Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Kɛ́ Anyɛ Onɔ akɛ Otsu Nii’

‘Kɛ́ Anyɛ Onɔ akɛ Otsu Nii’

‘Kɛ́ Anyɛ Onɔ akɛ Otsu Nii’

“KWƐMƆ! Kpá nɔ ni ofeɔ lɛ, ni oba biɛ oya ni obatere jatsu nɛɛ oha mi.” Te osusuɔ akɛ Yudanyo ko ni bɛ deka ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afi 100 lɛ mli lɛ baafee enii eha tɛŋŋ kɛji akɛ Roma asraafonyo ko kɛ lɛ wie yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ? Yesu wo ŋaa yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Kɛji mɔ ko aaanyɛ̃ onɔ akɛ okɛ lɛ anyiɛ ŋmɛlɛtswaa [loo shitoo] kome lɛ, okɛ lɛ aya enyɔ.” (Mateo 5:41) Te Yesu toibolɔi lɛ baanu ŋaawoo nɛɛ shishi amɛha tɛŋŋ? Ni mɛni esa akɛ eshishinumɔ lɛ atsɔɔ kɛha wɔ ŋmɛnɛ?

Bɔni afee ni wɔná sanebimɔi nɛɛ ahetooi lɛ, ehe miihia ni wɔle nitsumɔi ni anyɛɔ mɛi anɔ yɛ blema beaŋ koni amɛtsu lɛ ahe saji. Mɛi ni hi shi yɛ Israel yɛ Yesu gbii amli lɛ le nifeemɔ nɛɛ mli jogbaŋŋ.

Nitsumɔi ní Anyɛɔ Mɛi Anɔ akɛ Amɛtsu

Odaseyeli ni kɔɔ nitsumɔi ní anyɛɔ mɛi anɔ koni amɛtsu (loo, corvée) ni aná kɛjɛ Mediteranea Ŋshɔ lɛ kpokpai lɛ anɔ lɛ tsɔɔ akɛ nifeemɔ nɛɛ je shishi kɛjɛ afi 1700 D.Ŋ.B. afii lɛ amli tɔ̃ɔ. Maŋ nɔkwɛmɔ he wolo ko ni ayana yɛ blema Siria maŋtiase ni ji Alalakh lɛ mli lɛ wie gbɔmɛi komɛi ni nɔyeli lɛ jara amɛmli ewo kui amli ní enyɛ amɛnɔ koni amɛsɔmɔ lɛ lɛ ahe sane. Anyɛɔ okwaafoi ni yɔɔ Ugarit yɛ Siria ŋshɔnaa gbɛ ní hũɔ ŋmɔji yɛ mɛi krokomɛi ashikpɔji anɔ ní amɛwoɔ he nyɔmɔ lɛ anɔ awoɔ nitsumɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ amli, amɛteŋ mɛi ni maŋtsɛ lɛ haa amɛ heyeli lɛ pɛ yeɔ amɛhe.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, afɔɔ gbɔmɛi ni aye amɛnɔ kunim loo ayeɔ amɛnɔ lɛ anɔnyɛɛ kɛ nitsumɔ dɛŋdɛŋ amli woo. Mizraimbii anitsumɔ nɔkwɛlɔi lɛ nyɛ Israelbii lɛ anɔ koni amɛsɔmɔ amɛ yɛ ŋtayaai afeemɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, Israelbii lɛ ha Kanaanbii ni yɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsu nitsumɔi dɛŋdɛŋ ákɛ nyɔji, ni David kɛ Salomo hu tsá nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ anɔ.—2 Mose 1:13, 14; 2 Samuel 12:31; 1 Maŋtsɛmɛi 9:20, 21.

Beni Israelbii lɛ bi koni aha amɛ maŋtsɛ lɛ, Samuel gbála nibii ni maŋtsɛ lɛ yɔɔ hegbɛ akɛ ebiɔ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ amli etsɔɔ amɛ. Ebaaha eshishibii lɛ asɔmɔ lɛ akɛ shwiili akudɔlɔi kɛ okpɔŋɔnɔtaralɔi, ehã amɛhũ ŋmɔji ni amɛkpá nii, koni amɛfee tawuu nibii, kɛ nibii krokomɛi ni fata he. (1 Samuel 8:4-17) Shi kɛlɛ, beni amaa Yehowa sɔlemɔwe lɛ, aha maŋsɛɛbii lɛ tsu nii dɛŋdɛŋ akɛ nyɔji, shi “Israelbii lɛ Salomo eŋɔɔɔ amɛteŋ mɔ ko mɔ ko efeee nyɔŋ; ejaakɛ amɛji tabilɔi kɛ etsuji kɛ elumɛi kɛ esafoiatsɛmɛi kɛ eshwiili kɛ ekpɔŋɔiatsɛmɛi anɔkwɛlɔi.”—1 Maŋtsɛmɛi 9:22.

Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ Wolo 5:13, 14 lɛ wieɔ Israelbii ni aha amɛ nitsumɔ beni amaa sɔlemɔwe lɛ ahe akɛ: “Maŋtsɛ Salomo tsu gbɔmɛi anaa kɛjɛ Israel fɛɛ, ni mɛi ni aná lɛ ayibɔ ji akpei nyɔŋmai etɛ. Ni ehaa amɛyaa Lebanon gbɛjianɔ gbɛjianɔ: daa nyɔŋ kome lɛ mɛi akpei nyɔŋma yaa, amɛyahiɔ Lebanon nyɔŋ kome, ni amɛbayeɔ nyɔji enyɔ yɛ shĩa.” Woloŋlelɔ ko kɛɛ akɛ: “Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Israel kɛ Yuda maŋtsɛmɛi lɛ tsɔ mɛi anɔ ni amɛnyɛ amɛwo amɛ tsumaa nitsumɔi kɛ nitsumɔi krokomɛi ni atsu yɛ maŋtsɛmɛi ashikpɔji lɛ anɔ lɛ nɔ amɛha atsu nitsumɔi nɛɛ fɛɛ ni awooo mɔ ko nyɔmɔ.”

Nɔnyɛɛ ni Salomo kɛba mɛi anɔ yɛ enɔyeli beaŋ lɛ naa wa waa. Enaa wa aahu akɛ beni Rehoboam wo Israelbii lɛ ahe gbeyei akɛ ebaaha nibii amli awa fe nakai lɛ, maŋ muu lɛ fɛɛ tse atua ni amɛtswia onukpa ni ahala koni ekwɛ mɛi ni anyɛ amɛnɔ awo nitsumɔ dɛŋdɛŋ mli anɔ lɛ tɛi. (1 Maŋtsɛmɛi 12:12-18) Shi kɛlɛ, aguuu nifeemɔ ni ji mɛi anɔ ni anyɛɔ awoɔ nitsumɔ dɛŋdɛŋ mli lɛ. Asa, ni ji Rehoboam nabi lɛ fã gbɔmɛi ni yɔɔ Yuda lɛ ni amɛma Geba kɛ Mizpa maŋtiasei lɛ, ni “ajieee mɔ ko mɔ ko yɛ mli.”—1 Maŋtsɛmɛi 15:22.

Yɛ Roma Nɔyeli Shishi

Sane ni je kpo yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Yudafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ le akɛ abaanyɛ ‘anyɛ amɛnɔ ni amɛsɔmɔ.’ Nakai sane lɛ tsɔɔ Hela wiemɔ ni ji ag·ga·reuʹo, ní eklɛŋklɛŋ shishinumɔ kɛ Persiabii ni atsuɔ amɛ lɛ anitsumɔi yɔɔ tsakpaa lɛ shishi. Amɛyɛ hegbɛ ni amɛkɛnyɛɔ gbɔmɛi, okpɔŋɔi, lɛji, loo nɔ kroko ni he hiaa ni baaha maŋ nitsumɔ aya nɔ lɛ nɔ amɛwoɔ nitsumɔ mli.

Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ Romabii ni amɛ hu amɛkɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsuɔ nii lɛ ji mɛi ni yeɔ Israel nɔ. Yɛ Bokagbɛ maji ni yɔɔ Roma nɔyeli lɛ shishi lɛ amli lɛ, abaanyɛ akɛ nɔnyɛɛ abi ni maŋbii lɛ atsu nii daa loo yɛ bei komɛi amli, kɛfata tooyelii ni amɛwoɔ lɛ ahe. Eka shi faŋŋ akɛ maŋbii naŋ nitsumɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ ahe miishɛɛ. Kɛfata he lɛ, kooloi, tsɔne kudɔlɔi, loo shwiili ni akɛtsuɔ nii ahaa Maŋ lɛ ni ashɔ̃ɔ kɛjɛɔ amɛnɔtsɛmɛi adɛŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ bafee nɔ ko ni tee nɔ waa yɛ nakai maji lɛ amli. Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Michael Rostovtzeff tsɔɔ mli lɛ, nitsumɔ nɔkwɛlɔi lɛ “bɔ mɔdɛŋ koni amɛkudɔ [nɔnyɛɛ nifeemɔ nɛɛ] ní atsu he nii yɛ gbɛjianɔtoo naa, shi amɛyayeee omanye, ejaakɛ bei abɔ ni ayaa nɔ atsuɔ nifeemɔ nɛɛ he nii lɛ, ebaaya nɔ ená hewalɛ fɔŋ yɛ mɛi anɔ. Ehiɛnyiɛlɔi lɛ jɛ anɔkwayeli mli amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛfo yiwalɛ ni akɛyeɔ mɛi anɔ kɛ nibii ni jɛɔ nifeemɔ nɛɛ mli kɛbaa lɛ asɛɛ, kɛtsɔ famɔi babaoo ni amɛkɛha lɛ nɔ . . . Shi gbɛjianɔtoo lɛ tee nɔ ehi shi akɛ nɔ ni nyɛɔ mɔ nɔ.”

Helanyo woloŋlelɔ ko kɛɛ akɛ: “Asraafonyo baanyɛ anyɛ mɔ fɛɛ mɔ nɔ koni etere ejatsu kɛnyiɛ esɛɛ gbɛ kakadaŋŋ,” ni “Romabii lɛ baanyɛ anyɛ mɔ fɛɛ mɔ nɔ awo nitsumɔ ni amɛtaoɔ ni nakai aŋkro lɛ atsu lɛ mli.” Afee Simon ni jɛ Kireene lɛ nakai, Roma asraafoi lɛ ‘nyɛ enɔ’ ni amɛha etere Yesu sɛŋmɔ tso lɛ.—Mateo 27:32.

Rabifoi awoji srɔtoi lɛ hu wieɔ nifeemɔ ni asumɔɔɔ nɛɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɔ rabi ko ni aha etere mirtoi kɛtee maŋtsɛ ko we. Abaanyɛ aŋɔ apaafoi kɛjɛ amɛ nitsumɔtsɛmɛi adɛŋ ni ayaha amɛ nitsumɔ kroko akɛ amɛtsu, ni amɛ nitsumɔtsɛmɛi lɛ baakã he awo amɛ nyɔmɔ. Abaanyɛ ashɔ̃ mɛi akooloi ni tereɔ jatsu loo tsinai yɛ amɛdɛŋ. Kɛji akɛ aaaŋmɛɛ kooloi nɛɛ ahe aha nɔtsɛmɛi lɛ ekoŋŋ po lɛ, kooloi nɛɛ agbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ eŋmɛŋ amɛ gbɛ ni amɛya nɔ amɛkɛ amɛ atsu nii. Enɛ haa onaa nɔ hewɔ ni mɛi buɔ nii ni ashɔ̃ɔ yɛ amɛdɛŋ be kukuoo lɛ tamɔ nɔ ni ashɔ̃ yɛ amɛdɛŋ kwraa lɛ. No hewɔ lɛ, Yudafoi abɛbua ko ma enɛ nɔ mi akɛ: “Angareia tamɔ gbele.” Yinɔsaneŋmalɔ ko kɛɛ akɛ: “Abaanyɛ akpata akrowa ko hiɛ kwraa kɛtsɔ tsinai ni akɛhuɔ lɛ ni aaashɔ̃ ni ji angareia, yɛ kooloi ni tereɔ jatsui lɛ moŋ anajiaŋ lɛ nɔ.”

Obaanyɛ ofee bɔ ni mɛi eyanaaa nakai nitsumɔi lɛ ahe miishɛɛ hã lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli, titri lɛ akɛni bei pii lɛ henɔwomɔ kɛ jalɛsane ni ayeee nɔ atsɔɔ anyɛɔ mɛi anɔ awoɔ nitsumɔi nɛɛ amli lɛ hewɔ. Nifeemɔ nɛɛ ha Yudafoi lɛ ná hetsɛ̃ amɛha Jeŋmajiaŋbii ni yeɔ amɛnɔ lɛ, ni amɛmli wo la yɛ hiɛshishwiemɔ ni nakai nitsumɔi dɛŋdɛŋ ni anyɛɔ amɛnɔ awoɔ mli lɛ kɛbaa amɛnɔ lɛ hewɔ. Mla ko bɛ ni tsɔɔ gbɛ jɛkɛmɔ diɛŋtsɛ ni abaanyɛ anyɛ maŋnyo ko nɔ ni etere jatsu kɛyashi. Eeenyɛ eba akɛ mɛi pii ebasumɔŋ akɛ amɛaafee nii kɛteke nɔ ni mla biɔ.

Kɛlɛ, mɛi anɔ ni anyɛɔ awoɔ nitsumɔ mli lɛ ji nifeemɔ ni Yesu wieɔ he beni ekɛɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko nyɛ onɔ akɛ okɛ lɛ anyiɛ ŋmɛlɛtswaa [loo shitoo] kome lɛ, okɛ lɛ aya enyɔ” lɛ. (Mateo 5:41) Ekolɛ beni mɛi komɛi nu sane nɛɛ lɛ, amɛsusu akɛ nilee bɛ mli. Shi mɛni pɔtɛɛ ji nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ?

Bɔ ni Esa akɛ Kristofoi Afee Amɛnii Amɛha

Yɛ kukufoo mli lɛ, Yesu miikɛɛ etoibolɔi lɛ akɛ kɛji nɔyeli hegbɛ ko nyɛ amɛnɔ koni amɛtsu nitsumɔ ko ni ja yɛ mla naa lɛ, amɛmli akafu, shi moŋ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtsu. Esa akɛ amɛkɛ ‘Kaisare nii aha Kaisare’ shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛkaku amɛhiɛ amɛfɔ̃ ‘Nyɔŋmɔ nii ni amɛaaŋɔ aha Nyɔŋmɔ lɛ nɔ.’—Marko 12:17. *

Kɛfata he lɛ, bɔfo Paulo wo Kristofoi ŋaa akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ. Ejaakɛ hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ; shi hegbɛi ni yɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to. No hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kuɔ hegbɛ lɛ naa lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ eteɔ shi ewoɔ . . . Shi kɛji ofee nɔ ni ji efɔŋ lɛ, she gbeyei! ejaakɛ jeee yaka ehiɛ tsi lɛ.”—Romabii 13:1-4.

No hewɔ lɛ, Yesu kɛ Paulo fɛɛ kpɛlɛ hegbɛ ni maŋtsɛ loo nɔyeli ko yɔɔ ákɛ ekɛ toigbalamɔ aaaha mɛi ni tsuuu nibii ni ebiɔ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ ahe nii lɛ nɔ. Mɛɛ toigbalamɔ nɛkɛ he awieɔ lɛ? Helanyo jeŋ nilelɔ Epictetus, ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 kɛ klɛŋklɛŋ afii 200 Ŋ.B. lɛ haa hetoo akɛ: “Kɛji ákɛ akɛ nibimɔ ko ni okpaaa gbɛ bafɔ̃ ohiɛ, ní asraafonyo ko baŋɔ oteji oblanyo fioo ko kɛtee lɛ, ha ni ekɛya. Kaatsĩ lɛ gbɛ, kaawie huhuuhu, kɛ́ jeee nakai lɛ ebaayi bo, ni teji lɛ hu onine shɛŋ nɔ.”

Shi kɛlɛ, yɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ Kristofoi nuɔ he akɛ amɛnyɛŋ amɛjɛ henilee kpakpa mli amɛtsu nibii ni nɔyeli lɛ biɔ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ ahe nii. Bei komɛi lɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ yɛ hiɛdɔɔ waa diɛŋtsɛ. Abu Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi gbele fɔ́. Mɛi krokomɛi hu eye afii babaoo yɛ tsuŋwoo mli yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo nitsumɔi ni amɛbuɔ akɛ efeemɔ baaha amɛtsɔ mɛi ni jɛ je lɛŋ lɛ hewɔ. (Yesaia 2:4; Yohane 17:16; 18:36) Yɛ bei krokomɛi amli lɛ, Kristofoi nuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛtsu nɔ ni abiɔ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ he nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi komɛi nuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ henilee kpakpa atsu nitsumɔi ní jeee asraafoi kwɛɔ nɔ, ni he baa sɛɛnamɔ kɛhaa akutsoŋbii lɛ ahe nii. Enɛ baanyɛ abi ni akɛ yelikɛbuamɔ aha mɛi ni edara loo kpajelɔi, akɛ he awo la gbee nitsumɔ mli, ŋshɔnaa saamɔ, atsu nii yɛ shwɛmɔhei, kooi amli, loo wojiatoohei, kɛ hei krokomɛi.

Taakɛ eji lɛ, shihilɛ lɛ yɛ srɔto yɛ maŋ fɛɛ maŋ nɔ. No hewɔ lɛ, bɔni afee ni Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo anyɛ akpɛ eyiŋ kɛji ebaatsu nibii ni abiɔ yɛ edɛŋ lɛ ahe nii loo efeŋ nakai lɛ, esa akɛ ekɛ ehenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ atsu nii.

Ní Aaaya Shitooi Enyɔ

Shishitoo mla ni Yesu tsɔɔ, ni ji suɔmɔ mli ni abaajɛ atsu nibimɔi ni ja yɛ mla naa lɛ ahe nii lɛ, kɔɔɔ nibii ni nɔyelii lɛ biɔ lɛ pɛ ahe, shi moŋ ekɔɔ mɔ kɛ mɔ teŋ sharamɔ mli nifeemɔi ni yaa nɔ daa lɛ hu ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ mɔ ko ni oyɔɔ eshishi lɛ miibi koni ofee nɔ ko ni obasumɔŋ akɛ ooofee, shi nɔ ni ebiɔ lɛ hu eteee shi ewooo Nyɔŋmɔ mla. Te obaafee onii oha tɛŋŋ? Ekolɛ obaanu he ákɛ akɛ nibimɔi ni nilee bɛ mli baafite obe kɛ ohewalɛ, ni ekolɛ no baaha omli afu. Enɛ baanyɛ eha anyɛ bo. Yɛ gbɛ kroko hu nɔ lɛ, kɛji akɛ okɛ mlifu tsu he nii lɛ, mligbɛ toiŋjɔlɛ ni oyɔɔ lɛ baaŋmɛɛ bo. Mɛni ji tsabaa lɛ? Feemɔ taakɛ Yesu wo ŋaa lɛ—yaa ŋmɛlɛtswai [loo shitooi] enyɔ. Kaatsu nɔ ni abi akɛ otsu he nii lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ feemɔ fe bɔ ni akpaa gbɛ lɛ. Jɛɛ osuɔmɔ mli otsu he nii. Kɛji akɛ okɛ su ni tamɔ nakai tsu he nii lɛ, onuŋ he kɔkɔɔkɔ akɛ aanyɛ onɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, aloo ákɛ mɔ ko miishɔ̃ heyeli ni oyɔɔ lɛ kɛmiijɛ odɛŋ.

Woloŋmalɔ ko wie akɛ: “Mɛi pii yɛ ni yɛ amɛwala shihilɛ mli fɛɛ lɛ, nibii ni anyɛɔ amɛnɔ akɛ amɛfee lɛ pɛ amɛfeɔ. Shihilɛ bafeɔ nɔ ni mli wa kɛha amɛ, ni be fɛɛ be lɛ etɔ amɛ. Mɛi krokomɛi hu tsuɔ babaoo fe nɔ ni akpaa gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ, ni amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ yelikɛbuamɔ haa mɛi krokomɛi.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, shihilɛi babaoo baa ni biɔ koni mɔ aya shitoo kome, ni ji akɛ etsu nii ni anyɛɔ enɔ akɛ etsu lɛ pɛ—aloo eya shitooi enyɔ, ni ji ní efee fe bɔ ni akpaa gbɛ yɛ edɛŋ. Yɛ klɛŋklɛŋ shihilɛ lɛ mli lɛ, ekolɛ mɔ lɛ sumɔŋ ni anaanaa hegbɛi ni eyɔɔ lɛ anɔ. Yɛ nɔ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ mɔ lɛ baaná niiashikpamɔi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa. Ani oji mɔ ko ni yaa shitoo kome aloo obaasumɔ ni oya shitooi enyɔ? Ekolɛ obaaná miishɛɛ jogbaŋŋ ni obaaná he sɛɛ babaoo kɛji obuuu nibii ni otsuɔ lɛ akɛ amɛji nitsumɔi foji komɛi kɛkɛ loo nibii ni esa akɛ ofee kɛkɛ, shi moŋ akɛ amɛji nibii ni oosumɔ akɛ ofee.

Ni kɛ́ oji mɔ ko ni hiɛ hegbɛ hu? Eyɛ faŋŋ akɛ ebafeŋ nɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli loo nɔ ni sa akɛ Kristofonyo kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ aaatsu nii ni ekɛnyɛ mɛi krokomɛi anɔ koni amɛfee nibii ni ebiɔ ni amɛbɛ he miishɛɛ lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Maji lɛ anɔ lumɛi lɛ yeɔ amɛnɔ, ni amɛteŋ gbɔmɛi agboi lɛ hu yɛ hewalɛ yɛ amɛnɔ.” Shi jeee nakai Kristofoi feɔ. (Mateo 20:25, 26) Eyɛ mli akɛ mɛi anɔ ni anyɛɔ awoɔ nifeemɔ mli lɛ baanyɛ awo yibii moŋ, shi kwɛ bɔ ni mlihilɛ mli ni aaajɛ akɛ nibimɔi ni sa afɔ̃ mɛi ahiɛ, kɛ miishɛɛ kɛ bulɛ mli ni amɛ hu amɛaajɛ amɛtsu nibimɔi lɛ ahe nii lɛ baaha wekukpaa kpakpa ahi mɛi lɛ fɛɛ ateŋ aha! Hɛɛ, ni ooofee klalo akɛ oooya shitooi enyɔ yɛ shitoo kome najiaŋ lɛ baanyɛ aha oshihilɛ aya hiɛ diɛŋtsɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Kɛ ootao nɔ ni wiemɔ ni ji “ŋyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni nyɛŋɔa Nyɔŋmɔ nii nyɛhaa Nyɔŋmɔ” lɛ tsɔɔ lɛ he saji ni atsɔɔ mli fitsofitso lɛ, no lɛ kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, May 1, 1996, baafa 15-20 lɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]

MƐI ANƆ NI ANYƐ AWO NITSUMƆ MLI YƐ GBƐ NI EJAAA NƆ YƐ BLEMA BEAŊ

Bei pii lɛ, akɛ nɔnyɛɛ tsuɔ nii bɔni afee ni nine ashɛ mɛi anɔ ni amɛtsu nii, ni anaa enɛ yɛ mlai ni awoɔ koni akɛkudɔ yiwalɛ nifeemɔi ni tamɔ nakai lɛ amli. Afi 118 D.Ŋ.B. lɛ, Ptolemy Euergetes II ni jɛ Mizraim lɛ wo akpɔ akɛ emaŋ nukpai lɛ “akɛnyɛ maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko nɔ ni etsu nitsumɔ ko ni jeee maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ, ni amɛkayabi (aggareuein) maŋbii lɛ hu ni amɛkɛ amɛtsinai ha amɛ ni amɛkɛyatsu amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋtoi ahe nii.” Kɛfata he lɛ: “Mɔ ko mɔ ko akatsɔ gbɛ ko kwraa nɔ ní eyabi . . . ní mɔ ko kɛ elɛji miiha lɛ ní ekɛyatsu lɛ diɛŋtsɛ enii.” Roma amralo Vergilius Capito kpɛlɛ nɔ yɛ sane ko ni eŋma yɛ afi 49 Ŋ.B., ní akɛyato Great Oasis Sɔlemɔtsu ni yɔɔ Mizraim lɛ mli lɛ mli akɛ, asraafoi lɛ bi nibii yɛ mɛi adɛŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni efã akɛ, “mɔ ko mɔ ko akaŋɔ nɔ ko loo ekabi nɔ ko kɛmiijɛ mɔ ko dɛŋ akɛ ja miha lɛ ehe gbɛŋmɛɛ wolo dã.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Anyɛ Simon ni jɛ Kerene lɛ nɔ ni etsu nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Odasefoi babaoo yɛ tsuŋwoo mli yɛ Kristofoi ashidaamɔ ni amɛkɔ lɛ hewɔ