Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

He Ni Akɛfɔɔ Yehowa Suɔmɔ Kwɛmɔ Lɛ Nɔ

He Ni Akɛfɔɔ Yehowa Suɔmɔ Kwɛmɔ Lɛ Nɔ

Wala Shihilɛ He Sane

He Ni Akɛfɔɔ Yehowa Suɔmɔ Kwɛmɔ Lɛ Nɔ

TAAKƐ ANNA DENZ TURPIN GBA

Minyɛ fee ehiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ kɛbo akɛ: “Obiɔ mɔ ‘SANE’ tsɔ!” Be ni miji gbekɛyoo lɛ, mibiɔ mifɔlɔi saji babaoo. Shi Ataa kɛ Awo tsiii mihiɛ kɔkɔɔkɔ yɛ saji babaoo ni mibiɔ akɛ gbekɛ lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛtsɔɔ mi bɔ ni asusuɔ nii ahe ahaa, koni madamɔ mihenilee ni akɛ Biblia lɛ etsɔse lɛ lɛ nɔ ni mi diɛŋtsɛ makpɛ miyiŋ. Be ni miye afii 14 lɛ, Nazi asraafoi lɛ bamɔ mifɔlɔi kɛtee gbi ko, ni minaaa amɛ dɔŋŋ. Kwɛ bɔ ni nakai tsɔsemɔ ni amɛkɛha mi lɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha mi!

MITSƐ Oskar Denz, kɛ minyɛ Anna Maria hi Lörrach, ni ji Germany maŋ ko ni bɛŋkɛ Swiss maŋ lɛ klotia lɛ mli. Beni amɛdarako tsɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wo maŋkwramɔŋ saji amli waa, ni no ha amɛhé gbɛi yɛ akutso lɛ mli, ni abuɔ amɛ waa. Shi be ni mifɔlɔi bote gbalashihilɛ mli etsɛɛɛ nɔŋŋ yɛ afi 1922 lɛ, amɛtsake maŋkwramɔŋ saji ahe jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ, kɛ otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ. Awo kɛ Biblia Kaselɔi, ni ji gbɛi ni akɛtsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ no beaŋ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni be ni ekase akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ toiŋjɔlɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ená miishɛɛ waa. Etsɛɛɛ ni Ataa yafata Awo he yɛ nikasemɔ lɛ mli, ni amɛbɔi kpeei ni Biblia Kaselɔi lɛ feɔ lɛ yaa. Ataa kɛ Biblia kasemɔ wolo ni ji The Harp of God lɛ po ha Awo, ni ekɛye lɛ Blonya nakai afi lɛ. Amɛfɔ́ mi ni ji amɛbi koome pɛ lɛ yɛ March 25, 1923.

Mikɛ miishɛɛ kaiɔ wɔweku shihilɛ—ni ji shi ni wɔyasharaa yɛ hulutsoo be mli yɛ Black Forest ni jɛmɛ yɔɔ dioo lɛ mli, kɛ shĩa kwramɔ ni Awo tsɔɔ mi lɛ! Mikaiɔ bɔ ni minyɛ kwɛɔ minɔ yɛ migbekɛbiiashi kɛ́ miihoo niyenii yɛ kpatashi lɛ lolo. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, mifɔlɔi tsɔse mi koni masumɔ Yehowa Nyɔŋmɔ ni mikɛ mihe afɔ enɔ.

Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 40 ni bɔɔ mɔdɛŋ yɔɔ wɔ asafo lɛ mli. Mifɔlɔi le bɔ ni afeɔ ataoɔ hegbɛ ni akɛ mɛi agba Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ waa diɛŋtsɛ. Nitsumɔ ni amɛtsu yɛ maŋ lɛ mli yɛ be ni eho lɛ mli hewɔ lɛ, ewaaa kɛhaaa amɛ akɛ amɛkɛ mɛi aaawie, ni mɛi hereɔ amɛ hiɛmaa waa. Be ni miye afii kpawo lɛ, mihu miná he miishɛɛ akɛ mashiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa. Nyɛmiyoo ni mikɛtee shiɛmɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ha mi woji komɛi, ni etsɔɔ mi shĩa ko ni ekɛɛ kɛkɛ akɛ, “Yaa ni oyakwɛ akɛ amɛsumɔɔ enɛ lo.” Yɛ afi 1931 lɛ, wɔtee Biblia Kaselɔi akpee ko yɛ Basel, Switzerland. Abaptisi mifɔlɔi yɛ jɛmɛ.

Kɛjɛ Basabasafeemɔ Mli Kɛtee Yiwalɛ Mli

No mli lɛ basabasafeemɔ babaoo miiya nɔ yɛ Germany, ni maŋkwramɔŋ kui srɔtoi lɛ kɛ amɛhe nɔɔ yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ. Gbɛkɛ ko be ni mite shi lɛ, minu ni aaabolɔ waa yɛ shĩa ni tsa wɔnɔ lɛ mli. Gbekɛbii hii enyɔ komɛi kɛ faka kakadaŋŋ egbe amɛnyɛminuu nukpa yɛ emaŋkwramɔŋ kuu mli susumɔi ni amɛkɛ lɛ kpãaa gbee yɛ he lɛ hewɔ. Nyɛɛ ni ayɔɔ kɛha Yudafoi lɛ hu mli bawa waa. Gbekɛyoo ko ni wɔkɛyaa skul lɛ tseɔ ehe banee kɛdamɔɔ afã, yɛ Yudanyo ni eji lɛ hewɔ. Enii fee mi mɔbɔ waa, shi mileee akɛ etsɛŋ ni mana bɔ ni kɛ́ akpoo mɔ lɛ, emli yɔɔ ha.

Adolf Hitler batsɔ Germany nɔyelɔ yɛ January 30, 1933. Wɔdamɔ tsũi enyɔ jɛkɛmɔ mli wɔna ni Nazibii lɛ kɛ kunimyeli he miishɛɛ miishĩ swastika aflaŋaa lɛ yɛ nɔyelihe tsu lɛ nɔ. Wɔ tsɔɔlɔ ni mli efili lɛ lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni aŋaa ŋamɔ ni ji “Heil Hitler!” lɛ ahaa yɛ skul. Mibɔ enɛ he amaniɛ mitsɔɔ Ataa nakai shwane lɛ. Enɛ ha ehao waa. Ewie akɛ: “Enɛ ehiii. ‘Heil’ shishi ji yiwalaheremɔ. Kɛ́ wɔkɛɛ ‘Heil Hitler!’ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiikɛɛ akɛ lɛ ji wɔyiwalaherelɔ shi jeee Yehowa. Efeee mi akɛ enɛ ja, shi bo diɛŋtsɛ kpɛɛ oyiŋ yɛ nɔ ni esa akɛ ofee lɛ he.”

Akɛni mikpɛ miyiŋ akɛ miŋaŋ Hitler hewɔ lɛ, miskulbii lɛ kɛ mi ye tamɔ mɔ ko ni akwa lɛ. Gbekɛbii hii lɛ ekomɛi po gbalaa mi ma kɛ́ tsɔɔlɔi lɛ kwɛɛɛ amɛ. Naagbee lɛ amɛshi misane amɛha mi, shi minanemɛi lɛ po kɛɛ mi akɛ amɛtsɛmɛi ewo amɛ shi akɛ amɛkɛ mi akashwɛ. Ejaakɛ mihe yɛ oshara waa.

Be ni Nazibii lɛ bɔi nɔyeli yɛ Germany nyɔji enyɔ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, amɛkɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi ahe yɛ oshara kɛha Maŋ lɛ, no hewɔ lɛ amɛgu amɛ. Nazi asraafoi lɛ ŋa Betel ni yɔɔ Magdeburg lɛ naa ni amɛgu kpeei ni wɔfeɔ lɛ. Shi akɛni wɔyɛ maŋ lɛ klotia lɛ naa hewɔ lɛ, Ataa yabi ni aŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔfo klotia lɛ kɛya Basel, ni wɔyaa kpeei ni afeɔ Hɔgbaa yɛ jɛmɛ lɛ. Efɔɔ kɛɛmɔ akɛ ená ni kulɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Germany lɛ anine shɛɔ mumɔŋ niyenii ni tamɔ nɛkɛ nɔ, koni no aye abua amɛ ni amɛkɛ ekãa akpee be ni kã amɛhiɛ lɛ naa.

Shisharamɔi ni Yɔɔ Oshara

Be ni aŋa Magdeburg nitsumɔhe nine lɛ naa lɛ, Julius Riffel ni tsutsu ko lɛ etsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ ba Lörrach ni ji maŋ nɔ ni ejɛ lɛ mli, koni ebato shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni abaatsu yɛ teemɔŋ lɛ he gbɛjianɔ. Ataa kɛ ehe ha amrɔ nɔŋŋ akɛ ebaaye kɛbua. Ekɛ Awo kɛ mi ta shi ni ekɛɛ wɔ akɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ ebaaye ebua ni akɛ Biblia kasemɔ woji ajɛ Switzerland kɛba Germany. Ekɛɛ enɛ yɛ oshara waa, ni abaanyɛ amɔ lɛ be fɛɛ be. Esumɔɔɔ akɛ wɔnuɔ he akɛ aanyɛ wɔnɔ koni wɔkɛ wɔhe awo mli, ejaakɛ ebaanyɛ efee oshara kɛha wɔ hu. Amrɔ nɔŋŋ ni Awo kɛɛ akɛ: “Mafata ohe kɛtsu.” Amɛ fɛɛ amɛtsuu amɛhiŋmɛi amɛshwie minɔ, ni mikɛɛ akɛ: “Mihu mafata nyɛhe kɛtsu!”

Awo kpɛ pɔɔsu ko ni dalɛ tamɔ Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ. Ekɛ wolo tɛtrɛɛ lɛ woɔ pɔɔsu lɛ mli, kɛkɛ lɛ ekpɛ naa. Ekpɛ kotokui ewo Ataa atadei lɛ amligbɛ, ni ekpɛ shishigbɛ atadei enyɔ ni mikɛ lɛ baanyɛ wɔkɛ Biblia kasemɔ woji bibii ato mli. Be fɛɛ be ni wɔnyɛɔ wɔkɛ wɔteemɔŋ jwetri lɛ baa shĩa yɛ omanyeyeli mli lɛ, wɔnuɔ he tamɔ nɔ ni awo jatsu ko yɛ wɔnɔ, ni wɔdaa Yehowa shi. Wɔkɛ woji lɛ toɔ sɛndo lɛ mli.

Shishijee mli lɛ, Nazibii lɛ susuuu akɛ wɔmiifee nɔ ko. Amɛbiii wɔ sane ni asaŋ amɛgbɛlɛɛɛ wɔshĩa nibii lɛ amli. Shi kɛlɛ, wɔkɔ ŋaa gbɛ ko ni wɔkɛ baabɔ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ kɔkɔ kɛ́ naagba ko ba—no ji 4711 ni ji ojeŋma ko ni ale waa lɛ gbɛi lɛ. Kɛ́ eyɛ oshara waa akɛ amɛaaba shĩa lɛ mli lɛ, wɔkɛ nakai nɔmba lɛ baabɔ amɛ kɔkɔ yɛ gbɛ ko nɔ. Ataa kɛɛ amɛ hu akɛ amɛwo amɛhiɛ nɔ kɛkwɛ samfɛji lɛ dani amɛbote shĩa lɛ mli. Kɛ́ agbele samfɛlɛ ni yɔɔ abɛkugbɛ lɛ, no lɛ naagba ko eba, ni esaaa akɛ amɛbaa shĩa lɛ mli.

Yɛ afi 1936 kɛ afi 1937 mli lɛ, Gestapobii lɛ mɔmɔ mɛi babaoo ni amɛkɛ Odasefoi akpei abɔ yawo tsuŋwoohei kɛ yiwalɛ nsrai amli, ni amɛwa amɛyi ni amɛfee amɛ niseniianii waa yɛ jɛmɛ. Nitsumɔhe nine ni yɔɔ Bern, Switzerland lɛ bɔi nibii ni yaa nɔ yɛ nsrai lɛ amli lɛ ahe amaniɛbɔi lɛ anaabuamɔ, ni amaniɛbɔi ni akɛju shi kɛjɛ nsrai lɛ amli kɛbaha amɛ lɛ hu fata he, ni abua enɛɛmɛi anaa ni akɛŋma wolo ni ji Kreuzzug gegen das Christentum (Tafãa Kɛmiishi Kristojamɔ), ni akɛkpá Nazi yiwalɛ nifeemɔi lɛ ahe mama. Wɔtsu nitsumɔ ni yɔɔ oshara, ni ji amaniɛbɔi lɛ ni wɔjuɔ shi wɔkɛfoɔ klotia lɛ kɛyaa Basel lɛ. Eji Nazibii lɛ mɔ wɔ akɛ wɔhiɛ saji ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ nɛɛ lɛ kulɛ, amɛbaawo wɔ tsuŋ amrɔ nɔŋŋ. Be ni mikane piŋmɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ piŋɔ lɛ he sane lɛ, mifó. Shi kɛlɛ misheee gbeyei. Miná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa kɛ mifɔlɔi, ni ji minanemɛi ni fe fɛɛ lɛ baakwɛ minɔ.

Migbe skul naa be ni miye afii 14, ni miná nitsumɔ akɛ nihɔɔlɔ yɛ shwapo ko ni ahɔ̃ɔ shĩa kɛ tsɔji ahe nibii yɛ mli lɛ mli. Wɔkɛ saji ni abua naa lɛ fɔɔ gbɛfaa Hɔɔ shwane loo Hɔgbaa, be ni Ataa eyaaa nitsumɔ lɛ. Kɛ hooo kwraa lɛ wɔfaa gbɛ lɛ daa otsii enyɔ. Wɔfeɔ wɔnii tamɔ wekui krokomɛi ni yasharaa shi yɛ otsii lɛ anaagbee mli lɛ nɔŋŋ, ni yɛ nɔ ni shɛɔ aaafee afii ejwɛ mli lɛ, asraafoi ni damɔ klotia lɛ naa lɛ waaa wɔ ni amɛtaooo wɔ nibii lɛ amli hu—aahu kɛyashi amɛfee nakai gbi ko yɛ February 1938.

Amɔ Wɔ!

Mihiɛ kpaŋ bɔ ni mitsɛ fee ehiɛ eha be ni ena woji ni bua shi yɛ he ni bɛŋkɛ Basel ni wɔholeɔ woji lɛ yɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Akɛni amɔ weku kroko ni holeɔ woji lɛ eko kɛyaa lɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔhole woji krokomɛi kɛfata wɔnɔ lɛ he. Be ni wɔshɛ klotia lɛ naa lɛ, mɛi ni heɔ jatsui ahe shika lɛ ateŋ mɔ kome kɛ hiŋmɛi gbonyo kwɛ wɔ, ni efã akɛ akwɛ wɔnibii lɛ amli. Be ni amɛna woji lɛ, ekɛ tũ nyiɛ wɔsɛɛ kɛyabote polisifoi atsɔne ko ni ma shi lɛ mli. Be ni wɔta polisifoi lɛ atsɔne lɛ mli kɛyaa lɛ, Ataa mia minine ni ewo mitoiŋ akɛ: “Kaafee ohe sɛɛgbɛtsɔɔlɔ. Kaatsi nyɛmi ko gbɛi tã!” Mima nɔ mi kɛha lɛ akɛ: “Mifeŋ nakai.” Be ni wɔyashɛ Lörrach lɛ, amɛmɔ mitsɛ ni misumɔɔ lɛ waa lɛ kɛtee. Na ni mina lɛ dani aŋa tsuŋwoohe lɛ shinaa lɛ ji naagbee gbi ni mikɛna lɛ.

Gestapobii ejwɛ ta midaaŋ ŋmɛlɛtswai ejwɛ, ni amɛbi ni matsɔɔ amɛ Odasefoi krokomɛi lɛ agbɛi kɛ amɛ adrɛs. Be ni mikpoo akɛ mafee nakai lɛ, polisifoi lɛ ateŋ mɔ kome mli fu ni ewo mihe gbeyei akɛ, “Wɔyɛ gbɛ̀i krokomɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔha owie!” Mikɛɛɛ amɛ nɔ ko nɔ ko. No sɛɛ lɛ amɛkɛ mi kɛ Awo ku sɛɛ kɛtee wɔshĩa lɛ mli, no ji klɛŋklɛŋ gbi ni amɛgbɛlɛ wɔshĩa lɛ mli. Amɛyawo minyɛ tsuŋ ni amɛkɛ mi tee minyɛkwɛ̃ lɛ shĩa ni amɛkɛ mi yawo edɛŋ, shi amɛleee akɛ Odasefonyo ji lɛ hu. Eyɛ mli akɛ aŋmɛɔ mi gbɛ koni maya nitsumɔ moŋ, shi Gestapobii ejwɛ ni ta tsɔne mli yɛ wɔshĩa lɛ hiɛ lɛ kwɛɔ miyaa kɛbaa fɛɛ, ni polisifonyo ko hu sharaa shi yɛ gbɛjegbɛ lɛ afã gbɛ.

Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mije kpo kɛjɛ shĩa lɛ mli shwane ko ni mina akɛ nyɛmiyoo fioo ko ta okɔokpe kɛmiiba he ni midamɔ lɛ. Be ni ebɛŋkɛɔ mi lɛ, miyɔse akɛ eetao akɛ efɔ̃ wolo bibioo ko eha mi. Be ni misɔo wolo lɛ nɔŋŋ lɛ, mitsɔ mihe mikwɛ akɛ Gestapobii lɛ ena nɔ ni mifee lɛ lo. Nɔ ni fee mi naakpɛɛ yɛ nakai beaŋ ji akɛ, amɛ fɛɛ amɛtsɔ amɛhe amɛmiiŋmɔ!

Wolo ni nyɛmiyoo lɛ kɛha mi lɛ miibi ni miya efɔlɔi ashĩa yɛ shwane mli. Shi akɛni Gestapobii lɛ ahiŋmɛi yɛ minɔ hewɔ lɛ, te mafee tɛŋŋ maya jɛmɛ ni mikɛ efɔlɔi woŋ sane mli lɛ? Mikwɛ Gestapobii ejwɛ ni yɔɔ tsɔne lɛ mli lɛ kɛ polisifonyo ni yaa kɛbaa yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ lɛ. Mileee nɔ ni mafee, no hewɔ lɛ mikɛ ekãa sɔle kɛbi Yehowa yelikɛbuamɔ. Trukaa lɛ polisifonyo lɛ tee Gestapobii lɛ atsɔne lɛ he, ni ekɛ amɛ yawie. Kɛkɛ ni ebote amɛtsɔne lɛ mli, ni tɔ̃ɔ ni amɛshi kɛtee!

No mli lɛ minyɛkwɛ̃ lɛ yɛ wɔmasɛi kpaakpa. No beaŋ lɛ je miihe ana. Ekane wolo lɛ, ni eyiŋ fee lɛ akɛ nyɛmimɛi lɛ eto gbɛjianɔ akɛ amɛkɛ mi baaya Switzerland, no hewɔ lɛ ekɛɛ wɔya shĩa ni atsɔɔ yɛ wolo lɛ mli akɛ wɔya lɛ. Be ni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ, nakai weku lɛ kɛ mi tsɔɔ nuu ko ni mileee lɛ, ni gbɛi ji Heinrich Reiff. Ekɛɛ mi akɛ eŋɔɔ enaa akɛ mibashɛ jɛmɛ shweshweeshwe, ni ákɛ eba koni ebaye kɛbua mi kɛjo foi kɛya Switzerland. Ekɛɛ mikɛ lɛ akpe yɛ koo ko mli yɛ minitii 30 mli.

Shihilɛ yɛ Abobaa Maŋ Mli

Mikɛ mihiɛ yaafonui yanina Nyɛminuu Reiff, ni miye awerɛho waa yɛ shimɔ ni mishiɔ mifɔlɔi lɛ hewɔ. Fɛɛ ba mli oya tsɔ. Yɛ yeyeeyefeemɔ be ko sɛɛ lɛ, wɔfutu shisharalɔi akuu ko, ni wɔfo Swiss klotia lɛ shweshweeshwe.

Be ni miyashɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Bern lɛ, miná mile akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ji mɛi ni to mifoijee lɛ he gbɛjianɔ. Amɛjɛ mlihilɛ mli amɛha mi he ko ni mahi. Mitsu nii yɛ kpatashi, ni miná he miishɛɛ waa. Shi kwɛ bɔ ni ewa kɛha mi akɛ mahi abobaa maŋ, ni mileee nɔ ni baaba mifɔlɔi ni awo amɛ fɛɛ tsuŋ afii enyɔ lɛ anɔ! Bei komɛi lɛ miyeɔ awerɛho ni mitsui yeɔ, ni miŋaa miyi miwoɔ hejuuhe lɛ mli ni mifóɔ. Shi minyɛ miŋma mifɔlɔi woji yɛ be kɛ beaŋ, ni amɛwo mi hewalɛ koni miya nɔ miye anɔkwa.

Akɛni hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔnɔ ni mifɔlɔi fee lɛ tsirɛ mi hewɔ lɛ, mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi yɛ July 25, 1938. Be ni miye afi kome yɛ Betel lɛ, mishi kɛyatsu nii yɛ Chanélaz, ni ji ŋmɔ ko ni Swiss nitsumɔhe nine lɛ ehé ni aduɔ niyenii yɛ mli ahaa Betel weku lɛ, ní nyɛmimɛi ni ejo foi kɛjɛ yiwaa mli lɛ hu yɔɔ jɛmɛ lɛ.

Be ni afii ni akɛwo mifɔlɔi atsuŋ lɛ ba naagbee yɛ afi 1940 lɛ, Nazibii lɛ kɛɛ amɛ akɛ kɛ́ amɛkwa amɛhemɔkɛyeli lɛ, no lɛ amɛbaaŋmɛɛ amɛhe. Amɛfi shi shiŋŋ, ni no sɛɛ lɛ akɛ amɛ tee yiwalɛ nsrai amli, akɛ Ataa tee Dachau ni akɛ Awo tee Ravensbrück. Yɛ afi 1941 lɛ fɛibe mli lɛ, minyɛ kɛ yei krokomɛi ni ji Odasefoi lɛ kpoo akɛ amɛaatsu nii amɛha asraafoi lɛ. Aha amɛdamɔ fɛ̃i mli nyɔɔŋnyɔɔŋ kɛ shwaneshwane gbii 3, kɛkɛ ni aŋa amɛyi yɛ tsuŋwoohei ni mli ewo duŋ mli ni aha amɛ niyenii fioo pɛ gbii 40, ni akɛgbala amɛtoi. Ni no sɛɛ lɛ ayi amɛ. Awo gbo yɛ January 31, 1942, yɛ yiwaa ni akɛba amɛnɔ lɛ sɛɛ otsii etɛ mli.

Ajie Ataa kɛjɛ Dachau kɛtee Mauthausen yɛ Austria. Nazibii lɛ kɛ hɔmɔ kɛ nitsumɔ dɛŋdɛŋ gbe gboklɛfoi lɛ fiofio yɛ nsra nɛɛ mli. Shi Awo gbele sɛɛ nyɔji ekpaa lɛ, Nazibii lɛ tsɔ gbɛ kroko nɔ amɛgbe mitsɛ—kɛtsɔ tsofai ni akaa akwɛɔ nɔ. Datrɛfoi ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ jeɔ gbɛ amɛkɛ wɔlɔmɔ fɔŋ muawai gbulɔɔ gboklɛfoi lɛ ni amɛkɛkaa amɛ tsofai lɛ amɛkwɛɔ. Sɛɛ mli lɛ, amɛkɛ ebɔɔ gbulɔɔ gboklɛfoi lɛ atsui. Sane ni aŋma afɔ shi ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ “tsui hela” ji nɔ ni gbe Ataa. No mli lɛ eye afii 43. Nyɔji abɔ sɛɛ dani miná mile yiwalɛ ni akɛgbe mɛi nɛɛ he sane. Kɛbashi amrɔ nɛɛ lɛ, kɛ́ mikai mifɔlɔi ni misumɔɔ amɛ waa lɛ, ehaa mifoɔ. Shi kɛjɛ nakai beaŋ kɛbashi amrɔ nɛɛ lɛ, le ni mile akɛ Ataa kɛ Awo ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ shweshweeshwe yɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ shɛjeɔ mimii.

Miná hegbɛ yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ kɛtee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 11 ni afee yɛ New York lɛ. Kwɛ miishɛɛ ni Ŋmalɛi lɛ ni wɔkɛ nyɔji enumɔ kase waa lɛ ha miná! Be ni wɔgbe skul lɛ naa yɛ afi 1948 lɛ, aha miyasɔmɔ yɛ Switzerland akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni mikɛ James L. Turpin, ni ji nyɛminuu anɔkwafo ni tee Gilead klas ni ji enumɔ lɛ kpe. Be ni ama klɛŋklɛŋ nitsumɔhe nine lɛ yɛ Turkey lɛ, aha esɔmɔ akɛ enɔkwɛlɔ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ March 1951, ni no sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni miŋɔ hɔ! Wɔfã kɛtee United States, ni wɔfɔ wɔbiyoo Marlene kɛba jeŋ yɛ December.

Yɛ afii lɛ fɛɛ amli lɛ, mikɛ Jim ená miishɛɛ babaoo yɛ wɔ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mikɛ miishɛɛ kaiɔ China oblayoo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Penny, ni ji mi-Biblia mli nikaselɔ ni sumɔɔ akɛ ekase Biblia lɛ. Abaptisi lɛ ni sɛɛ mli lɛ Guy Pierce ni sɔmɔɔ amrɔ nɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ kɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli. Suɔlɔi ni tamɔ nɛkɛ ebaye mifɔlɔi ni eje mli lɛ anajiaŋ.

Yɛ afi 2004 shishijee mli lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ Lörrach, ni ji maŋ ni mifɔlɔi jɛ mli lɛ mli lɛ ma Maŋtsɛyeli Asa hee ko yɛ Stich Gbɛjegbɛ lɛ masɛi. Akɛni maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ miisumɔ ni amɛjie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ nɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ efee lɛ hewɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaatsake gbɛjegbɛ lɛ gbɛi ni amɛwo lɛ Denzstraße (Denz Gbɛjegbɛ) kɛwo mifɔlɔi ahiɛnyam. Maŋ lɛ mli adafitswaa wolo ni ji Badische Zeitung lɛ ŋma yɛ saneyitso ni ji “Gbɛjegbɛ Gbɛi Hee: Ní Akɛkai Denz Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi ni Agbe Amɛ Lɛ” lɛ mli akɛ, “agbe” mifɔlɔi lɛ “yɛ yiwalɛ nsra ko mli yɛ Nazi Nɔyeli ni Ji Etɛ lɛ shishi yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ.” Mikpaaa gbɛ akɛ maŋ gwabɔɔ lɛ baafee enɛ, shi eji shihilɛ tsakemɔ ko ni haa mɔ mli filiɔ lɛ.

Ataa fɔɔ kɛɛmɔ akɛ, wɔto wɔ wɔsɛɛ shihilɛ he gbɛjianɔ tamɔ nɔ ni Harmagedon baŋ yɛ wɔbeaŋ, shi wɔhi shi tamɔ nɔ ni ebaaba wɔ́—ni eji ŋaawoo kpakpa ko ni mibɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛbaatsu nii be fɛɛ be. Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo kɛha mi akɛ maná tsuishitoo yɛ nibii ni mitaoɔ waa lɛ ahe, titri lɛ akɛni amrɔ nɛɛ gbɔlɛ etsi minaa ewo tsuŋ lɛ hewɔ. Shi miyiŋ efeko kɔshikɔshi yɛ Yehowa shiwoo ni ekɛha etsuji anɔkwafoi lɛ ahe dã akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ . . . Kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!”—Abɛi 3:5, 6.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

BLEMA WIEMƆI NI HE HIAA WAA

Yoo ko ni jɛ akrowa ko ni yɔɔ shɔŋŋ mli lɛ ba sramɔ yɛ Lörrach yɛ afi 1980 mli. No mli lɛ maŋbii lɛ kɛ amɛnibii ni amɛsumɔɔɔ lɛ miiba maŋ jara nɔ koni mɛi ni sumɔɔ lɛ abakwɛ mli ni amɛkɔlɔ nɔ ni amɛsumɔɔ. Yoo nɛɛ na adeka ko ni akɛ abui kɛ sakisi kɛ ehenɔi woɔ mli, ni ekɔ kɛtee shĩa. Sɛɛ mli lɛ ena mfonirii komɛi ni oblayoo fioo ko ni agbɔ eyitsɔi yɔɔ mli, kɛ woji ni akɛ yiwala nsra mli woji ni akɛŋmalaa nii lɛ eŋmala yɛ adeka lɛ shishi. Yoo lɛ ná woji lɛ ahe miishɛɛ ni eetao ele mɔ ni gbekɛyoo ni agbɔ eyitsɔi lɛ ji.

Gbi ko yɛ afii 2000 lɛ mli lɛ, yoo lɛ na adafitswaa mli sane ko ni kɔɔ yinɔsane he nibii ni akɛbaatsɔɔ yɛ Lörrach lɛ he. Sane lɛ tsɔɔ Yehowa Odasefoi ayinɔsane yɛ Nazi afii lɛ mli lɛ mli, ni wɔweku lɛ hu nɔ̃ fata he. Miblayeiaŋ mfonirii fata he. Be ni yoo lɛ na akɛ mɔ ni yɔɔ adafitswaa wolo lɛ mli lɛ nɔŋŋ yɔɔ mfonirii ni ehiɛ lɛ amli lɛ, eyana adafitswaa woloŋmalɔ lɛ ni ebɔ lɛ woji lɛ ahe amaniɛ—fɛɛ feɔ 42! Minine shɛ fɛɛ nɔ yɛ otsii fioo komɛi asɛɛ. Mina wiemɔi ni mifɔlɔi ŋmalaa be kɛ beaŋ kɛbiɔ mishi yɛ minyɛkwɛ lɛ ŋɔɔ lɛ yɛ woji lɛ amli. Suɔmɔ ni amɛkɛsusuɔ mihe lɛ sɛɛ efooo kɔkɔɔkɔ. Eyɛ naakpɛɛ waa akɛ woji nɛɛ hi shi ni ana ekoŋŋ yɛ nɔ ni fe afii 60 sɛɛ!

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Agbála wɔweku ni yɔɔ miishɛɛ lɛ teŋ be ni Hitler bɔi nɔyeli lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Hitler: U.S. Army photo

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

1. Magdeburg nitsumɔhe nine lɛ

2. Gestapobii lɛ mɔmɔ Odasefoi akpei abɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mikɛ Jim ená miishɛɛ babaoo yɛ wɔ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli