Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Kusumii ni Esaaa Nyɔŋmɔ Hiɛ lɛ Ahe

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Kusumii ni Esaaa Nyɔŋmɔ Hiɛ lɛ Ahe

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Kusumii ni Esaaa Nyɔŋmɔ Hiɛ lɛ Ahe

AGBELE gbonyo adeka ko naa ama Afrika hulu ni tsoɔ waa lɛ nɔ yɛ shĩa bibioo ko mli. Be ni mɛi eto liamɔ kɛbɔleɔ adeka lɛ kɛyeɔ awerɛho lɛ, nuumo ko wa damɔ shi. Ekɛ hiŋmɛi ni etsii kɛ yaafonui dɔ emli kɛtee gbonyo lɛ hiɛ ni ebɔi wiemɔ akɛ: “Mɛni hewɔ oshɛɛɛ mi akɛ ooya? Mɛni hewɔ oshi mi nɛkɛ? Amrɔ nɛɛ ni oku osɛɛ oba lɛ, ani obaaya nɔ oye obua mi?”

Afɔ abifao ko yɛ Afrika maŋ kroko mli. Ahaaa mɔ ko mɔ ko ana gbekɛ lɛ. Be ko sɛɛ dani akɛ abifao lɛ je kpo koni mɛi ana lɛ, ni akpe kɛwo lɛ gbɛi.

Ekolɛ gbohii ni akɛwieɔ loo abifao ni akɛtoɔ koni mɛi krokomɛi akana lɛ lɛ baafee nifeemɔ ko ni yɔɔ srɔto kɛha mɛi komɛi. Shi yɛ kusumii kɛ maji komɛi amli lɛ, hemɔkɛyeli ni mli wa ni ayɔɔ akɛ gbohii lɛ gboiko, shi amɛyɛ wala mli ni amɛhiɛ kã lɛ ená gbɔmɛi lɛ ajeŋba kɛ jwɛŋmɔi ni amɛhiɛ yɛ gbele kɛ fɔmɔ he lɛ anɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ.

Hemɔkɛyeli nɛɛ mli wa aahu akɛ, kɛ hooo kwraa lɛ ehe shi yɛ shihilɛ mli kusumii kɛ nifeemɔi fɛɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi akpekpei abɔ heɔ amɛyeɔ akɛ adesai ashihilɛ mli bei ni he hiaa—tamɔ fɔmɔ, oblanyo loo oblayoo tsɔmɔ, gbalashihilɛ mli botemɔ, bi fɔmɔ, kɛ gbele lɛ—fata tsakemɔi ni kɛ mɔ yaa blematsɛmɛi lɛ amumɔŋ je lɛ mli lɛ ahe. Aheɔ ayeɔ akɛ gbonyo lɛ yaa nɔ etsuɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa yɛ mɛi ni eshi yɛ esɛɛ lɛ ashihilɛ mli. Ni ebaanyɛ etsa shihilɛ nɔ ekoŋŋ kɛtsɔ balamɔ nɔ.

Atsuɔ kusumii babaoo ahe nii koni tsakemɔ nɛɛ aya nɔ jogbaŋŋ ni naagba ko akahi mli. Hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ nɔ ko yɛ wɔmli ni gbooo lɛ náa kusumii nɛɛ anɔ hewalɛ. Anɔkwa Kristofoi tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ kusumii fɛɛ ni kɔɔ hemɔkɛyeli nɛɛ he lɛ ahe. Mɛni hewɔ?

Mɛɛ Shihilɛ Mli Gbohii lɛ Yɔɔ?

Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni yɔɔ faŋŋ tsɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ mli. Ejaje akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Amɛsuɔmɔ jio, amɛnyɛɛ jio, amɛwuŋayeli jio, fɛɛ eho etee jeeŋmɔ beebe . . . Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.” (Jajelɔ 9:5, 6, 10) Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi ejɛ jeeŋmɔ amɛkpɛlɛ Biblia mli shishijee anɔkwale nɛɛ nɔ. Amɛnu shishi akɛ susuma lɛ baanyɛ agbo, ni ehiɛ baanyɛ akpata, shi ejeee nɔ ko ni gbooo. (Ezekiel 18:4) Amɛná amɛle hu akɛ gbohii lɛ amumɔi lɛ bɛ wala mli. (Lala 146:4) Yehowa wo ewebii lɛ akpɔ veveeve yɛ blema bei lɛ amli akɛ amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ kusumii loo nifeemɔi fɛɛ ni kɔɔ hemɔkɛyeli akɛ gbohii lɛ yɛ wala mli, ni amɛbaanyɛ amɛná hiɛkalɔi ashihilɛ nɔ hewalɛ he lɛ ahe.—5 Mose 14:1; 18:9-13; Yesaia 8:19, 20.

Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ hu tsi amɛhe kɛjɛ maŋ kusumii loo nifeemɔi fɛɛ ni kɔɔ apasa jamɔ tsɔɔmɔi ahe lɛ he. (2 Korintobii 6:15-17) Ŋmɛnɛ, yɛ jaku maŋ, weku, loo shihilɛ mli ni Yehowa Odasefoi jɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkpoɔ kusumii ni kɔɔ amale tsɔɔmɔ akɛ nɔ ko yɛ gbɔmɔ mli ni hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ lɛ.

Ákɛ Kristofoi lɛ, mɛni baanyɛ akudɔ wɔ be ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhe awo kusum nifeemɔ ko mli loo esaaa akɛ wɔfeɔ nakai? Esa akɛ wɔsusu bɔ ni ekolɛ ekɔɔ tsɔɔmɔ ni damɔɔɔ Ŋmalɛ nɔ, tamɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ gbohii lɛ amumɔi náa hiɛkalɔi ashihilɛ nɔ hewalɛ lɛ he jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni wɔkwɛ kɛji akɛ wɔhe ni wɔkɛaawo kusum loo nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baatɔ̃tɔ̃ mɛi krokomɛi ni le nɔ ni Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ ni amɛtsɔɔ lɛ anane lo. Nyɛhaa wɔkɛ otii nɛɛ ni yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ asusua hei enyɔ ni he hiaa—ni ji fɔmɔ kɛ gbele lɛ he wɔkwɛa.

Fɔmɔ kɛ Gbɛi Woo He Nifeemɔi

Bi gbɛi woo he kusumii babaoo yɛ ni sa. Shi esa akɛ anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ hei ni abuɔ fɔmɔ akɛ tsakemɔ kɛmiijɛ blematsɛmɛi lɛ amumɔi aje lɛ mli kɛmiiba adesai aje lɛ mli lɛ akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Afrika hei komɛi lɛ, akɛ bi ŋmɔŋ ni afɔ lɛ lɛ toɔ tsu mli, ni awooo lɛ gbɛi aahu kɛyashi be ko. Eyɛ mli akɛ ekolɛ be ni akɛmɛɔ nɛɛ yɛ srɔto yɛ maŋ fɛɛ maŋ mli moŋ, shi akɛ gbɛi woo he nifeemɔi gbeɔ naa, ni akɛ abifao lɛ jeɔ kpo ni akɛ lɛ tsɔɔ wekumɛi kɛ nanemɛi. Atsɛɔ abifao lɛ gbɛi atsɔɔ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ nakai beaŋ.

Be ni wolo ni ji Ghana—Understanding the People and Their Culture lɛ tsɔɔ nɔ ni kusum nɛɛ tsɔɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Yɛ klɛŋklɛŋ gbii kpawo lɛ mli lɛ, abuɔ abifao lɛ akɛ eji ‘gbɔ,’ ni ákɛ eetsake kɛmiijɛ mumɔi aje lɛ mli kɛmiiba shikpɔŋ nɔ shihilɛ mli. . . . Bei pii lɛ akɛ abifao lɛ toɔ tsu mli, ni ahaaa mɛi ni jeee weku mlibii lɛ ana lɛ.”

Mɛni hewɔ amɛɔ dani akpe kɛwo gbekɛ lɛ gbɛi lɛ? Wolo ni ji Ghana in Retrospect lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ gbi ni ji kpaanyɔ lɛ shɛko lɛ, abuuu gbekɛ lɛ akɛ eji gbɔmɔ. Abuɔ akɛ kɛ hooo lɛ ekɛ jeŋ ni ejɛ mli kɛba lɛ miibɔ.” Wolo lɛ tsa nɔ akɛ: “Akɛni gbɛi ji nɔ diɛŋtsɛ ni haa abifao tsɔɔ gbɔmɔ hewɔ lɛ, kɛ́ fɔlɔi komɛi miishe gbeyei akɛ ekolɛ amɛbi lɛ baagbo lɛ, amɛwooo lɛ gbɛi kɛyashi amɛbaaná nɔmimaa akɛ ebaahi shi dã. . . . No hewɔ lɛ abuɔ tsakemɔ nɛɛ, ni bei komɛi lɛ atsɛɔ lɛ akɛ bi kpojiemɔ lɛ akɛ nɔ ni nɔ ko kpele baajɛ mli kɛba abaha gbekɛ lɛ kɛ efɔlɔi. Eji nifeemɔ ni haa gbekɛ lɛ baa adesai ateŋ.”

Bei pii lɛ weku nukpa ji mɔ ni kwɛɔ bi gbɛi woo he nifeemɔ lɛ nɔ. Nibii ni yaa nɔ yɛ nifeemɔ lɛ shishi lɛ yɛ srɔto yɛ he fɛɛ he, shi bei pii lɛ ŋkpaiyeli, ni ji wiemɔ ni akɛdaa blematsɛmɛi lɛ amumɔi ashi akɛ amɛha abifao lɛ ebashɛ shi shweshweeshwe lɛ kɛ kusumii krokomɛi fata he.

Gbekɛ lɛ gbɛi tãtsii ji nifeemɔ lɛ mli oti titri. Eyɛ mli akɛ fɔlɔi lɛ ji mɛi ni sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛwo gbekɛ lɛ gbɛi moŋ, shi bei pii lɛ wekumɛi krokomɛi náa amɛnɔ hewalɛ waa yɛ gbɛi ni amɛbaahala lɛ mli. Ekolɛ gbɛi lɛ ekomɛi hiɛ mfonirifeemɔŋ shishinumɔ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli, tamɔ “otee ni oba ekoŋŋ,” “Awo eba nɔ ni ji shii enyɔ,” loo “Ataa eba ekoŋŋ.” Shishinumɔi ni yɔɔ gbɛi lɛ ekomɛi asɛɛ ji ni akɛje blematsɛmɛi lɛ anijiaŋ wui koni amɛkaŋɔ gbekɛ lɛ kɛtee gbohii ajeŋ ekoŋŋ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, tɔmɔ ko bɛ abifao ni afɔ lɛ he miishɛɛ ni aaaná lɛ he. Ákɛ akɛ mɔ ko gbɛi aaawo gbekɛ ko ní awo lɛ gbɛi ni tsɔɔ shihilɛ mli ní afɔ lɛ yɛ lɛ ji kusumii ni ja, ni be ni mɔ kɛaawo bi gbɛi lɛ ji mɔ aŋkro yiŋkpɛɛ. Shi Kristofoi ni miisumɔ koni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ kusumii loo nifeemɔi fɛɛ ni haa anáa jwɛŋmɔ akɛ amɛkɛ susumɔ ni mɛi hiɛ akɛ bi ŋmɔŋ ni afɔ lɛ ji “gbɔ” ni jɛ blematsɛmɛi lɛ amumɔi aje lɛ mli kɛmiiba hiɛkalɔi aje lɛ mli lɛ kpaa gbee lɛ ahe.

Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ buɔ gbɛi woo nifeemɔ lɛ akɛ tsakemɔ ko ni he hiaa moŋ, shi esa akɛ Kristofoi asusu mɛi krokomɛi ahenilee he, ni amɛsusu jwɛŋmɔ ni ehaa mɛi ni heee yeee lɛ náa lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ Kristofoi aweku ko kɛ bi ŋmɔŋ ni amɛfɔ lɛ lɛ to koni mɛi krokomɛi akana lɛ kɛyashi beyinɔ ni abaawo gbekɛ lɛ gbɛi lɛ, mɛni mɛi komɛi baakɛɛ? Kɛ́ gbɛi ni amɛkɛwo gbekɛ lɛ kɛ amɛtsitsi ni amɛshiɔ akɛ amɛmiitsɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ kpaaa gbee lɛ, mɛɛ jwɛŋmɔ ebaaha mɛi aná?

No hewɔ lɛ, kɛ́ Kristofoi miikpɛ amɛyiŋ yɛ bɔ ni amɛbaawo amɛbii lɛ agbɛi, kɛ be ni amɛkɛaafee lɛ he lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛfee nɔ fɛɛ nɔ kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam’ koni amɛkatɔ̃tɔ̃ mɛi anane. (1 Korintobii 10:31-33) ‘Amɛguuu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yɛ blema saji’ ni akɛwoɔ gbohii ahiɛnyam ‘lɛ hewɔ.’ Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ woo kɛ anunyam haa Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ, ni ji Yehowa lɛ.—Marko 7:9, 13.

Tsakemɔ Kɛmiijɛ Gbele Mli Kɛmiiba Wala Mli

Taakɛ fɔmɔ ji lɛ, mɛi pii buɔ gbele akɛ tsakemɔ; mɔ ni egbo lɛ shiɔ jeŋ ni anaa nɛɛ mli kɛyaa jeŋ ni anaaa jɛmɛ, ni gbohii lɛ amumɔi lɛ yɔɔ mli lɛ mli. Mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ kɛ́ atsuuu yarafeemɔ kusumii kɛ nifeemɔi komɛi ahe nii kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, no lɛ blematsɛmɛi lɛ amumɔi ni aheɔ ayeɔ akɛ amɛyɛ hewalɛ ni amɛkɛaagbala hiɛkalɔi atoi loo amɛjɔɔ amɛ lɛ amli baafu. Hemɔkɛyeli nɛɛ náa bɔ ni atoɔ yarafeemɔ he gbɛjianɔ, ni afeɔ lɛ nɔ hewalɛ waa.

Bei pii lɛ ajieɔ henumɔi srɔtoi akpo yɛ yarai ni afeɔ koni akɛkpata gbohii lɛ mli—kɛjɛ yaafo ni ehiii kpatamɔ, kɛ bolɔmɔ yɛ gbonyo lɛ hiɛ lɛ nɔ kɛyashi hiɛtserɛjiemɔi ni yaa nɔ be ni afu gbonyo lɛ sɛɛ lɛ anɔ. Bei pii lɛ niyeli babaoo, dãatɔɔ, kɛ lala ni naa wa ni akɛjoɔ fataa yarafeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe. Abuɔ yarafeemɔi akɛ nɔ ni he hiaa aahu akɛ wekui ni bɛ nɔ ko kwraa po lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛbua shika ni fa saŋŋ naa koni amɛkɛha “yara lɛ nɔ asɔ,” eyɛ mli akɛ ekolɛ ebaaha amɛhe afi amɛ ni amɛbɔ nyɔmɔ moŋ.

Yehowa Odasefoi ekpa yarafeemɔ kusumii ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ ahe mama kwraa yɛ afii lɛ amli. * Kusumii nɛɛ ekomɛi ji kpeshii, ŋkpaiyeli, gbohii kɛ wiemɔ kɛ amɛ nibimɔ, yarafeemɔ gbijurɔyelii, kɛ kusumii krokomɛi ni damɔ hemɔkɛyeli akɛ nɔ ko yɛ gbɔmɔ mli ni gbooo lɛ nɔ. Kusumii ni tamɔ nɛkɛ ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ “he tseee,” eji “yaka shishiumɔ” ni damɔ “gbɔmɛi ablema saji” anɔ, shi jeee anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ.—Yesaia 52:11; Kolosebii 2:8.

Mɛi Anɔ ni Anyɛɔ Koni Amɛkpɛlɛ

Ewa waa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaatsi amɛhe kɛjɛ maŋ kusumii ahe, titri lɛ yɛ maji amli ni abuɔ woo ni akɛhaa gbohii lɛ akɛ ehe hiaa waa lɛ. Akɛni Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo kusumii nɛɛ amli hewɔ lɛ, anáa amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ loo abuɔ amɛ akɛ mɛi ni tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ maŋbii ahe, ni bɛ bulɛ kɛha gbohii lɛ. Yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he nilee kpakpa ni Kristofoi komɛi yɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wiemɔ-kɛ-shimɔ kɛ nɔnyɛɛ ni naa wa eha amɛteŋ mɛi komɛi eshe gbeyei akɛ amɛaaha ana amɛ akɛ mɛi ni yɔɔ srɔto. (1 Petro 3:14) Mɛi krokomɛi nuɔ he akɛ kusumii nɛɛ ji amɛmaŋ nifeemɔ, ni no hewɔ lɛ amɛnyɛŋ amɛtsi amɛhe kɛjɛ he kwraa. Mɛi krokomɛi hu kɛɔ akɛ kɛ́ amɛkɛ amɛhe wooo kusum lɛ mli lɛ, ekolɛ ebaaha maŋbii lɛ ahe atsɛ̃ Nyɔŋmɔ webii lɛ.

Wɔsumɔɔɔ akɛ wɔnifeemɔi gbáa mɛi krokomɛi anaa bɔ ni esaaa. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ ni wɔɔkɔ kɛha anɔkwale lɛ baaha jeŋ ni etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ anyɛ̃ wɔ. (Yohane 15:18, 19; 2 Timoteo 3:12; 1 Yohane 5:19) Akɛni wɔle akɛ esa akɛ wɔfee mɛi ni yɔɔ srɔto yɛ mɛi ni yɔɔ mumɔŋ duŋ lɛ mli lɛ ahe hewɔ lɛ, wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔkɔɔ shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ. (Maleaki 3:18; Galatabii 6:12) Taakɛ Yesu te shi eshi kaa ni Satan kɛba enɔ koni efee nɔ ko ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔteɔ shi wɔwoɔ wɔnɔ ni anyɛɔ koni wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ko ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. (Mateo 4:3-7) Yɛ nɔ najiaŋ ni anɔkwa Kristofoi aaaha gbɔmɔ shemɔ aná amɛnɔ hewalɛ lɛ, amɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ ni amɛaasa ni amɛkɛ woo aha lɛ akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ bafeɔ nɔ titri ni he hiaa amɛ. Amɛfeɔ enɛ kɛtsɔ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ jamɔ krɔŋŋ he lɛ ahe ni amɛŋmɛɛɛ kɛsaaa yɛ amɛnɔ ni mɛi krokomɛi nyɛɔ hewɔ lɛ nɔ.—Abɛi 29:25; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

Ni Wɔkɛ Wɔnifeemɔi yɛ Gbohii Ahe lɛ Aaawo Yehowa Hiɛnyam

Eja gbɛ akɛ wɔɔnu henumɔŋ piŋmɔ ni naa wa he, ni wɔye awerɛho kɛ́ wɔsuɔlɔ ko gbo. (Yohane 11:33, 35) Ákɛ wɔɔha suɔlɔ ko he susumɔ ahi wɔjwɛŋmɔ mli ni wɔha lɛ fuu kpakpa lɛ sa, ni eji nifeemɔi kpakpai ni jieɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ lɛ kpo. Shi kɛlɛ, Yehowa Odasefoi ŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ awerɛhoyeli ni naa wa ni gbele kɛbaa lɛ mli, ni amɛkɛ amɛhe wooo kusum nifeemɔi fɛɛ ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ amli. Enɛ bɛ mlɛo kɛha mɛi ni yɔɔ hei ni asheɔ gbohii lɛ agbeyei waa yɛ lɛ. Ebaanyɛ efee kaa kɛha wɔ akɛ wɔɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ be ni wɔyeɔ mɔ ko ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa lɛ gbele he ŋkɔmɔ lɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa, ni ji “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” woɔ Kristofoi anɔkwafoi lɛ hewalɛ, ni nanemɛi heyelilɔi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛfiɔ amɛsɛɛ. (2 Korintobii 1:3, 4) Hemɔkɛyeli ni mli wa ni anɔkwa Kristofoi yɔɔ akɛ gbi ko lɛ gbohii ni leee nɔ ko nɔ ko, ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ baaba wala mli ekoŋŋ lɛ haa amɛ yiŋtoo fɛɛ ni amɛaadamɔ nɔ amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ yarafeemɔ kusumii ni esaaa Kristofoi, ni tsɔɔ akɛ gbohiiashitee bɛ lɛ ahe.

Ani wɔmii shɛɛɛ wɔhe akɛ Yehowa etsɛ́ wɔ “kɛjɛ duŋ lɛ mli kɛba lɛ diɛŋtsɛ enaakpɛɛ la lɛ he”? (1 Petro 2:9) Be ni wɔnáa miishɛɛ kɛ́ afɔ, ni wɔmiaa wɔhiɛ yɛ gbele he ŋkɔmɔyeli mli lɛ, eba akɛ wɔɔha shwelɛ ni mli wa ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔfee nɔ ni ja, kɛ suɔmɔ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ atsirɛ wɔ be fɛɛ be koni ‘wɔya nɔ wɔnyiɛ akɛ la bii.’ Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔŋmɛ gbɛ ni kusumii ni esaaa Kristofoi, ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ hu lɛ afite wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ.—Efesobii 5:8.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 23 Ofainɛ kwɛmɔ woji bibii ni ji Gbohii lɛ Amumɔi—Ani Amɛbaanyɛ Amɛye Amɛbua Bo Loo Amɛhao Bo? Ani Amɛyɛ Diɛŋtsɛ? Gbɛ ni Yaa Naanɔ Wala Mli—Ani Ona? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.