Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okɛ Ohe Toɔ Mɛi Krokomɛi Ahe?

Ani Okɛ Ohe Toɔ Mɛi Krokomɛi Ahe?

Ani Okɛ Ohe Toɔ Mɛi Krokomɛi Ahe?

WƆTEŊ namɔ yɔɔ ni ekɛ mɔ ko ni he yɔɔ fɛo fe lɛ, ní etamɔ nɔ ni ale lɛ jogbaŋŋ, enuɔ nii ashishi oya, loo ele nii waa yɛ skul ekpeko pɛŋ? Ekolɛ mɛi krokomɛi yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni sa loo nitsumɔ ko ni haa mɔ mii shɛɔ ehe waa, amɛná nii waa, loo etamɔ nɔ ni amɛyɛ nanemɛi babaoo fe wɔ. Ekolɛ amɛyɛ heloonaa nii babaoo, shika pii, kar hee ko, loo ekolɛ amɛyɛ miishɛɛ kɛkɛ. Kɛ́ aawie nibii ni tamɔ enɛɛmɛi ahe lɛ, ani wɔkɛ wɔhe toɔ mɛi krokomɛi ahe? Ani abaanyɛ akpoo mɛi ahe ni akɛ he aaato lɛ? Mɛni hewɔ Kristofonyo ko baasumɔ ni ekpoo nakai feemɔ lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔmii baanyɛ ashɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ he ní no haŋ wɔkɛ wɔhe ato mɛi krokomɛi ahe?

Mɛɛ Be Wɔbaanyɛ Wɔkɛ Wɔhe Ato Mɛi Krokomɛi Ahe, ni Mɛni Hewɔ?

Yiŋtoo kome hewɔ ni ekolɛ gbɔmɛi kɛ amɛhe toɔ mɛi krokomɛi ahe ji akɛ ehaa mɛi buɔ amɛ loo ehaa bulɛ ni ayɔɔ kɛha amɛ lɛ yaa hiɛ. Bei pii lɛ, mɛi atsui nyɔɔ amɛmli kɛji amɛna akɛ amɛye omanye tamɔ amɛtipɛŋfoi lɛ. Yiŋtoo kroko hu hewɔ ni wɔkɛ wɔhe toɔ mɛi krokomɛi ahe ji koni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛba wɔtsui ni wɔyeɔ yɛ bɔ ni wɔji he lɛ shi, koni agbɛnɛ wɔnyɛ wɔkpɛlɛ nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ nɔ ni wɔnyɛŋ wɔtsu he nii lɛ anɔ. Wɔkwɛɔ nibii ni mɛi krokomɛi enyɛ amɛtsu lɛ. Kɛ́ shihilɛi amli ni amɛyɔɔ lɛ tamɔ wɔ nɔ̃ lɛ nɔŋŋ, ni fɛɛ sɛɛ lɛ amɛnyɛ amɛshɛ otii komɛi ahe lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔshɛ nakai otii lɛ nɔŋŋ ahe.

Bei pii lɛ mɛi titri ni kɛ amɛhe toɔ amɛhe lɛ ji gbɔmɛi ni amɛshihilɛi je amɛhe—mɛi ni hiɛ bɔɔsu kome, tipɛŋfoi, mɛi ni yɔɔ shihilɛ kometoo lɛ nɔŋŋ mli, ní amɛle amɛhe hu. Eyɛ faŋŋ akɛ wɔkɛ wɔhe etoŋ mɔ kroko he kɛji akɛ wɔle akɛ srɔtofeemɔ agbo kã wɔkɛ mɔ lɛ teŋ. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, oblayoo fioo ko kɛ ehe etoŋ oblayoo ko ni ehe gbɛi waa ni jieɔ hesaamɔ nibii ayi ehaa mɛi lɛ he, shi moŋ ebaasumɔ ni ekɛ ehe ato enaanyo skulnyo moŋ he, ni nakai nɔŋŋ eka shi faŋŋ akɛ mɔ ni ehe gbɛi waa lɛ hu kɛ ehe etoŋ oblayoo fioo lɛ he.

Mɛɛ nibii amli nɛkɛ wɔkɛ wɔhe toɔ mɛi krokomɛi ahe yɛ? Nibii ni wɔyɔɔ loo nɔ ko ni abuɔ waa yɛ akutso mli ni wɔyɔɔ lɛ—tamɔ nilee, hefɛo, heloonaa ninamɔ, atadei—baanyɛ afee nibii komɛi ni haa wɔkɛ wɔhe toɔ mɛi krokomɛi ahe. Shi kɛlɛ, efɔɔ kaa akɛ wɔkɛ wɔhe toɔ mɛi ahe kɛ́ aawie nibii ni wɔyɔɔ amɛhe miishɛɛ lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔsumɔŋ ni wɔtamɔ wɔnaanyo ko ni le bɔɔlutswaa waa lɛ, ja wɔyɛ nakai shwɛmɔ lɛ he miishɛɛ.

He ní akɛtoɔ mɛi krokomɛi ahe lɛ téeɔ henumɔi srɔtoi ashi, ebaanyɛ eha mɔ tsui anyɔ emli loo eye awerɛhoo, eha mɔ ajie mɔ ko yi ni esumɔ akɛ ebaakase lɛ loo mɔ lɛ ahao ni ehe atsɛ̃ mɔ kroko lɛ. Henumɔi nɛɛ ekomɛi yeɔ awui waa, ni amɛkɛ Kristofoi asui kpãaa gbee.

He ní Akɛtoɔ Mɛi Krokomɛi Ahe Kɛshiɔ Akaŋ

Mɛi babaoo ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛye “omanye” yɛ amɛhe ni amɛkɛtoɔ mɛi krokomɛi ahe lɛ mli lɛ jieɔ akaŋshii mumɔ kpo. Amɛmiisumɔ ni amɛya hiɛ fe mɛi krokomɛi, ni kɛyashi be ni amɛaanu he akɛ amɛye omanye lɛ, amɛhiɛ esɔɔɔ nɔ ni amɛyɔɔ lɛ kɔkɔɔkɔ. Anáaa aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ shihilɛ he miishɛɛ. Amɛkɛ naanyobɔɔ sɛɛ etsɛɛɛ, ni ehaaa miishɛɛ ahi amɛkɛ bɔɔ mli. Jeee akɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ bɛ heshibaa pɛ kɛkɛ, shi moŋ bei pii lɛ amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɔɔ suɔmɔ ni aaajie lɛ kpo atsɔɔ naanyo gbɔmɔ lɛ he lɛ hu tsuuu nii, akɛni ewaaa kwraa akɛ amɛsubaŋ lɛ baaha mɛi krokomɛi anu he akɛ amɛbaa shi, ni ebaawo amɛ hiɛgbele lɛ hewɔ.—Mateo 18:1-5; Yohane 13:34, 35.

Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, ní wɔɔha mɛi anu he akɛ “amɛnine enyɛ shi” lɛ yeɔ amɛ awui. Niŋmalɔ ko tsɔɔ mli akɛ, “omanye ni wɔyeee lɛ yɛ dɔlɛ waa diɛŋtsɛ kɛji wɔna akɛ mɛi ni wɔkɛ amɛ fɛɛ yɔɔ shihilɛ kometoo lɛ nɔŋŋ mli lɛ anine eshɛ nibii ni wɔtaoɔ lɛ anɔ.” No hewɔ lɛ, akaŋshii mumɔ téeɔ hetsɛ̃ shi, ehaa mɔ mli fuɔ, ni ehaaa aná mɔ ko he miishɛɛ yɛ nibii ni eyɔɔ, eshweremɔ, hegbɛ ni ehiɛ, gbɛi kpakpa ni eyɔɔ, ehiɛyaa, kɛ nibii krokomɛi ni fata he lɛ ahewɔ. Enɛ kɛ akaŋshii ni mli wa ní haa ayeɔ awui baa. Biblia lɛ buɔ ‘akaŋshii mumɔ ni atéeɔ lɛ shi’ lɛ fɔ́.—Galatabii 5:26.

Mɛi baa nibii ni mɛi ni amɛyeɔ amɛhe awuŋa lɛ enyɛ etsu lɛ ashi, ni amɛkɛ nakai feemɔ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛbaa bɔ ni tsutsu ko lɛ abuɔ amɛ ahaa lɛ yi. Ekolɛ abuu nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ akɛ eji hiɛdɔɔ sane, shi kɛji ayɔseee ni aku naa lɛ, ebaanyɛ ekɛ mɔ aya efɔŋfeemɔ ni yeɔ awui mli. Susumɔ Biblia mli saji enyɔ komɛi ni ba ni jɛ hetsɛ̃ hewɔ lɛ ahe okwɛ.

Beni Isak yahi Filistibii lɛ ateŋ lɛ, akɛ ‘tookui kɛ tsina kui kɛ webii pii jɔɔ lɛ; aahu akɛ Filistibii lɛ ahiɛ kɔ̃ enɔ.’ Enɛ hewɔ lɛ, amɛtsimɔ nubui ni Isak tsɛ Abraham tsa lɛ anɔ, ni amɛmaŋtsɛ lɛ kɛɛ Isak ni eshi amɛmasɛi. (1 Mose 26:1-3, 12-16) Hetsɛ̃ ni amɛjie lɛ kpo lɛ yeɔ awui ni efiteɔ nii hu. Amɛnaaa shweremɔ ni Isak yaa nɔ eshwereɔ yɛ amɛteŋ lɛ he miishɛɛ.

Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, David bahe gbɛi yɛ tawuu mli. Israel yei lɛ ye ekunimyelii lɛ ahe gbijurɔ, ni amɛlá akɛ: “Saul egbe ekpeikpei lɛ, shi David egbe ekpei nyɔŋmanyɔŋmai lɛ!” Eyɛ mli ákɛ ajie Saul hu yi moŋ, shi enu David ni akɛ lɛ toɔ ehe lɛ he akɛ akɛmiiba lɛ shi, ni enɛ tée hetsɛ̃ shi yɛ etsui mli. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ, ená nyɛɛ eha David. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, eka akɛ ebaagbe David nɔ ni ji klɛŋklɛŋ nɔ kwraa. Kwɛ efɔŋfeemɔ kpele ni baanyɛ ajɛ hetsɛ̃ mli aba!—1 Samuel 18:6-11.

No hewɔ lɛ kɛji akɛ okɛ ohe miito mɛi krokomɛi ahe, ni ona akɛ omanye ni amɛye loo amɛ hiɛyaai lɛ miitée henumɔi tamɔ hetsɛ̃ loo akaŋshii mumɔ ashi lɛ, esa akɛ okwɛ jogbaŋŋ! Henumɔi nɛɛ fiteɔ nii, ni ekɛ Nyɔŋmɔ susumɔ kpãaa gbee. Shi dani wɔbaapɛi bɔ ni wɔɔfee wɔku henumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anaa lɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ kroko hu ni haa akɛ he toɔ mɛi krokomɛi ahe lɛ he.

Mɔ Diɛŋtsɛ Mlipɛimɔ kɛ Emii ni Aaashɛ Nii ni Eyɔɔ lɛ Ahe

‘Ani mile nii waa, mihe yɛ fɛo, mihe esa, mihe wa, ni abuɔ mi, ni asumɔɔ misane? Ni te mitee hiɛ miha tɛŋŋ yɛ bɔ ni miji nɛɛ mli?’ Wɔfɔɔɔ saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ bimɔ be mli ni wɔkwɛɔ wɔhe yɛ ashwishwɛ ko mli lɛ. Shi kɛlɛ, taakɛ woloŋlelɔ ko tsɔɔ mli lɛ, “ŋwanejee ko bɛ he akɛ sanebimɔi tamɔ enɛɛmɛi baa wɔjwɛŋmɔi amli bei pii, ni ehaa wɔsusuɔ hetooi komɛi ni ekolɛ nomɛi baaha wɔtsui anyɔ wɔmli lɛ ahe.” Mɔ ni bɛ nɔmimaa yɛ nibii ni ebaanyɛ etsu he nii lɛ ahe lɛ baasusu nibii nɛɛ ahe ní akaŋshii loo hetsɛ̃ henumɔ ko kwraa baaa ejwɛŋmɔ mli. Eetao ele bɔ ni eji kɛkɛ. Naagba ko bɛ enɛ feemɔ mli. Shi kɛlɛ, jeee wɔhe ni wɔkɛaato mɛi krokomɛi ahe lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ.

Esoro wɔ fɛɛ wɔnyɛmɔi, ni nibii babaoo haa ebaa lɛ nakai. Be fɛɛ be lɛ, wɔbaana mɛi komɛi ni etamɔ nɔ ni amɛtee hiɛ fe wɔ. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔhe aaatsɛ̃ amɛ lɛ, esa akɛ wɔŋmɛ wɔnitsumɔi lɛ wɔkwɛ yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi ní tsɔɔ nɔ̃ diɛŋtsɛ ni ekpakpa kɛ efɔŋ ji lɛ mli lɛ anaa. Yehowa yɛ bɔ ni wɔji akɛ aŋkroaŋkroi lɛ he miishɛɛ. Ehe ehiaaa ni ekɛ wɔ ato mɛi krokomɛi ahe. Bɔfo Paulo woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aka lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ ekwɛ, ni no dani eeená nɔ ko yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli kɛkɛ ni eshwã efɔ̃ nɔ, ni jeee mɔ kroko nɔ̃ lɛ nɔ.”—Galatabii 6:4.

Ní Wɔɔwu Wɔshi Hetsɛ̃

Akɛni adesai fɛɛ yeee emuu hewɔ lɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ be babaoo dani anyɛ awuu ashi hetsɛ̃. Eyɛ mli akɛ wɔle akɛ Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo aha enaanyo tsutsu” moŋ, shi efeemɔ bɛ mlɛo. Paulo yɔse bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ehenumɔi tsirɛɔ lɛ kɛyaa eshafeemɔ mli lɛ. Bɔni afee ni enyɛ eye nɔ kunim lɛ, ehe bahia koni ‘egbala lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ mai ni eye lɛ nyɔŋ.’ (Romabii 12:10; 1 Korintobii 9:27) Yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, ekolɛ enɛ baabi ni wɔwu wɔshi susumɔi ni jieɔ akaŋshii henumɔi akpo, ní yɛ no najiaŋ lɛ, wɔsusu nibii ni tswaa mɔ emaa shi ahe. Ehe miihia ni wɔsɔle wɔbi Yehowa koni eye ebua wɔ ni ‘wɔkabu wɔ diɛŋtsɛ wɔhe tuutu fe bɔ ni sa akɛ wɔbuɔ wɔhe.’—Romabii 12:3.

Biblia lɛ kasemɔ kɛ enɔjwɛŋmɔ hu yeɔ ebuaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Paradeiso ni Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ekɛbaaba lɛ he okwɛ. Nakai be lɛ mli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baaná toiŋjɔlɛ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa, niyenii ni fa, shiai fɛfɛji, kɛ nitsumɔ kpakpa. (Lala 46:9, 10; 72:7, 8, 16; Yesaia 65:21-23) Ani mɔ ko baasumɔ ni ekɛ mɔ kroko ashi akaŋ? Dabida. Yiŋtoo kpakpa ko bɛ ni baaha mɔ ko afee nakai. Eji anɔkwale akɛ Yehowa etsɔko wɔ bɔ ni nakai be lɛ mli shihilɛ lɛ baaji aha lɛ mli fitsofitso moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ baatiu ŋaalei kɛ nibii ni eyɔɔ he miishɛɛ lɛ asɛɛ. Ekolɛ, mɔ ko baafee ŋulamii ahe nikaselɔ ni mɔ kroko hu baafee nikpɛlɔ ni he esa. Mɛni hewɔ ehe baahia ni mɔ ko he atsɛ̃ enaanyo? Wɔnanemɛi anifeemɔi baawo wɔ hewalɛ ni wɔfee babaoo moŋ fe nɔ ni eeehã wɔhe atsɛ̃ amɛ. Ajieŋ henumɔi ni tamɔ nakai lɛ akpo dɔŋŋ.

Kɛ́ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ wɔsumɔɔ lɛ, no lɛ ani esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔjie su kpakpa nɛɛ nɔŋŋ kpo bianɛ? Amrɔ nɛɛ po lɛ, wɔmiiná mumɔŋ paradeiso shihilɛ ní naagbai babaoo ni ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ eko bɛ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ. Akɛni akaŋshii mumɔ ehiŋ shi dɔŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni hi ni esa akɛ wɔkɛkpoo su nɛɛ.

Kɛ́ nakai ji sane lɛ, ani eji tɔ̃mɔ akɛ wɔkɛ wɔhe aaato mɛi krokomɛi ahe? Aloo ekolɛ eja gbɛ akɛ aaafee nakai yɛ bei komɛi amli?

He ní Akɛtoɔ Mɛi Krokomɛi Ahe ni Tɔ̃mɔ Bɛ He

He ní akɛtoɔ mɛi krokomɛi ahe lɛ babaoo etée mlijoomɔ kɛ nijiaŋwujee shi yɛ mɛi amli, shi kulɛ jeee be fɛɛ be esa akɛ eba lɛ nakai. Kadimɔ ŋaawoo ni bɔfo Paulo kɛha yɛ enɛ he lɛ, akɛ: ‘Nyɛkɔa mɛi ní tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ náa shiwoi lɛ anane.’ (Hebribii 6:12) Mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ ni wɔná Yehowa anɔkwa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ asui lɛ eko lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ. Eji anɔkwale akɛ ekolɛ enɛ baabi ni wɔkɛ wɔhe ato mɛi krokomɛi ahe. Shi kɛlɛ, nakai feemɔ baaye ebua wɔ ni wɔna nɔkwɛmɔnii ni mɛi efee ni wɔbaanyɛ wɔkase, kɛ agbɛnɛ hu hei ni wɔbaanyɛ wɔya hiɛ yɛ.

Susumɔ Yonatan he okwɛ. Abaanyɛ akɛɛ akɛ kulɛ eyɛ yiŋtoo kpakpa ni eeedamɔ nɔ ekɛye awuŋa. Ákɛ Israel Maŋtsɛ Saul kromɔbi lɛ, ekolɛ Yonatan yakpa gbɛ akɛ lɛ ebaaye maŋtsɛ, shi Yehowa hala David ni ji oblanyo fioo ni Yonatan ye lɛ onukpa kɛ afii 30 sɔŋŋ lɛ moŋ akɛ maŋtsɛ. Yɛ nɔ̃ najiaŋ ni Yonatan baabɛ David awo emli lɛ, etsɔ ehe ni ekɛbɔ David he kɛ sɛɛfimɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli ni ekɛha lɛ akɛ maŋtsɛ ni Yehowa ehala lɛ nɔ ekɛjie ehe kpo akɛ esoro lɛ kwraa. Yonatan ji mumɔŋ gbɔmɔ lɛɛlɛŋ. (1 Samuel 19:1-4) Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ etsɛ ni bu David akɛ ehenyɛlɔ lɛ, Yonatan yɔse akɛ Yehowa nine yɛ sane lɛ mli, ni ekpɛlɛ E-suɔmɔnaa nifeemɔ nɔ; ekɛ ehe etooo David he ní eeebi akɛ, “Mɛni hewɔ ahala David moŋ ni ashi mi lɛ?”

Kɛ́ wɔyɛ wɔnanemɛi Kristofoi ateŋ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei, tamɔ nɔ ni akɛɛ mɛi krokomɛi miibɔ mɔdɛŋ ni amɛhe asa fe wɔ loo amɛshɔ̃ hegbɛ ni wɔyɔɔ lɛ kɛjɛ wɔdɛŋ. Esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe tswaa. Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ akadimɔ nii ji sɛɛfimɔ, ekomefeemɔ kɛ suɔmɔ, shi jeee akaŋshii. Nilelɔ Francesco Alberoni wie akɛ: “Hetsɛ̃ henyɛlɔ kple ji suɔmɔ. Kɛji wɔsumɔɔ mɔ ko lɛ, wɔtaoɔ ehilɛ-kɛhamɔ, ni wɔmii shɛɔ wɔhe kɛ́ wɔna akɛ eeye omanye ni emii eshɛ ehe lɛ.” No hewɔ lɛ, kɛji ahala mɔ kroko yɛ Kristofoi asafo lɛ mli kɛha sɔɔmɔ hegbɛ ko lɛ, nifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ji ní wɔkpɛlɛ halamɔ ni afee lɛ nɔ. Nakai ji bɔ ni Yonatan fee. Taakɛ ebalɛ yɛ egbɛfaŋ lɛ, kɛji akɛ wɔfi mɛi ni kɛ anɔkwayeli tsuɔ sɔɔmɔ hegbɛi ni akɛwo amɛdɛŋ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ ahe nii lɛ asɛɛ lɛ, wɔnine baashɛ jɔɔmɔi anɔ.

Wɔbaanyɛ wɔjie miishɛɛ ni sa kpo yɛ nɔkwɛmɔnii kpakpai ni wɔnanemɛi Kristofoi feɔ lɛ ahe. Wɔhe ni wɔkɛaato amɛhe yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ lɛ baanyɛ akanya wɔ koni wɔkase amɛhemɔkɛyeli lɛ yɛ gbɛ ni yeee mɔ awui nɔ. (Hebribii 13:7) Shi kɛji wɔkwɛɛɛ ojogbaŋŋ lɛ, no lɛ, mɛi krokomɛi akasemɔ baanyɛ ebatsɔ akaŋshii. Kɛ́ wɔnu he akɛ mɔ ko ni wɔsumɔɔ lɛ lɛ he esa fe wɔ, ni no hewɔ lɛ, wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔba lɛ shi loo wɔwie ehiɛ nyanyaanya lɛ, no lɛ yɛ nɔ najiaŋ ní wɔɔkase mɔ lɛ, wɔhe baatsɛ̃ lɛ moŋ.

Adesa ni yeee emuu ko kwraa bɛ ni abaanyɛ akase lɛ akɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ yɛ nibii fɛɛ amli. Enɛ hewɔ ni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛfea Nyɔŋmɔ kaselɔi, tamɔ bii ni asumɔɔ” lɛ. Ekɛfataa he akɛ, “Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.” (Efesobii 5:1, 2; 1 Petro 2:21) Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase Yehowa kɛ Yesu sui—ni ji suɔmɔ ni amɛyɔɔ, bɔ ni anyɛɔ abɛŋkɛɔ amɛ, mɔbɔnalɛ ni amɛyɔɔ kɛ amɛheshibaa sui lɛ. Esa akɛ wɔje gbɛ wɔkɛ amɛsui, amɛyiŋtoi, kɛ bɔ ni amɛtsuɔ nibii ahe nii amɛhaa lɛ ato wɔnɔ̃ lɛ he. Wɔhe ni wɔkɛaato amɛhe yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ baanyɛ aha wɔshihilɛi aya hiɛ, ni efee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ he, ebaanyɛ ebu wɔhe ni eha wɔfee shweshweeshwe, ni agbɛnɛ hu eye ebua wɔ ni wɔtsɔmɔ Kristofoi hii kɛ yei ni edara yɛ mumɔŋ. (Efesobii 4:13) Kɛji akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔkase amɛ nɔkwɛmɔnii ni nɔ bɛ lɛ, ehaŋ wɔkɛ wɔhe ato wɔnanemɛi adesai ahe kɔkɔɔkɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Maŋtsɛ Saul he tsɛ̃ David

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Yonatan ebuuu David ni eye lɛ onukpa lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ ehenyɛlɔ