Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔkase Bɔ Ni AKɛ He Fɔ̃ɔ Yehowa Nɔ Kwraa

Wɔkase Bɔ Ni AKɛ He Fɔ̃ɔ Yehowa Nɔ Kwraa

Wala Shihilɛ He Sane

Wɔkase Bɔ Ni AKɛ He Fɔ̃ɔ Yehowa Nɔ Kwraa

TAAKƐ NATALIE HOLTORF GBA

Enɛ ba mli yɛ June afi 1945. Gbi ko yɛ nakai nyɔŋ lɛ mli lɛ, nuu ko ni hiɛ eshale badamɔ wɔshinaa lɛ naa, ni eemɛ ni agbele lɛ. Akɛni Ruth ni ji mibiyoo bibioo lɛ tsui fã hewɔ lɛ, ebo akɛ: “Awo, gbɔ ko damɔ shinaa lɛ naa!” Shi eleee kwraa akɛ etsɛ ji nakai gbɔ lɛ—Ferdinand, ni ji miwu ni misumɔɔ lɛ naakpa lɛ. Yɛ afii enyɔ ni tsɔ hiɛ, ni ji be ni wɔfɔ Ruth sɛɛ gbii etɛ pɛ lɛ, Ferdinand shi shĩa, amɔ lɛ, ni naagbee lɛ akɛ lɛ tee Nazi yiwalɛ nsra ko mli. Shi Ruth ena etsɛ yɛ be kpalaŋŋ nɛɛ sɛɛ, ni wɔweku lɛ saa fee ekome ekoŋŋ. Mikɛ Ferdinand yɛ nibii babaoo ni wɔbaagba wɔhe!

AFƆ́ Ferdinand yɛ afi 1909 yɛ Germany maŋ ni ji Kiel lɛ mli, ni afɔ́ mi yɛ afi 1907 yɛ Germany maŋ ni ji Dresden lɛ mli. Wɔweku lɛ kɛ Biblia Kaselɔi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ no beaŋ lɛ kpe klɛŋklɛŋ be ni miye afii 12. Be ni miye afii 19 lɛ, mikpa Evangelical Sɔlemɔ lɛ yaa ni mijɔɔ miwala nɔ miha Yehowa.

Ferdinand gbe ŋshɔ hiɛ nitsumɔ he kɔleji naa yɛ nakai beaŋ, ni ebatsɔ amlaku. Be ni ekɛ lɛlɛ fãa gbɛ yɛ nu hiɛ lɛ, esusu sanebimɔi ni kɔɔ shihilɛ mli ni Bɔlɔ ko yɔɔ lɛ he. Be ni amɛ bakpeleke lɛ, Ferdinand yasara enyɛmi nuu nukpa ni eji Biblia Kaselɔ lɛ. Saramɔ nɛɛ pɛ tsɔ eyiŋ akɛ Biblia lɛ yɛ hetooi kɛha sanebimɔi ni gbaa enaa lɛ. Ekpa Lutheran Sɔlemɔ lɛ yaa, ni ekpɛ eyiŋ hu akɛ ebaakpa nu hiɛ nitsumɔ lɛ. Be ni ekɛ ehe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli klɛŋklɛŋ sɛɛ lɛ, ená he miishɛɛ waa akɛ eeetsu nitsumɔ nɛɛ ewala gbii abɔ fɛɛ. Ferdinand jɔɔ ewala nɔ eha Yehowa nakai gbi lɛ gbɛkɛ nɔŋŋ. Abaptisi lɛ yɛ August afi 1931.

Nitsumɔ akɛ Amlaku kɛ Shiɛlɔ

Yɛ November afi 1931 lɛ, Ferdinand yakwɔ oketeke ko kɛtee Netherlands koni eyawa kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ jɛmɛ. Be ni Ferdinand kɛɛ nyɛminuu ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli akɛ tsutsu ko lɛ eji amlaku lɛ, nyɛminuu lɛ bo akɛ: “Wɔmiitao mɔ ko ni tamɔ bo pɛpɛɛpɛ!” Nyɛmimɛi lɛ ehai meele bibioo ko, bɔni afee ni gbɛgbalɔi akuu ko (be-fɛɛ sɔɔlɔi) anyɛ ashiɛ aha mɛi ni yɔɔ faa ni yɔɔ maŋ lɛ kooyigbɛ lɛ toi lɛ. Nitsulɔi enumɔ yɔɔ meele bibioo lɛ mli, shi amɛteŋ mɔ ko lé kudɔmɔ. No hewɔ lɛ Ferdinand batsɔ meele bibioo lɛ kudɔlɔ.

Nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, abi ni Ferdinand ayasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ yɛ Tilburg ni yɔɔ Netherlands wuoyigbɛ lɛ. Aaafee nakai beaŋ ni mi hu mitee Tilburg koni miyasɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ gbɛgbalɔ, ni mikɛ Ferdinand kpe. Shi amrɔ nɔŋŋ ni abi ni wɔshi kɛya Groningen ni yɔɔ maŋ lɛ kooyigbɛ lɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ jɛmɛ yɛ October afi 1932, ni wɔye wɔ yookpeemɔ sɛɛ hejɔɔmɔ lɛ yɛ shĩa ko ni gbɛgbalɔi babaoo yɔɔ mli lɛ mli, ni wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ!

Wɔfɔ́ wɔbiyoo Esther yɛ afi 1935. Eyɛ mli akɛ shika fioo pɛ wɔyɔɔ moŋ, shi wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Wɔshi kɛtee akrowa ko mli, ni wɔyahi shĩa bibioo ko mli yɛ jɛmɛ. Mikwɛɔ gbekɛ lɛ yɛ shĩa yɛ gbi lɛ mli, ni miwu kɛ ehe woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli waa. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, wɔtsakeɔ. Enɛ tee nɔ kɛyashi Esther hiɛ bafã bɔ ni sa ni eeenyɛ efata wɔhe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni naagba ba Europa maŋkwramɔŋ saji amli. Wɔná wɔle akɛ aawa Odasefoi ni yɔɔ Germany lɛ ayi, ni wɔyɔse akɛ etsɛŋ ni enɛ baashɛ wɔnɔ. Wɔleee bɔ ni wɔbaafee wɔnii wɔha yɛ yiwaa ni naa wa tamɔ nɛkɛ shishi. Yɛ afi 1938 lɛ, Netherlands nɔyeli hegbɛi lɛ wo akpɔ akɛ gbɔi akajara jamɔ he woji kɛtsu nii akɛ gbɛgbalɔi dɔŋŋ. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔtsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, Odasefoi ni ji Netherlandsbii lɛ kɛ mɛi ni etsɔɔ akɛ amɛyɛ wɔnitsumɔ lɛ he miishɛɛ lɛ agbɛi haa wɔ, ni wɔnyɛ wɔkɛ amɛteŋ mɛi komɛi kase Biblia lɛ.

Nakai beaŋ lɛ ato gbɛjianɔ akɛ abaafee Yehowa Odasefoi akpee ko. Eyɛ mli akɛ wɔbɛ shika ni wɔkɛbaawó oketeke kɛfã gbɛ kɛya kpee lɛ moŋ, shi wɔmiisumɔ ni wɔya. No hewɔ lɛ wɔkɛ okɔokpe fã gbɛ gbii etɛ, ni wɔkɛ sɛi bibioo ko kpɛtɛ dade ni akɛkudɔɔ okɔokpe lɛ he, ni wɔkɛ Esther ta mli. Wɔyawɔɔ Odasefoi ni yɔɔ gbɛ lɛ nɔ lɛ aŋɔɔ gbɛkɛ. Kwɛ miishɛɛ ni wɔná yɛ klɛŋklɛŋ maŋ muu fɛɛ kpee ni wɔtee lɛ shishi! Kpee lɛ wo wɔ hewalɛ koni wɔkpee kaai ni baaba lɛ anaa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, akai wɔ koni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. Lala 31:7 lɛ mli wiemɔi lɛ batsɔ wiemɔ ni wɔwieɔ daa akɛ: “Mi lɛ, Yehowa nɔ mihiɛ kã.”

Nazibii lɛ Gbɔbi Wɔ

Nazibii lɛ batutua Netherlands yɛ May afi 1940. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ Gestapobii, loo polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ ba wɔshĩa trukaa be ni wɔmiihala Biblia kasemɔ he woji ni akɛmaje wɔ lɛ amli. Amɔ Ferdinand kɛtee Gestapobii anitsumɔhe nine lɛ mli. Mikɛ Esther fɔɔ lɛ saramɔ yɛ jɛmɛ, ni bei komɛi lɛ abiɔ lɛ edaaŋ saji ni ayiɔ lɛ yɛ wɔhiɛ. Aŋmɛɛ Ferdinand he trukaa yɛ December, shi eheyeli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Gbɛkɛ ko be ni wɔbaa shĩa lɛ, wɔna Gestapobii atsɔne ko ma wɔshĩa lɛ masɛi. Ferdinand nyɛ ejo foi, shi mikɛ Esther bote shĩa lɛ mli. No mli lɛ Gestapobii lɛ miimɛ wɔ. Amɛmiitao Ferdinand. Gbi gbɛkɛ ni Gestapobii lɛ shi nɔŋŋ lɛ, Netherlands polisifoi lɛ ba amɛbamɔ mi kɛtee ni amɛyabi mi midaaŋ saji. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, mikɛ Esther yatee wɔhe yɛ Norder weku, ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji Odasefoi ni abaptisi amɛ etsɛko lɛ ashĩa, ni amɛha wɔ wɔɔhe ni amɛbu wɔhe.

Yɛ January afi 1941 lɛ naagbee gbɛ lɛ, amɔ gbɛgbalɔi ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ lɛlɛ ko ni awɔɔ mli lɛ mli. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ (sɔɔlɔ gbɛfalɔ) ko kɛ miwu tee lɛlɛ lɛ mli koni amɛyaloo gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ anibii lɛ ekomɛi, shi Gestapobii lɛ batutua amɛ. Ferdinand nyɛ eje amɛdɛŋ ni eta okɔokpe nɔ kɛjo foi. Shi kɛlɛ, ayawo kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ tsuŋ.

Nyɛmimɛi ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ bĩ Ferdinand koni etsu kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ nitsumɔ lɛ eha lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ ebaaye aaafee gbii etɛ pɛ yɛ shĩa daa nyɔŋ nɔ. Enɛ ji kaa hee kɛha wɔ, shi mitee nɔ mitsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Gestapobii lɛ ahiɛ dɔ waa kɛmiitao Odasefoi lɛ, no hewɔ lɛ wɔhiii he kome. Wɔfã shii etɛ yɛ afi 1942 lɛ mli. Naagbee lɛ wɔtee maŋ ni ji Rotterdam, ni ekɛ he ni Ferdinand tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ teemɔŋ lɛ jɛkɛ waa lɛ mli. No beaŋ lɛ mihiɛ mibi ni ji enyɔ lɛ hɔ. Kamp weku, ni no beaŋ lɛ etsɛko ni akɛ amɛbihii enyɔ tee yiwalɛ nsrai amli lɛ jɛ mlihilɛ mli amɛha wɔbahi amɛshĩa lɛ mli.

Gestapobii lɛ Haaa Wɔ Mumɔ Hé

Wɔfɔ Ruth, ni ji wɔbiyoo ni ji enyɔ lɛ yɛ July afi 1943. Ferdinand nyɛ ekɛ wɔ hi shi gbii etɛ yɛ Ruth fɔmɔ lɛ sɛɛ, shi esa akɛ eya yɛ nakai beaŋ, ni wɔnaaa lɛ yɛ be kpalaŋŋ mli yɛ no sɛɛ. Aaafee otsii etɛ sɛɛ lɛ, amɔ Ferdinand yɛ Amsterdam. Akɛ lɛ tee Gestapobii anitsumɔhe lɛ, ni ama nɔ mi akɛ lɛ tuuntu ataoɔ lɛ. Gestapobii lɛ bi lɛ edaaŋ saji babaoo, ni amɛkɛ no nyɛ enɔ koni ekɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔi lɛ ahe saji aha amɛ. Shi nɔ pɛ ni Ferdinand yɔɔ he tsui akɛ eeekɛɛ amɛ ji akɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, ni ekɛ ehe wooo maŋkwramɔŋ nifeemɔ ko mli. Gestapo onukpai lɛ amli fu akɛ Ferdinand, ni ji Germanynyo lɛ kɛ ehe hako kɛha asraafoi anitsumɔ, ni amɛwo ehe gbeyei akɛ amɛbaagbe lɛ akɛ sɛɛgbɛtsɔɔlɔ.

Awo Ferdinand tsuŋ yɛ nyɔji enumɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni atee nɔ awo ehe gbeyei akɛ abaatswa ehiɛ tu. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, anɔkwa ni eyeɔ Yehowa lɛ gbugbaaa. Mɛni ye bua lɛ ni ená hewalɛ yɛ mumɔŋ lɛ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni Ferdinand ji Odasefonyo hewɔ lɛ, akpɛlɛɛɛ ni aha lɛ Biblia. Shi aŋmɛɔ gbɛ koni akɛ eko abaha gboklɛfoi krokomɛi lɛ. No hewɔ lɛ Ferdinand tsɔ mɔ ni ekɛyɔɔ gboklɛfoi atsu lɛ mli lɛ yiŋ koni ebi eweku lɛ ni amɛbaha lɛ Biblia, ni nuu lɛ fee nakai. He fɛɛ he ni Ferdinand aaawie sane nɛɛ he yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, ehiŋmɛiaŋ yɛɔ nu ni eboɔ akɛ: “Kwɛ miishɛɛ ni nakai Biblia lɛ ha miná!”

Yɛ January afi 1944 mra be mli lɛ, ajie Ferdinand trukaa kɛtee yiwalɛ nsra ko ni yɔɔ Vught, yɛ Netherlands lɛ mli. Shimɔ nɛɛ bafee jɔɔmɔ ni ekpaaa gbɛ, ejaakɛ ekɛ Odasefoi krokomɛi 46 yakpe yɛ jɛmɛ. Be ni miná mile akɛ ajie lɛ kɛtee he kroko, ni eyɛ wala mli lɛ, miná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ!

Efɔ̃ɔɔ Shiɛmɔ yɛ Yiwalɛ Nsra lɛ Mli

Shihilɛ ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ naa wa waa. Hɔmɔ ni naa wa waa, mama ni ahàa ni bɛ, kɛ fɛ̃i ŋanii ni naa wa ji nɔ ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ. Sɛŋ kakao ni naa wa fee Ferdinand. Be ni amɛye be pii yɛ liamɔ mli ni akɛkwɛ akɛ amɛ fɛɛ amɛyɛ nsra lɛ mli lo lɛ agbe naa yɛ fɛ̃i mli sɛɛ lɛ, etee helatsamɔhe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Atsĩɔ helatsɛmɛi ni miiye atiridii ni amɛhedɔlɛ ji degree Celsius 40 loo nɔ ni fe nakai lɛ anaa. Shi atsĩii Ferdinand naa, ejaakɛ ehe dɔlɛ ji degree Celsius 39 pɛ! Akɛɛ eku esɛɛ eyatsu nii. Shi kɛlɛ, nanemɛi gboklɛfoi ni yɔɔ musuŋtsɔlɛ lɛ ye amɛbua lɛ kɛtsɔ to ni amɛkɛ lɛ to yɛ hei ni yɔɔ kulɔɔ yɛ be kɛ beaŋ lɛ nɔ. Ená hejɔlɛ hu be ni je lɛ mli bɔi kulɔɔ feemɔ lɛ. Agbɛnɛ hu kɛ́ nyɛmimɛi komɛi anine shɛ niyenii nɔ lɛ, amɛkɛ mɛi krokomɛi jaa, no hewɔ lɛ Ferdinand bɔi hewalɛnamɔ.

Dani abaawo miwu tsuŋ lɛ, no mli lɛ shiɛmɔyaa ji eshihilɛ gbɛ, ni etee nɔ egba ehemɔkɛyelii lɛ ahe sane yɛ nsra lɛ mli. Bei pii lɛ nsra lɛ mli onukpai lɛ kɛ purple triangle, ni ji kadimɔ nii ni haa ayɔseɔ gboklɛfonyo ko akɛ Odasefonyo lɛ yeɔ ehe fɛo. Shi Ferdinand bu wiemɔi nɛɛ akɛ hegbɛ ni ebaadamɔ nɔ ekɛ amɛ aje sanegbaa shishi. Shishijee lɛ, tsũi ni Odasefoi yɔɔ mli lɛ amli pɛ nyɛmimɛi lɛ shiɛɔ yɛ. Nyɛmimɛi lɛ bi amɛhe akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaatsɔ wɔshiɛ wɔha gboklɛfoi babaoo?’ Nsra lɛ nɔkwɛlɔi tsu naagba lɛ he nii ni amɛleee. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Aju shi akɛ Biblia kasemɔ woji kɛ Bibliai 12 hu baha nyɛmimɛi lɛ. Gbi ko lɛ bulɔi lɛ na woji lɛ ekomɛi, shi amɛleee mɔ nɔ̃ ni eji. No hewɔ lɛ nsra lɛ mli onukpai lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafite ekomefeemɔ ni yɔɔ Odasefoi lɛ ateŋ lɛ. No hewɔ lɛ, ajie amɛ kɛtee tsũi krokomɛi ni gboklɛfoi ni jeee Odasefoi yɔɔ mli lɛ amli, ni akɛ no gbala amɛ fɛɛ amɛtoi. Kɛfata he lɛ, akɛɛ nyɛmimɛi lɛ atara mɛi ni jeee Odasefoi lɛ amasɛi kɛ́ aaye nii. Gbɛjianɔtoo nɛɛ he ba sɛɛnamɔ. Agbɛnɛ nyɛmimɛi lɛ baanyɛ afee nɔ ni amɛto amɛyiŋ akɛ amɛbaafee lɛ—ni amɛshiɛ amɛha gboklɛfoi babaoo bɔ ni amɛaanyɛ.

Biyei Enyɔ ni Mikometoo Mitsɔse

No mli lɛ mikɛ mibiyei enyɔ lɛ yɛ Rotterdam lolo. Fɛ̃i ni ba yɛ afi 1943 kɛ afi 1944 lɛ naa wa waa diɛŋtsɛ. Tsɔne ni akɛtswiaa kɔɔyɔŋ lɛji tũ, ni Germany asraafoi kwɛɔ nɔ lɛ ma wɔtsu lɛ sɛɛ. Waal lɛjiadaamɔhe, ni ji he titri ni Asraafoi ni Efee Ekome ni tswiaa okpɛlɛmii lɛ kɛ amɛhiɛ eka lɛ yɛ wɔhiɛ. Eji teemɔhe ko ni yɔɔ oshara waa diɛŋtsɛ. Kɛfata he lɛ, niyenii he esɛ̃ yɛ jɛmɛ. Wɔkase bɔ ni wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ Yehowa nɔ kwraa lɛ fe be fɛɛ ni eho.—Abɛi 3:5, 6.

Esther ni eye afii kpaanyɔ lɛ yadamɔɔ liamɔ mli kɛha niyenii hemɔ yɛ heko ni ahoɔ niyenii ahaa ohiafoi yɛ lɛ, ni ekɛye ebua wɔweku lɛ. Shi bei pii lɛ, kɛ́ eshɛ enɔ ni abaaha lɛ niyenii lɛ pɛ kɛkɛ lɛ niyenii lɛ etã. Kɔɔyɔŋ lɛji bɔi okpɛlɛmii atswiamɔ kɛ shishwiemɔ gbi ko ni etee eyaaŋɔ niyenii lɛ. Be ni minu okpɛlɛmii lɛ agbɛɛmɔ he lɛ, mitsui fã, shi be ni eku esɛɛ kɛba ni nɔ ko nɔ ko efeko lɛ, ni ehiɛ yeli baa fioo ko yɛ edɛŋ lɛ, migbeyeishemɔ lɛ batsɔ miishɛɛ amrɔ nɔŋŋ. Klɛŋklɛŋ wiemɔi ni je minaa ji akɛ: “Mɛni ba?” Ekɛ naajɔlɛ ha hetoo akɛ: “Be ni okpɛlɛmii lɛ shwieɔ shi lɛ, mifee nɔ tuuntu ni Ataa ekɛɛ mi akɛ mifee lɛ, ‘Kã shikpɔŋ shwɛtɛɛ, yaa nɔ okã shi, ni osɔle.’ Ni sɛɛnamɔ ba he!”

Akɛni kɛ́ miiwie lɛ anaa akɛ Germany nyo ji mi hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni yɔɔ shweshweeshwe moŋ akɛ Esther ayaye jara kɛba. Germany asraafoi lɛ yɔse enɛ, ni amɛbɔi Esther daaŋ saji bimɔ. Shi ejieee teemɔŋ sane ko kpo. Mikɛ Esther kaseɔ Biblia lɛ yɛ shĩa, ni akɛni enyɛɛɛ eya skul hewɔ lɛ, mitsɔɔ lɛ nikanemɔ kɛ niŋmaa kɛ hesaai krokomɛi.

Esther ye ebua mi hu yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Dani maje kpo ni mikɛ mɔ ko ayakase Biblia lɛ, Esther tsɔɔ mihiɛ ni eyakwɛɔ akɛ mɔ ko miikwɛ wɔ lo. Eyakwɛɔ akɛ okadii ni mikɛ Biblia kaselɔ lɛ ekpaŋ yɛ he lɛ yɛ jɛmɛ lo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ni miyasara lɛ lɛ kɛ nɔ ni akɛ fɔfɔi woɔ mli lɛ baama heko yɛ esamfɛlɛ lɛ naa, ni enɛ baaha male akɛ manyɛ maba mli. Kɛ́ wɔmiifee Biblia nikasemɔ lɛ, Esther tsiɔ Ruth yɛ shwiili mli kɛyaa kɛbaa yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ, ni ekɛkwɛɔ akɛ oshara ko miiba lo.

Kɛtee Sachsenhausen

Mɛɛ shihilɛ mli Ferdinand yɔɔ? Yɛ September afi 1944 lɛ, atsirɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ayisɛɛ kɛtee heko ni awoɔ oketeke yɛ, ni atĩa mɛi 80 naa awo oketeke fɛɛ oketeke ni mɛɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli. Gogai enyɔ yɛ oketeke fɛɛ oketeke mli, akɛ ekome tsuɔ nii akɛ niiaŋyaahe, ni anuɔ nu yɛ ekroko lɛ mli. Gbɛfaa lɛ hé gbii etɛ, ni shi pɛ amɛdamɔ! Kɔɔyɔɔ bibioo pɛ baa mli. Samfɛlɛ bɛ oketekei lɛ ahe, shi fɔji bibii pɛ yɔɔ hei komɛi. Wiemɔi bɛ ni akɛaatsɔɔ latsaa, hɔmɔ, kɛ kumai kɛ agbɛnɛ hu fu ni amɛkɛkpe lɛ mli.

Oketeke lɛ yawa blɛoo yɛ Sachsenhausen yiwalɛ nsra ni ehe gbɛi gbonyo lɛ mli. Ahé gboklɛfoi lɛ anibii fɛɛ yɛ amɛdɛŋ—ja Biblia bibii 12 ni Odasefoi lɛ kɛfã gbɛ lɛ pɛ!

Akɛ Ferdinand kɛ nyɛmimɛi krokomɛi kpaanyɔ tee nsra ko ni yɔɔ Rathenow ni Sachsenhausen kwɛɔ nɔ lɛ mli, koni amɛyatsu nii kɛfee tawuu nibii. Eyɛ mli akɛ awoɔ nyɛmimɛi lɛ ahe gbeyei yɛ be kɛ beaŋ akɛ abaagbe amɛ moŋ, shi amɛkpoo akɛ amɛaatsu nitsumɔ nɛɛ. Bɔni afee ni amɛwo amɛhe hewalɛ ni amɛdamɔ shi shiŋŋ lɛ, amɛsusuɔ Biblia mli ŋmalɛ ko, tamɔ Lala 18:3 lɛ he leebi, koni amɛsusu he yɛ gbi lɛ mli. Enɛ ye ebua amɛ koni amɛjwɛŋ mumɔŋ nibii ahe.

Yɛ naagbee lɛ, okpɛlɛmii agbɛɛmɔ ha wɔyɔse akɛ asraafoi ni Efee Ekome kɛ Russia asraafoi lɛ enina wɔ. Russiabii lɛ ji mɛi klɛŋklɛŋ ni bashɛ nsra ni Ferdinand kɛ enanemɛi lɛ yɔɔ mli lɛ mli. Amɛha gboklɛfoi lɛ niyenii ni amɛfã ni amɛshi nsra lɛ mli. Russiabii lɛ ŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛshi kɛtee amɛshĩa dani April afi 1945 ba naagbee.

Wɔfee Ekome yɛ Naagbee ákɛ Weku

Ferdinand bashɛ Netherlands yɛ June 15. Nyɛmimɛi ni yɔɔ Groningen lɛ kɛ miishɛɛ here lɛ atuu. Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ená ele akɛ wɔyɛ wala mli, ni ákɛ wɔyɛ maŋ lɛ mli heko, ni wɔ hu wɔnine shɛ wiemɔ nɔ akɛ eba. Egbɛkwɛmɔ lɛ bafee tamɔ nɔ ni sɛɛ jɛkɛ waa. Shi naagbee lɛ, Ruth bo gbi ko akɛ: “Awo, gbɔ ko damɔ shinaa lɛ naa!” Naa wɔwu kɛ wɔtsɛ ni wɔsumɔɔ lɛ naakpa lɛ!

Naagbai babaoo yɛ ni ehe miihia ni wɔtsu he nii dani wɔnyɛ wɔhi shi akɛ weku ni sa ekoŋŋ. Wɔbɛ wɔɔhe, ni wolo ni baaha wɔhi jɛmɛ kwraa lɛ hu námɔ ji naagba kpele kɛha wɔ. Akɛni Germanybii ji wɔ hewɔ lɛ, Netherlands maŋ onukpai lɛ kɛwɔ ye afii babaoo akɛ mɛi ni akwa amɛ. Shi yɛ naagbee lɛ wɔná shihilɛhe, ni wɔnyɛ wɔje shihilɛ ko ni wɔkpa gbɛ aahu akɛ wɔbaahi—ni ji akɛ wɔbaafee ekome kɛsɔmɔ Yehowa lɛ shishi.

“Yehowa Nɔ Mihiɛ Kã”

Be fɛɛ be ni mikɛ Ferdinand kɛ wɔnanemɛi komɛi ni hi shi yɛ nakai jaramɔ shihilɛi lɛ amli tamɔ wɔ lɛ baakpe yɛ no sɛɛ afii lɛ amli lɛ, wɔkaiɔ suɔmɔ mli ni Yehowa jɛ ekwɛ wɔnɔ yɛ nakai jaramɔ shihilɛi lɛ amli lɛ. (Lala 7:2) Wɔnáa miishɛɛ akɛ Yehowa ŋmɛ wɔ gbɛ yɛ nakai afii lɛ amli, koni wɔná gbɛfaŋnɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ni aaaha eshwere lɛ mli. Wɔfɔɔ miishɛɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ wɔblahiiaŋ kɛ wɔblayeiaŋ bei lɛ tsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ hu he wiemɔ.—Jajelɔ 12:1.

Be ni Nazi yiwaa lɛ ba naagbee lɛ, mikɛ Ferdinand fee ekome kɛsɔmɔ Yehowa nɔ ni fe afii 50 dani egbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ December 20, afi 1995. Eshwɛ fioo ni maná afii 98. Midaa Yehowa shi daa gbi akɛ wɔbii lɛ fĩ wɔsɛɛ waa yɛ nakai jaramɔ afii lɛ amli, ni ákɛ miinyɛ miifee nɔ ni manyɛ lolo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli kɛwo egbɛi lɛ hiɛnyam. Mihiɛ esɔ nibii fɛɛ ni Yehowa efee eha mi lɛ, ni mitsui miishwe akɛ maya nɔ mahi shi yɛ miwiemɔ lɛ naa akɛ: “Mi lɛ, Yehowa nɔ mihiɛ kã.”—Lala 31:7.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Mikɛ Ferdinand yɛ October afi 1932

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Meele bibioo ni akɛshiɛɔ ni ji “Almina” kɛ emli nitsulɔi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Mikɛ Ferdinand kɛ gbekɛbii lɛ