Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kojolɔi Awolo lɛ Mli Saji Otii

Kojolɔi Awolo lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Kojolɔi Awolo lɛ Mli Saji Otii

TE Yehowa feɔ enii ehaa tɛŋŋ kɛ́ lɛ diɛŋtsɛ ewebii kpoo lɛ ni amɛyabɔi apasa nyɔŋmɔi ajamɔ? Ni kɛ́ amɛtee nɔ amɛgba afã kɛyashi be mli ni amɛyaje amanehulu mli pɛ dani amɛboɔ amɛtsɛɔ lɛ kɛha yelikɛbuamɔ hu? Ani Yehowa jeɔ yiwalaheremɔ gbɛ ehaa amɛ yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai po mli? Kojolɔi awolo lɛ haa sanebimɔi nɛɛ kɛ sanebimɔi krokomɛi ni he hiaa lɛ ahetoo. Gbalɔ Samuel gbe wolo nɛɛ ŋmaa naa aaafee afi 1100 D.Ŋ.B., ni ewieɔ saji ni tee nɔ yɛ be ni miihe ashɛ afii 330 mli lɛ ahe—kɛjɛ be mli ni Yoshua gbo kɛyashi be mli ni awo klɛŋklɛŋ maŋtsɛ yɛ Israel.

Ákɛ nɔ ni fata Nyɔŋmɔ wiemɔ loo shɛɛ sane ni yɔɔ hewalɛ lɛ he lɛ, Kojolɔi awolo lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ. (Hebribii 4:12) Saji ni yɔɔ miishɛɛ ni aŋmala yɛ mli lɛ haa wɔnuɔ Nyɔŋmɔ su kɛ baŋ shishi. Nibii ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli lɛ woɔ wɔhemɔkɛyeli mli hewalɛ, ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔmɔ “anɔkwa wala,” ni ji naanɔ wala yɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he lɛ mli lɛ mli. (1 Timoteo 6:12, 19; 2 Petro 3:13) Nibii ni Yehowa fee ni ekɛhere ewebii ayiwala lɛ feɔ yiwalaheremɔ ni e-Bi Yesu Kristo baatsu he nii yɛ gbɛ ni da nɔ yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he mfoniri.

MƐNI HEWƆ KOJOLƆI AHE BAHIA LƐ?

(Kojolɔi 1:1–3:6)

Beni Yoshua nyiɛ Israel hiɛ kɛye Kanaan maŋtsɛmɛi lɛ anɔ kunim sɛɛ lɛ, Israel akutsei srɔtoi lɛ fɛɛ yaŋɔ amɛgbɛfaŋnɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi, Israelbii lɛ eshwieee Kanaanbii lɛ kɛjɛɛɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Enɛ ni Israelbii lɛ eyafeee lɛ bafee tsɔne diɛŋtsɛ kɛha amɛ.

Yinɔbii ni ba yɛ Yoshua sɛɛ lɛ “leee Yehowa aloo enitsumɔi ni etsu eha Israel.” (Kojolɔi 2:10) Kɛfata he lɛ, gbɔmɛi lɛ kɛ Kanaanbii lɛ bɔi gbalashihilɛ mlibotemɔ, ni amɛbɔi amɛnyɔŋmɔi lɛ ajamɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa tuu Israelbii lɛ ewo amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ. Shi kɛlɛ, beni nɔnyɛɛ ni akɛbaa Israelbii lɛ anɔ lɛ mli yawa lɛ, amɛbolɔ amɛtsɛ Nyɔŋmɔ kɛha yelikɛbuamɔ. Jamɔŋ, kwasafoŋ, kɛ maŋkwramɔŋ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ni kojolɔi ní Yehowa tée amɛshi koni ekɛhere ewebii lɛ ayiwala kɛjɛ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ lɛ ahe sane te shi.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:2, 4—Mɛni hewɔ aha Yuda fee akutso ni lɛ klɛŋklɛŋ ená egbɛfaŋnɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ? Taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, kulɛ esa ákɛ akɛ hegbɛ nɛɛ aha Ruben, ni ji Yakob kromɔbi lɛ akutso lɛ. Shi, yɛ be mli ni eshwɛ fioo ni Yakob baagbo lɛ, egba akɛ Ruben shwereŋ yɛ ekromɔ gbɛnaa lɛ ni eha eŋmɛɛ lɛ lɛ hewɔ. Ekɛfata he akɛ, abaagbɛ Simeon kɛ Levi ashwã Israel yɛ yiwalɛ ni amɛkɛfee nii lɛ hewɔ. (1 Mose 49:3-5, 7) No hewɔ lɛ, mɔ ni yɔɔ ni enine baanyɛ ashɛ hegbɛ nɛɛ nɔ ji Yuda, ni ji Yakob bi ni ji ejwɛ lɛ. Simeon ni eyafata Yuda he kɛtee lɛ nine shɛ shikpɔji bibii komɛi ni egbɛ eshwã Yuda shikpɔŋ agbo lɛ niiaŋ fɛɛ lɛ anɔ. *Yoshua 19:9.

1:6, 7—Mɛni hewɔ afolɔ maŋtsɛmɛi ni aye amɛnɔ kunim lɛ aniji kɛ naji gɔntii lɛ? Mɔ ko ni bɛ niji kɛ naji gɔntii lɛ nyɛŋ ekɛ ehe awo tawuu mli. Te asraafonyo ko aaafee tɛŋŋ ehiɛ klante loo akpɔlɔ mli kɛ́ ebɛ gɔnti? Ni nane gɔntii ni mɔ ko aaaŋmɛɛ lɛ haŋ ni enyɛ edamɔ shi jogbaŋŋ.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

2:10-12. Esa akɛ wɔto gbɛjianɔ koni wɔkase Biblia lɛ daa bɔni afee ni ‘wɔhiɛ akakpa Yehowa nitsumɔi lɛ anɔ.’ (Lala 103:2) Ehe miihia ni fɔlɔi adũ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ amɛwo amɛbii lɛ atsuii amli.—5 Mose 6:6-9.

2:14, 21, 22. Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni nibii fɔji baa etsuji ni gboɔ enɔ toi lɛ anɔ yɛ yiŋtoo ko hewɔ—koni ekɛgbala amɛtoi, ni ekɛtsuu amɛhe, kɛ agbɛnɛ ni ekɛtsirɛ amɛ koni amɛku amɛsɛɛ kɛba eŋɔɔ.

YEHOWA TÉE KOJOLƆI ASHI

(Kojolɔi 3:7–16:31)

Otniel nifeemɔ ni ekɛfo afii kpaanyɔ ni Mesopotamia maŋtsɛ ko kɛye Israel nɔ lɛ sɛɛ lɛ he sane ji nɔ ni akɛje kojolɔi lɛ anifeemɔi ahe saji ni yɔɔ miishɛɛ lɛ shishi. Kojolɔ Ehud tsɔ ekãafeemɔ ŋaa gbɛ nɔ egbe Moab maŋtsɛ Eglon, ni eshwi waa lɛ. Shamgar, ni eji nuu ni yɔɔ ekãa lɛ kometoo kɛ tsina kpalamɔtso gbe Filistibii 600. Barak tsɔ hewalɛ ni Debora ni sɔmɔ akɛ gbalɔyoo lɛ wo lɛ lɛ nɔ, kɛ Yehowa sɛɛfimɔ nɔ ekɛ esraafoi 10,000 ni amɛsaa amɛhe fioo ko pɛ lɛ ye Sisera asraafoi ni he wa waa lɛ anɔ kunim butuu. Yehowa tee Gideon shi, ni eha ekɛ esraafoi 300 ye Mediabii lɛ anɔ kunim.

Yehowa tsɔ Yefta nɔ ekpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Amonbii lɛ adɛŋ. Tola, Yair, Ibzan, Elon, kɛ Abdon fata hii 12 ni kojo Israel lɛ ahe. Samson, ni wu eshi Filistibii lɛ ji Kojolɔi lɛ anaagbee mɔ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

4:8—Mɛni hewɔ Barak ma nɔ mi doo akɛ gbalɔyoo Debora afata ehe kɛya ta lɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ Barak nu he akɛ ekome enyɛŋ ekɛ Sisera asraafoi lɛ awuu. Gbalɔyoo lɛ ni aaahi emasɛi lɛ baaha ekɛ ehii lɛ aná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ baaha amɛ ni enɛ baawo amɛ hewalɛ. Belɛ, kɛɛmɔ ni Barak kɛɛ akɛ Debora afata ehe doo kɛya lɛ etsɔɔɔ gbɔjɔmɔ yɛ egbɛfaŋ, shi moŋ etsɔɔ hemɔkɛyeli ni mli wa ni eyɔɔ.

5:20—Mɛɛ gbɛ nɔ ŋulamii lɛ wu kɛjɛ ŋwɛi amɛha Barak yɛ? Biblia lɛ ewieee he kɛji akɛ enɛ kɔɔ bɔfoi ayelikɛbuamɔ he, loo ekɔɔ tɛi ni nɛ bashwie shi ni Sisera hii nilelɔi lɛ tsɔɔ shishi akɛ eji nɔ fɔŋ ko ni miiba lɛ he okadi lɛ he, loo ákɛ ekɔɔ gbalɛi ni ŋulamiiaŋkwɛlɔi gba amɛtsɔɔ Sisera ni eyabaaa mli lɛ ahe. Shi kɛlɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ehe wo saji amli yɛ gbɛ ko nɔ kɛ̃.

7:1-3; 8:10—Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Gideon hii 32,000 lɛ ayi fa tsɔ kɛ́ akɛ amɛto amɛhenyɛlɔi asraafoi 135,000 lɛ ahe lɛ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ Yehowa ji mɔ ni baaha Gideon kɛ ehii lɛ aye kunim. Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ ni amɛnáa susumɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhewalɛ naa amɛkɛye Mediabii lɛ anɔ kunim.

11:30, 31—Beni Yefta woɔ shi lɛ, ani no mli lɛ gbɔmɔ kɛ afɔleshãa yɛ ejwɛŋmɔ mli? Yefta nyɛŋ aná susumɔ ni tamɔ nɛkɛ, ejaakɛ Mla lɛ jaje akɛ: “Akana nyɛteŋ mɔ ko ní haa ebinuu loo ebiyoo tsɔɔ la mli.” (5 Mose 18:10) Kɛlɛ, Yefta miisusu mɔ ko he yɛ ejwɛŋmɔ mli, shi jeee kooloo. Enyɛŋ eba lɛ akɛ Israelbii lɛ̀ɔ kooloi ni sa kɛha afɔleshãa lɛ yɛ amɛshiai amli. Ni kooloo ni akɛaaha akɛ afɔleshãa nɔ̃ lɛ efeŋ nɔ ko ni yɔɔ srɔto ko. Yefta le akɛ ebiyoo lɛ ji mɔ ni baanyɛ aje kpo yɛ ewe lɛ ni ekɛ lɛ abakpe. Akɛ mɔ nɛɛ baaha akɛ “shãa afɔle” kɛ shishinumɔ akɛ ebaatuu ehe fɛɛ eha Yehowa pɛ sɔɔmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

3:10. Omanye ni aaaye yɛ mumɔŋ nibii asɛɛtiumɔ mli lɛ damɔɔɔ adesai anilee nɔ, shi moŋ Yehowa mumɔ lɛ nɔ.—Lala 127:1.

3:21. Ehud kɛ eklante lɛ tsu nii jogbaŋŋ kɛ ekãa. Esa akɛ wɔhe asa yɛ “mumɔŋ klante ni ji Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ” kɛ nitsumɔ mli. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ Ŋmalɛi lɛ atsu nii kɛ ekãa yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.—Efesobii 6:17; 2 Timoteo 2:15.

6:11-15; 8:1-3, 22, 23. Gideon heshibaa lɛ haa wɔkaseɔ nibii etɛ ni he hiaa waa: (1) Kɛ́ aha wɔ sɔɔmɔ hegbɛ ko lɛ, esa akɛ wɔsusu ehe sɔ̃ lɛ he moŋ fe nɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aaama agbojee loo hiɛnyam ni baajɛ mli aba lɛ nɔ. (2) Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔ béi miiye lɛ, nilee gbɛ ji ni wɔba wɔhe shi. (3) Heshibaa buɔ wɔhe kɛjɛɔ wɔhe ni wɔɔhao kɛtao hegbɛi lɛ he.

6:17-22, 36-40. Esa akɛ wɔ hu wɔhiɛ akã shi ni ‘wɔkahe saji ni akɛɔ akɛ ejɛ mumɔŋ lɛ eko fɛɛ eko kɛkɛ wɔye.’ Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ ‘wɔka saji ni akɛɔ akɛ ejɛ mumɔŋ lɛ wɔkwɛ akɛ Nyɔŋmɔ mli ejɛ lo.’ (1 Yohane 4:1) Bɔni afee ni Kristofonyo ni awo lɛ asafoŋ onukpa etsɛko lɛ aná nɔmimaa akɛ ŋaawoo ni etoɔ gbɛjianɔ koni ekɛha lɛ baafee nɔ ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ diɛŋtsɛ lɛ, nilee yɛ mli akɛ ekɛ onukpa ni etsɛ ni yɔɔ niiashikpamɔ babaoo aaasusu he.

6:25-27. Gideon kɛ hiɛshikamɔ tsu nii bɔni afee ni ekatée mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ lɛ lɛ amlifu shi yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. Kɛ́ wɔmiishiɛ sanekpakpa lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkɛ gbɛ nɔ ni wɔtsɔɔ wɔwieɔ lɛ akawo mɛi krokomɛi amlila yɛ gbɛ ni esaaa nɔ.

7:6. Yɛ nɔ ni kɔɔ Yehowa sɔɔmɔ he lɛ, esa akɛ wɔfee wɔnii tamɔ Gideon hii 300 lɛ—wɔfee klalo ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be.

9:8-15. Kwɛ buulufeemɔ ni eeeji yɛ wɔgbɛfaŋ akɛ wɔɔwo wɔhe nɔ, ni wɔpele hegbɛ loo gbɛhe he!

11:35-37. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yefta fee lɛ ye ebua ebiyoo lɛ ni ená hemɔkɛyeli ni mli wa, kɛ he-kɛ-afɔleshãa mumɔ. Fɔlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni tamɔ nakai amɛha amɛbii lɛ.

11:40. Mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe woɔ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ ayi ni ajieɔ lɛ woɔ amɛ hewalɛ.

13:8. Esa akɛ fɔlɔi asɔle amɛbi Yehowa kɛha egbɛtsɔɔmɔ be mli ni amɛtsɔɔ amɛbii anii lɛ, ni amɛkɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ atsu nii yɛ amɛnitsɔɔmɔ lɛ mli.—2 Timoteo 3:16.

14:16, 17; 16:16. Ní abaaye mɔ tsui kɛ yaafo kɛ mligbigbilimɔ baanyɛ afite wekukpaa ni kã akɛ mɔ lɛ teŋ lɛ.—Abɛi 19:13; 21:19.

TƆMƆI KROKOMƐI NI TEE NƆ YƐ ISRAEL

(Kojolɔi 17:1–21:25)

Kojolɔi awolo lɛ naagbee fã lɛ wieɔ saji enyɔ komɛi ni sa kadimɔ waa ahe. Klɛŋklɛŋ sane lɛ kɔɔ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Mika, ní fee amaga ema ewe lɛ ni ebɔ Levinyo ko apaa koni eye osɔfo eha lɛ lɛ he. Beni Danbii lɛ ekpata Laish, loo Leshem maŋ lɛ hiɛ sɛɛ lɛ, amɛto amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ, ni amɛwo lɛ Dan. Amɛkɛ Mika amaga lɛ kɛ esɔfo lɛ tsu nii ni amɛkɛto jamɔ hee shishi yɛ Dan. Ekã shi faŋŋ akɛ amɛŋɔ Laish maŋ lɛ dani Yoshua gbo.—Yoshua 19:47.

Sane ni ji enyɔ lɛ ba mli yɛ Yoshua gbele sɛɛ etsɛɛɛ. Bɔlɛnamɔ mli niseniianii ko ni hii komɛi ni jɛ Benyaminbii amaŋ ni ji Gibea lɛ mli lɛ fee yoo ko lɛ ha shwɛ fioo ni abule Benyamin akutso lɛ shishi kwraa—hii 600 pɛ ayi ná wala. Shi kɛlɛ, ato gbɛjianɔ kpakpa aha amɛ ni amɛná ŋamɛi, ni beni shɛɔ David nɔyeli beaŋ lɛ, no mli lɛ amɛyifalɛ etee hiɛ kɛyashɛ tabilɔi aaafee 60,000.—1 Kronika 7:6-11.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

17:6; 21:25—Be ni ‘mɔ fɛɛ mɔ fee nɔ ni ja yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ’ lɛ, ani etée basabasafeemɔ shi? Ebaaa lɛ nakai doo, ejaakɛ Yehowa to gbɛjianɔ ni sa koni ekɛkudɔ ewebii lɛ. Ekɛ Mla lɛ ha amɛ, ni eto osɔfoi ahe gbɛjianɔ koni amɛtsɔse amɛ yɛ egbɛ̀i lɛ anaa. Osɔfonukpa lɛ baanyɛ ekɛ urim tumim lɛ atsu nii ni ekɛbi Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ saji ni he hiaa lɛ ahe. (2 Mose 28:30) Maji lɛ fɛɛ hu yɛ onukpai ni he esa yɛ ŋaawoo kpakpa kɛhamɔ mli. Kɛ Israelnyo kɛ gbɛjianɔtooi nɛɛ tsu nii lɛ, ehenilee kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni sa haa lɛ. Nibii kpakpai jɛɔ mli kɛbaa kɛ́ etsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ‘efee nɔ ni ja yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ.’ Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛji akɛ mɔ kũ ehiɛ eshwie Mla lɛ nɔ, ni ekpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ yɛ jeŋba kɛ jamɔ gbɛfaŋ lɛ, efɔŋ ji nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa.

20:17-48—Mɛni hewɔ Yehowa ha Benyaminbii lɛ ye akutsei krokomɛi lɛ anɔ kunim shii enyɔ sɔŋŋ, eyɛ mli akɛ Benyaminbii lɛ sa toigbalamɔ lɛ? Yehowa tsɔ akutsei ni yeɔ anɔkwa lɛ anɔ kunim ni eŋmɛ gbɛ ni aye lɛ nɔ ekɛka bɔ ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaafã efɔŋfeemɔ shishi kwraa kɛjɛ Israel lɛ ekwɛ.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

19:14, 15. Kpɛlɛmɔ ni Gibeabii lɛ eyakpɛlɛɛɛ akɛ amɛaajie gbɔfeemɔ kpo amɛtsɔɔ lɛ ji okadi ni tsɔɔ akɛ amɛgbee shi yɛ jeŋba gbɛfaŋ. Awoɔ Kristofoi hewalɛ koni ‘amɛbɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ.’

Kpɔmɔ ni Kã Wɔhiɛ Lɛ

Etsɛŋ kwraa ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni enɔyelɔ ji Yesu Kristo lɛ baakpata jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ ni ekɛ kpɔmɔ kpele abaha jalɔi kɛ mɛi ni he bɛ shwamɔ ko lɛ. (Abɛi 2:21, 22; Daniel 2:44) ‘Yehowa henyɛlɔi lɛ fɛɛ ahiɛ aaakpatã, ni mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ aaafee tamɔ hulu beni eteɔ shi yɛ ehewalɛ mli lɛ.’ (Kojolɔi 5:31) Nyɛhaa wɔtsɔɔa akɛ wɔfata mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ ahe kɛtsɔ nibii ni wɔkase kɛjɛ Kojolɔi awolo lɛ mli lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ.

Anɔkwa sane titri ni afee lɛ faŋŋ shii abɔ yɛ Kojolɔi lɛ ahe saji lɛ amli ji akɛ: Toiboo ni afeɔ ahaa Yehowa lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo baa, shi enɔ toigbele kɛ haomɔi ni yɔɔ gbeyei baa. (5 Mose 11:26-28) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ ‘wɔɔjɛ wɔtsuiŋ fɛɛ’ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ejie lɛ kpo etsɔɔ wɔ lɛ!—Romabii 6:17; 1 Yohane 2:17.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Ahaaa Levibii lɛ gbɛfaŋnɔ ko yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ fe maji 48 ni egbɛ eshwã Israel niiaŋ lɛ pɛ.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

“Yehowa téeɔ kojolɔi ashi, ni amɛhereɔ amɛyiwala kɛjɛɔ amɛhaolɔi lɛ adɛŋ.”—Kojolɔi 2:16

KOJOLƆI

1. Otniel (Manase akutso lɛ mli)

2. Ehud (Yuda akutso lɛ mli)

3. Shamgar (Yuda akutso lɛ mli)

4. Barak (Naftali akutso lɛ mli)

5. Gideon (Isakar akutso lɛ mli)

6. Tola (Manase akutso lɛ mli)

7. Yair (Manase akutso lɛ mli)

8. Yefta (Gad akutso lɛ mli)

9. Ibzan (Asher akutso lɛ mli)

10. Elon (Zebulon akutso lɛ mli)

11. Abdon (Efraim akutso lɛ mli)

12. Samson (Yuda akutso lɛ mli)

DAN

MANASE

NAFTALI

ASHER

ZEBULON

ISAKAR

MANASE

GAD

EFRAIM

DAN

BENYAMIN

RUBEN

YUDA

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛni okase kɛjɛ kɛɛmɔ ni Barak kɛɛ akɛ Debora afata ehe doo kɛya ta lɛ mli?