Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Ooofee Okɛ Nyɔŋmɔ He Nilee Abu Obii Ahe

Bɔ ni Ooofee Okɛ Nyɔŋmɔ He Nilee Abu Obii Ahe

Bɔ ni Ooofee Okɛ Nyɔŋmɔ He Nilee Abu Obii Ahe

WƆGBƆMƆTSEI lɛ wuɔ ta gbi fɛɛ gbi. Esa akɛ amɛwuu amɛshi muawai srɔtoi ni woɔ mɔ hela lɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ, akɛ muawai ni buɔ wɔhe kɛjɛɔ muawai krokomɛi ni baaha tsɛŋemɔ helai babaoo amɔmɔ wɔ lɛ ahe lɛ fɔ́ wɔteŋ mɛi babaoo.

Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ Kristofoi awuu ashi susumɔi kɛ jeŋbai ni kɛ ŋmalɛi lɛ kpãaa gbee, kɛ nɔnyɛɛi ni baanyɛ afite wɔmumɔŋ hewalɛnamɔ lɛ. (2 Korintobii 11:3) Kɛ́ wɔɔwuu wɔshi nibii ni akɛtutuaa wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsui daa gbi lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔná mumɔŋ hebuu nibii.

Hebuu nibii nɛɛ ahe miihia wɔbii lɛ titri, ejaakɛ akɛ mumɔŋ hebuu nibii ni baanyɛ awu ashi je lɛ mumɔ lɛ fɔɔɔ amɛ. (Efesobii 2:2) Be ni gbekɛbii lɛ daraa lɛ, ehe bahiaa waa ni fɔlɔi aye abua amɛ ni amɛná amɛ diɛŋtsɛ amɛ hebuu nibii. Mɛni haa anáa hebuu nibii nɛɛ? Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yehowa haa aleɔ nii, . . . ni ebaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ agbɛ̀i lɛ ayi.” (Abɛi 2:6, 8) Nyɔŋmɔ he nilee baanyɛ abu gbekɛbii ahe kɛjɛ gbɛ ni kulɛ ebaaha amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha naanyobɔɔ fɔŋ, tipɛŋfoi anɔnyɛɛ, loo hiɛtserɛjiemɔ ni esaaa lɛ nɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ atsɔ amɛkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ atsu nii ni amɛdũ Nyɔŋmɔ he nilee awo amɛbii lɛ amli?

Naanyobɔɔ Kpakpa Taomɔ

Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbekɛbii sumɔɔ ni amɛkɛ gbekɛbii krokomɛi abɔ naanyo, shi mɛi ni tamɔ amɛ ni bɛ niiashikpamɔ lɛ pɛ ni amɛkɛaabɔ naanyo lɛ haŋ amɛná Nyɔŋmɔ he nilee ni amɛkɛtsu nii. Abɛi awolo lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Buulufeemɔ kpɛtɛ gbekɛ tsui he.” (Abɛi 22:15) Belɛ, mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi komɛi etsɔ amɛye amɛbua amɛbii ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ he nilee etsu nii yɛ naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ mli?

Tsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Don * lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔbihii lɛ fiteɔ be babaoo yɛ amɛnanemɛi ni ji amɛtipɛŋfoi lɛ ahe, shi amɛyeɔ nakai be lɛ babaoo yɛ wɔshĩa lɛ mli yɛ wɔhiɛ. Wɔhereɔ mɛi ahiɛmɛɛ kɛbaa wɔshia be fɛɛ be, ni no hewɔ lɛ wɔshĩa lɛ mli yiɔ obɔ daa kɛ gbekɛbii, ni wɔhaa amɛ niyenii ni wɔhaa amɛnáa miishɛɛ. Wɔyɛ he miishɛɛ akɛ wɔɔná bolɔmɔ kɛ hoofeemɔ ni yaa nɔ yɛ wɔshĩa lɛ mli lɛ he tsui, koni wɔbii lɛ aná heko ni yɔɔ shweshweeshwe ni amɛbaanyɛ amɛná amɛhewɔŋ miishɛɛ.”

Brian kɛ Mary yɛ gbekɛbii etɛ ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ, shi amɛkpɛlɛ nɔ yɛ anɔkwale mli akɛ jeee be fɛɛ be amɛtsɔsemɔ yɔɔ mlɛo. Amɛwie akɛ: “Oblahii kɛ oblayei ni miihe aná afii 20 fioo pɛ yɔɔ wɔ asafo lɛ mli ní wɔbiyoo Jane baanyɛ ekɛbɔ naanyo. Shi kɛlɛ, eyɛ naanyo ko ni atsɛɔ lɛ Susan, ni ji oblayoo ko ni yɔɔ naanyobɔɔ su ni he yɔɔ miishɛɛ. Shi efɔlɔi bɛ kpɛŋŋ tamɔ wɔ. Aŋmɛɔ Susan gbɛ ni esɛɛ tsɛɔ kɛ́ eje kpo gbɛkɛ fe Jane, ewoɔ atadei kukuji, eboɔ lalai gbohii atoi, ni ekwɛɔ sinii ni ehiii. Ewa kɛha Jane akɛ eeenu wɔsusumɔi lɛ ashishi yɛ be kpalaŋŋ mli. Efeɔ lɛ akɛ Susan fɔlɔi nuɔ nii ashishi waa, ni wɔyɛ kpɛŋŋ tsɔ. Shi be ni Susan kɛ ehe yawo jeŋba shara mli dani Jane yɔse akɛ wɔshiŋŋfeemɔ lɛ ebu ehe. Eŋɔɔ wɔnaa waa diɛŋtsɛ akɛ wɔhaaa shiŋŋ ni wɔfee yɛ nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ ehi kɛha wɔbiyoo lɛ he lɛ mli agbɔjɔ.”

Taakɛ Jane ji lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo eyɔse akɛ nilee yɛ mli akɛ amɛaabi gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ amɛfɔlɔi adɛŋ yɛ naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ mli. Abɛi awolo lɛ kɛɔ akɛ: “Toi ni boɔ hiɛkamɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ toi lɛ, eeehi shi yɛ nilelɔi ateŋ.” (Abɛi 15:31) Nyɔŋmɔ he nilee haa gbekɛbii kɛ nanemɛi ni woɔ mɔ hewalɛ bɔɔ.

Nɔnyɛɛ ni Haa Akaseɔ Mɛi Krokomɛi lɛ Naa ni Aaadamɔ

Naanyobɔɔ kɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ yɛ tsakpaa kpaakpa. Anyɛɔ wɔbii lɛ anɔ koni amɛkase mɛi krokomɛi, ni enɛ tutuaa amɛ hebuu nii lɛ be fɛɛ be. Akɛni bei pii lɛ oblahii kɛ oblayei sumɔɔ ni amɛsa amɛtipɛŋfoi ahiɛ hewɔ lɛ, tipɛŋfoi anɔnyɛɛ baanyɛ aha amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha nibii ni je lɛ buɔ akɛ ehi lɛ.—Abɛi 29:25.

Biblia lɛ kaiɔ wɔ akɛ “je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ.” (1 Yohane 2:17) No hewɔ lɛ esaaa akɛ fɔlɔi ŋmɛɔ gbɛ ni je lɛ susumɔi náa amɛbii lɛ anɔ hewalɛ bɔ ni esaaa. Mɛɛ gbɛ nɔ amɛaatsɔ amɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛsusu nii ahe yɛ gbɛ ni hi ha Kristofoi lɛ nɔ?

Richard kɛɛ akɛ: “Mibiyoo lɛ sumɔɔ akɛ esaa ehe tamɔ oblayei krokomɛi lɛ. No hewɔ lɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi ni wɔkɛ lɛ susu sɛɛnamɔi kɛ naagbai ni yɔɔ hesaamɔi enyɔ lɛ fɛɛ he lɛ he. Yɛ hesaamɔi ni wɔsusuɔ akɛ esa po lɛ gbɛfaŋ lɛ, wɔkɛ blema ŋaawoo ko ni wɔnu afii ni eho lɛ tsu nii akɛ, ‘Nilelɔ ji mɔ ni efeee mɔ klɛŋklɛŋ ni aaawo atade hee ko ni eba nɔ loo naagbee mɔ ni aaakpa woo.’”

Nyɛ ko ni atsɛɔ lɛ Pauline lɛ tsu tipɛŋfoi anɔnyɛɛ he nii yɛ gbɛ kroko nɔ. Ekɛɛ akɛ: “Miná nibii ni mibii lɛ sumɔɔ lɛ ahe miishɛɛ, ni miyaa amɛtsu lɛ mli daa mikɛ amɛ yagbaa sane. Sanegbai kakadaji nɛɛ ye bua mi ni mijaje amɛsusumɔi, ni miye mibua amɛ ni amɛna gbɛ̀i krokomɛi anɔ ni amɛaatsɔ amɛsusu saji ahe.”

Tipɛŋfoi anɔnyɛɛ sɛɛ efoŋ, no hewɔ lɛ ekolɛ fɔlɔi baaya nɔ amia amɛhiɛ ni ‘amɛkumɔ je lɛ susumɔi,’ ni amɛye amɛbua amɛbii lɛ koni ‘amɛŋɔ’ amɛjwɛŋmɔ ‘nom, ni amɛfee toiboo amɛha Kristo.’ (2 Korintobii 10:5) Shi kɛ́ fɔlɔi ‘hiɛ sɔlemɔ mli daa’ lɛ, ebaawo amɛkɛ amɛbii lɛ fɛɛ hewalɛ koni amɛgbe nitsumɔ ni he hiaa waa nɛɛ naa.—Romabii 12:12; Lala 65:3.

Bɔ ni Hiɛtserɛjiemɔ Gbalaa Mɔ Waa Ha

Hewalɛ ni ji etɛ ni ekolɛ ebaawa kɛha fɔlɔi akɛ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ aaaha yɛ he ji hiɛtserɛjiemɔ. Yɛ adebɔɔ su naa lɛ, gbekɛbii sumɔɔ shwɛmɔ. Oblahii kɛ oblayei babaoo hu sumɔɔ shwɛmɔ waa. (2 Timoteo 2:22) Shi kɛ́ gbekɛbii kɛ nii ni amɛsumɔɔ nɛɛ tsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ lɛ, ebaanyɛ ewɔtsɔ amɛmumɔŋ hebuu nii lɛ. Eyɛ oshara yɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ titri.

Klɛŋklɛŋ lɛ, hiɛtserɛjiemɔi babaoo jieɔ je lɛ jeŋba he mlai gbohii lɛ akpo. (Efesobii 4:17-19) Kɛlɛ, afeɔ lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ kɛ fɛo nɔ. Enɛ yɛ oshara diɛŋtsɛ kɛha oblahii kɛ oblayei ní ekolɛ amɛyɔseŋ emli osharai lɛ.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, be ni ayeɔ kɛjieɔ hiɛtserɛ lɛ hu baanyɛ ekɛ naagbai aba. Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, shwɛmɔ ebatsɔ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli, ni eheɔ amɛbe kɛ hewalɛ babaoo diɛŋtsɛ. Abɛi awolo lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ “wo babaoo yeli ehiii.” (Abɛi 25:27) Nakai nɔŋŋ hu hiɛtserɛjiemɔ babaoo haŋ mumɔŋ niyenii aba otsine tamɔ tsutsu lɛ, ni ebaaha ofee anihao kɛ nikasemɔ. (Abɛi 21:17; 24:30-34) Kɛ́ oblahii kɛ oblayei kɛ je lɛ tsu nii kɛmɔ shi lɛ, ehaŋ “amɛmɔ anɔkwa wala”—ni ji naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli—“lɛ mli.” (1 Timoteo 6:12, 19) Te fɔlɔi komɛi etsu naagba nɛɛ he nii amɛha tɛŋŋ?

Mari Carmen, ni eji nyɛ ni yɔɔ biyei etɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔmiisumɔ ni wɔbiyei lɛ aná hiɛtserɛjiemɔ kpakpa ni amɛná amɛhewɔŋ miishɛɛ. No hewɔ lɛ wɔkɛ amɛ fɔɔ kpojee akɛ weku, ni amɛkɛ amɛnanemɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hu jeɔ kpo. Shi wɔha hiɛtserɛjiemɔ hi egbɛhe. Wɔha efee tamɔ daaŋjiemɔ nii yɛ niyeli sɛɛ—eŋɔɔ, shi jeee no ji niyenii lɛ diɛŋtsɛ. Wɔtsɔse amɛ ni amɛbatsɔmɔ nitsulɔi yɛ shĩa, skul, kɛ asafo lɛ mli.”

Don kɛ Ruth hu emɛɛɛ ni kɛ́ eyɛ mli aahu dani amɛjie amɛhiɛtserɛ. Amɛtsɔɔ mli akɛ: “Wɔŋɔ Hɔɔ akɛ ‘gbi ni wɔweku lɛ kɛjieɔ ehiɛtserɛ.’ Wɔyaa shiɛmɔ leebi, wɔyawuɔ ŋshɔ shwane, ni wɔyeɔ niyenii srɔto ko ni ŋɔɔ gbɛkɛ.”

Fɔlɔi nɛɛ awiemɔi lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ pɛpɛɛpɛ ni aaaŋmɛ kɛto hiɛtserɛjiemɔ kpakpa he gbɛjianɔ, ni aha ehi egbɛhe ni sa mli yɛ Kristofonyo ko shihilɛ mli lɛ he.—Jajelɔ 3:4; Filipibii 4:5.

Okɛ Ohe Afɔ Yehowa Nɔ

Yɛ anɔkwale mli lɛ, eheɔ afii abɔ dani anáa mumɔŋ hebuu nii. Tsofa ko bɛ ni baaha gbekɛbii aná Nyɔŋmɔ he nilee trukaa, ni etsirɛ amɛ ni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ amɛŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ fɔlɔi ‘aya nɔ alɛ amɛ yɛ Yehowa tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.’ (Efesobii 6:4) “Ŋaawoo” ni ayaa nɔ akɛhaa nɛɛ tsɔɔ akɛ abaaye abua gbekɛbii lɛ koni amɛsusu nii ahe tamɔ Nyɔŋmɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi aaatsɔ atsu enɛ he nii?

Biblia lɛ ni weku lɛ aaakase daa lɛ ji nɔ titri ni haa ayeɔ omanye. Nikasemɔ lɛ ‘gbeleɔ gbekɛbii lɛ ahiŋmɛii, koni amɛna Nyɔŋmɔ mla lɛ mli naakpɛɛ nii lɛ.’ (Lala 119:18) Diego kɛ hiɛdɔɔ tsu weku nikasemɔ lɛ he nii, ni no ye ebua ebii lɛ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Ekɛɛ akɛ: “Misaa mihe jogbaŋŋ kɛha nikasemɔ lɛ. Akɛni mitaoɔ nibii amli yɛ woji ni ajɛ Ŋmalɛ lɛ mli aŋma lɛ amli hewɔ lɛ, mibale bɔ ni mafee maha Biblia mli gbɔmɛi lɛ afee mɛi ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha mibii lɛ. Miwo gbekɛbii lɛ hewalɛ koni amɛyɔse nibii ni yɔɔ amɛshihilɛ mli ni tamɔ anɔkwafoi lɛ anɔ̃ lɛ. Enɛ ha Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ ka mibii lɛ ajwɛŋmɔ mli waa.”

Jeee nikasemɔ nɔ pɛ gbekɛbii tsɔɔ amɛkaseɔ nii. Mose wo fɔlɔi hewalɛ koni amɛwie Yehowa mlai lɛ ahe ‘be ni amɛta shi yɛ amɛshĩa kɛ be ni amɛnyiɛ gbɛ teŋ kɛ be ni amɛkã shi kɛ be ni amɛte shi.’ (5 Mose 6:7) Tsɛ ko tsɔɔ mli akɛ: “Esa akɛ maha mibinuu lɛ be ni ekɛtsɔɔ mi nɔ ni yɔɔ etsui mli. Kɛ́ wɔtee wɔyashara shi loo wɔfee ekome kɛtsu nii lɛ, ejɛɔ esuɔmɔ mli egbaa mi etsui mli saji. Wɔgbaa saji kpakpai ni he baa sɛɛnamɔ kɛha wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli.”

Fɔlɔi asɔlemɔ hu náa amɛbii anɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ gbekɛbii lɛ nu akɛ amɛfɔlɔi kɛ heshibaa miibɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, ni amɛbi lɛ koni eye ebua amɛ ni ekɛ amɛhe eshai ake amɛ lɛ, etsirɛɔ amɛ koni ‘amɛhe amɛye akɛ eyɛ.’ (Hebribii 11:6) Fɔlɔi babaoo ni eye omanye lɛ maa nɔ mi akɛ ekome ni weku feɔ kɛsɔleɔ lɛ he hiaa waa, ni eko ji sɔlemɔi ni kɔɔ skul saji kɛ nibii krokomɛi ni gbaa amɛbii anaa lɛ he lɛ. Tsɛ ko kɛɛ akɛ eŋa kɛ ebii lɛ feɔ ekome kɛsɔleɔ be fɛɛ be dani amɛshiɔ kɛyaa skul.—Lala 62:9; 112:7.

“Nyɛkahaa Ekpakpafeemɔ Miitɔa Wɔ”

Fɔlɔi fɛɛ tɔ̃ɔ, ni ekolɛ gbɛ ko ni amɛtsɔ nɔ kɛtsu shihilɛi komɛi ahe nii lɛ baaha amɛshwa amɛhe. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔya nɔ wɔmia wɔhiɛ, ni ‘wɔkaha ekpakpafeemɔ miitɔ wɔ.’—Galatabii 6:9.

Shi kɛ́ fɔlɔi nuuu amɛbii lɛ anifeemɔi ashishi bei komɛi lɛ, ekolɛ amɛbaanu he akɛ amɛtao heko amɛta amɛjɔɔ amɛhe. Eyɛ mlɛo akɛ aaamu sane naa akɛ yinɔ nɛɛ mli gbekɛbii lɛ yɛ srɔto ni amɛsane wa. Eyɛ mli akɛ ekolɛ mɛi anɔ ni anyɛɔ koni amɛtɔ̃ lɛ etee hiɛ moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ gbɔjɔmɔ kometoo lɛ nɔŋŋ gbekɛbii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ blema yinɔi lɛ amli gbekɛbii lɛ yɔɔ, ni kaa kometoo lɛ nɔŋŋ amɛ fɛɛ amɛkɛkpeɔ. No hewɔ lɛ, tsɛ ko kɛɛ akɛ, kɛ́ egbala ebinuu lɛ toi egbe naa lɛ, ejɛɔ mlihilɛ mli ekɛ naajɔlɛ wieɔ akɛ: “Otsui pɛ taoɔ akɛ efee nɔ ni mitsui ná he miishɛɛ akɛ efee be ni mitamɔ bo lɛ.” Ekolɛ fɔlɔi leee nibii ni yinɔ nɛɛ mli gbekɛbii lɛ le lɛ, shi amɛle bɔ ni heloo ni egbede lɛ baanyɛ aná gbekɛbii lɛ anɔ hewalɛ aha.—Mateo 26:41; 2 Korintobii 2:11.

Ekolɛ gbekɛbii komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛkɛ amɛfɔlɔi agbɛtsɔɔmɔi aaatsu nii, ni amɛtseɔ tsɔsemɔ ni akɛhaa amɛ lɛ po hiɛ atua. Shi shikome ekoŋŋ lɛ, tsuishiŋmɛɛ he miihia. Eyɛ mli akɛ gbekɛbii komɛi akuɛŋ ti ni amɛbuuu nɔ̃ yɛ shishijee mli moŋ, shi naagbee lɛ amɛteŋ mɛi babaoo tsakeɔ. (Abɛi 22:6; 23:22-25) Matthew, ni ji Kristofonyo oblanyo ni miisɔmɔ amrɔ nɛɛ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ko mli lɛ gba akɛ: “Be ni miji gbekɛ nuu lɛ, minu he akɛ mifɔlɔi miitsi minaa bɔ ni esaaa. Mishwie miyiŋ akɛ, kɛ́ minanemɛi lɛ afɔlɔi ŋmɛɔ nɔ ko feemɔ gbɛ lɛ, mɛni hewɔ mifɔlɔi eŋmɛɛɛ mi gbɛ ni mafee lɛ? Ni kɛ́ amɛhaaa mashwɛ shwɛmɔ ni misumɔɔ, ni ji lɛlɛ kɛ foidamɔ lɛ ní amɛkɛgbala mitoi lɛ, mimli fuɔ amɛ waa. Shi kɛ́ misusu nibii ni eho lɛ ahe lɛ, minaa akɛ tsɔsemɔ ni mifɔlɔi kɛha mi lɛ mɔɔ shi ni ehe yɛ sɛɛnamɔ hu. Eŋɔɔ minaa akɛ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa mi lɛ ha mi yɛ be ni ehe hiaa mi lɛ mli.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ—eyɛ mli akɛ wɔbii lɛ baaje hei ni baagba amɛmumɔŋ shihilɛ lɛ naa bei komɛi moŋ, shi amɛbaanyɛ amɛya nɔ lolo amɛdara kɛbatsɔmɔ Kristofoi kpakpai. Taakɛ Biblia lɛ woɔ shi lɛ, Nyɔŋmɔ he nilee baanyɛ aha amɛ mumɔŋ hebuu nii. “Ejaakɛ ŋaalee aaabote otsui mli ni nilee aaaŋɔɔ osusuma naa; jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, sane shishinumɔ aaabu ohe, ní ejieo kɛjɛ gbɛ fɔŋ nɔ.”—Abɛi 2:10-12.

Ákɛ aaaŋɔ bi hɔ nyɔji nɛɛhu lɛ jeee nitsumɔ bibioo. Ni ekolɛ afii 20 ni baanyiɛ sɛɛ lɛ hu kɛ naagbai kɛ miishɛɛnamɔi hu baaba. Shi akɛni fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ sumɔɔ amɛbii hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhewalɛ fɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ Nyɔŋmɔ he nilee abu amɛhe. Amɛnuɔ he yɛ amɛbii lɛ ahe taakɛ bɔfo Yohane ni egbɔ lɛ nu he yɛ emumɔŋ bii lɛ ahe lɛ akɛ: “Mibɛ miishɛɛ ni fa fe enɛ akɛ manu akɛ mibii lɛ nyiɛɔ anɔkwale mli lɛ.”—3 Yohane 4.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Atsake gbɛi ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ ekomɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

“Wɔhereɔ mɛi hiɛmɛɛ kɛbaa wɔshia be fɛɛ be, ni no hewɔ lɛ wɔshia lɛ mli yiɔ obɔ daa kɛ gbekɛbii”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Ná nibii ni obii lɛ sumɔɔ lɛ ahe miishɛɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

“Misaa mihe jogbaŋŋ kɛha nikasemɔ lɛ”