Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Te aaafee tɛŋŋ Samson aaatara mɛi ni egbe lɛ agbohii ahe ni ekã he ehi shi akɛ Nazirnyo lɛ?

Yɛ blema Israel lɛ, mɔ aŋkro ko baanyɛ ajɛ esuɔmɔ mli ewo shi akɛ ebaahi shi akɛ Nazirnyo kɛyashi be ko. * Naatsĩi ni jwere mɔ ni kɛ shiwoo ni tamɔ nɛkɛ haa lɛ nɔ lɛ ateŋ ekome kɛɔ akɛ: “Gbii abɔ fɛɛ ni ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa lɛ, ekaya gbonyo he. Etsɛ kɛ enyɛ kɛ enyɛmi nuu kɛ enyɛmi yoo tete, kɛ́ amɛgboi lɛ, ekabule ehe yɛ amɛhe.” Ni “kɛji mɔ ko yagbo trukaa yɛ emasɛi” hu? Gbonyo ni tamɔ nɛkɛ he ní eeeta ní jeee gbɛ eje lɛ buleɔ Nazirnyo ni eji lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, awie akɛ: “Tsutsu gbii lɛ afee yaka.” Ehe baahia ni etsuu ehe, ni no sɛɛ lɛ eje esɔɔmɔ akɛ Nazirnyo lɛ shishi ekoŋŋ.—4 Mose 6:6-12.

Shi kɛlɛ, Samson ji Nazirnyo yɛ shishinumɔ kroko kwraa naa. Dani abaafɔ́ Samson lɛ, Yehowa bɔfo kɛɛ enyɛ akɛ: “Naa! Obaaná musu ni obaafɔ binuu; asooyi naa akasa eyiteŋ, ejaakɛ gbekɛ lɛ baafee Nyɔŋmɔ Nazirnyo kɛjɛ musuŋ beebe; ni lɛ ebaabɔ̃i Israelbii lɛ ayiwala heremɔ kɛbaajɛ Filistibii lɛ adɛŋ.” (Kojolɔi 13:5) Samson kɛ Nazirnyo ni eeetsɔ lɛ he shiwoo ko haaa. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ hala lɛ akɛ Nazirnyo, ni ebaaya nɔ ehi shi akɛ Nazirnyo ewala be fɛɛ. Gbonyo he taa he naatsĩi lɛ kɔɔɔ ehe. Kɛ́ naatsĩi nɛɛ kɔɔ ehe, ni ejeee gbɛ eyata gbonyo ko he lɛ, te eeefee tɛŋŋ eje Nazirnyo ni eji ewala be fɛɛ kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ shishi ekoŋŋ hu? Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ, nibii ni ataoɔ yɛ mɛi ni hiɔ shi akɛ Nazirbii amɛwala be fɛɛ lɛ adɛŋ lɛ yɛ srɔto yɛ mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛhiɔ shi akɛ Nazirbii lɛ anɔ̃ lɛ he yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ.

Susumɔ Yehowa kitai ni ekɛha hii etɛ—ni ji Samson, Samuel, kɛ Yohane Baptisilɔ lɛ—ní atsi amɛtã yɛ Biblia lɛ mli akɛ amɛhi shi akɛ Nazirbii amɛwala be fɛɛ lɛ ahe okwɛ. Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, abiii ní Samson aku eyitsɔi. Hana wo shi yɛ ebi ni kpaako ebaaŋɔ lɛ hɔ ni ji Samuel he akɛ: “Maŋɔ lɛ maha Yehowa ewala gbii fɛɛ, ni asooyi naa esaŋ eyiteŋ.” (1 Samuel 1:11) Yɛ Yohane Baptisilɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, Yehowa bɔfo lɛ kɛɛ akɛ: “Enuŋ wein loo dãa ni wa ko.” (Luka 1:15) Kɛfata he lɛ, ‘Yohane kɛ yoma hetsɔi lo etade, ni wolo kpãa fi emliteŋ, ni eniyenii ji baalabii kɛ ŋa nɔ wo.’ (Mateo 3:4) Awooo hii etɛ nɛɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko kitã akɛ ekatsi ebɛŋkɛ susuma ko ni egbo he.

Eyɛ mli akɛ Samson ji Nazirnyo moŋ, shi efata kojolɔi ni Yehowa hala koni ekɛhere Israelbii lɛ ayiwala kɛjɛ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ lɛ ahe. (Kojolɔi 2:16) Ni beni etsuɔ nitsumɔ nɛɛ he nii lɛ, ekɛ eniji tara gbohii ahe. Be ko lɛ, Samson gbe Filistibii 30 ni ekpɔlɔ amɛhe atadei lɛ kɛtee. Sɛɛ mli lɛ, etswia henyɛlɔi lɛ anii butuu, ni ‘ebua naji kɛ shuɔji babaoo ni ekumɔ lɛ anaa.’ Ekɔ teji kadaa ŋmɔŋ ko hu ni ekɛgbe hii 1000. (Kojolɔi 14:19; 15:8, 15) Samson fee enɛɛmɛi fɛɛ yɛ Yehowa nɔkplɛmɔ kɛ esɛɛfimɔ mli. Ŋmalɛi lɛ wieɔ ehe akɛ eji nuu ni fee hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi.—Hebribii 11:32; 12:1.

Ani sane ni tsɔɔ akɛ Samson tserɛ jata ko mli “tamɔ atserɛɔ abotiabi mli” lɛ tsɔɔ akɛ abotiabii amli ni atserɛɔ lɛ ji nɔ ko ni afɔɔ feemɔ yɛ ebeaŋ?

Odaseyeli ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ mɛi fɔɔ abotiabii amli tserɛmɔ yɛ Israel Kojolɔi abe lɛ mli. Kojolɔi 14:6 lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa mumɔ lɛ bayi [Samson] enɔ, ni etserɛ [jata obalanyo] emli, tamɔ atserɛɔ abotiabi mli nɔŋŋ, tsɛ ehiɛɛɛ no ko no ko yɛ edɛŋ.” Eeenyɛ efee akɛ wiemɔ nɛɛ ji wiemɔ ko ni akɛ nɔ ko miito ekroko he yɛ mli.

Wiemɔ ni ji “etserɛ emli” lɛ baanyɛ ahiɛ shishinumɔi srɔtoi enyɔ. Ekolɛ Samson gbála jata lɛ kadaai amli enyɔ, loo ekpɔlɔ jata lɛ naji ejwɛ lɛ kɛjɛ ehe ekomekome yɛ gbɛ ko nɔ. Kɛji akɛ nakai wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ Samson gbála jata lɛ kadaai amli lɛ, no lɛ ewaaa kwraa akɛ aaanu shishi akɛ adesa yɛ hewalɛ bɔ ni aaaha enyɛ egbála abotiabi hu kadaai amli. Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, wiemɔ ni akɛto ekroko lɛ he lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Samson kɛ eniji folo kpata jata lɛ hiɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ oookɛɛ jata lɛ ji too abotiabi ko kɛkɛ. Shi, kɛji Samson gbe jata lɛ kɛtsɔ enaji ejwɛ lɛ ni ekpɔlɔ kɛjɛ ehe ekomekome lɛ nɔ hu? No lɛ, esa akɛ anu wiemɔ lɛ shishi akɛ eji wiemɔ ko ni akɛ nɔ ko miito ekroko he yɛ mli. Sane oti ni yɔɔ nɔ kome ni akɛ miito ekroko he nɛɛ mli lɛ ji akɛ, Yehowa mumɔ lɛ ha Samson ná hewalɛ ni ekɛtsu nitsumɔ ko ni biɔ hewalɛ ni fe adesai anɔ̃. Yɛ sane lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, nibii enyɔ ni akɛ ekome to ekroko he yɛ Kojolɔi 14:6 lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, jata ni he wa lɛ tsɔ tamɔ kooloo ko ni he bɛ gbeyei kwraa kɛha Samson, taakɛ bɔ ni too abotiabi ji kɛha mɔ kpɔŋ lɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Bei abɔ ni mɔ ko kɛbaahi shi akɛ Nazirnyo lɛ he yiŋkpɛɛ lɛ ji mɔ aŋkro ni woɔ shi lɛ sane. Shi kɛlɛ, yɛ Yudafoi akusum naa lɛ, kɛ́ hooo kwraa lɛ gbii 30 ji be ni esa akɛ mɔ kɛhi shi akɛ Nazirnyo. Kɛ́ mɔ lɛ nyɛɛɛ ahi shi kɛyashi be nɛɛ lɛ, abuɔ shiwoo ni ekɛha lɛ akɛ nɔ ko ni hiɛdɔɔ bɛ mli.