Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbɛtsɔɔmɔi Ni Nilee Yɔɔ Mli Kɛha Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi

Gbɛtsɔɔmɔi Ni Nilee Yɔɔ Mli Kɛha Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi

Gbɛtsɔɔmɔi Ni Nilee Yɔɔ Mli Kɛha Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi

“Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, tamɔ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuŋtsɔ lɛ. Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi.”—EFESOBII 5:22, 25.

1. Mɛni ji gbalashihilɛ he jwɛŋmɔ kpakpa ni esa akɛ aná?

YESU wie akɛ gbalashihilɛ ji nuu kɛ yoo ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa koni amɛfee “heloo kome.” (Mateo 19:5, 6) Ekɔɔ gbɔmɛi enyɔ ni hiɛ sui srɔtoi, ní miibɔ mɔdɛŋ koni amɛnya nɔ kome he, ni amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ otii srɔtoi ahe nii. Gbalashihilɛ ji kpaŋmɔ ni hiɔ shi wala bei abɔ fɛɛ, jeee kpaŋmɔ ni hiɔ shi bei fioo kɛkɛ ní abaanyɛ afite lɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Yɛ maji babaoo amli lɛ, ewaaa akɛ aaatse gbala mli yɛ mla naa, shi kɛha Kristofonyo lɛ, gbalashihilɛ wekukpaa lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ. Atseɔ mli yɛ yiŋtoo ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa lɛ pɛ hewɔ.—Mateo 19:9.

2. (a) Mɛɛ yelikɛbuamɔ yɔɔ kɛha gbalashihilɛ mli hefatalɔi? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ abɔ mɔdɛŋ ni aha gbalashihilɛ aye omanye lɛ?

2 Gbalashihilɛ he ŋaawolɔ ko wie akɛ: “Gbalashihilɛ kpakpa ji tsakemɔ ni baa daa lɛ ahe nii ni atsuɔ, ni ekomɛi ji saji heei ni jeɔ kpo yɛ mli, naagbai ni baa, ní akɛ nibii ni yɔɔ yɛ shihilɛ bei srɔtoi amli lɛ tsuɔ nii yɛ mli lɛ.” Kɛha hefatalɔi ni ji Kristofoi lɛ, nɔ ni fata nibii ni yɔɔ shihilɛ bei srɔtoi amli lɛ ahe ji ŋaawoo ni jɛ Biblia lɛ mli, yelikɛbuamɔ ni jɛɔ nanemɛi Kristofoi aŋɔɔ, kɛ akɛ Yehowa teŋ wekukpaa ní bɛŋkɛ kpaakpa ni aaaná kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ. Gbalashihilɛ ni yeɔ omanye lɛ damɔɔ naagbai anaa, ni ekɛ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli bahaa wu kɛ ŋa lɛ yɛ afii lɛ amli. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ewoɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ hiɛnyam.—1 Mose 2:18, 21-24; 1 Korintobii 10:31; Efesobii 3:15; 1 Tesalonikabii 5:17.

Nyɛkasea Yesu kɛ Esafo Lɛ

3. (a) Mɛni ji saji otii ni yɔɔ Paulo ŋaawoo ni ekɛha gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ mli? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yesu fee efɔ̃ shi?

3 Afii 2000 ni eho nɛ lɛ, bɔfo Paulo kɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ha gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Kristofoi lɛ, be ni eŋma akɛ: “Taakɛ bɔ ni asafo lɛ baa ehe shi ehaa Kristo lɛ, nakai nɔŋŋ yei lɛ hu afee aha amɛ diɛŋtsɛ amɛwumɛi lɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ.” (Efesobii 5:24, 25) Mɛɛ nii ni akɛtoɔ nii ahe ni sa jogbaŋŋ po awie he yɛ biɛ nɛkɛ! Ŋamɛi Kristofoi ni baa amɛhe shi amɛhaa amɛwumɛi lɛ kaseɔ asafo lɛ kɛtsɔ yitsoyeli shishitoo mla lɛ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ, ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ nɔ. Wumɛi ni ji heyelilɔi ni yaa nɔ amɛsumɔɔ amɛŋamɛi yɛ shihilɛi kpakpai loo yɛ jaramɔ bei amli lɛ tsɔɔ akɛ amɛnyiɛɔ Kristo nɔkwɛmɔnɔ, yɛ asafo lɛ ní esumɔɔ ni elɛ̀ɔ lɛ lɛ sɛɛ kpaakpa.

4. Wumɛi baanyɛ anyiɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Wumɛi Kristofoi lɛ ji amɛwekui lɛ ayitsei, shi kɛlɛ, amɛ hu amɛyɛ yitso, ni ji Yesu. (1 Korintobii 11:3) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wumɛi ajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkwɛ amɛwekui lɛ yɛ mumɔŋ kɛ helooŋ, kɛ́ nakai feemɔ biɔ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ashã afɔle po, taakɛ Yesu kwɛ esafo lɛ. Amɛkɛ amɛwekui lɛ ahilɛ-kɛhamɔ yeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛtsui naa nii kɛ nibii ni amɛsumɔɔ lɛ ahiɛ. Yesu wie akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ.” (Mateo 7:12) Nakai shishitoo mla lɛ tsuɔ nii titri yɛ gbalashihilɛ mli. Paulo tsɔɔ enɛ mli be ni ewie akɛ: “Sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei. . . . Mɔ ko enyɛko lɛ diɛŋtsɛ eheloo da, shi moŋ elɛ̀ɔ lɛ ni ehiɛɔ lɛ dɔdɔɔdɔ.” (Efesobii 5:28, 29) Esa akɛ wu alɛ̀ eŋa ni ehiɛ lɛ dɔdɔɔdɔ jogbaŋŋ taakɛ bɔ ni elɛ̀ɔ ehe ni ehiɛɔ ehe dɔdɔɔdɔ jogbaŋŋ lɛ nɔŋŋ.

5. Ŋamɛi baanyɛ akase Kristofoi asafo lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Ŋamɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kwɛɔ Kristofoi asafo lɛ akɛ amɛnɔkwɛmɔnɔ. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ miishɛɛ shi nibii ni amɛtiuɔ sɛɛ tsutsu ko lɛ ni amɛnyiɛ esɛɛ. Amɛtee nɔ amɛba amɛhe shi amɛha lɛ yɛ egbele sɛɛ, ni anɔkwa Kristofoi asafo lɛ etee nɔ eba ehe shi eha Yesu ni enyiɛ egbɛtsɔɔmɔ sɛɛ yɛ nibii fɛɛ amli yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 2,000 ni eho lɛ mli. Nakai nɔŋŋ ŋamɛi Kristofoi lɛ egbeee amɛwumɛi lɛ ahe guɔ loo ni amɛaaba Ŋmalɛ naa gbɛjianɔtoo kɛha yitsoyeli yɛ gbalashihilɛ mli lɛ shi. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛfĩɔ amɛwumɛi lɛ asɛɛ ni amɛbaa amɛhe shi amɛhaa amɛ, amɛkɛ amɛ feɔ ekome, ni amɛwoɔ amɛ hewalɛ. Kɛ́ wu kɛ ŋa fɛɛ fee amɛnii yɛ suɔmɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ baaye omanye, ni amɛ fɛɛ amɛbaaná miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ lɛ mli.

Nyɛyaa Nɔ Nyɛkɛ Amɛ Ahia Shi

6. Mɛɛ ŋaawoo Petro kɛha wumɛi, ni mɛni hewɔ ŋaawoo nɛɛ he hiaa lɛ?

6 Bɔfo Petro hu wo gbalashihilɛ mli hefatalɔi ŋaa, ni wiemɔi ni ekɛ wumɛi wie titri lɛ yɛ tɛ̃ɛ. Ewie akɛ: “Nyɛkɛ amɛ ahia shi yɛ nilee naa, ni nyɛkɛ woo awoa yoo akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko, akɛni amɛkɛ nyɛ fɛɛ ji wala duromɔ lɛ wɔfasei lɛ, koni akatsimɔ nyɛsɔlemɔi lɛ agbɛ.” (1 Petro 3:7) Hiɛdɔɔ ni yɔɔ Petro ŋaawoo lɛ mli lɛ jeɔ kpo yɛ naagbee wiemɔi ni yɔɔ nakai kuku lɛ mli lɛ mli. Kɛ́ wu ko kɛ woo haaa eŋa lɛ, ebaasa ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he. Abaatsimɔ esɔlemɔi lɛ agbɛ.

7. Te esa akɛ wu kɛ woo aha eŋa eha tɛŋŋ?

7 Belɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi baanyɛ atsɔ amɛkɛ woo aha amɛŋamɛi? Ákɛ mɔ kɛ woo aaaha eŋa lɛ tsɔɔ akɛ ekɛ lɛ baaye yɛ suɔmɔ mli, ni ekɛ bulɛ baaha lɛ. Ŋa ni akɛ lɛ yeɔ yɛ mlihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baanyɛ aha mɛi babaoo anaa akpɛ amɛhe. Hela woloŋlelɔ ko ŋma akɛ: “Yoo bɛ hegbɛ ko kwraa yɛ Roma mla shishi. Hegbɛi ni eyɔɔ yɛ mla naa lɛ tamɔ gbekɛ nɔ̃ pɛpɛɛpɛ. . . . Ewu lɛ yeɔ enɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, ni ebɛ nɔ ko kɛɛmɔ kwraa.” Kwɛ bɔ ni esoro enɛ kwraa yɛ Kristofoi atsɔɔmɔi ahe! Wu ni ji Kristofonyo lɛ kɛ woo haa eŋa. Kristofoi ashishitoo mlai ji nɔ ni kudɔɔ bɔ ni ekɛ eŋa yeɔ haa lɛ, shi jeee bɔ ni enuɔ he ehaa. Kɛfata he lɛ, ekɛ lɛ yeɔ “yɛ nilee naa,” ni enaa lɛ akɛ eji mɔ ni he waaa tuutu ko.

“He Waaa Tuutu Ko” yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

8, 9. Hii kɛ yei yeɔ egbɔ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

8 Wiemɔ ni Petro wie akɛ yoo “he waaa tuutu ko” lɛ etsɔɔɔ akɛ hii ahe wa yɛ jwɛŋmɔŋ loo yɛ mumɔŋ fe yei. Eji anɔkwale akɛ Kristofoi hii hiɛ sɔɔmɔ hegbɛi ní yei kpaaa gbɛ akɛ amɛnine baashɛ nɔ yɛ asafo lɛ mli, ni yei baa amɛhe shi amɛhaa amɛwumɛi yɛ weku lɛ mli hu. (1 Korintobii 14:35; 1 Timoteo 2:12) Shi kɛlɛ, hemɔkɛyeli, tsuishiŋmɛɛ, kɛ jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ kometoo lɛ nɔŋŋ ataoɔ yɛ hii kɛ yei fɛɛ adɛŋ. Taakɛ Petro wie lɛ, wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ ji “wala duromɔ lɛ wɔfasei.” Yɛ yiwalaheremɔ gbɛfaŋ lɛ, amɛ fɛɛ amɛyɛ shidaamɔ kome yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ. (Galatabii 3:28) Petro ŋma wolo lɛ kɛyaha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, ewiemɔi lɛ kai wumɛi Kristofoi lɛ akɛ, ákɛ “Kristo nanemɛi niyelɔi” lɛ, amɛkɛ amɛŋamɛi lɛ hiɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ kometoo lɛ nɔŋŋ. (Romabii 8:17) Amɛ fɛɛ amɛbaasɔmɔ akɛ osɔfoi kɛ maŋtsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli gbi ko!—Kpojiemɔ 5:10.

9 Ŋamɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ jeee mɛi ni baa shi fe amɛwumɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Ni yɛ shishitoo mla nɛɛ naa lɛ, nakai nɔŋŋ eji yɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ agbɛfaŋ. “Asafo babaoo” lɛ mli hii kɛ yei fɛɛ fɔ́ɔ amɛtadei lɛ ahe ni amɛhaa eyɛɔ futaa yɛ Toobi lɛ lá lɛ mli. Hii kɛ yei fɛɛ kɛ amɛhe woɔ yijiemɔ ni akɛhaa Yehowa yɛ jeŋ fɛɛ “nyɔɔŋ kɛ shwane” lɛ mli. (Kpojiemɔ 7:9, 10, 14, 15) Hii kɛ yei fɛɛ kwɛɔ gbɛ akɛ amɛbaaná “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ” lɛ mli gbɛfaŋnɔ, be ni amɛmii baashɛ amɛhe yɛ “anɔkwa wala lɛ” mli lɛ. (Romabii 8:21; 1 Timoteo 6:19) Kristofoi fɛɛ feɔ ekome kɛsɔmɔɔ Yehowa akɛ “kuu kome” yɛ “kwɛlɔ kome” shishi, kɛ́ amɛji mɛi ni afɔ amɛ mu loo amɛji tooi krokomɛi jio. (Yohane 10:16) Mɛɛ yiŋtoo ni kanyaa wumɛi kɛ ŋamɛi Kristofoi koni amɛkɛ woo ni sa aha amɛhe po enɛ ji nɛkɛ!

10. Mɛɛ shishinumɔ naa yei ‘ahe waaa tuutu ko’?

10 Belɛ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ yei ahe “waaa tuutu ko” lɛ? Ekolɛ Petro miiwie anɔkwale ni eji akɛ, bei babaoo lɛ, yei daraaa ni amɛhe waaa fe hii lɛ he. Kɛfata he lɛ, akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, hegbɛ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ aaafɔ bii lɛ gbáa yei agbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ naa. Ekolɛ yei ni efoko fɔmɔ lɛ kɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai baakpe yɛ be kɛ beaŋ. Eka shi faŋŋ akɛ kɛ́ amɛkɛ naagbai nɛɛ miikpe loo amɛmiiná nɔ̃ yɛ hɔŋɔɔ kɛ fɔmɔ hewɔ lɛ, kwɛmɔ krɛdɛɛ kɛ mɔ hesusumɔ he bahiaa amɛ. Wu ni kɛ woo haa eŋa, ni yɔseɔ yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ lɛ baaha gbalashihilɛ lɛ aye omanye waa.

Yɛ Shia ni Jamɔ Egbála Mli lɛ Mli

11. Wu kɛ ŋa ni esoro jamɔ mli ni amɛyɔɔ lɛ po agbalashihilɛ baanyɛ aye omanye yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

11 Ni kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi hiɛ jamɔ mli susumɔi srɔtoi, akɛni amɛteŋ mɔ kome kpɛlɛ Kristofoi anɔkwale lɛ nɔ be ni amɛbote gbalashihilɛ mli sɛɛ, ni mɔ kroko lɛ efeee nakai lɛ hewɔ hu? Ani gbalashihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye omanye? Mɛi babaoo aniiashikpamɔ tsɔɔ akɛ ebaanyɛ eye omanye. Wu kɛ ŋa ni hiɛ jamɔ mli susumɔi srɔtoi lɛ agbalashihilɛ baanyɛ aye omanye, yɛ shishinumɔ naa akɛ amɛbaanyɛ amɛná gbalashihilɛ ní sɛɛ tsɛɔ, ní baaha amɛ fɛɛ amɛná miishɛɛ. Kɛfata he lɛ, gbalashihilɛ lɛ kã he eji mla naa nɔ̃ yɛ Yehowa hiɛ; amɛji “heloo kome” lolo. Enɛ hewɔ lɛ, awoɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi Kristofoi lɛ aŋaa koni amɛkɛ amɛhefatalɔ ni jeee heyelilɔ lɛ ahi shi kɛ́ nakai hefatalɔ lɛ miisumɔ akɛ amɛya nɔ amɛhi shi. Kɛ́ amɛyɛ bii lɛ, gbekɛbii lɛ náa amɛfɔlɔ ni ji Kristofonyo lɛ anɔkwayeli lɛ he sɛɛ.—1 Korintobii 7:12-14.

12, 13. Yɛ Petro ŋaawoo lɛ kɛ nitsumɔ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ŋamɛi Kristofoi lɛ baanyɛ amɛye amɛbua amɛwumɛi ni heee yeee lɛ?

12 Petro kɛ ŋaawoo ni mlihilɛ yɔɔ mli ha Kristofoi yei ni yɔɔ shiai ni jamɔ egbála mli lɛ mli lɛ. Wumɛi Kristofoi ní yɔɔ shihilɛ nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ hu baanyɛ amɛkɛ shishitoo mla ni yɔɔ ewiemɔi lɛ amli lɛ atsu nii. Petro ŋma akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ hu, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, koni, kɛ́ mɛi komɛi booo wiemɔ lɛ toi tete lɛ, ashi wiemɔ lɛ sɛɛ ni atsɔ yei lɛ ajeŋba nɔ ni nine ashɛ amɛnɔ, ejaakɛ amɛnaa nyɛjeŋba ni hetsemɔ kɛ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ.”—1 Petro 3:1, 2.

13 Kɛ́ ŋa ko baanyɛ atsɔ ŋaa gbɛ nɔ koni etsɔɔ ehemɔkɛyeli lɛ mli eha ewu lɛ, esa jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, kɛ́ ewu lɛ sumɔɔɔ akɛ eboɔ toi hu? No ji nɔ ni ehala akɛ ebaafee. Kɛlɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ lolo, akɛni Kristofoi ajeŋba hu yeɔ odase lɛ hewɔ. Wumɛi babaoo ni tsutsu ko lɛ amɛbɛ amɛŋamɛi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ he miishɛɛ loo amɛteɔ shi amɛwoɔ lɛ batsɔmɔ mɛi ni “ajie ato naanɔ wala lɛ,” sɛɛ mli be ni amɛna amɛŋamɛi lɛ ajeŋba kpakpa lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Kɛ́ wu ko ekpɛlɛɛɛ Kristofoi anɔkwale lɛ nɔ po lɛ, eŋa lɛ jeŋba baanyɛ asa ehiɛ, ni enɛ baawaje gbalashihilɛ wekukpaa lɛ. Wu ko ni eŋa ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ enyɛŋ ehi shi yɛ amɛshishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ lɛ anaa kɔkɔɔkɔ. Shi kɛlɛ ewie akɛ ‘eyɛ miishɛɛ akɛ ekɛ yoo ni yɔɔ jeŋba kpakpa yɛ gbalashihilɛ mli,’ ni ekɛ anɔkwayeli jie eŋa lɛ kɛ enanemɛi Odasefoi lɛ ayi yɛ wolo ko ni eŋma yɛ adafitswaa wolo ko mli lɛ mli.

14. Wumɛi baanyɛ aye abua amɛŋamɛi ni heee yeee lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Wumɛi Kristofoi ní kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Petro wiemɔi lɛ amli lɛ etsu nii lɛ hu etsɔ amɛjeŋba nɔ amɛnine eshɛ amɛŋamɛi lɛ anɔ. Ŋamɛi ni heee yeee lɛ ena akɛ amɛwumɛi lɛ ebɔi amɛsɔ̃i ahe nitsumɔ, amɛkpa shika fitemɔ yɛ tawa shɛremɔ, dãanumɔ, kɛ asɔshwɛmɔ he, ni amɛkɛ jɛmɔ wiemɔi tsuuu nii dɔŋŋ. Nakai hefatalɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ebale Kristofoi asafo lɛ mli bii krokomɛi. Amɛná Kristofoi anyɛmifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he miishɛɛ, ni nɔ ni amɛna yɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ egbala amɛ kɛbɛŋkɛ Yehowa.—Yohane 13:34, 35.

‘Tsuiiaŋ Gbɔmɔ ni Aŋɔtee Lɛ’

15, 16. Mɛɛ jeŋba kɛ́ ŋa ni ji Kristofonyo lɛ jie lɛ kpo lɛ, ebaanyɛ eha enine ashɛ ewu ni heee yeee lɛ nɔ?

15 Mɛɛ jeŋba baanyɛ eha nine ashɛ wu ko nɔ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji jeŋba ni yei Kristofoi lɛ jieɔ lɛ kpo. Petro wie akɛ: “Nyɛkɛ yigbɔɔ kɛ shikawoo kɛ atadewoo akafee nyɛhewulamɔ, shi moŋ nyɛtsuiiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ, yɛ mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo lɛ nibii ni fiteee lɛ amli, no ji nɔ ni jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Ejaakɛ sá lɛ, nakai yei krɔŋkrɔŋi lɛ hu ní hiɛ kã Nyɔŋmɔ nɔ lɛ wula amɛhe, ni amɛba amɛhe shi amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛwumɛi, tamɔ bɔ ni Sara bo Abraham toi, ni etsɛ́ lɛ nuŋtsɔ tete lɛ, mɔ biyei ni nyɛji, kɛ́ nyɛfeɔ ekpakpa ni nyɛsheee haomɔ ko gbeyei lɛ.”—1 Petro 3:3-6.

16 Petro wo yoo ni ji Kristofonyo lɛ ŋaa koni ekɛ ehe akafɔ kponɔgbɛ hesaamɔ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ eha ewu lɛ ayoo hewalɛ ni Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ ená yɛ emligbɛ gbɔmɔ lɛ nɔ lɛ. Esa akɛ eha ewu lɛ aye bɔ ni ekɛ gbɔmɔ hee lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ he odase. Ekolɛ ekɛ no baato gbɔmɔ momo ni eŋa lɛ yɔɔ tsutsu ko lɛ he. (Efesobii 4:22-24) Eka shi faŋŋ akɛ ebaaná eŋa lɛ “mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo” lɛ he miishɛɛ ni ebaafee lɛ fɛo. Jeee akɛ mumɔ ni tamɔ nɛkɛ saa wu ko hiɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ eji “nɔ ni jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” hu.—Kolosebii 3:12.

17. Sara ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha ŋamɛi Kristofoi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Sara ji enɛ he nɔkwɛmɔnɔ, ni eji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ, kɛ́ amɛwumɛi lɛ ji heyelilɔi loo amɛjeee heyelilɔi. Sara bu Abraham akɛ eyitso, ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he. Etsɛ lɛ ‘nuŋtsɔ’ po yɛ etsui mli. (1 Mose 18:12) Ni kɛlɛ, no baaa lɛ shi. Hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ eji yoo ni he wa yɛ mumɔŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, efata “odasefoi babaoo,” ní esa akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ atsirɛ wɔ koni “wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni kã wɔhiɛ lɛ” ahe. (Hebribii 11:11; 12:1) Kɛ́ Kristofonyo yoo ko fee enii tamɔ Sara lɛ, no baaa lɛ shi.

18. Mɛɛ shishitoo mlai esa akɛ aha ehi jwɛŋmɔ mli yɛ shia ni jamɔ egbála mli lɛ mli?

18 Yɛ shia ni jamɔ egbála mli lɛ mli lɛ, wu lɛ kã he eji yitso. Kɛ́ eji heyelilɔ lɛ, ebaakpɛlɛ eŋa lɛ hemɔkɛyelii anɔ kɛ́ no haaa eŋmɛɛ lɛ diɛŋtsɛ ehemɔkɛyeli lɛ he kɛsaa. Kɛ́ yoo lɛ ji heyelilɔ lɛ, lɛ hu eŋmɛŋ ehemɔkɛyeli lɛ he kɛsaŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Shi kɛlɛ, eteŋ shi ewoŋ ewu lɛ yitsoyeli lɛ. Ekɛ woo baaha hegbɛ ni ewu lɛ yɔɔ lɛ, ni ebaaya nɔ ehi “ewu mla lɛ” shishi.—Romabii 7:2.

Biblia Mli Gbɛtsɔɔmɔ ni Nilee Yɔɔ Mli

19. Mɛni ji nɔnyɛɛi komɛi ni baanyɛ afite gbalashihilɛ tsakpaai, shi abaanyɛ adamɔ nɔnyɛɛi nɛɛ anaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Ŋmɛnɛ, nibii babaoo baanyɛ ekɛ nɔnyɛɛ aba gbalashihilɛ tsakpaa lɛ nɔ. Hii komɛi kpooɔ akɛ amɛaatsu amɛgbɛnaa nii ahe nii. Yei komɛi hu kpooɔ akɛ amɛaakpɛlɛ amɛwumɛi lɛ ayitsoyeli lɛ nɔ. Yɛ gbalashihilɛi komɛi amli lɛ, hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome yiɔ loo ejɛɔ mɔ kroko lɛ. Yɛ Kristofoi agbɛfaŋ lɛ, shika he naagbai ahe nɔnyɛɛi, emuu ni adesai yeee, kɛ je lɛ mumɔ kɛ ejeŋba shara kɛ esui ni ehiii lɛ baanyɛ aka anɔkwa ni amɛyeɔ amɛhe lɛ. Shi kɛlɛ, hii kɛ yei ni ji Kristofoi ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii, ekɔɔɔ he eko nɔ̃ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ anine shɛɔ Yehowa jɔɔmɔ nɔ. Kɛ́ hefatalɔ kome pɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii yɛ gbalashihilɛ lɛ mli po lɛ, nibii hiɔ fe kɛ́ amɛ fɛɛ amɛkɛtsuuu nii. Kɛfata he lɛ, Yehowa sumɔɔ etsuji ni yeɔ amɛgbalashihilɛ kitakamɔi lɛ anɔkwa yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli lɛ, ni eyeɔ ebuaa amɛ. Ehiɛ kpaaa anɔkwa ni amɛyeɔ lɛ nɔ.—Lala 18:26; Hebribii 6:10; 1 Petro 3:12.

20. Mɛɛ ŋaawoo Petro kɛha Kristofoi fɛɛ?

20 Be ni bɔfo Petro ewo hii kɛ yei ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ aŋaa sɛɛ lɛ, ekɛ hedɔɔ wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ mua naa. Ewie akɛ: “Shi naagbee lɛ, nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe, nyɛdɔa nyɛhe akɛ nyɛmimɛi, nyɛmli ajɔa ahaa nyɛhe, nyɛjwɛŋa heshibaa jwɛŋmɔ, nyɛkɛ efɔŋ akatoa efɔŋ najiaŋ aloo jɛmɔ yɛ jɛmɔ najiaŋ, shi moŋ nyɛjɔa, ejaakɛ nyɛle akɛ enɛ hewɔ atsɛ nyɛ, koni nyɛnine ashɛ jɔɔmɔ lɛ nɔ.” (1 Petro 3:8, 9) Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli, titri lɛ kɛha gbalashihilɛ mli hefatalɔi!

Ani Okaiɔ?

• Wumɛi Kristofoi kaseɔ Yesu yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ ŋamɛi Kristofoi kaseɔ asafo lɛ?

• Wumɛi baanyɛ amɛkɛ woo aha amɛŋamɛi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ ŋa Kristofonyo ko ni ewu jeee heyelilɔ lɛ akɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Wu ni ji Kristofonyo lɛ sumɔɔ eŋa ni ekwɛɔ lɛ

Ŋa ni ji Kristofonyo lɛ kɛ bulɛ kɛ woo haa ewu

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ Roma mla lɛ, Kristofoi atsɔɔmɔ lɛ biɔ ni wu kɛ woo aha eŋa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

“Asafo babaoo” lɛ mli hii kɛ yei fɛɛ miikwɛ naanɔ wala shihilɛ yɛ Paradeiso lɛ gbɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Sara bu Abraham akɛ enuŋtsɔ