Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ekpakpa Kɛ Efɔŋ—Te Esa akɛ Okpɛ Oyiŋ yɛ He Oha Tɛŋŋ?

Ekpakpa Kɛ Efɔŋ—Te Esa akɛ Okpɛ Oyiŋ yɛ He Oha Tɛŋŋ?

Ekpakpa Kɛ Efɔŋ—Te Esa akɛ Okpɛ Oyiŋ yɛ He Oha Tɛŋŋ?

NAMƆ yɔɔ hegbɛ akɛ efolɔ tɛi ni kɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ eshwie shi? Atee nakai sanebimɔ lɛ shi yɛ adesai ayinɔsane shishijee mli tɔ̃ɔ. Taakɛ bɔ ni Biblia mli wolo ni ji Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ tso ko tsu nii akɛ “ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso” yɛ Eden trom lɛ mli. (1 Mose 2:9) Nyɔŋmɔ kɛ famɔ hã klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ akɛ, amɛkaye yibii ni yɔɔ tso nɛɛ nɔ lɛ eko. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ henyɛlɔ Satan Abonsam kɛɛ Adam kɛ Hawa akɛ, kɛ́ amɛye tso yibii nɛɛ eko lɛ, ‘amɛ hiŋmɛi aaagbele’ ni ‘amɛaatsɔmɔ tamɔ Nyɔŋmɔ ni amɛaale ekpakpa kɛ efɔŋ.’—1 Mose 2:16, 17; 3:1, 5; Kpojiemɔ 12:9.

Adam kɛ Hawa yɛ yiŋkpɛɛ ko ni amɛbafee—ani esa akɛ amɛkpɛlɛ Nyɔŋmɔ tɛi ni efɔlɔ eshwie shi ni kɔɔ ekpakpa kɛ efɔŋ he lɛ nɔ, loo amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ baatsu nii? (1 Mose 3:6) Amɛhala akɛ amɛbaagbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, ni amɛye tso lɛ yibii lɛ eko. Mɛni nifeemɔ ni waaa nɛɛ tsɔɔ? Akɛni amɛkpɛlɛɛɛ amɛnaa ni Nyɔŋmɔ tsĩ lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ, ebaahi eha amɛ kɛ amɛshwiei kɛ́ amɛ diɛŋtsɛ amɛfolɔ tɛi ni kɔɔ jeŋba he yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ amɛshwie shi. Te adesai eye omanye yɛ ka ni amɛka akɛ amɛaatamɔ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ tɛi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛfɔlɔ amɛha amɛhe lɛ mli amɛha tɛŋŋ?

Susumɔi Srɔtoi ni Ahiɛ

Be ni Encyclopædia Britannica lɛ pɛi jeŋ nilelɔi ni hi shi yɛ afii ohai abɔ lɛ amli lɛ anitsɔɔmɔi lɛ amli sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ kɛjɛ Hela jeŋ nilelɔ Socrates yinɔ kɛbashi afii ohai 20 nɛɛ amli lɛ, “naataamɔi babaoo etee nɔ yɛ bɔ ni abaatsɔɔ ejurɔfeemɔ kɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi ni kɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa lɛ mli aha lɛ he.”

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Sophistbii lɛ ji Hela nitsɔɔlɔi akuu ko ni he gbɛi waa yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. Amɛtsɔɔ mli akɛ, adamɔɔ mɛi babaoo asusumɔ nɔ akɛ shishitoo mlai ni kɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ haa. Tsɔɔlɔi ni hiɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Yɛ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, nɔ ni sa emli bii lɛ ahiɛ lɛ, no amɛfeɔ, ja be ni maŋbii lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ eja kɛkɛ.” Yɛ nɛkɛ susumɔ nɛɛ naa lɛ, belɛ esa akɛ Jodie ni atsi etã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ akɔ shika lɛ, akɛni ekolɛ ekutsoŋbii loo “maŋbii” lɛ ateŋ mɛi kpotoo baafee nakai nɔŋŋ lɛ hewɔ.

Afii ohai 18 lɛ mli jeŋ nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Immanuel Kant lɛ hiɛ susumɔ kroko. Adafitswaa wolo ko ni atsɛɔ lɛ Issues in Ethics lɛ kɛɛ akɛ: “Immanuel Kant kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ lɛ lɛ . . . gbala jwɛŋmɔ kɛtee mɔ aŋkro lɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ ekɛaahala nɔ ni esumɔɔ lɛ nɔ.” Taakɛ jeŋ nilelɔ Kant tsɔɔ lɛ, Jodie diɛŋtsɛ baakpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni sa akɛ efee lɛ he, shi esaaa akɛ eyiŋkpɛɛ lɛ teɔ shi woɔ hegbɛi ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ. Esaaa ni ehaa susumɔi ni mɛi babaoo hiɛ lɛ kudɔɔ nɔ shishitoo mlai ni ekɛbaatsu nii.

No hewɔ lɛ te Jodie tsu nɛkɛ sane nɛɛ he nii eha tɛŋŋ? Ehala susumɔ kroko. Ekɛ Yesu Kristo tsɔɔmɔi yɛ shishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he, ni Kristofoi kɛ mɛi ni jeee Kristofoi fɛɛ jieɔ yi lɛ tsu nii. Yesu tsɔɔ akɛ: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ.” (Mateo 7:12) Mɔ ni Jodie tsuɔ nii ehaa lɛ lɛ naa kpɛ ehe be ni ekɛ shika ni ji dɔlai 82,000 ha lɛ ekoŋŋ lɛ. Be ni abi lɛ nɔ hewɔ ni ekɔɔɔ shika lɛ, Jodie tsɔɔ mli akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ji lɛ, ni ekɛfata he akɛ: “Shika lɛ jeee minɔ.” Jodie kɛ hiɛdɔɔ tsu Yesu wiemɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli yɛ Mateo 19:18 lɛ akɛ: “Kaaju” lɛ he nii.

Ani Mɛi Babaoo Asusumɔ lɛ Ji Gbɛtsɔɔmɔ ni Anyɛɔ Akɛhe Fɔɔ Nɔ?

Ekolɛ mɛi komɛi baakɛɛ akɛ buuluu ji Jodie yɛ anɔkwa ni eye lɛ hewɔ. Shi anyɛŋ akɛ he afɔ nɔ ni mɛi babaoo susuɔ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji akɛ oyɛ maŋ ko ni emli bii babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ gbekɛbii ni akɛshaa afɔlei lɛ ji nifeemɔ ni ja, taakɛ bɔ ni maji komɛi susu yɛ blema lɛ, ani no baaha amɛnifeemɔ lɛ afee nɔ ni ja? (2 Maŋtsɛmɛi 16:3) Ni kɛji akɛ afɔ bo awo maŋ ko ni emli bii lɛ buɔ gbɔmɔ loo yeli akɛ nifeemɔ ni ja lɛ hu? Ani no baatsɔɔ akɛ gbɔmɔ loo ni ayeɔ lɛ ji nifeemɔ ni ja diɛŋtsɛ? Shihilɛ gbɛ ko ni mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ mli lɛ haaa amɛnifeemɔ lɛ afee nɔ ni ja. Biblia lɛ jɛ jeeŋmɔ beebe ebɔ kɔkɔ yɛ nakai tsɔne ni duɔ mɔ lɛ he akɛ: “Kaanyiɛ mɛi pii asɛɛ kɛyafee efɔŋ”—2 Mose 23:2.

Yesu Kristo tsɔɔ yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ koni wɔkɛ bɔ ni mɛi babaoo susuɔ nii ahe yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ akatsu nii akɛ gbɛtsɔɔmɔ. Ekpa Satan he mama akɛ lɛ ji “je lɛŋ lumɔ lɛ.” (Yohane 14:30; Luka 4:6) Satan kɛ gbɛhe ni eyɔɔ lɛ tsuɔ nii ni ekɛlakaa “jeŋ muu lɛ fɛɛ.” (Kpojiemɔ 12:9) No hewɔ lɛ, kɛ́ ofolɔ tɛi ni afolɔ ashwie shi yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa lɛ he yɛ bɔ ni mɛi babaoo feɔ amɛnii amɛhaa lɛ naa lɛ, eeenyɛ ebalɛ akɛ ooba ojeŋ yɛ bɔ ni Satan sumɔɔ lɛ naa, ni nakai feemɔ baanyɛ ni ekɛ hiɛkpatamɔ aba.

Ani Obaanyɛ Okɛ Ohe Afɔ Bɔ ni Omuɔ Sane Naa Ohaa lɛ Nɔ?

An esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ.” (Abɛi 3:5) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ adesai fɛɛ ena shishijee tɔmɔ ko ni baanyɛ esa bɔ ni wɔmuɔ sane naa wɔhaa lɛ he. Be ni Adam kɛ Hawa tse atua amɛshi Nyɔŋmɔ lɛ, amɛkase Satan pɛsɛmkunya shihilɛ gbɛ lɛ, ni no hewɔ lɛ amɛhala lɛ akɛ amɛmumɔŋ tsɛ. Kɛkɛ ni amɛshi gboshinii ko amɛha amɛshwiei—tsui ni eyi obɔ kɛ kutumpɔo ni baanyɛ ayɔse nɔ ni ja, shi kɛlɛ, ebaakɔ gbɛ ni ejaaa.—1 Mose 6:5; Romabii 5:12; 7:21-24.

Be ni Encyclopædia Britannica lɛ wieɔ jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ ahe lɛ, etsɔɔ akɛ: “Ebɛ naakpɛɛ akɛ gbɔmɛi le nɔ ni esa akɛ amɛfee yɛ jeŋba he shi amɛyaa nɔ amɛfeɔ nɔ ni amɛsumɔɔ moŋ. Bɔ ni abaafee ni aye abua gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ, yɛ nɔ yiŋtoo hewɔ ni esa akɛ afee nɔ ni ja lɛ etsɔ naagba wulu yɛ jeŋba he mlai ni akɛtsuɔ nii yɛ Anaigbɛ shikpɔji anɔ.” Biblia lɛ wieɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” (Yeremia 17:9) Ani obaanyɛ okɛ ohe afɔ mɔ ko ni ole lɛ akɛ eji kutumpɔfo ni esane ehiii kwraa lɛ nɔ?

Eji anɔkwale akɛ, mɛi po ni bɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ yɛ nyɛmɔ ni amɛkɛbaa amɛ jeŋ fɛfɛo, ni amɛyaa amɛhiɛ yɛ jeŋba he tɛi ni amɛfolɔɔ amɛshwieɔ shi ní amɛkɛtsuɔ nii lɛ amli po. Bei pii lɛ, anaa shishitoo mlai ni hi fe fɛɛ ni amɛkɛ tsuɔ nii yɛ amɛ jeŋba he mlai amli lɛ yɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli. Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ moŋ, shi amɛ nifeemɔi tsɔɔ akɛ amɛyɛ mligbɛ su ko ni nyɛɔ ejieɔ Nyɔŋmɔ sui lɛ akpo. Taakɛ bɔ ni Biblia lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ, enɛ tsɔɔ akɛ abɔ adesa yɛ “Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ” kɛjɛ shishijee mli. (1 Mose 1:27; Bɔfoi lɛ Asaji 17:26-28) Bɔfo Paulo kɛɛ: “No amɛkɛtsɔɔ akɛ aŋma mla lɛ nitsumɔ lɛ yɛ amɛtsuii amli.”—Romabii 2:15.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, srɔtofeemɔ yɛ le ni mɔ ko leɔ nɔ ni ja; kɛ nyɛmɔ ni mɔ ko yɔɔ ni ekɛaafee nɔ ni ja lɛ teŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko aaatsɔ koni ekase nɛkɛ jeŋba mli nyɛmɔ ni akɛfeɔ nɔ ni ja nɛɛ? Akɛni tsui lɛ ji nɔ ni tsirɛɔ mɔ ko nifeemɔ hewɔ lɛ, suɔmɔ ni aaana kɛha Mɔ ni ŋma Biblia lɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ aye abua mɔ ko, ni ená nakai nyɛmɔ lɛ eko.—Lala 25:4, 5.

Ní Aaaná Nyɛmɔ ni Akɛfeɔ Nɔ ni Ja

Nɔ klɛŋklɛŋ ni esa akɛ afee koni akase bɔ ni anáa suɔmɔ kɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ ji ni apɛi bɔ ni nilee yɔɔ emlai ni akɛtsuɔ nii lɛ amli lɛ akwɛ. Bɔfo Yohane wie akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.” (1 Yohane 5:3) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, anaa ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii, ni baanyɛ aye abua gbekɛbii hii kɛ yei koni amɛyɔse srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ lɛ yɛ Biblia lɛ mli, be mli ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ kɛji akɛ esa akɛ amɛnu dãa, amɛkɛ tsofa fɔji atsu nii, loo amɛkɛ amɛhe awo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ. Biblia lɛ baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛyɔse gbɛ nɔ ni amɛaatsɔ amɛsaa bei, ni ebaanyɛ ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛtsɔseɔ gbekɛbii aha fɔlɔi. * Kɛ́ akɛ Biblia mli jeŋba he shishitoo mlai tsu nii lɛ, eyeɔ ebuaa gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ kwasafoŋ shihilɛ mli, woloŋlee tsɔsemɔ, loo he ni mɔ ko jɛ lɛ he.

Taakɛ bɔ ni niyenii kpakpa ko ni oyeɔ lɛ haa bo hewalɛ koni otsu nii lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni oookane lɛ baawo bo hewalɛ koni ohi shi yɛ eshishitoo mlai lɛ anaa. Yesu kɛ wiemɔi ni jɛɔ Nyɔŋmɔ naa lɛ to aboloo ni haa wala lɛ he. (Mateo 4:4) Ekɛɛ hu akɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii.” (Yohane 4:34) Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ kasemɔ ye kɛbua Yesu ni enyɛ edamɔ kaa naa, ni efee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli.—Luka 4:1-13.

Shishijee lɛ, ebaanyɛ efee nɔ ni wa kɛha bo akɛ okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aaalɛ ohe ni ohi shi yɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anaa. Shi kaimɔ akɛ, be mli ni oji gbekɛ lɛ ekolɛ osumɔɔɔ niyenii ni hi kɛha bo lɛ yeli. Bɔ ni afee ni oda ni ona hewalɛ lɛ, okase bɔ ni ayeɔ nakai niyenii kpakpa lɛ. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, ebaanyɛ ehe be yɛ ogbɛfaŋ dani oná suɔmɔ oha Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ. Kɛ otee nɔ ofee nakai lɛ, obaaná amɛhe suɔmɔ ni obaaná hewalɛ yɛ mumɔŋ. (Lala 34:9; 2 Timoteo 3:15-17) Ebaaha okase bɔ ni akɛ he fɔɔ Yehowa nɔ ahaa, ni ebaatsirɛ bo koni “ofee ekpakpa.”—Lala 37:3.

Ekolɛ okɛ shihilɛ ko ni tamɔ Jodie nɔ lɛ ekpeŋ hiɛ kɛ hiɛ. Shi kɛlɛ, ofeɔ yiŋkpɛɛ bibii kɛ ewuji yɛ jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie lɛ ahe. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” (Abɛi 3:5, 6) Jeee akɛ Yehowa ni okaseɔ ni okɛ ohe afɔ enɔ lɛ baaye abua bo amrɔ nɛɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ebaagbele hegbɛ kɛha bo koni ohi shi kɛya naanɔ, ejaakɛ toiboo ni afeɔ ahaa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ji gbɛ ni kɛ mɔ yaa wala mli.—Mateo 7:13, 14.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Anaa ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni jɛ Biblia lɛ mli, ni kɔɔ enɛɛmɛi kɛ saji krokomɛi ni he hiaa lɛ ahe lɛ yɛ woji ni ji Questions Young People Ask—Answers That Work Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

Hewalɛi ni ayɔseee baanyɛ aná susumɔi ni mɛi pii hiɛ lɛ anɔ hewalɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, jeŋ nilelɔi etaa saji anaa yɛ sane ni kɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa lɛ he

SOCRATES

KANT

CONFUCIUS

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Kant: From the book The Historian’s History of the World; Socrates: From the book A General History for Colleges and High Schools; Confucius: Sung Kyun Kwan University, Seoul, Korea

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Jeee akɛ Biblia lɛ yeɔ kɛbuaa wɔ koni wɔyɔse srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ lɛ kɛkɛ, shi moŋ ekanyaa wɔ hu koni wɔfee nɔ ni ja