ejaakɛ wɔhaa enáa hetoo ehaa mɔ ni bɔɔ lɛ ahora lɛ. (Abɛi 27:11) Belɛ, wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ taakɛ Hiob fee lɛ akɛ: “Mibemyeli [“emuuyeli,” NW] lɛ miŋmɛŋ he kɛyashi beyinɔ ní magbo.” (Hiob 27:5) Lala 26 lɛ tsɔɔ nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli.

“Tsuumɔ Misabai kɛ Mitsui He”

8. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ David faikpamɔ akɛ Yehowa atao esabai kɛ etsui mli ekwɛ lɛ mli?

8 David sɔle akɛ: “Yehowa, taomɔ mimli ni oka mi okwɛ; tsuumɔ misabai kɛ mitsui he!” (Lala 26:2) Sabai lɛ yɛ adesa gbɔmɔtso lɛ mligbɛ tɔ̃ɔ. Akɛ sabai lɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ kɛha mɔ mligbɛ susumɔi kɛ henumɔi. Ni mfonirifeemɔŋ tsui lɛ ji bɔ ni mɔ ko ji kwraa yɛ mligbɛ—nɔ ni kanyaa lɛ, ehenumɔi, kɛ eniiahesusumɔ. Be ni David bi ni Yehowa atao emli lɛ, esɔle koni Yehowa atao ní epɛi emligbɛ susumɔi kɛ ehenumɔi amli fitsofitso.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ etsuuɔ wɔ mfonirifeemɔŋ sabai kɛ tsui lɛ he?

9 David kpa fai akɛ atsuu esabai kɛ etsui he. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsuuɔ wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ he yɛ? David lá akɛ: “Majie Yehowa mɔ ni womi ŋaa lɛ yi; misabai tete wieɔ tsɔɔmi nyɔɔŋ.” (Lala 16:7) Mɛni no tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ bote David mligbɛ tɔ̃ɔ ni eka jɛmɛ, ni ejajeɔ emligbɛ susumɔi kɛ henumɔi. Ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ baanyɛ ajaje wɔ hu wɔsusumɔi kɛ henumɔi kɛ́ wɔkɛ hiɛsɔɔ jwɛŋ ŋaawoo ni wɔnine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, enajiaŋdamɔlɔi lɛ, kɛ esafo lɛ ŋɔɔ lɛ nɔ, ní wɔŋmɛ gbɛ ni ehi shi yɛ wɔmligbɛ tɔ̃ɔ lɛ. Sɔlemɔ ni wɔɔsɔle daa wɔha Yehowa ni etsuu wɔhe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baaye ebua wɔ ni wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli.

“Omlihilɛ lɛ Yɛ Mihiɛ”

10. Mɛni ye kɛbua David ni enyiɛ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ mli?

10 David tsa nɔ akɛ: “Omlihilɛ lɛ yɛ mihiɛ, ni minyiɛ onɔkwale lɛ mli hu.” (Lala 26:3) David le Nyɔŋmɔ nifeemɔi ni mlihilɛ yɔɔ mli lɛ, ni ekɛ hiɛsɔɔ jwɛŋ amɛnɔ. Elá akɛ: “Jiemɔ Yehowa yi, misusuma, ni ohiɛ akakpa enijujifeemɔi lɛ fiaa nɔ!” Be ni David kai Nyɔŋmɔ ‘nijujifeemɔi’ lɛ ekome lɛ, etsa nɔ akɛ: “Yehowa yeɔ jalɛsane ni ekojoɔ ehãa mɛi fɛɛ ni ayeɔ amɛ amim lɛ. Eha Mose le egbɛ̀i lɛ, ni Israelbii lɛ hu le enifeemɔnii lɛ.” (Lala 103:2, 6, 7) Ekolɛ David jwɛŋ amim ni Mizraimbii lɛ ye Israelbii lɛ yɛ Mose gbii lɛ amli lɛ he. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, bɔ ni Yehowa ha Mose le gbɛ̀i anɔ ni ebaatsɔ ejie Israelbii lɛ he ni David susu lɛ sa etsui he ni ewo efai shi ni etswa akɛ ebaanyiɛ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ mli lɛ mli hewalɛ.

11. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli?

11 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔɔkase daa ni wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkase kɛjɛ mli lɛ nɔ lɛ baaye kɛbua wɔ hu ni wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ní wɔɔkai akɛ Yosef jo foi be ni Potifar ŋa lɛ tao ni ekɛlɛ aná bɔlɛ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ koni wojo shihilɛi ni tamɔ nakai lɛ anaa foi yɛ wɔnitsumɔhe, skul, loo yɛ he kroko. (1 Mose 39:7-12) Ni kɛ́ hegbɛi kɛha heloonaa ninamɔ loo gbɛihemɔ kɛ hegbɛ yɛ nitsumɔ mli lɛ baafee kaa kɛha wɔ hu? Nɔkwɛmɔnɔ ni Mose, mɔ ni kpoo Mizraim anunyam lɛ fee efɔ̃ shi lɛ yɛ kɛha wɔ. (Hebribii 11:24-26) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Hiob tsuishiŋmɛɛ lɛ ni wɔɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ baaye ebua wɔ ni wɔwaje wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaye Yehowa anɔkwa yɛ helai kɛ amanehului fɛɛ asɛɛ lɛ. (Yakobo 5:11) Ni kɛ́ aawa wɔyi hu? No lɛ Daniel niiashikpamɔ ni ená yɛ jatai abu lɛ mli ni wɔɔkai lɛ baawo wɔ hewalɛ!—Daniel 6:17-23.

“Mikɛ Yakayaka Gbɔmɛi Tarako Shi”

12, 13. Mɛɛ nanemɛi esaaa akɛ wɔkɛbɔɔ?

12 David tsɔɔ nɔ kroko ni waje emuuyeli mli ni ehiɛ lɛ mli akɛ: “Mikɛ yakayaka gbɔmɛi tarako shi, ni mikɛ osatofoi hu ebɔko. Minyɛɔ efɔŋfeelɔi agwabɔɔ lɛ, ni mikɛ mɛi fɔji hu taraaa shi.” (Lala 26:4, 5) David kɛ mɛi fɔji taraaa shi. Ená nyɛ̃ɛ kɛha naanyobɔɔ fɔŋ.

13 Ni wɔ hu? Ani wɔkpooɔ akɛ wɔkɛ yakayaka gbɔmɛi aaabɔ kɛtsɔ tɛlivishiŋ, vidio, sinii, kɛ Internet nɔ nifeemɔi, loo kɛtsɔ gbɛ̀i krokomɛi anɔ? Ani wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ osatofoi ahe? Mɛi komɛi ni wɔkɛ amɛ yaa skul loo wɔkɛ amɛ tsuɔ nii lɛ baanyɛ akwa afee amɛhe wɔnanemɛi koni amɛnyɛ amɛkɛlaka wɔ. Ani wɔsumɔɔ diɛŋtsɛ akɛ wɔkɛ mɛi ni enyiɛɛɛ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ mli lɛ abɔ gbagbalii? Eyɛ mli akɛ hemɔkɛyeli kwalɔi kɛɔ akɛ amɛyeɔ anɔkwa moŋ, shi ekolɛ amɛkɛ amɛyiŋtoo akɛ amɛaagbala wɔ kɛjɛ Yehowa sɔɔmɔ he lɛ baatee wɔ. Ni kɛ́ mɛi komɛi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ni amɛbaa jeŋbai srɔtoi enyɔ hu? Amɛ hu osatofoi ji amɛ. Jayson, ni amrɔ nɛɛ esɔmɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ ná nanemɛi ni tamɔ nakai be ni eji oblanyo. Ewie yɛ amɛhe akɛ: “Gbi ko lɛ amɛteŋ mɔ kome kɛɛ mi akɛ: ‘Wɔbaanyɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔsumɔ amrɔ nɛɛ, ejaakɛ wɔbaagboi dani gbɛjianɔtoo hee lɛ baaba. Wɔnuŋ he akɛ nɔ ko eŋmɛɛ wɔ.’ Nakai wiemɔ lɛ ha mihiɛ tserɛ mi. Misumɔɔɔ ni magbo kɛ́ nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ ba.” Jayson kɛ nilee tsu nii ni ekɛ nakai nanemɛi lɛ kpa bɔɔ. Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkɛ nanemɛi fɔji akabɔ!

“Magba Onaakpɛɛ Nitsumɔi lɛ Fɛɛ”

14, 15. Wɔbaanyɛ ‘wɔbɔle Yehowa afɔleshaalatɛ lɛ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 David tsa nɔ akɛ: “Mafɔ midɛ yɛ bemyeli mli, ni mabɔle ofɔleshaa latɛ lɛ, Yehowa.” Mɛni hewɔ? “Koni maha anu mishidaa gbee lɛ, ni magba onaakpɛɛ nitsumɔi lɛ fɛɛ.” (Lala 26:6, 7) David sumɔ akɛ ejeŋba he atse koni enyɛ ejá Yehowa ni ejaje ehe ni etuu eha Nyɔŋmɔ lɛ etsɔɔ.

15 Anɔkwa jamɔ he nibii fɛɛ ni hi kpeebuu lɛ kɛ sɛɛ mli lɛ sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ ji “ŋwɛi nii lɛ ahenɔ kɛ susuma kɛkɛ.” (Hebribii 8:5; 9:23) Afɔleshaa latɛ lɛ fee bɔ ni Yehowa sumɔɔ akɛ ekpɛlɛ Yesu Kristo afɔleshaa kɛha adesai akpɔmɔ lɛ nɔ lɛ he mfoniri. (Hebribii 10:5-10) Wɔfɔɔ wɔdɛ yɛ bemyeli mli ni ‘wɔbɔleɔ Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ’ kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni wɔnáa yɛ nakai afɔleshaa lɛ mli lɛ nɔ.—Yohane 3:16-18.

16. Kɛ́ wɔgba Nyɔŋmɔ naakpɛɛ nitsumɔi lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, te wɔnáa hesɛɛ wɔhaa tɛŋŋ?

16 Ani wɔtsui tsirɛɛɛ wɔ ni wɔda Yehowa kɛ e-Bi koome lɛ shi kɛ́ wɔsusu nibii ni kpɔmɔnɔ lɛ tsuɔ haa wɔ lɛ he? Belɛ, nyɛhaa wɔkɛ tsui ni mli eyi obɔ kɛ shidaa agbaa Nyɔŋmɔ naakpɛɛ nibii lɛ—kɛjɛ gbɔmɔ ni abɔ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ nɔ kɛyashi nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ baasaa ekoŋŋ kɛmɔ shi yɛ ejeŋ hee lɛ mli lɛ nɔ lɛ—ahe saji wɔtsɔa mɛi krokomɛi. (1 Mose 2:7; Bɔfoi lɛ Asaji 3:21) Ni kwɛ bɔ ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ buɔ wɔhe yɛ mumɔŋ ha! (Mateo 24:14; 28:19, 20) Ní wɔɔfee mɛi ni bɛ dekã kwraa yɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ yeɔ kɛbuaa ni ehaa hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ feɔ faŋŋ, hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi amli lɛ mli waa, ni wɔnáa suɔmɔ wɔhaa Yehowa kɛ nanemɛi adesai.

“Miisumɔ Owe Shihilɛhe Lɛ”

17, 18. Mɛni esa akɛ efee wɔsu yɛ Kristofoi akpeei yaa he?

17 Kpeebuu lɛ kɛ emli afɔleshaa latɛ lɛ ni akɛshaa afɔle lɛ ji he titri ni ajá Yehowa yɛ Israel. Be ni David jieɔ miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ jamɔhe nɛɛ he lɛ kpo lɛ, esɔle akɛ: “Yehowa, miisumɔ owe shihilɛhe lɛ kɛ he ni onunyam lɛ hiɔ lɛ.”Lala 26:8.

18 Ani wɔsumɔɔ akɛ wɔkpe yɛ heei ni wɔkaseɔ Yehowa he nii yɛ lɛ? Maŋtsɛyeli Asa fɛɛ Asa kɛ emli gbɛjianɔtoo kɛhaa mumɔŋ nitsɔɔmɔ ni yaa nɔ lɛ ji kpeehe kɛha jamɔ krɔŋkrɔŋ yɛ akutso lɛ mli. Kɛfata he lɛ, wɔyɛ daa afi kpokpaa wulu nɔ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ gbi kome kpeei krɛdɛɛi. Asusuɔ Yehowa “odasei” lɛ ahe yɛ nakai kpeei lɛ ashishi. Kɛ́ ‘wɔmiisumɔ amɛ naakpa’ lɛ, wɔbaaná he miishɛɛ akɛ wɔɔya kpeei ni wɔfee toiboo jogbaŋŋ be mli ni wɔyɔɔ jɛmɛ lɛ. (Lala 119:167) Kwɛ bɔ ni kpe ni wɔkɛ nanemɛi jálɔi ni yɔɔ wɔhilɛ kɛhamɔ he miishɛɛ, ni yeɔ kɛbuaa wɔ koni wɔya nɔ wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli lɛ kpeeɔ lɛ haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli ha!—Hebribii 10:24, 25.

‘Kaakpata Miwala Hiɛ’

19. Mɛɛ eshai David sumɔɔɔ ni eyeɔ fɔ́ yɛ mli?

19 Akɛni David le nibii ni jɛɔ afã ni agbáa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ mli nyiɛmɔ mli kɛbaa jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ekpa fai akɛ: “Kaakpata misusuma hiɛ oshi eshafeelɔi anɔ, loo miwala oshi lashishwielɔi anɔ, mɛi ni musu [“nyenyeŋtswibɔɔ,” NW] yɔɔ amɛdɛŋ ni amɛninejurɔ eyi kɛ nyɔɔŋnii lɛ.” (Lala 26:9, 10) David sumɔɔɔ ni akɛ lɛ afata mɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli loo ni amɛheɔ nyɔɔŋnii lɛ ahe.

20, 21. Mɛni baanyɛ aha wɔba wɔjeŋ tamɔ mɛi ni bɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ?

20 Ŋmɛnɛ, je lɛ eyi tɔ kɛ jeŋba shara nifeemɔi. Tɛlivishiŋ, woji tɛtrɛbii, kɛ vidioi woɔ nyenyeŋtswibɔɔ—ni ji “ahoshwibɔɔ; jeŋba shara; hiɛgbejianii” he hewalɛ. (Galatabii 5:19, NW shishigbɛ niŋmaa.) Mɛi komɛi etsɔmɔ nyɔji amɛha bɔlɛnamɔ he mfonirii ní bei pii lɛ, ehaa mɔ kɛ ehe woɔ jeŋba shara mli lɛ. Ewaaa akɛ nɔnyɛɛi nɛɛ baaná oblahii kɛ oblayei anɔ hewalɛ titri. Yɛ maji komɛi amli lɛ, akpɛlɛɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ nɔ, ni enɛ nyɛɔ oblahii kɛ oblayei bibii anɔ koni amɛkɛ amɛhe awo mli. Oblahii kɛ oblayei babaoo jieɔ suɔmɔ nifeemɔi akpo yɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli, eyɛ mli akɛ amɛshɛko gbala. Akɛni amɛmiisumɔ ni amɛgbe bɔlɛnamɔ he akɔnɔ ni amɛtĩa naa amɛwo amɛmli lɛ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli, ni amɛbɔɔ ajwamaŋ.

21 Mɛi ni edara yeee amɛhe kɛjɛɛɛ hewalɛ fɔŋ ni naa mɔ nɔ hewalɛ lɛ mli. Anɔkwa ni ayeee yɛ nitsumɔ mli kɛ yiŋkpɛi ni afeɔ ni damɔ pɛsɛmkunya yiŋtoi anɔ lɛ ji okadii ni tsɔɔ jeŋ ni abaaa yɛ emuuyeli mli. Nɔ pɛ ni je lɛŋ gbɛ̀i anɔ nyiɛmɔ baanyɛ afee kɛha wɔ ji ni etsi wɔ kɛjɛ Yehowa he. Nyɛhaa ‘wɔnyɛ̃a nɔ̃ fɔŋ, ní wɔsumɔa nɔ̃ kpakpa’ ni wɔya nɔ wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli.—Amos 5:15.

Heremɔ Mi, ni Ona Mi Mɔbɔ”

22-24. (a) Mɛɛ hewalɛwoo naagbee wiemɔi ni yɔɔ Lala 26 lɛ kɛhaa wɔ? (b) Mɛɛ tsɔne he abaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

22 David mua esɔlemɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ naa, ni ekɛɛ akɛ: “Shi mi lɛ, emuuyeli mli maba mijeŋ yɛ; heremɔ mi, ni ona mi mɔbɔ! Minane mã he ni ja trɔmɔɔ. Majie Yehowa yi yɛ gwabɔi amli!” (Lala 26:11, 12) Fai ni David kpá akɛ ahere lɛ lɛ kɔɔ efai shi ni etswa akɛ ebaahiɛ emuuyeli mli lɛ he diɛŋtsɛ. Kwɛ bɔ ni enɛ woɔ mɔ hewalɛ ha! Yɛ esha shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ kɛ́ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli.

23 Eba akɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ baatsɔɔ akɛ wɔyɛ bulɛ kɛ hiɛsɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ yɛ wɔshihilɛ gbɛ fɛɛ mli. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ esɔle ebi ni Yehowa atao ní etsuu emligbɛ susumɔi kɛ henumɔi ahe. Wɔbaanyɛ wɔha enɔkwale lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli daa kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔɔkase jogbaŋŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ, nyɛhaa wɔtsia wɔhe kɛjɛa naanyobɔɔ fɔŋ he ni wɔjie Yehowa yi yɛ gwabɔi amli. Eba akɛ wɔkɛ wɔhe baawo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa, ni wɔkaŋmɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni je lɛ miifite wekukpaa ni jara wa ni ka wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. Kɛ́ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baakpɛlɛ wɔnɔ.

24 Akɛni emuuyeli mli hiɛmɔ kɔɔ wɔshihilɛ gbɛ̀i fɛɛ ahe hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ tsɔne ko ni gbeɔ mɔ—ni ji dãa ni akɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ he. Abaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ eja gbɛ akɛ aaadamɔ emuuyeli ni bɔɔ nii ni yɔɔ nilee lɛ aaahiɛ mli lɛ nɔ akojo amɛ lɛ?

• Mɛni ji emuuyeli mli hiɛmɔ, ni mɛni jeŋ ni abaa yɛ emuuyeli mli lɛ biɔ?

• Mɛni baaye kɛbua wɔ koni wɔba wɔjeŋ yɛ emuuyeli mli?

• Bɔni afee ni wɔhiɛ emuuyeli mli lɛ, mɛɛ osharai esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he ni wɔkpoo?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Ani obiɔ Yehowa ni epɛi omligbɛ susumɔi lɛ amli daa ekwɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Ani ohaa ohiɛ hiɔ Yehowa mlihilɛ nifeemɔi lɛ anɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Emuuyeli mli ni wɔhiɛɔ yɛ kaai amli lɛ haa Yehowa tsui nyɔɔ emli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Ani okɛ nibii ni Yehowa kɛhaa koni eye ebua bo ni oba ojeŋ yɛ emuuyeli mli lɛ tsuɔ nii?