Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Feɔ Nɔ Ni Ja Be Fɛɛ Be

Yehowa Feɔ Nɔ Ni Ja Be Fɛɛ Be

Yehowa Feɔ Nɔ Ni Ja Be Fɛɛ Be

“Yehowa ja yɛ egbɛ̀i fiaa mli.”—LALA 145:17.

1. Te ofeɔ onii ohaa tɛŋŋ kɛ́ mɔ ko ná ohe jwɛŋmɔ ni ejaaa, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ niiashikpamɔ nɛɛ mli?

ANI mɔ ko ni leee anɔkwalei fɛɛ ni kɔɔ ohe lɛ ená ohe jwɛŋmɔ ni ejaaa, ni ekolɛ eyiŋ miifee lɛ kɔshikɔshi yɛ onifeemɔi loo oyiŋtoi ahe pɛŋ? Kɛ́ nakai ni lɛ, ekolɛ omli fu—ni shishinumɔ yɛ mli akɛ onu he nakai. Wɔbaanyɛ wɔkase sane ko ni he hiaa kɛjɛ enɛ mli: Kɛ́ wɔleee anɔkwalei lɛ fɛɛ lɛ, nilee bɛ mli akɛ wɔkɛ oyaiyeli baamu sane naa.

2, 3. Te mɛi komɛi feɔ amɛnii yɛ Biblia mli saji ni atsɔɔɔ nibii amli fitsofitso bɔ ni baanyɛ aha sanebimɔ fɛɛ sanebimɔ hetoo lɛ he amɛhaa tɛŋŋ, ni kɛlɛ mɛni Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ Yehowa he?

2 Esa akɛ wɔha sane nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli kɛ́ wɔmiimu saji anaa yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia mli saji komɛi yɛ ni shishijee lɛ amɛbaanyɛ amɛfee nɔ ni wa akɛ aaanu shishi. Ekolɛ awieko anɔkwalei fɛɛ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ tsutsu kojomɔi, loo Nyɔŋmɔ jálɔi lɛ anifeemɔi ahe bɔ ni baanyɛ aha wɔsanebimɔi fɛɛ ahetoo yɛ saji nɛɛ amli. Dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi wieɔ amɛshiɔ nakai saji lɛ, ni amɛbiɔ po kɛji akɛ Nyɔŋmɔ ja ni eyeɔ jalɛsane. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ “Yehowa ja yɛ egbɛ̀i fiaa mli.” (Lala 145:17) Ewiemɔ lɛ hu maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ‘eyeŋ sane ní ejaaa.’ (Hiob 34:12; Lala 37:28) Belɛ, kwɛ bɔ ni ebaanu he eha kɛ́ mɛi krokomɛi ná ehe jwɛŋmɔ ni ejaaa!

3 Nyɛhaa wɔsusua yiŋtoi enumɔ ahewɔ ni esa akɛ wɔbu Yehowa kojomɔi akɛ amɛja lɛ ahe wɔkwɛa. No sɛɛ be ni nakai yiŋtoi lɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔbaapɛi Biblia mli saji enyɔ ni ekolɛ eshishinumɔ wa kɛha mɛi babaoo lɛ amli.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔbu Yehowa Kojomɔi lɛ akɛ Amɛja?

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔba wɔhe shi kɛ́ wɔmiisusu Nyɔŋmɔ nifeemɔi lɛ ahe lɛ? Feemɔ he nɔkwɛmɔnɔ.

4 Klɛŋklɛŋ lɛ, akɛni Yehowa le anɔkwalei ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ, shi wɔ lɛ wɔleee hewɔ lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi kɛ́ wɔmiisusu Nyɔŋmɔ nifeemɔi lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ kojolɔ ko ni ale lɛ waa yɛ yinɔsane mli akɛ ekwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ kɛ kojomɔ ko eha yɛ saneyeli ko mli. Te obaasusu mɔ ko ni leee saji lɛ fɛɛ loo enuuu mlai ni akɛtsu nii lɛ ashishi, ní wieɔ eshiɔ kojomɔ ni kojolɔ lɛ kɛha lɛ he oha tɛŋŋ? Ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ mɔ ko aaawie ashi sane ko be mli ni elé sane lɛ fɛɛ. (Abɛi 18:13) Kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli diɛŋtsɛ akɛ adesai foji aaawie amɛshi “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ”!—1 Mose 18:25.

5. Mɛni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ kɛ́ wɔkane Biblia lɛ mli saji ni kɔɔ fɔbuu kojomɔi ni Nyɔŋmɔ kɛba aŋkroaŋkroi komɛi anɔ lɛ he sane lɛ?

5 Yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni esa akɛ wɔbu Nyɔŋmɔ kojomɔi lɛ akɛ amɛja lɛ ji akɛ, ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ adesai lɛ, Nyɔŋmɔ nyɛɔ eleɔ tsui mli saji. (1 Samuel 16:7) E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mi, Yehowa, mitaoɔ tsuiŋ, mikaa sabai mikwɛɔ, koni maha mɔ fɛɛ mɔ yɛ egbɛ̀i kɛ enifeemɔ nii ayibii lɛ anaa!” (Yeremia 17:10) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkane Biblia mli saji ni kɔɔ fɔbuu kojomɔi ni Nyɔŋmɔ kɛba aŋkroaŋkroi komɛi anɔ lɛ he sane lɛ, nyɛhaa wɔhaa ehia wɔjwɛŋmɔ mli akɛ ehiŋmɛi ní naa nɔ fɛɛ nɔ lɛ na susumɔi, yiŋtoi, kɛ jwɛŋmɔi ni aŋɔtee ni atsiii tã yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ.—1 Kronika 28:9.

6, 7. (a) Yehowa tsɔɔ akɛ ekɛ ehe kpɛtɛɔ ejalɛsaneyeli kɛ ejalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ ahe kɛ́ ebiɔ ni ekɛ nɔ ko wulu po ashã afɔle yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni esa akɛ wɔkai kɛ́ wɔkane nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni haa wɔyiŋ feɔ wɔ kɔshikɔshi kɛji akɛ Nyɔŋmɔ fee enii yɛ gbɛ ni ja loo yɛ gbɛ ni sa nɔ lɛ?

6 Kadimɔ yiŋtoo ni ji etɛ hewɔ ni esa akɛ wɔbu Yehowa kojomɔi lɛ akɛ amɛja lɛ: Ekɛ ehe kpɛtɛɔ ejalɛ shishitoo mlai ahe kɛ́ ebiɔ ni ekɛ nɔ ko wulu po ashã afɔle. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ. Yehowa kɛ ejalɛ kɛ ejalɛsaneyeli tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ tsu nii yɛ e-Bi lɛ ni ekɛha akɛ kpɔmɔnɔ koni ekɛkpɔ adesai ni feɔ toiboo kɛjɛ esha kɛ gbele mli lɛ mli. (Romabii 5:18, 19) Shi kɛlɛ, na ni Yehowa na ni e-Bi ni esumɔɔ lɛ waa lɛ miina nɔ̃ ní eegbo yɛ sɛŋmɔtso nɔ lɛ baanyɛ adɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Mɛni enɛ kɛɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ he? Biblia lɛ wie ‘kpɔmɔnɔ ni Kristo Yesu wo he nyɔmɔ lɛ’ he akɛ: ‘Nyɔŋmɔ jie ejalɛ lɛ etsɔɔ.’ (Romabii 3:24-26) Shishitsɔɔmɔ kroko tsɔɔ Romabii 3:25 lɛ shishi akɛ: “Enɛ tsɔɔ akɛ be fɛɛ be lɛ, Nyɔŋmɔ feɔ nɔ ja ni ekwɛɛɛ hiɛaŋ.” (New Century Version) Hɛɛ, he ni Yehowa fee nii kɛyashi ní ekɛ kpɔmɔnɔ lɛ ha lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ suɔmɔ waa kɛha “nɔ ni ja ni ekwɛɛɛ hiɛaŋ.”

7 Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkane nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni haa mɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi kɛji akɛ Nyɔŋmɔ fee enii yɛ gbɛ ni ja loo yɛ gbɛ ni sa nɔ lɛ, esa akɛ wɔkai enɛ akɛ: Yɛ Yehowa he ni ekɛkpɛtɛɔ ejalɛ kɛ ejalɛsaneyeli tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ he hewɔ lɛ, etsĩii lɛ diɛŋtsɛ e-Bi lɛ naa kɛjɛɛɛ piŋmɔ gbele mli. Ani ebaaŋmɛɛ nakai tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ ahe kɛsaa yɛ saji krokomɛi amli? Anɔkwale lɛ ji akɛ, Yehowa eteee shi ewooo ejalɛ kɛ ejalɛsaneyeli tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ kɔkɔɔkɔ. Enɛ hewɔ lɛ wɔyɛ yiŋtoo babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ efeɔ nɔ ni ja be fɛɛ be ni ekwɛɛɛ hiɛaŋ.—Hiob 37:23.

8. Mɛni hewɔ ebaafee nɔ ni kɛ ehe kpãaa gbee akɛ adesai aaasusu akɛ Yehowa yeee jalɛsane ni efeee nɔ ni ja lɛ?

8 Susumɔ yiŋtoo ni ji ejwɛ hewɔ ni esa akɛ wɔbu Yehowa kojomɔi lɛ akɛ amɛja lɛ he okwɛ: Yehowa bɔ gbɔmɔ yɛ E-subaŋ nɔ. (1 Mose 1:27) Enɛ hewɔ lɛ akɛ sui ni tamɔ Nyɔŋmɔ nɔ̃, ní henumɔ kɛha jalɛsaneyeli kɛ jalɛ nifeemɔ fata he lɛ ha adesai. Ebaafee nɔ ni kɛ ehe kpãaa gbee kɛji akɛ jalɛsaneyeli kɛ jalɛ nifeemɔ henumɔ ni wɔyɔɔ lɛ ha wɔsusu akɛ Yehowa bɛ nakai sui lɛ nɔŋŋ eko. Kɛ́ wɔnuuu Biblia mli sane pɔtɛɛ ko shishi lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ yɛ esha ni wɔná kɛjɛ fɔmɔ mli hewɔ lɛ, henumɔ ni wɔyɔɔ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni sa he lɛ yeee emuu. Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni abɔ wɔ yɛ esubaŋ nɔ lɛ eye emuu yɛ jalɛsaneyeli kɛ jalɛ nifeemɔ mli. (5 Mose 32:4) Nilee bɛ mli po akɛ aaasusu akɛ adesai baanyɛ aye jalɛsane ni amɛfee nɔ ni ja kwraa fe Nyɔŋmɔ!—Romabii 3:4, 5; 9:14.

9, 10. Mɛni hewɔ sɔ̃ kãaa Yehowa nɔ akɛ etsɔɔ enifeemɔi lɛ amli loo eha adesai ana akɛ enifeemɔi lɛ ja lɛ?

9 Yiŋtoo ni ji enumɔ hewɔ ni esa akɛ wɔbu Yehowa kojomɔi lɛ akɛ amɛja lɛ ji akɛ, lɛ ji “mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” (Lala 83:19) Ni no hewɔ lɛ, sɔ̃ kãaa enɔ akɛ etsɔɔ enifeemɔi lɛ amli loo eha adesai ana akɛ enifeemɔi lɛ ja. Lɛ ji Gbɛshɔ̃lɔ Kpeteŋkpele lɛ, ni wɔ tamɔ su ni akɛshɔ̃ nii, ni ebaanyɛ ekɛtsu nii bɔ ni esumɔɔ. (Romabii 9:19-21) Namɛi ji wɔ—shɔ̃ɔ nii ni ekɛ enine fee lɛ—ní wɔɔbi eyiŋkpɛi loo enifeemɔi ahe sane? Yehowa jaje blematsɛ Hiob be ni enuuu bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ adesai yeɔ haa lɛ shishi lɛ, ni ebi lɛ akɛ: “Ani ooka ní ogu mikojomɔ lɛ, oobu mi fɔ́, koni oye bem?” Sɛɛ mli be ni Hiob yoo akɛ ekɛ niiashishinumɔ ewieee lɛ, etsake etsui. (Hiob 40:8; 42:6) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔbu Nyɔŋmɔ fɔ́!

10 Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ Yehowa feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be. Nyɛhaa wɔkɛ Yehowa gbɛ̀i ahe shishinumɔ ní wɔná nɛɛ apɛia Biblia mli saji enyɔ ni mɛi komɛi nuuu shishi lɛ amli wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ jálɔi lɛ ateŋ mɔ kome he, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ kɔɔ fɔbuu kojomɔ ko ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛha lɛ he.

Mɛni Hewɔ Lot kɛ Ebiyei lɛ Ha Basabasafeelɔi Asafo Lɛ?

11, 12. (a) Tsɔɔmɔ nɔ ni ba be ni Nyɔŋmɔ tsu ŋwɛibɔfoi enyɔ ni tsɔmɔ amɛhe gbɔmɛi lɛ kɛtee Sodom lɛ mli. (b) Sane nɛɛ etée mɛɛ sanebimɔi ashi yɛ mɛi komɛi ajwɛŋmɔ mli?

11 Wɔnaa nɔ ni ba be ni Nyɔŋmɔ tsu ŋwɛibɔfoi enyɔ ni tsɔmɔ amɛhe gbɔmɛi lɛ kɛtee Sodom lɛ he sane yɛ 1 Mose yitso 19 lɛ mli. Lot ma nɔ mi doo akɛ gbɔi lɛ ahi eshia lɛ mli. Shi kɛlɛ, hii akuu ko ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ babɔle shia lɛ he kɛkpe ni amɛbi ni akɛ gbɔi lɛ abaha amɛ ní amɛkɛ amɛ aná bɔlɛ nakai gbɛkɛ lɛ. Lot bɔ mɔdɛŋ koni ekɔne amɛyiŋ, shi eyeee omanye. Akɛni Lot miitao ni ebu egbɔi lɛ ahe hewɔ lɛ, ewie akɛ: “Miikpa nyɛ fai, anyɛmimɛi, nyɛkafea efɔŋ nɛkɛ! Naa, miyɛ biyei enyɔ ní náko ale nuu; nyɛhaa mikɛ amɛ ajea kpo abahaa nyɛ, ni nyɛfea amɛ, bɔ ni sa nyɛhiɛ; shi nɛkɛ hii nɛɛ kɛkɛ ni nyɛkafea amɛ nɔ ko, ejaakɛ no hewɔ ni amɛba mikpata shi hɔ̃ɔŋ lɛ mli nɛɛ.” Asafo yuu lɛ booo toi, ni shwɛ fioo ni amɛjwa shinaa lɛ. Naagbee lɛ, ŋwɛibɔfoi ni ji gbɔi lɛ shwila nakai asafo ni feɔ basabasa lɛ ahiŋmɛi.—1 Mose 19:1-11.

12 Yɛ anɔkwale mli lɛ, sane nɛɛ etée sanebimɔi ashi yɛ mɛi komɛi ajwɛŋmɔ mli. Amɛbiɔ akɛ: ‘Mɛni hewɔ Lot miisumɔ ni ekɛ ebiyei lɛ aha asafo yuu ni taoɔ akɛ amɛgbe amɛkɔnɔ lɛ ni ekɛbu egbɔi lɛ ahe lɛ? Ani enɛ etsɔɔɔ akɛ efee enii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, loo akɛ eji feetɔ?’ Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ tsirɛ Petro ni etsɛ́ Lot akɛ “jalɔ lɛ”? Ani Lot fee enii yɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ naa? (2 Petro 2:7, 8) Nyɛhaa wɔsusua sane nɛɛ he koni wɔkamu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ.

13, 14. (a) Mɛni esa akɛ akadi yɛ Biblia mli sane ni kɔɔ Lot nifeemɔi lɛ ahe lɛ he? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Lot efeee enii akɛ feetɔ?

13 Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔkadi akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Biblia lɛ aaabɔ amaniɛ akɛ Lot nifeemɔi lɛ ja loo ejaaa lɛ, ebɔ nɔ ni tee nɔ lɛ he amaniɛ kɛkɛ. Biblia lɛ hu etsɔɔɔ wɔ nɔ ni Lot susuɔ loo nɔ ni tsirɛ lɛ ní efee enii taakɛ efee lɛ. Kɛ́ atee lɛ shi yɛ ‘jalɔi lɛ ashitee lɛ’ mli lɛ, ekolɛ ebaatsɔɔ sane lɛ mli fitsofitso.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

14 Lot jeee feetɔ. Eyaje shihilɛ ni mli wa mli. Akɛni Lot wie akɛ gbɔi lɛ ‘eba’ ekpata ‘shi hɔ̃ɔŋ lɛ mli’ hewɔ lɛ, etsɔɔ akɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ ebu amɛhe ní eha amɛ abobaahe. Shi enɛ feemɔ bɛ mlɛo. Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus bɔ amaniɛ akɛ Sodombii lɛ kɛ “hii yeee yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni amɛsheee Nyɔŋmɔ gbeyei . . . Amɛsumɔɔɔ gbɔi asane, ni amɛji hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii.” Ni kɛlɛ, Lot sheee asafo yuu ni he tsɛ̃ɔ mɔ lɛ gbeyei. Yɛ no najiaŋ lɛ, eje kpo ni ekɛ nakai hii ni mli efu lɛ susu saji ahe. ‘Eje kpo ni eŋmɛ shinaa lɛ mli’ po.—1 Mose 19:6.

15. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ ekolɛ Lot fee enii yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ?

15 Ekolɛ mɛi komɛi baabi akɛ: ‘Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ mɛni hewɔ esa akɛ Lot kɛ ebiyei lɛ aha asafo yuu lɛ?’ Yɛ nɔ najiaŋ ni ooosusu akɛ eyiŋtoi lɛ ejaaa lɛ, mɛni hewɔ osusuuu nibii krokomɛi ni ekolɛ nomɛi ahewɔ efee nakai lɛ ahe? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ekolɛ Lot fee enii yɛ hemɔkɛyeli mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Lot le bɔ ni Yehowa bu Sara, ni ji Lot tsɛkwɛ̃ Abraham ŋa lɛ he eha lɛ jogbaŋŋ. Kaimɔ akɛ, akɛni Sara he yɛ fɛo waa hewɔ lɛ, Abraham bi ní ekɛɛ akɛ enyɛmi nuu ji lɛ, ejaakɛ eeshe gbeyei akɛ abaagbe lɛ koni aŋɔ Sara. * Sɛɛ mli lɛ aŋɔ Sara kɛtee Farao shia. Shi kɛlɛ, Yehowa kɛ ehe wo sane lɛ mli, ni eŋmɛɛɛ gbɛ ni Farao abule Sara. (1 Mose 12:11-20) Eeenyɛ efee akɛ Lot ná hemɔkɛyeli akɛ abaanyɛ abu ebiyei lɛ ahe yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, Yehowa tsɔ eŋwɛibɔfoi lɛ anɔ ekɛ ehe wo sane lɛ mli, ni afeee oblayei lɛ nɔ ko nɔ ko.

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ Lot tao ní eha Sodom hii lɛ ahiɛ afee amɛ yaa loo amɛyiŋ afutu amɛ? (b) Bɔ fɛɛ bɔ ni Lot susumɔi ji lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ mɛni he?

16 Susumɔ nɔ kroko ni ebaanyɛ eba akɛ no hewɔ Lot fee nakai lɛ he. Ekolɛ Lot miitao hu ní eha hii lɛ ahiɛ afee amɛ yaa loo amɛyiŋ afutu amɛ. Ekolɛ ele akɛ asafo yuu lɛ sumɔŋ ebiyei lɛ yɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii ahe akɔnɔ ni Sodombii lɛ yɔɔ lɛ hewɔ. (Yuda 7) Kɛfata he lɛ, hii ni jɛ maŋ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi etsɛ oblayei lɛ ahe baa, ni no hewɔ lɛ ekolɛ mɛi ni baatsɔmɔ eshaahiimɛi lɛ awekumɛi, amɛnanemɛi, loo amɛnanemɛi nitsulɔi fata asafo lɛ he. (1 Mose 19:14) Ekolɛ Lot hiɛ ka nɔ akɛ hii komɛi ni fata nakai asafo yuu lɛ he lɛ baafã ebiyei lɛ ahe yɛ nakai wekukpaai lɛ ahewɔ. No hewɔ lɛ, asafo yuu ni egbá ewo ehe lɛ he bɛ gbeyei tsɔ. *

17 Bɔ fɛɛ bɔ ni Lot susumɔi kɛ eyiŋtoi ji lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ enɛ he akɛ: Akɛni Yehowa feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be hewɔ lɛ, eyɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni ena Lot akɛ “jalɔ lɛ.” Ni kɛ́ wɔsusu asafo yuu ni bɛ yitsoŋ ni jɛ Sodom lɛ anifeemɔi lɛ ahe lɛ, ani yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko baanyɛ ate shi yɛ ja ni Yehowa ja kɛmɔ shi akɛ ekɛ fɔbuu kojomɔ ba nakai maŋbii gbohii lɛ anɔ lɛ he?—1 Mose 19:23-25.

Mɛni Hewɔ Yehowa Tswa Uza Nɔ̃ ni Egbo Lɛ?

18. (a) Mɛni ba be ni David bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ Adeka lɛ aya Yerusalem lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔ sane nɛɛ teɔ lɛ shi?

18 Sane kroko ni baanyɛ afee nɔ ni shishinumɔ wa kɛha mɛi komɛi lɛ kɔɔ mɔdɛŋ ni David bɔ akɛ ekɛ kpaŋmɔ adeka lɛ aya Yerusalem lɛ he. Akɛ Adeka lɛ ma shwiili nɔ, ni Uza kɛ enyɛmi nuu lɛ ji mɛi ni kudɔɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Be ni amɛshɛ Nakon ŋmaagbeemɔhe lɛ, Uza kpã enine mli kɛtee Nyɔŋmɔ adeka lɛ he ni emɔ mli; ejaakɛ tsinai lɛ ha ehoso. Ni Yehowa mlila te shi wo Uza, ni Nyɔŋmɔ tswa lɛ nɔ̃ yɛ etɔmɔ lɛ hewɔ, ni egbo yɛ jɛi yɛ Nyɔŋmɔ adeka lɛ masɛi.” Nyɔji komɛi asɛɛ be ni Kahat Levibii lɛ tere Adeka lɛ yɛ amɛkɔji anɔ kɛkuɔ amɛsɛɛ yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ etsɔɔ lɛ nɔ lɛ, nibii ye omanye. (2 Samuel 6:6, 7; 4 Mose 4:15; 7:9; 1 Kronika 15:1-14) Mɛi komɛi baabi akɛ; ‘Mɛni hewɔ Yehowa fee nii kɛtee shɔŋŋ nakai? Uza miibɔ mɔdɛŋ ni emɔ Adeka lɛ mli kɛkɛ ni ekagbee shi.’ Ehe miihia ni wɔsusu saji otii komɛi ni baaye abua wɔ koni wɔkamu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ ahe.

19. Mɛni hewɔ Yehowa nyɛŋ afee enii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɔkɔɔkɔ lɛ?

19 Ehe miihia ni wɔkai akɛ Yehowa nyɛŋ afee enii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. (Hiob 34:10) Nakai ni eeefee lɛ etsɔɔɔ suɔmɔ, ni wɔle kɛjɛ Biblia muu lɛ fɛɛ ni wɔkase lɛ mli akɛ “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” (1 Yohane 4:8) Kɛfata he lɛ, Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ akɛ ‘jalɛ kɛ kojomɔ ji Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ shishitoo nii.’ (Lala 89:15) No hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni Yehowa aaafee enii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ hu? Kɛ́ efee nakai lɛ, ebaate shi ewo jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ.

20. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ kulɛ esa akɛ Uza afee mɔ ni le mlai ni kɔɔ Adeka lɛ he lɛ jogbaŋŋ lɛ?

20 Ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ kulɛ esa akɛ Uza afee mɔ ni le mla lɛ jogbaŋŋ. Adeka lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa yɛ jɛmɛ. Mla lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ esaaa akɛ mɛi ni ahako amɛ hegbɛ lɛ taa he, ni ekɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ faŋŋ ha ákɛ akɛ gbele toigbalamɔ baaba mɛi ni baata he lɛ anɔ. (4 Mose 4:18-20; 7:89) Enɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ abuɔ Adeka krɔŋkrɔŋ lɛ jiemɔ kɛmiiya he kroko lɛ akɛ nɔ ko ni hiɛdɔɔ bɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ Uza ji Levinyo (eyɛ mli akɛ ejeee osɔfo moŋ), no hewɔ lɛ ele Mla lɛ jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, akɛ Adeka lɛ yato etsɛ shia yɛ afii komɛi ni etsɔ hiɛ lɛ amli. (1 Samuel 6:20–7:1) Adeka lɛ hi jɛmɛ aaafee afii 70, kɛyashi be ni David hala akɛ ebaajie kɛjɛ jɛmɛ. Eeenyɛ efee akɛ Uza le mlai ni kɔɔ Adeka lɛ he lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ.

21. Yɛ Uza sane lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔkai akɛ Yehowa naa yiŋtoi ni yɔɔ tsui lɛ mli lɛ?

21 Taakɛ atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yehowa baanyɛ ele tsui mli saji. Akɛni Yehowa Wiemɔ lɛ wie Uza nifeemɔ lɛ he akɛ no ji “etɔmɔ lɛ” hewɔ lɛ, ekolɛ Yehowa na pɛsɛmkunya yiŋtoo ko ni ehiɛ ni atsĩii tã yɛ sane lɛ mli. Ani ekolɛ Uza ji henɔwolɔ, ní tsuɔ nɔ ko ni ahako lɛ hegbɛ? (Abɛi 11:2) Ani Adeka ní eweku lɛ ebu he yɛ teemɔŋ lɛ kudɔmɔ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ lɛ ha eyitsoŋ fuu lɛ ni ebu ehe akɛ mɔ ni he hiaa waa? (Abɛi 8:13) Ani Uza bɛ hemɔkɛyeli kwraa aahu akɛ esusu akɛ Yehowa nine efo kuku bɔ ni enyɛŋ esá adeka krɔŋkrɔŋ ní damɔ shi kɛha jɛmɛ ni E-yɔɔ lɛ naa koni ekagbee shi? Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa fee nɔ ni ja. Ekolɛ ena nɔ ko yɛ Uza tsui mli, ni no ha E-kɛ fɔbuu kojomɔ ha oya nɔŋŋ lɛ.—Abɛi 21:2.

Yiŋtoo Kpakpa ní Aaadamɔ Nɔ Aná Hekɛnɔfɔɔ

22. Anɔkwalei komɛi ni Yehowa Wiemɔ lɛ ejieee lɛ kpo yɛ bei komɛi amli lɛ haa anaa enilee lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

22 Akɛni Yehowa nilee lɛ nɔ kwɔ waa hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ e-Wiemɔ lɛ ewieee anɔkwalei lɛ fɛɛ ahe. Yehowa tsɔɔ enɛ feemɔ nɔ ehaa wɔ hegbɛ koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhe fɔɔ enɔ. Ani ebɛ faŋŋ yɛ nɔ ni wɔsusu he lɛ mli akɛ wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔbu Yehowa kojomɔi lɛ akɛ amɛja? Hɛɛ, kɛ́ wɔkɛ tsui krɔŋŋ kɛ jwɛŋmɔ ni ja kase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ehaa wɔleɔ Yehowa he nii babaoo, ni no haa wɔyiŋ tsɔɔ akɛ efeɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni sa be fɛɛ be. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ Biblia mli saji komɛi tée sanebimɔi ashi ní wɔnyɛɛɛ wɔná hetooi ní yɔɔ faŋŋ amrɔ nɔŋŋ lɛ, nyɛhaa wɔnáa hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa feɔ nɔ ni ja.

23. Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ wɔbaanyɛ wɔná yɛ nibii ni Yehowa baafee wɔsɛɛ lɛ amli?

23 Wɔbaanyɛ wɔná nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ nɔŋŋ yɛ nibii ni Yehowa baafee wɔsɛɛ lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ kɛ́ eba koni ebakojo yɛ amanehulu kpeteŋkpele ní baa lɛ mli lɛ, ‘ekpataŋ jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ fɛɛ hiɛ shikome.’ (1 Mose 18:23) Suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha jalɛnifeemɔ kɛ jalɛsaneyeli lɛ eŋmɛŋ lɛ gbɛ ni efee nakai kɔkɔɔkɔ. Wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ yɛ jeŋ hee ni baa lɛ mli lɛ, ebaatsu wɔhiamɔ nii fɛɛ ahe nii yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛ nɔ.—Lala 145:16.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 15 Shishinumɔ yɛ Abraham gbeyeishemɔ lɛ he, ejaakɛ blema niŋmaa ko wieɔ Farao ko ni ha tabilɔi mɔ yoo ko ni he yɔɔ fɛo ní amɛgbe ewu lɛ he.

^ kk. 16 Kɛha saji babaoo lɛ, kwɛmɔ The Watchtower ní je kpo yɛ December 1, 1979, baafa 31 lɛ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ wɔbu Yehowa kojomɔi lɛ akɛ amɛja lɛ?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkamu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ Lot biyei lɛ ní ekɛha basabasafeelɔi asafo lɛ he?

• Mɛɛ saji baanyɛ aye abua wɔ ní wɔnu nɔ hewɔ ni Yehowa tswa Uza nɔ̃ ni egbo lɛ shishi?

• Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ wɔbaanyɛ wɔná yɛ nibii ni Yehowa baafee wɔsɛɛ lɛ amli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]