Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ní Wɔɔbu Nɔ Ni Kadiɔ Wɔ Akɛ Kristofoi Lɛ He

Ní Wɔɔbu Nɔ Ni Kadiɔ Wɔ Akɛ Kristofoi Lɛ He

Ní Wɔɔbu Nɔ Ni Kadiɔ Wɔ Akɛ Kristofoi Lɛ He

“Yehowa kɛɛ, nyɛ ji midasefoi.”—YESAIA 43:10.

1. Mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ Yehowa gbalaa amɛ kɛbaa emasɛi?

KƐ́ OTEE Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ lɛ, jee gbɛ ni ofo ohe okwɛ mɛi ni ebɔle bo kɛkpe lɛ jogbaŋŋ. Namɛi onaa yɛ nɛkɛ jamɔhe nɛɛ? Ekolɛ obaana oblahii kɛ oblayei ni kɛ hiɛdɔɔ miibo nilee ni jɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ toi. (Lala 148:12, 13) Ekolɛ obaana wekuyitsei hu ni miibɔ mɔdɛŋ koni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ be mli ni amɛyɔɔ jeŋ ko ni bɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛha weku shihilɛ lɛ mli lɛ. Ekolɛ ohiŋmɛi baagbá mɛi ni egbɔlɔ ni asumɔɔ amɛ, ní kɛ shiŋŋfeemɔ miihi shi yɛ amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ naa yɛ helai ni mɔmɔɔ amɛ yɛ amɛ afii ni etee hiɛ hewɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. (Abɛi 16:31) Gbɔmɛi nɛɛ fɛɛ yɛ suɔmɔ ni mli kwɔ kɛha Yehowa. Ni lɛ hu ena akɛ amɛji mɛi komɛi ni sa akɛ ehaa naanyobɔɔ wekukpãa bakãa ekɛ amɛteŋ. Nyɔŋmɔ Bi lɛ ma nɔ mi akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã.”—Yohane 6:37, 44, 65.

2, 3. Mɛni hewɔ wɔhiɛ ni wɔɔha ehi wɔhe nɔ jogbaŋŋ be fɛɛ be yɛ mɛi ni wɔji akɛ Kristofoi lɛ he lɛ baanyɛ afee nɔ ko ni efeemɔ wa waa lɛ?

2 Ani wɔmli efiliii wɔ akɛ wɔfata mɛi ni yɔɔ Yehowa nɔkpɛlɛmɔ ní ejɔɔ amɛ hu lɛ ahe? Kɛlɛ, akɛ wɔɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be yɛ mɛi ni wɔji akɛ Kristofoi lɛ he yɛ nɛkɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ ji nifeemɔ ko ni wa waa. (2 Timoteo 3:1) Enɛ baa lɛ nakai titri lɛ yɛ oblahii kɛ oblayei ni atsɔseɔ amɛ yɛ Kristofoi awekui amli lɛ agbɛfaŋ. Nɛkɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ ateŋ mɔ kome kpɛlɛ nɔ akɛ: “Eyɛ mli akɛ miyaa Kristofoi akpeei moŋ, shi no mli lɛ mumɔŋ otii pɔtɛɛi komɛi mamɔɔɔ mihiɛ, ni yɛ anɔkwale mli lɛ, mibɛ shwelɛ ko kwraa akɛ masɔmɔ Yehowa.”

3 Ekolɛ, tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni naa wa, hewalɛ ni je lɛ náa yɛ mɔ nɔ, kɛ eshafeemɔ sui ni yɔɔ wɔhe lɛ baagbala mɛi komɛi ní yɛ anɔkwale mli lɛ amɛmiisumɔ koni amɛsɔmɔ Yehowa lɛ ajwɛŋmɔ kɛjɛ nakai feemɔ he. Kɛ́ wɔyaje nɔnyɛɛ shishi lɛ, ebaanyɛ eha nɔ ni kadiɔ wɔ akɛ Kristofoi lɛ aŋmɛɛ wɔ fiofio. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ buɔ jeŋba kpakpa he tɛi ni yɔɔ Biblia mli lɛ akɛ ebe eho, loo ákɛ eji nɔ ni anyɛŋ akɛtsu nii yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ mli. (1 Petro 4:4) Mɛi komɛi nuɔ he akɛ ehe ehiaaa ni ajá Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni etsɔɔ lɛ naa. (Yohane 4:24) Yɛ wolo ni Paulo ŋma kɛyaha Efesobii lɛ mli lɛ, ewie je lɛ he akɛ “mumɔ” ko loo su ko ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa. (Efesobii 2:2) Nakai mumɔ lɛ nyɛɔ mɛi anɔ koni amɛba amɛjeŋ yɛ mɛi ni leee Yehowa lɛ asusumɔ naa.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ema bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔbu nɔ ni kadiɔ wɔ faŋŋ akɛ Kristofoi lɛ he lɛ nɔ mi?

4 Shi kɛlɛ, akɛ Yehowa tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ, wɔle akɛ ebaafee oshara kɛha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ—gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ—ákɛ wɔɔŋmɛɛ nɔ ni kadiɔ wɔ akɛ Kristofoi lɛ. Tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ kɛ nibii ni ekpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ pɛ anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔná susumɔ ni ja yɛ mɛi ni wɔji akɛ Kristofoi lɛ he. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ abɔ wɔ yɛ esubaŋ nɔ. (1 Mose 1:26; Mika 6:8) Biblia kɛ nɔ ni haa ayɔseɔ wɔ faŋŋ akɛ Kristofoi lɛ toɔ atadei ni awoɔ ni mɛi fɛɛ naa lɛ ahe. Yesu bɔ kɔkɔ yɛ wɔbei nɛɛ ahe akɛ: “Naa, miiba taakɛ julɔ. Ajɔɔ mɔ ni saraa ni etoɔ etadei lɛ, koni ekanyiɛ yayai ni ana ehiɛgbele lɛ.” * (Kpojiemɔ 16:15) Wɔsumɔŋ ni wɔŋmɛɛ wɔ-Kristofoi asui kɛ jeŋba he tɛi lɛ ahe, ni wɔŋmɛ gbɛ ni Satan je lɛ akudɔ wɔ. Kɛji akɛ wɔŋmɛ gbɛ ni je lɛ kudɔ wɔ lɛ, no lɛ “atadei” nɛɛ baaŋmɛɛ wɔ. Shihilɛ ni tamɔ nakai baafee nɔ ni yɔɔ dɔlɛ kɛ hiɛgbele.

5, 6. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ni wɔfee shiŋŋ yɛ mumɔŋ lɛ?

5 Mɔ hiɛ ni ehãa ehiɔ ehe nɔ jogbaŋŋ be fɛɛ be yɛ mɔ ni eji akɛ Kristofonyo lɛ he lɛ náa shihilɛ gbɛ ni ekɔɔ lɛ nɔ hewalɛ waa. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛji akɛ Yehowa tsulɔ ko aaaha nɔ ni haa ayɔseɔ lɛ faŋŋ lɛ aŋmɛɛ lɛ lɛ, no lɛ ekolɛ yɛ naagbee lɛ nibii komɛi baagbala ejwɛŋmɔ loo ebaafee mɔ ni nyiɛ kɛkɛ ni otii pɔtɛɛi komɛi mamɔɔɔ ehiɛ. Biblia lɛ yaa nɔ ebɔɔ kɔkɔ eshiɔ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ ni anyɛɛɛ yiŋ akpɛ yɛ he lɛ he. Kaselɔ Yakobo bɔ kɔkɔ akɛ: “Ŋwanejelɔ lɛ etamɔ ŋshɔke ní kɔɔyɔɔ tswaa kɛyaa kɛbaa . . . nakai gbɔmɔ ko akasusu akɛ eeená nɔ ko yɛ Nuŋtsɔ lɛ dɛŋ; jwɛŋmɔi enyɔnyɔtsɛ ko fĩii shi yɛ egbɛi fɛɛ mli.”—Yakobo 1:6-8; Efesobii 4:14; Hebribii 13:9.

6 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu nɔ ni kadiɔ wɔ akɛ Kristofoi lɛ he? Mɛni baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔha wɔhiɛ ahi hegbɛ wulu ni wɔná akɛ wɔɔtsɔmɔ Ŋwɛi Flooflonyo lɛ jálɔi lɛ nɔ? Ofainɛ susumɔ gbɛ̀i ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ.

Tswaa Kristofonyo ni Oji lɛ Oma Shi Shiŋŋ

7. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔɔkpa Yehowa fai koni epɛi wɔmli ekwɛ lɛ?

7 Yaa nɔ oha wekukpãa ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa. Nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ fe fɛɛ ni Kristofonyo yɔɔ ji wekukpãa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ. (Lala 25:14; Abɛi 3:32) Kɛji akɛ wɔyiŋ bɔi wɔ kɔshikɔshifeemɔ yɛ Kristofoi ni wɔji lɛ he lɛ, esa akɛ wɔje gbɛ wɔpɛi wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛ. Lalatsɛ lɛ kpa fai yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Yehowa, taomɔ mimli ni oka mi okwɛ; tsuumɔ misabai kɛ mitsui he!” (Lala 26:2) Mɛni hewɔ mɔ mlipɛimɔ ni tamɔ nɛkɛ he hiaa lɛ? Ejaakɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ wɔpɛi wɔmligbɛ henumɔi kɛ wɔtsuiaŋ susumɔi lɛ amli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Yehowa pɛ ji mɔ ni nuɔ wɔmligbɛ gbɔmɔ—ni ji wɔsusumɔi, wɔjwɛŋmɔi, kɛ wɔhenumɔi lɛ ashishi.—Yeremia 17:9, 10.

8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ kaa ni Yehowa baaka wɔ akwɛ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ áye abua bo koni oya ohiɛ ákɛ Kristofonyo?

8 Kɛ́ wɔbi Yehowa ní epɛi wɔmli ekwɛ lɛ, wɔmiibi lɛ ni eka wɔ ekwɛ. Ekolɛ ebaaŋmɛ gbɛ koni shihilɛi komɛi ní baajie wɔmligbɛ susumɔi kɛ bɔ ni wɔtsui yɔɔ hã diɛŋtsɛ lɛ akpo lɛ aba wɔnɔ. (Hebribii 4:12, 13; Yakobo 1:22-25) Esa akɛ wɔkpɛlɛ kaai ni tamɔ nakai lɛ anɔ, ejaakɛ ehaa wɔnáa hegbɛ ni wɔkɛtsɔɔ he ni anɔkwa ni wɔyeɔ Yehowa lɛ yaa shɔŋŋ kɛyashɛɔ. Kaai nɛɛ baanyɛ ajie lɛ kpo kɛji akɛ ‘wɔye emuu, ni nɔ ko nɔ ko eshwɛɛɛ wɔ’ lɛɛlɛŋ lo. (Yakobo 1:2-4) Ni kɛtsɔ no nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔdara yɛ mumɔŋ.—Efesobii 4:22-24.

9. Ani Biblia mli anɔkwalei lɛ ni wɔɔha etsɔ wɔnɔ̃ lɛ ji nɔ ko ni kɛ́ mɔ miisumɔ ni ebaafee? Tsɔɔmɔ mli.

9 Hã anɔkwale lɛ atsɔ bo diɛŋtsɛ onɔ̃. Kɛji akɛ susumɔ ni wɔhiɛ yɛ Yehowa tsuji ni wɔji lɛ he lɛ damɔɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli nilee nɔ lɛ, no lɛ wɔhiɛ baanyɛ aje wɔhe nɔ. (Filipibii 1:9, 10) Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo—onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ—aná nɔmimaa akɛ nɔ ni eheɔ eyeɔ lɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli. Paulo wo enanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkaa nii fiaa nyɛkwɛa, ni nɔ ni hi lɛ nyɛmɔa mli.” (1 Tesalonikabii 5:21) Esa akɛ Kristofoi ni darako ni jɛ wekui ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei amli lɛ ayɔse akɛ amɛnyɛŋ amɛdamɔ amɛfɔlɔi ahemɔkɛyeli kɛkɛ nɔ amɛhi shi akɛ anɔkwa Kristofoi. Salomo diɛŋtsɛ tsɛ, ni ji David wo lɛ hewalɛ koni ‘ele etsɛ Nyɔŋmɔ lɛ, ní esɔmɔ lɛ kɛ etsui muu fɛɛ.’ (1 Kronika 28:9) Gbɛ ni Salomo ni edako lɛ diɛŋtsɛ tsɛ tsɔ nɔ ekɛtswa hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ ema shi lɛ pɛ kɛkɛ ni Salomo aaakwɛ lɛ faaa. Esa akɛ ená ele Yehowa diɛŋtsɛ, ni efee nakai hu. Ekpa Nyɔŋmɔ fai akɛ: “No hewɔ lɛ agbɛnɛ ha mi nilee kɛ sɛɛyoomɔ, koni mawo kpojee kɛ mlibaa yɛ nɛkɛ maŋ nɛɛ hiɛ.”—2 Kronika 1:10.

10. Mɛni hewɔ tɔmɔ bɛ he akɛ aaajɛ anɔkwayeli kɛ jwɛŋmɔ kpakpa mli abibii saji lɛ?

10 Nilee nɔ adamɔɔ akɛtswaa hemɔkɛyeli ni mli wa amaa shi. Paulo kɛɛ akɛ: “Hemɔkɛyeli lɛ sane toiboo mli jɛɔ.” (Romabii 10:17) Te Paulo tsɔɔ tɛŋŋ? Nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, wɔtsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ nɔ wɔtswaa hemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa, eshiwoi lɛ, kɛ esafo lɛ mli lɛ wɔmaa shi. Anɔkwayeli mli ni wɔɔjɛ wɔbi saji yɛ Biblia lɛ he lɛ baanyɛ aha wɔnine ashɛ hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ anɔ. Kɛfata he lɛ, Paulo wo ŋaa yɛ Romabii 12:2 lɛ akɛ: “Nyɛyoa nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.” Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee enɛ? Wɔbaanyɛ wɔfee nakai kɛtsɔ “anɔkwale lɛ he nilee” ni wɔɔná lɛ nɔ. (Tito 1:1) Yehowa mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnu saji ni shishinumɔ wa lɛ po ashishi. (1 Korintobii 2:11, 12) Esa akɛ wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ kɛji akɛ wɔmiiná naagba yɛ sane ko shishinumɔ he. (Lala 119:10, 11, 27) Yehowa miisumɔ ni wɔnu e-Wiemɔ lɛ shishi, wɔhé wɔye, ni wɔkɛtsu nii. Eboɔ saji ni akɛ anɔkwayeli kɛ jwɛŋmɔ kpakpa biɔ lɛ atoi.

Tswaa Ofai Shi akɛ Obaasa Nyɔŋmɔ Hiɛ

11. (a) Mɛɛ nɔ ko ní wɔsumɔɔ yɛ adebɔɔ su naa baanyɛ atsɔ̃ wɔ tsɔne? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná ekãa koni wɔkɛdamɔ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ naa?

11 Bɔɔ mɔdɛŋ ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ, shi jeee gbɔmɔ. Taakɛ eji lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, esa akɛ wɔhi kuu ko mli koni akɛna mɛi ni wɔji. Nanemɛi ahe hiaa mɔ fɛɛ mɔ, ni wɔmii shɛɔ wɔhe kɛji akɛ mɛi kpɛlɛ wɔnɔ akɛ amɛnanemɛi. Tipɛŋfoi anɔnyɛɛ baanyɛ afee nɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa yɛ be mli ni mɔ daa kɛbatsɔɔ oblanyo loo oblayoo—kɛ agbɛnɛ yɛ gbɔlɛ beaŋ—ni ebaanyɛ eha mɔ aye etsui akɛ eeekase mɛi krokomɛi ni esa amɛhiɛ. Shi jeee be fɛɛ be wɔnanemɛi kɛ tipɛŋfoi lɛ náa wɔhilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ. Bei komɛi lɛ, nɔ̃ pɛ ni amɛtaoɔ ji ní amɛná mɔ ko amɛfata amɛhe kɛfee efɔŋ. (Abɛi 1:11-19) Bei pii kɛ́ Kristofonyo ko ŋmɛɛ ehe ehã tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni esaaa lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ koni ekahã ale mɔ ni eji. (Lala 26:4) Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba.” (Romabii 12:2) Yehowa kɛ mligbɛ hewalɛ ni he hiaa wɔ lɛ haa wɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ nɔnyɛɛ ni akɛbaa wɔnɔ koni wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔ ko mli lɛ naa.—Hebribii 13:6.

12. Mɛɛ shishitoo mla kɛ agbɛnɛ hu nɔkwɛmɔnɔ baanyɛ awaje wɔ ni wɔfi shi shiŋŋ kɛ́ wɔkɛ saji ni kɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ he lɛ kpe?

12 Kɛ́ akɛ nɔnyɛɛ miiba wɔnɔ koni akɛjie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ Kristofoi ni wɔji lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ anɔkwa ní wɔɔye Yehowa lɛ he hiaa kwraa fe susumɔi ni mɛi pii hiɛ loo nifeemɔi ni mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ. Mose Wolo ni Ji Enyɔ 23:2 lɛ mli wiemɔi ni kɛɔ akɛ: “Kaanyiɛ mɛi pii asɛɛ kɛyafee efɔŋ” lɛ kɛ shishitoo mla ko ni buɔ mɔ he haa. Beni Kaleb nanemɛi Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo je nyɛmɔ ni Yehowa yɔɔ akɛ eeeha E-shiwoi aba mli lɛ he ŋwane lɛ, ekpoo akɛ eeekpɛlɛ mɛi babaoo lɛ asusumɔ nɔ. Ená nɔmimaa akɛ abaanyɛ akɛ he afɔ̃ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ anɔ, ni ajɔɔ lɛ babaoo yɛ shidaamɔ ni ekɔ nɛɛ hewɔ. (4 Mose 13:30; Yoshua 14:6-11) Ani bo hu oosumɔ ni odamɔ nɔnyɛɛ ni susumɔ ni mɛi babaoo hiɛ lɛ kɛbaa mɔ nɔ lɛ naa yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ, bɔni afee ni okɛbu okɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ he?

13. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ oooha ale akɛ oji Kristofonyo lɛ?

13 Hã mɛi ale akɛ oji Kristofonyo. Wiemɔ ko ni afɔɔ wiemɔ akɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni akɛfãa he ji ní mɔ tsutsu aaaŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛtsu nii lɛ bafeɔ anɔkwale yɛ be mli ni wɔbuɔ nɔ ni kadiɔ wɔ akɛ Kristofoi lɛ he lɛ. Beni Israelbii anɔkwafoi ni hi shi yɛ Ezra beaŋ lɛ kɛ shitee-kɛ-woo kpe be mli ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛfee Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ, amɛjaje akɛ: “Wɔ lɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Nyɔŋmɔ lɛ tsuji ji wɔ.” (Ezra 5:11) Kɛji akɛ shitee-kɛ-wolɔi anifeemɔi kɛ amɛnii ahe wiemɔ nyanyaanya lɛ ná wɔnɔ hewalɛ lɛ, ebaanyɛ eha ŋmiŋmi amɔ wɔ. Mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ akɛ wɔɔsa mɔ fɛɛ mɔ hiɛ lɛ haŋ wɔye omanye. No hewɔ lɛ, kaaha mɔ ko miiwo ohe gbeyei. Ehi jogbaŋŋ akɛ be fɛɛ be lɛ ooofee lɛ faŋŋ oha mɛi krokomɛi akɛ oji Yehowa Odasefonyo. Obaanyɛ ojɛ bulɛ kɛ shiŋŋfeemɔ mli ogbála nibii ni okpɛlɛɔ nɔ, ohemɔkɛyeli, kɛ oshidaamɔ ákɛ Kristofonyo lɛ amli otsɔɔ mɛi. Hã mɛi krokomɛi ale akɛ otswa ofai shi akɛ obaahi shi yɛ Yehowa jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ anaa yɛ saji ni kɔɔ jeŋba he lɛ agbɛfaŋ. Hã mɛi ale faŋŋ akɛ oŋmɛɛŋ emuuyeli mli ni ohiɛ akɛ Kristofonyo lɛ he ni akɛsaa kɔkɔɔkɔ. Hã ale akɛ omii shɛɔ jeŋba he tɛi ni ohiɔ shi yɛ naa lɛ ahe. (Lala 64:11) Ní obaaha ana bo akɛ Kristofonyo anɔkwafo lɛ baanyɛ awaje bo, ebu ohe, ní etsirɛ mɛi komɛi po koni amɛtao Yehowa kɛ ewebii lɛ asɛɛ gbɛ.

14. Ani esa akɛ wɔha hefɛoyeli loo shitee-kɛ-woo aje wɔnijiaŋ wui? Tsɔɔmɔ mli.

14 Hɛɛ, ekolɛ mɛi komɛi baaye ohe fɛo loo amɛbaate shi amɛwo bo. (Yuda 18) Kɛji yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni okɛgbála nibii ni okpɛlɛɔ nɔ lɛ amli otsɔɔ mɛi lɛ fɛɛ sɛɛ ni amɛbooo bo toi lɛ, kaaha onijiaŋ miije wui. (Ezekiel 3:7, 8) Onyɛŋ otsɔ̃ gbɔmɛi ni eŋamɔ amɛjwɛŋmɔi anaa lɛ ayiŋ kɔkɔɔkɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni otswa ofai shi oha lɛ. Kaimɔ Farao. Haomɔi loo naakpɛɛ nii ní Farao diɛŋtsɛ kromɔbi lɛ gbele fata he lɛ nyɛɛɛ akɔne eyiŋ akɛ Mose ji Yehowa naawielɔ. No hewɔ lɛ, kaahã gbɔmɔ shemɔ miiwo ohe gbeyei ni onijiaŋ miije wui. Hekɛnɔfɔɔ kɛ hemɔkɛyeli ní wɔɔná yɛ Yehowa mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔye gbeyeishemɔ nɔ.

Kasemɔ Nii Kɛjɛ Be ni Eho lɛ Mli, ní Oto Gbɛjianɔ Kɛha Wɔsɛɛ

15, 16. (a) Mɛni ji wɔmumɔŋ gboshinii lɛ? (b) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ní wɔkɛaatsu nii kɛsusu wɔmumɔŋ gboshinii lɛ he lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Hã ohiɛ asɔ omumɔŋ gboshinii lɛ. Ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha Kristofoi ákɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aaatsu nii kɛsusu amɛmumɔŋ gboshinii ni nɔ bɛ lɛ he. Nibii ni fata nɛkɛ gboshinii nɛɛ ahe ji Yehowa Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ, naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ, kɛ hegbɛ ni woo yɔɔ mli ni amɛná akɛ amɛdamɔ Nyɔŋmɔ najiaŋ ákɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ. Ani onaa gbɛfaŋnɔ ni otsuɔ yɛ e-Dasefoi, ni ji gbɔmɛi akuu ni ená hegbɛ ákɛ akɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni hereɔ mɔ yiwala lɛ aaawo amɛdɛŋ lɛ ateŋ? Kaimɔ akɛ Yehowa diɛŋtsɛ ji mɔ ni maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Nyɛ ji midasefoi” lɛ.—Yesaia 43:10.

16 Obaanyɛ obi ohe sanebimɔi tamɔ: ‘Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ mumɔŋ gboshinii nɛɛ he kɛha mi? Ani eji nɔ ko ni mibuɔ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ waa, ni no hewɔ lɛ ehaa mikɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli? Ani hiɛsɔɔ ní miyɔɔ kɛha gboshinii nɛɛ mli kwɔ bɔ ni baanyɛ awaje mi ní manyɛ madamɔ kaai fɛɛ ní baanyɛ aha maŋmɛɛ he lɛ naa?’ Kɛfata he lɛ, wɔmumɔŋ gboshinii lɛ baanyɛ ahã wɔnu mumɔŋ shweshweeshwefeemɔ ní Yehowa asafo lɛ mli pɛ anáa yɛ lɛ he. (Lala 91:1, 2) Yehowa asafo lɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ he saji ni sa kadimɔ waa lɛ ahe susumɔ baanyɛ aha wɔna akɛ mɔ ko mɔ ko loo nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ abule Yehowa webii lɛ ashishi kwraa kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.—Yesaia 54:17; Yeremia 1:19.

17. Yɛ wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ wɔmumɔŋ gboshinii lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɛni hu ebiɔ ni wɔfee?

17 Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔmu wɔfɔ̃ wɔmumɔŋ gboshinii lɛ pɛ nɔ. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aná ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa ni yɔɔ gbagbalii. Beni Paulo etsu nii waa kɛtswa Kristofoi ni yɔɔ Filipi lɛ ahemɔkɛyeli ema shi sɛɛ lɛ, eŋma amɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛ mɛi ni misumɔɔ, taakɛ bɔ ni nyɛboɔ toi daa nɛɛ, jeee beni mikɛ nyɛ yɔɔ lɛ kɛkɛ, shi moŋ titri lɛ agbɛnɛ ni mibɛ nyɛŋɔɔ nɛɛ hu lɛ: nyɛkɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ atsua nyɛ diɛŋtsɛ nyɛyiwalaheremɔ lɛ he nii.” (Filipibii 2:12) Wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ mɔ kroko nɔ kɛha wɔyiwalaheremɔ.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi anitsumɔi baanyɛ aye abua wɔ koni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ Kristofoi ni wɔji lɛ he?

18 Okɛ ohe awo Kristofoi anitsumɔi amli kɛmɔ shi. Akɛɔ akɛ, “nitsumɔ haa anaa bɔ ni mɔ ji.” Akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni áto shishi lɛ he sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ewo Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ adɛŋ. Paulo jaje akɛ: “Gbii abɔ ni mi miji jeŋmaji abɔfo lɛ mawo misɔɔmɔ lɛ hiɛ nyam.” (Romabii 11:13) Wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hãa esoroɔ wɔ yɛ je lɛ he, ni wɔhe ni wɔkɛwoɔ mli lɛ haa anaa nɔ ni kadiɔ wɔ akɛ Kristofoi lɛ jogbaŋŋ. Wɔhe ní wɔkɛaawo teokrase nifeemɔi krokomɛi tamɔ Kristofoi akpeei, gbɛjianɔ ni atoɔ kɛha jamɔhei amaamɔ, mɔdɛŋ ní abɔɔ koni aye abua mɛi ni ehia amɛ lɛ, kɛ nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ amli vii lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ Kristofoi ni wɔji lɛ he.—Galatabii 6:9, 10; Hebribii 10:23, 24.

Le ní Aleɔ Wɔ yɛ Faŋŋ Mli akɛ Kristofoi lɛ Kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Baa

19, 20. (a) Mɛɛ sɛɛnamɔi bo diɛŋtsɛ oná yɛ Kristofonyo ni oji lɛ hewɔ? (b) Mɛni hãa wɔnaa wɔleɔ mɛi diɛŋtsɛ ni wɔji?

19 Ŋɔɔ be fioo ni okɛsusu sɛɛnamɔi srɔtoi babaoo ni wɔnine shɛɔ nɔ yɛ anɔkwa Kristofoi ni wɔji hewɔ lɛ he okwɛ. Wɔnáa hegbɛ akɛ Yehowa diɛŋtsɛ aaakpɛlɛ wɔnɔ. Gbalɔ Maleaki kɛɛ akɛ: “Mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ kɛ amɛhe wie, ni Yehowa bo toi, ni enu, ni aŋma kaimɔ wolo yɛ ehiɛ aha mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, kɛ mɛi ni jwɛŋɔ egbɛi lɛ he lɛ.” (Maleaki 3:16) Nyɔŋmɔ baanyɛ abu wɔ akɛ eshieŋtsɛmɛi. (Yakobo 2:23) Nilee ni wɔyɔɔ yɛ yiŋtoo diɛŋtsɛ ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he, kɛ shishinumɔ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ yɛ shihilɛ he, kɛ agbɛnɛ hu otii kpakpai ní wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ hãa wɔshihilɛ yaa hiɛ. Ni akɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ hu eduro wɔ.—Lala 37:9.

20 Kaimɔ akɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ bo ehaa lɛ ji nɔ ni tsɔɔ mɔ diɛŋtsɛ ni oji, kɛ bɔ ni ohe hiaa hã, shi jeee bɔ ni ekolɛ mɛi krokomɛi susuɔ yɛ ohe lɛ. Ekolɛ mɛi komɛi baadamɔ tɛi ni adesai efolɔ eshwie shi ní ejaaa kɛmɔ shi lɛ anɔ amɛkɛkojo wɔ. Shi suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha wɔ, kɛ miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ wɔhe ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ hãa wɔnaa bɔ ni wɔhe hiaa waa hã—emɛi ji wɔ. (Mateo 10:29-31) Ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ hu baanyɛ ahã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ yɛ Kristofoi ni wɔji lɛ he, ni ehaa wɔnáa shihilɛ mli gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ ni hi fe fɛɛ. “Kɛ́ mɔ ko miisumɔ Nyɔŋmɔ lɛ, lɛ Nyɔŋmɔ le.”—1 Korintobii 8:3.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Ekolɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ onukpa ni kwɛɔ sɔlemɔtsu ni yɔɔ gɔŋ nɔ yɛ Yerusalem lɛ nɔ lɛ nitsumɔi ahe. Kɛ eshɛ nyɔɔŋ buu be lɛ, ekpaa sɔlemɔtsu lɛ mli ekwɛɔ kɛji akɛ Levibii ni buɔ sɔlemɔwe lɛ ahiɛ kãmɔ loo amɛwɔ yɛ hei ni amɛbuɔ yɛ lɛ lo. Ekɛ tso tswaa bulɔ fɛɛ bulɔ ni enaa akɛ ewɔ lɛ, ni ebaanyɛ eshã bulɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ atadei yɛ ehe akɛ toigbalamɔ ni yɔɔ hiɛgbele.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ Kristofoi aaabu nɔ ni kadiɔ amɛ akɛ Kristofoi lɛ he lɛ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtswa Kristofoi ni wɔji lɛ wɔma shi shiŋŋ?

• Kɛ́ wɔkɛ sane ni kɔɔ mɔ ni esa akɛ wɔsa ehiɛ lɛ he lɛ kpe lɛ, mɛɛ saji otii baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ?

• Wɔhiɛ ní wɔbaaha ehi wɔhe nɔ jogbaŋŋ akɛ Kristofoi lɛ baanyɛ asa wɔ wɔsɛɛ shihilɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Wɔhe ni wɔkɛaawo Kristofoi anitsumɔi amli vii lɛ baanyɛ atswa Kristofoi ni wɔji lɛ ama shi