Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nikasemɔ Naagbee Nifeemɔ—Miishɛɛ Gbi

Nikasemɔ Naagbee Nifeemɔ—Miishɛɛ Gbi

Nikasemɔ Naagbee Nifeemɔ—Miishɛɛ Gbi

“WƆNÁ gbi ni yɔɔ miishɛɛ. Hulu miitso. Ŋwɛi tse. Jwɛi lɛ efee frɔ̃frɔ̃. Loofɔji miila. Gbi lɛ eje shishi yɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ nɔ, ni wɔbaagbe wɔnifeemɔ lɛ naa ni hiɛgbele ko bɛ mli. Yehowa jeee Nyɔŋmɔ ni woɔ mɔ hiɛgbele. Eji jɔɔmɔi a-Nyɔŋmɔ.”

Nyɛminuu Samuel Herd, ni eji Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ kɛ wiemɔi nɛɛ je Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 117 lɛ naagbee nifeemɔ lɛ shishi. Afee enɛ yɛ September gbi ni ji 11, afi 2004 lɛ nɔ. Nibii ni fata nifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ he ji Biblia mli ŋaawoi ni tswaa mɔ emaa shi kɛ niiashikpamɔi ni skulbii lɛ ná yɛ amɛnikasemɔ be lɛ mli, kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi aniiashikpamɔi hu. Hɛɛ, ebafee gbi ni yɔɔ miishɛɛ kɛha mɛi 6,974 ni tee nifeemɔ lɛ shishi yɛ Watchtower Educational Center ni yɔɔ Patterson, yɛ New York lɛ, kɛ mɛi hu ni bo toi yɛ redio nɔ loo amɛkwɛ yɛ vidio nɔ yɛ asai ni yɔɔ Brooklyn kɛ Wallkill lɛ amli lɛ.

Awo Skulbii lɛ Ekãa

John Kikot, ni eji United States Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlinyo lɛ kɛ wiemɔi ni woɔ mɔ ekãa ha yɛ saneyitso ni ji “Yaa Nɔ Oná Miishɛɛ Ákɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ” lɛ mli. Etsɔɔ akɛ, ale Gilead skulbii akɛ mɛi komɛi ni yɔɔ miishɛɛ, taakɛ eje kpo faŋŋ yɛ nikasemɔ naagbee nifeemɔ lɛ shishi lɛ. Tsɔsemɔi ni ajɛ Ŋmalɛ mli akɛha be mli ni skul lɛ yaa nɔ lɛ ha skulbii lɛ amii shɛ amɛhe, ni amrɔ nɛɛ amɛná tsɔsemɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛye amɛbua mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛmii ashɛ amɛhe nakai nɔŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ amɛhe ni amɛkɛaaha yɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ nɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Be mli ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei nɛɛ yaa nɔ amɛkaseɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ” ni mli hi, ní haa mɛi krokomɛi anine shɛɔ anɔkwale lɛ nɔ lɛ, amɛbaaya nɔ amɛná miishɛɛ.—1 Timoteo 1:11, NW.

David Splane, ni lɛ hu eji Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ ji wielɔ ni nyiɛ sɛɛ, ni esane lɛ yitso ji “Mɛɛ Gbɛ nɔ Oootsɔ Okɛ Mɛi ni Okɛbaakpe lɛ Ahi Shi Jogbaŋŋ?” Ŋwanejee ko be he akɛ ehi ni eyɛ miishɛɛ akɛ ákɛ mɛi aaahi shi yɛ ekomefeemɔ mli, eye mli akɛ ekolɛ enɛ baabi ni ‘atsɔ̃ he nɔ fɛɛ nɔ aha mɛi fɛɛ.’ (1 Korintobii 9:22; Lala 133:1) Nyɛminuu Splane tsɔɔ mli akɛ, nikaselɔi ni egbe nikasemɔ naa lɛ kɛ mɛi babaoo baakpe yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli—gbɔmɛi ni yɔɔ amɛshikpɔŋkukuji lɛ amli, nanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ asafoi heei ni amɛbaaya je mli lɛ amli, kɛ mɛi ni yɔɔ nitsumɔhe niji ni ajɛɔ jɛi akɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛtsɔɔmɔi haa lɛ. Ekɛ gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ amɛha tsakpãa kpakpa ahi amɛkɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ he ŋaawoo kpakpa ha amɛ: Nyɛkasea maŋbii lɛ awiemɔ, nyɛfea klalo akɛ nyɛbaatsake nyɛhe nyɛwo maŋbii lɛ ashihilɛi amli, nyɛkɛ nyɛhe akawoa nynanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi krokomɛi lɛ ateemɔŋ saji amli, ni nyɛba nyɛhe shi nyɛha mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ.—Hebribii 13:17.

Lawrence Bowen, ni eji Gilead nitsɔɔlɔ lɛ ji wielɔ ni nyiɛ sɛɛ, esaneyitso lɛ ji sanebimɔ, ni ji “Te Osusuɔ Nii Ahe Ohaa Tɛŋŋ?” Ekai nikaselɔi lɛ akɛ mɛi ni ‘damɔɔ kponɔgbɛnii anɔ amɛkojoɔ’ lɛ eyakpɛlɛɛɛ Yesu nɔ akɛ lɛ ji Mesia lɛ. (Yohane 7:24) Ákɛ adesai ni yeee emuu lɛ, ehe miihia ni mɔ fɛɛ mɔ akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ koni ekaná ‘gbɔmɛi ajwɛŋmɔ’ shi moŋ ‘Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ.’ (Mateo 16:22, 23) Esa akɛ mɛi ni nyáa mumɔŋ nibii ahe waa lɛ po aya nɔ amɛfee tsakemɔi yɛ amɛsusumɔi amli. Tamɔ meele ni nyiɛ ŋshɔ hiɛ lɛ, tsakemɔi ni ooofee amrɔ nɛɛ baatsɔɔ kɛji akɛ obaayashɛ he ni oyaa lɛ loo okɛ lɛlɛ baayasha shi yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa. Biblia kasemɔ daa yeɔ ebuaa wɔ ni wɔjwɛŋɔ taakɛ ‘Nyɔŋmɔ jwɛŋɔ.’

Wallace Liverance, ni lɛ hu eji Gilead Skul nitsɔɔlɔ lɛ kɛ nifeemɔ fã nɛɛ ba naagbee. Esaneyitso ni ji “Mɛni Obaahe?” lɛ damɔ Yesaia 55:1 lɛ nɔ. Ewo nikaselɔi lɛ hewalɛ koni ‘amɛhe’ tsuiwoo, miishɛɛ, kɛ yelikɛbuamɔi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ gbalɛ shɛɛ saji ni kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ mli lɛ. Yesaia gbalɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ to nu, wein, kɛ fufɔ he. Te aaafee tɛŋŋ ahe ni “shika kɛ jara fataaa he”? Nyɛminuu Liverance tsɔɔ mli akɛ, afeɔ enɛ kɛtsɔ toiboo ni afeɔ ahaa Biblia mli gbalɛi, kɛ Nyɔŋmɔ susumɔi ni akɛyeɔ susumɔi ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ anajiaŋ lɛ nɔ. (Yesaia 55:2, 3, 6, 7) Enɛ feemɔ baaye abua maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei lɛ ni amɛnyɛ amɛhi shi yɛ nitsumɔ ni amɛyaatsu yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ lɛ mli. Bei pii lɛ, adesai ni yeee emuu susuɔ akɛ heloonaa nibii ni aaabɔ mɔdɛŋ aná lɛ ji nɔ ni kɛ miishɛɛ baa. Wielɔ lɛ wo hewalɛ akɛ: “Nyɛkahea enɛ. Nyɛkakpɛlɛa susumɔ nɛɛ nɔ. Nyɛbɔa mɔdɛŋ ni nyɛtoa be kɛha Nyɔŋmɔ gbalɛ Wolo lɛ kasemɔ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Ebaanyɛ ewaje nyɛ, ewo nyɛ hewalɛ, ni eha nyɛná miishɛɛ yɛ nyɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.”

Skulbii lɛ Aniiashikpamɔi kɛ Sanegbaai ni Yɔɔ Miishɛɛ

Skulbii lɛ kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa. Nyɛminuu Mark Noumair, ni lɛ hu eji Gilead tsɔɔlɔ lɛ nyiɛ klasbii lɛ ateŋ mɛi babaoo ahiɛ kɛfee niiashikpamɔi ni amɛná ni ma saneyitso ni ji “Wɔhiɛ Gbooo yɛ Sanekpakpa lɛ He” lɛ nɔ mi lɛ ahe nɔkwɛmɔnii. (Romabii 1:16) Toibolɔi lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛaabo gbɛ ni sɔɔlɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ nɛɛ tsɔ nɔ amɛshiɛ yɛ shia kɛ shia, yɛ gbɛjegbɛi ahe, kɛ yɛ shwapoi amli lɛ toi. Nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi ni wieɔ wiemɔi krokomɛi lɛ kɛ hegbɛ lɛ tsu nii koni amɛnine ashɛ mɛi ni wieɔ nakai wiemɔi lɛ ni yɔɔ amɛsafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ anɔ. Mɛi krokomɛi hu kɛ Biblia kasemɔ woji ni Yehowa Odasefoi fee lɛ tsu nii jogbaŋŋ, amɛkɛtsu nii yɛ sɛɛsaramɔ kɛ shia Biblia mli nikasemɔi ashishijee mli. ‘Amɛhiɛ gbooo’ akɛ amɛaashiɛ sanekpakpa lɛ.

Nyɛminuu William Nonkes ni tsuɔ nii yɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Nɔ lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ ni jɛ Burkina Faso, Latvia, kɛ Russia lɛ gba sane. Amɛkɛ ŋaawoo kpakpa ni damɔ saneyitso ni ji “Yehowa Jɛɔ Suɔmɔ Mli Ejɔɔ Enɔkwafoi Lɛ” ha. Nyɛmimɛi hii ni akɛ amɛ gba sane lɛ ateŋ mɔ kome wo nikaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛkai Gideon asraafoi 300 lɛ. Asraafonyo fɛɛ asraafonyo yɛ nitsumɔ ko ni etsu kɛye ebua ni Gideon ye omanye yɛ etafãa lɛ mli. (Kojolɔi 7:19-21) Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, ajɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni hiɔ amɛnitsumɔ lɛ mli lɛ babaoo.

“Nyɛtsɔmɔa Nyɛhe Nɔ Fɛɛ Nɔ Nyɛhaa Gbɔmɛi Fɛɛ” ji sane oti ni ama nɔ mi yɛ sane ni Samuel Roberson, ni eji tsɔɔlɔ yɛ Patterson lɛ kɛ mɛi gba lɛ mli. Ekɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu mli bii ejwɛ ni jɛ Senegal, Guam, Liberia, kɛ Madagascar gba sane. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 170 sɔmɔɔ yɛ maji nɛɛ anɔ. Sanegbaa lɛ ha nikaselɔi ni egbe amɛnikasemɔ naa lɛ ná le bɔ ni Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ yeɔ buaa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei koni amɛnyɛ amɛtsu nitsumɔi ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ ahe nii. Bei pii lɛ nɔ ni no tsɔɔ ji, ní amɛaakase kusumii ni yɔɔ srɔto kwraa yɛ nɔ ni ale yɛ Europa kɛ Amerika maji amli lɛ he nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ni anaa ni afɔɔ feemɔ yɛ shikpɔji komɛi anɔ ji hii ni mɔmɔɔ amɛniji amli kɛnyiɔ akɛ nanemɛi, ni mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ hu feɔ nakai. Yɛ maji komɛi ni yɔɔ Guam nitsumɔhe nine lɛ kwɛmɔ shishi lɛ amli lɛ, ayeɔ niyenii komɛi ni mɛi enako ni aaye pɛŋ. Shi mɛi komɛi etsake amɛhe amɛwo shihilɛi nɛɛ amli, ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei lɛ hu baanyɛ amɛfee nakai nɔŋŋ.

Guy Pierce, ni eji Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ, wie saneyitso ni ji “Yaa nɔ Oye ‘wɔ-Nuŋtsɔ lɛ Maŋtsɛyeli lɛ’ Anɔkwa” lɛ he. Ekai toibolɔi lɛ akɛ: “Yehowa bɔ nii yɛ yiŋtoo ko hewɔ. Eyɛ yiŋtoo kɛha ebɔɔnii lɛ. Eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ nɛɛ tsakeko. Eshwɛ fioo ni ebaaba mli, ni anyɛŋ atsĩ enaa. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ atsake yiŋtoo nɛɛ.” (1 Mose 1:28) Nyɛminuu Pierce wo mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ ni ekɛ anɔkwayeli aba ehe shi eha Nyɔŋmɔ nɔyeli ekɔɔɔ he eko shihilɛi ni mli wawai ni eba yɛ esha ni klɛŋklɛŋ nuu ni ji Adam fee lɛ hewɔ. Nyɛminuu Pierce wo hewalɛ akɛ: “Kojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ mli wɔyɔɔ lɛ. Be fioo pɛ wɔyɔɔ ni wɔnine kɛaashɛ mɛi ni hiɛ tsui ni ja lɛ anɔ koni wɔye wɔbua amɛ ni amɛbale anɔkwale lɛ. Nyɛkɛ be lɛ atsua nii jogbaŋŋ koni nyɛkɛgbaa Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ he sane nyɛtsɔa mɛi krokomɛi.” Mɛi ni kɛ anɔkwayeli fiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ baanyɛ aná nɔmimaa akɛ ebaafi amɛsɛɛ.—Lala 18:26.

Beni sɛinɔtalɔ lɛ kɛ nifeemɔ lɛ baa naagbee lɛ, ekane woji srɔtoi ni nitsumɔhe niji ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ŋmala kɛmiiŋa amɛ ni asaŋ amɛkɛmiiba jɔɔmɔi kɛmiiha amɛ lɛ etsɔɔ. Kɛkɛ ni ekɛ nikaselɔi lɛ ayijiemɔ woji lɛ ha amɛ, ni amɛteŋ mɔ kome kane wolo ni klasbii lɛ ŋma kɛjie amɛtsuiŋ hiɛsɔɔ kpo yɛ tsɔsemɔ ni amɛnine eshɛ nɔ lɛ he. Eji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni atsɔ nɔ akɛmu gbi lɛ mli nifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni mɛi fɛɛ ni ba shishi lɛ baaya nɔ amɛkai daa lɛ naa.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 23]

KLASBII LƐ AHE SAJI

Maji srɔtoi anɔ ni amɛjɛ kɛba: 11

Maji srɔtoi anɔ ni aha amɛ nitsumɔ yɛ mli: 22

Nikaselɔi lɛ ayifalɛ: 48

Afii abɔ ni amɛye kɛ́ aja mli: 34.8

Afii abɔ ni amɛhi anɔkwale lɛ mli kɛ́ aja mli: 18.3

Afii abɔ ni amɛkɛsɔmɔ yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ́ aja mli: 13.4

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul Klasbii ni Ji 117 ni Gbe Nikasemɔ Naa

Gbɛii ni yɔɔ shishigbɛ lɛ miitsɔɔ bɔ ni amɛdamɔ shi amɛha lɛ mli, kɛjɛ hiɛgbɛ kɛyaa sɛɛgbɛ, ni amɛgbɛi lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ abɛkugbɛ kɛyaa ninejurɔgbɛ.

(1) Thompson, E.; Norvell, G.; Powell, T.; Kozza, M.; McIntyre, T. (2) Reilly, A.; Clayton, C.; Allan, J.; Blanco, A.; Muñoz, L.; Rustad, N. (3) Guerrero, Z.; Garcia, K.; McKerlie, D.; Ishikawa, T.; Blanco, G. (4) McIntyre, S.; Cruz, E.; Guerrero, J.; Ritchie, O.; Avellaneda, L.; Garcia, R. (5) Powell, G.; Fiskå, H.; Muñoz, V.; Baumann, D.; Shaw, S.; Brown, K.; Brown, L. (6) Shaw, C.; Reilly, A.; Peloquin, C.; Münch, N.; McKerlie, D.; Ishikawa, K. (7) Münch, M.; Peloquin, J.; Kozza, T.; Avellaneda, M.; Allan, K.; Ritchie, E.; Norvell, T. (8) Cruz, J.; Baumann, H.; Clayton, Z.; Fiskå, E.; Thompson, M.; Rustad, J.