Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbalashihilɛ Baanyɛ Aye Omanye Yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Je Nɛɛ Mli

Gbalashihilɛ Baanyɛ Aye Omanye Yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Je Nɛɛ Mli

Gbalashihilɛ Baanyɛ Aye Omanye Yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Je Nɛɛ Mli

“Nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.”—Kolosebii 3:14.

1, 2. (a) Mɛɛ anɔkwale ni kɔɔ Kristofoi asafo lɛ he woɔ mɔ hewalɛ? (b) Mɛni ji gbalashihilɛ ni yeɔ omanye?

KƐ́ WƆKWƐ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, ani gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni kɛ afii 10, 20, 30, loo nɔ ni fa fe nakai eye amɛhefatalɔi anɔkwa lɛ haaa wɔtsui anya? Amɛye amɛhefatalɔi lɛ anɔkwa yɛ haomɔi kɛ naagbai ní amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ.—1 Mose 2:24.

2 Mɛi babaoo baakpɛlɛ nɔ akɛ amɛyɛ naagbai yɛ amɛgbalashihilɛ mli. Niiamlipɛilɔ ko ŋma akɛ: “Gbalashihilɛi ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ jeee nɔ ni naagbai bɛ mli. Be yɛ ni anáa miishɛɛ, ni be yɛ ni naagbai baa . . . Shi kɛlɛ . . . gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ etee nɔ amɛhi shi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ mli [naagbai] ni yɔɔ lɛ fɛɛ asɛɛ.” Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni eye omanye lɛ ekase bɔ ni atsuɔ naagbai kɛ amanehului ni anyɛŋ ajo naa foi, ni jɛɔ shihilɛ mli nɔnyɛɛi amli kɛbaa ahe nii ahaa, titri lɛ kɛ́ amɛtsɔse bii. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ ekase kɛjɛ niiashikpamɔ mli akɛ anɔkwa suɔmɔ “sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.”—1 Korintobii 13:8.

3. Mɛni akɔntaabuu jieɔ lɛ kpo yɛ gbalashihilɛ kɛ gbalamlitsemɔ he, ni enɛ teɔ mɛɛ sanebimɔi ashi?

3 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, gbalashihilɛi akpekpei abɔ eyasha shi. Amaniɛbɔɔ ko wie akɛ: “Aaakpa gbɛ akɛ gbalashihilɛi fɛɛ ni yɔɔ U.S. lɛ fã mli baatse. Ni nakai [gbalamlitsemɔi] lɛ mlijaa fã amli baatse yɛ klɛŋklɛŋ afii 7.8 ni akɛbote gbalashihilɛ mli lɛ mli . . . Amɛteŋ mɛi ni amɛnɔ̃ mli baatse lɛ̃ 100 mlijaa 75 ni saa boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ 100 mlijaa 60 baatse gbala ekoŋŋ.” Gbalamlitsemɔ etee hiɛ yɛ maji ni tsutsu ko lɛ gbalamlitsemɔ faaa yɛ mli lɛ po lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shwɛ fioo ni gbalamlitsemɔ yifalɛ lɛ aku abɔ he toi enyɔ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli yɛ Japan. Mɛni ji naagbai ni kɛ shihilɛ nɛɛ baa lɛ ekomɛi, naagbai ni bei komɛi lɛ amɛjeɔ kpo yɛ Kristofoi asafo lɛ po mli lɛ? Mɛni he hiaa koni aha gbalashihilɛ aye omanye yɛ mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ koni efite gbɛjianɔtoo nɛɛ fɛɛ sɛɛ?

Osharai ni Esa akɛ Akwa

4. Mɛɛ nibii komɛi baanyɛ afite gbalashihilɛ?

4 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yeɔ kɛbuaa wɔ koni wɔnu nibii ni baanyɛ afite gbalashihilɛ ko lɛ shishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔfo Paulo wiemɔi ni kɔɔ shihilɛi ni baaya nɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ he okwɛ: “Naagbee gbii lɛ anɔ lɛ jaramɔ bei baaba. Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ hesuɔlɔi, shika suɔlɔi, shwãlɔi, hewolɔi, musubɔlɔi, fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, mɛi ni he tseee [mɛi ni yeee anɔkwa, NW], mɛi ni edɔɔɔ mɔ he, kpaŋmɔ mlikulɔi, oshekuyelɔi, mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa, sɛɛgbɛtsɔɔlɔi, yiwalɔi, henɔwolɔi, mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ, mɛi ni hiɛ Nyɔŋmɔ jamɔ su, shi amɛkwa emli hewalɛ lɛ; tsi ohe kɛjɛ nɛkɛ gbɔmɛi ahe.”—2 Timoteo 3:1-5.

5. Mɛni hewɔ ‘mɔ ko ni sumɔɔ ehe’ lɛ fiteɔ egbalashihilɛ lɛ, ni mɛɛ ŋaawoo Biblia lɛ kɛhaa yɛ enɛ he?

5 Kɛ́ wɔsusu Paulo wiemɔi lɛ ahe lɛ, wɔnaa akɛ nibii ni etsĩ tã lɛ ateŋ babaoo baanyɛ afite gbalashihilɛ wekukpaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi ni ji “hesuɔlɔi” lɛ feɔ pɛsɛmkunya ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe. Wumɛi loo ŋamɛi ni sumɔɔ amɛ pɛ amɛhe lɛ sumɔɔ ni amɛná nɔ ni amɛ pɛ amɛtaoɔ. Amɛsane wa, ni amɛ pɛ amɛsane ŋɔɔ amɛnaa. Ani su ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ekɛ gbalashihilɛ mli miishɛɛ aba? Dabi kwraa. Bɔfo Paulo kɛ nilee wo Kristofoi ní gbalashihilɛ mli hefatalɔi fata he lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkaŋmɛa mligbalamɔi loo yaka anunyam taomɔ gbɛ, shi moŋ nyɛkɛ heshibaa jwɛŋmɔ abubua nyɛnanemɛi fe nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe; nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akafó enɔ mli, shi efó enaanyo nɔ mli.”—Filipibii 2:3, 4.

6. Shika suɔmɔ baanyɛ afite gbalashihilɛ wekukpaa lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Shika suɔmɔ baanyɛ ekɛ mligbalamɔ aba wu kɛ ŋa teŋ. Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii aná lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ní tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli. Ejaakɛ nibii fɔji fɛɛ ashishifã ji shika suɔmɔ ní mɛi komɛi di sɛɛ ni amɛdũ gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.” (1 Timoteo 6:9, 10) Dɔlɛ sane ji akɛ, naagbai ni Paulo bɔ he kɔkɔ lɛ eba mli yɛ gbalashihilɛi babaoo amli ŋmɛnɛ. Yɛ niiatsɛmɛi ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo taoɔ atsɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛkuɔ amɛhiɛ amɛfɔɔ amɛhefatalɔi ahiamɔ nii, ní shishijee hiamɔ nii akɛ aná henumɔŋ sɛɛfimɔ kɛ naanyobɔɔ kpakpa daa lɛ fata he lɛ anɔ.

7. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, mɛɛ nifeemɔ kɛ anɔkwa ni ayeee yɛ gbalashihilɛ mli lɛ baa?

7 Paulo wie hu akɛ mɛi komɛi baatsɔmɔ ‘mɛi ni yeee anɔkwa, kpaŋmɔ mlikulɔi’ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Gbalashihilɛ kitakamɔ lɛ ji mla naa shiwoo ni esa akɛ ekɛ tsakpaa ni hiɔ shi daa aba, jeee nɔ ko ni baafite. (Maleaki 2:14-16) Shi kɛlɛ, mɛi komɛi ená mɛi krokomɛi ni jeee amɛhefatalɔi lɛ ahe suɔmɔ. Ŋa ko ni eye aaafee afii 35, ni ewu shi lɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ, dani ewu lɛ aaashi lɛ, ekɛ yei krokomɛi bɔ gbagbalii tsɔ, ni ená amɛhe miishɛɛ fe nine. Eyɔseee akɛ ekɛ ehe miiwo jeŋba ni esaaa akɛ nuu ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ ehe woɔ mli lɛ mli. Be ni ŋa lɛ na akɛ enɛ miiya nɔ lɛ, egbá enaa waa ni etsɔ ŋaa gbɛ nɔ ebɔ lɛ kɔkɔ yɛ gbɛ fɔŋ ni ekɔ lɛ he. Shi kɛlɛ, nuu lɛ kɛ ehe wo gbalafitemɔ mli. Eyɛ mli akɛ ajɛ mlihilɛ mli abɔ hefatalɔ ni tɔ̃ɔ lɛ kɔkɔ moŋ, shi esumɔɔɔ akɛ eboɔ toi. Ekwɛɛɛ ehe nɔ, ni ekɛ ehe wo oshara lɛ mli.—Abɛi 6:27-29.

8. Mɛni baanyɛ ekɛ gbalafitemɔ aba?

8 Kwɛ bɔ ni kɔkɔ ni Biblia lɛ bɔɔ eshiɔ gbalafitemɔ lɛ yɔɔ faŋŋ! “Mɔ ni kɛ nuu ŋa bɔɔ ajwamaŋ lɛ, ebɛ yitsoŋ, mɔ ni taoɔ lɛ diɛŋtsɛ esusuma hiɛ ekpãtã lɛ, lɛ efeɔ nakai.” (Abɛi 6:32) Bei pii lɛ, gbalafitemɔ jeee nifeemɔ ni baa trukaa ni asusuuu he. Taakɛ Biblia ŋmalɔ Yakobo tsɔɔ mli lɛ, bei pii lɛ akɛ he woɔ esha tamɔ gbalafitemɔ lɛ mli, kɛ́ atee nɔ asusu he. (Yakobo 1:14, 15) Hefatalɔ ni fiteɔ gbala lɛ yaa nɔ ekpaa ehefatalɔ ni ekã kita akɛ ekɛlɛ baahi shi ewala gbii abɔ fɛɛ lɛ anɔkwayeli fiofio. Yesu wie akɛ: “Nyɛnu akɛ akɛɛ blemabii lɛ akɛ: ‘Kaafite gbala!’ Shi mi lɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.”—Mateo 5:27, 28.

9. Mɛɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ni anaa yɛ Abɛi 5:18-20 lɛ?

9 Enɛ hewɔ lɛ, gbɛ ni nilee kɛ anɔkwayeli yɔɔ mli lɛ ji nɔ ni awo he hewalɛ yɛ Abɛi awolo lɛ mli akɛ: “Ha onubu lɛ atsɔ nɔ ni ajɔɔ, ni ona oblahiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ. Ha ni efee tamɔ ofrote ni he yɔɔ fɛo kɛ yoo ni he yɔɔ akɔnɔ; ekpokuai lɛ asa ohiɛ be fɛɛ be, ni esuɔmɔ lɛ aha oyitsoŋ akɔneo daa! Shi mibi, mɛɛba mɔ kroko ŋa haa oyitsoŋ kɔneɔo, ni olooɔ yoo mɔkpɔŋ atuu nɛɛ?”—Abɛi 5:18-20.

Okɛ Oyaiyeli Akabote Gbalashihilɛ Mli

10. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ aná be ni akɛle mɔ ni akpaa gbɛ akɛ akɛlɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ?

10 Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ oyaiyeli bote gbalashihilɛ mli lɛ, gbalashihilɛ mli naagbai baanyɛ ate shi. Ekolɛ amɛdarako ni amɛbɛ niiashikpamɔ. Aloo ekolɛ amɛŋmɛɛɛ amɛtsui shi ni amɛkɛle amɛhe—ni ji nibii ni amɛsumɔɔ kɛ nibii ni amɛsumɔɔɔ, otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ yɛ shihilɛ mli, weku mli ni amɛjɛ. Nilee yɛ mli akɛ aaaŋmɛ tsui shi ni aná be ni akɛle mɔ ni akpaa gbɛ akɛ akɛlɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Susumɔ Isak ni ji Yakob binuu lɛ he okwɛ. Ehe bahia ni ekɛ afii kpawo atsu nii aha mɔ ni baatsɔ eshaanuu lɛ, dani aŋmɛ lɛ gbɛ ni ekɛ Rahel bote gbalashihilɛ mli. Eesumɔ ni efee nakai ejaakɛ ehenumɔi lɛ damɔ anɔkwa suɔmɔ nɔ, jeee hefɛo kɛkɛ nɔ.—1 Mose 29:20-30.

11. (a) Mɛɛ nibii gbalashihilɛ ekomefeemɔ lɛ feɔ amɛ ekome? (b) Mɛni hewɔ wiemɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ nilee mli lɛ he hiaa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ?

11 Gbalashihilɛ fe suɔmɔ ni kã nuu kɛ yoo teŋ kɛkɛ. Gbalashihilɛ ekomefeemɔ lɛ feɔ gbɔmɛi enyɔ ni jɛ wekui srɔtoi amli, ni hiɛ sui kɛ henumɔi srɔtoi, ni bei pii lɛ amɛyɔɔ srɔto yɛ woloŋlee gbɛfaŋ lɛ ekome. Bei komɛi lɛ eji shihilɛ gbɛ̀i srɔtoi enyɔ, loo wiemɔi enyɔ po ni afeɔ amɛ ekome. Kɛjeee nakai po lɛ, efeɔ susumɔi enyɔ ni haa anáa jwɛŋmɔ srɔtoi yɛ saji srɔtoi ahe lɛ ekome. Nakai susumɔi srɔtoi enyɔ ni ahiɛ lɛ ji gbalashihilɛ ekomefeemɔ lɛ fã ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Ebaanyɛ efee susumɔ ni haa awieɔ ashiɔ nii kɛ nɔ ni haa awieɔ nii ahe be fɛɛ be, loo nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ ni tswaa mɔ emaa shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔdaaŋ wiemɔi aye wɔhefatalɔ lɛ awui loo wɔkɛtsá lɛ. Wiemɔ ni anyɛɛɛ akudɔ baanyɛ afite gbalashihilɛ.—Abɛi 12:18; 15:1, 2; 16:24; 21:9; 31:26.

12, 13. Mɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa awoɔ he ŋaa akɛ aná yɛ gbalashihilɛ he?

12 Enɛ hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ aaato tsui shi diɛŋtsɛ ni akɛle mɔ ni akpaa gbɛ ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ. Nyɛmiyoo ko ni ji Kristofonyo ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ wie yɛ be ko mli akɛ: “Kɛ́ oosusu mɔ ni okpaa gbɛ akɛ okɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ he lɛ, susumɔ taomɔ nii nyɔŋma ni he hiaa ni obaasumɔ ni ona yɛ nakai mɔ lɛ he lɛ ahe. Kɛ́ ona taomɔnii lɛ kpawo pɛ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani miisumɔ akɛ maku mihiɛ mashwie taomɔ nii etɛ ni minaaa yɛ ehe lɛ anɔ? Ani manyɛ madamɔ nakai gbɔjɔmɔi lɛ anaa daa gbi?’ Kɛ oyiŋ feɔ bo kɔshikɔshi lɛ, no lɛ ba sɛɛ ni osusu he shii enyɔ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ okpaa emuuyeli gbɛ. Kɛ́ oosumɔ ni obote gbalashihilɛ mli lɛ, ná ole akɛ onaŋ hefatalɔ ni eye emuu kɔkɔɔkɔ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, bo hu ojeee mɔ ni eye emuu kɛha mɔ ni okɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ!—Luka 6:41.

13 Gbalashihilɛ biɔ he-kɛ-afɔleshaa. Paulo ma enɛ nɔ mi be ni ewie akɛ: “Miisumɔ akɛ nyɛkaná haomɔ. Mɔ ni ewɛɛɛ yoo lɛ, ehaoɔ ehe yɛ Nuŋtsɔ lɛ nii ahewɔ, bɔni afee ni esane asa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ; shi mɔ ni ewɛ yoo lɛ, ehaoɔ ehe yɛ je nɛŋ nii ahewɔ, bɔni afee ni esane asa eŋa hiɛ. Esoro yoogbayoo, ni asaŋ esoro oblayoo fro. Mɔ ni egbãko lɛ haoɔ ehe yɛ Nuŋtsɔ lɛ nii ahewɔ, koni efee krɔŋkrɔŋ yɛ gbɔmɔtso kɛ mumɔ fɛɛ gbɛfaŋ; shi mɔ ni egbã lɛ haoɔ ehe yɛ je nɛŋ nii ahewɔ, bɔni eeefee ni esane asa ewu hiɛ.”—1 Korintobii 7:32-34.

Nɔ Hewɔ ni Gbalashihilɛi Komɛi Yeee Omanye

14, 15. Mɛni baanyɛ agbɔjɔ gbalashihilɛ ekomefeemɔ lɛ mli?

14 Yoo ko ni ji Kristofonyo lɛ gbala fite nyɛsɛɛ nɛɛ be ni ewu shi lɛ yɛ afii 12 ni amɛkɛbote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ, ní ekɛ yoo kroko bɔi nyiɛmɔ lɛ. Ani ena okadii komɛi dani gbala lɛ fite? Etsɔɔ mli akɛ: “Eshɛ he ko ní esɔleee dɔŋŋ. Ekɛ naajiemɔi ni esaaa haa yɛ Kristofoi akpeei kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni efolɔɔ lɛ he. Ekɛɔ akɛ ebɛ deka kwraa loo etɔ lɛ tsɔ fe bɔ ni ebaaná be eha mi. Ekɛ mi ewieee. Ekɛmi susuuu mumɔŋ nibii ahe dɔŋŋ. Edɔ mi kɛha lɛ akɛ ebatsɔ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ. Ejeee nuu ni mikɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ dɔŋŋ.”

15 Mɛi krokomɛi kɛɛ akɛ amɛna okadii ni tamɔ enɛ nɔŋŋ, ni nɔ ni fata he ji teemɔŋ Biblia mli nikasemɔ ni afeee, sɔlemɔ ni asɔleee, loo Kristofoi akpeei ni ayaaa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, aŋkroaŋkroi ni yɛ naagbee mli lɛ amɛshiɔ amɛhefatalɔi lɛ haa wekukpaa ni ka amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ mli gbɔjɔɔ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛsusuuu mumɔŋ nibii ahe dɔŋŋ. Amɛnaaa Yehowa akɛ Nyɔŋmɔ ni hiɛ kã dɔŋŋ. Jalɛ jeŋ hee ni awo he shi lɛ efeee nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha amɛ dɔŋŋ. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, mumɔŋ gbɔjɔmɔ nɛɛ baa po dani hefatalɔ ni yeee anɔkwa lɛ jeɔ ehefatalɔ lɛ sɛɛ ni eyanyiɛɔ mɔ kroko sɛɛ.—Hebribii 10:38, 39; 11:6; 2 Petro 3:13, 14.

16. Mɛni wajeɔ gbalashihilɛ?

16 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ, nɔ ni eha amɛgbalashihilɛ lɛ eye omanye ji mumɔŋ tsakpaa ni mli wa ni kã amɛteŋ lɛ. Amɛfeɔ ekome kɛsɔleɔ ni amɛfeɔ ekome kɛkaseɔ nii. Wu lɛ wie akɛ: “Wɔfeɔ ekome kɛkaneɔ Biblia lɛ. Wɔfeɔ ekome kɛyaa shiɛmɔ. Wɔnáa ekome ni wɔfeɔ kɛfeɔ nii lɛ he miishɛɛ.” Nikasemɔ ni yɔɔ mli lɛ yɛ faŋŋ: Akɛ Yehowa teŋ wekukpaa kpakpa ní aaaná lɛ baaha gbalashihilɛ lɛ aya hiɛ ni ebaawaje lɛ.

Nyɛnáa Jwɛŋmɔ ni Ja ni Nyɛgbaa Sane

17. (a) Mɛɛ nibii enyɔ haa gbalashihilɛ yeɔ omanye? (b) Te Paulo tsɔɔ Kristofoi asuɔmɔ mli eha tɛŋŋ?

17 Nibii enyɔ krokomɛi haa gbalashihilɛ yeɔ omanye: Kristofoi asuɔmɔ kɛ sanegbaa. Kɛ́ mɛi enyɔ ná suɔmɔ ha amɛhe lɛ, amɛnyɛɔ amɛkuɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ amɛtɔmɔi anɔ. Amɛkɛ gbɛkpamɔi ni nyɛŋ aba mli, ekolɛ nɔ ni damɔ nibii ni amɛkane yɛ woji ni wieɔ nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ he, loo amɛkwɛ yɛ sinii amli lɛ baabote gbalashihilɛ mli. Shi yɛ naagbee lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kɛ shihilɛ diɛŋtsɛ ni yɔɔ lɛ kpeɔ. Kɛkɛ lɛ ekolɛ tɔmɔi bibii loo nifeemɔi ni gbaaa mɔ naa tsɔ lɛ ebatsɔ naagbai wuji. Kɛ́ ebalɛ nɛkɛ lɛ, ehe miihia ni Kristofoi ajie mumɔ lɛ yibii ní suɔmɔ fata he lɛ kpo. (Galatabii 5:22, 23) Yɛ anɔkwale mli lɛ, suɔmɔ yɛ hewalɛ waa diɛŋtsɛ—jeee nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ shi Kristofoi asuɔmɔ. Paulo tsɔɔ Kristofoi asuɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli akɛ: ‘Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi, epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃, emli wooo la, eniŋŋ efɔŋ he, emiɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli, eheɔ nii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kãa nii fɛɛ nɔ, etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli.’ (1 Korintobii 13:4-7) Eyɛ faŋŋ akɛ anɔkwa suɔmɔ kpɛlɛɔ adesai agbɔjɔmɔi anɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekpaaa emuuyeli gbɛ.—Abɛi 10:12.

18. Sanegbaa baanyɛ awaje gbalashihilɛ wekukpaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Sanegbaa hu he miihia. Yɛ afii abɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kɛhi shi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ amɛgba sane, ni mɔ nɛ kɛ anɔkwayeli abo mɔ kroko lɛ toi. Wu ko wie akɛ: “Wɔjieɔ wɔhenumɔi akpo yɛ faŋŋ mli, shi wɔfeɔ nakai yɛ naanyobɔɔ gbɛ nɔ.” Be mli ni amɛnáa niiashikpamɔ lɛ, wu lɛ loo ŋa lɛ yɔseɔ nɔ ni awieko lɛ hu, shi jeee nɔ ni awie lɛ pɛ kɛkɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, be mli ni afii lɛ yaa hiɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ kaseɔ bɔ ni ayooɔ susumɔi ní awieko he loo henumɔi ni ajieko amɛ kpo lɛ. Ŋamɛi komɛi wieɔ akɛ kɛ́ amɛmiiwie lɛ amɛwumɛi booo amɛ toi. Wumɛi komɛi wieɔ akɛ amɛŋamɛi sumɔɔ ni amɛkɛ amɛ agba sane yɛ bei ni ehiii kwraa mli. Sanegbaa biɔ musuŋtsɔlɛ kɛ saneshishinumɔ. Sanegbaa kpakpa he miihia wu kɛ ŋa fɛɛ.—Yakobo 1:19.

19. (a) Mɛni hewɔ faikpamɔ baanyɛ afee nɔ ni wa lɛ? (b) Mɛni baakanya wɔ koni wɔkpa fai?

19 Bei komɛi lɛ faikpamɔ fataa sanegbaa he. Jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Ebiɔ heshibaa dani mɔ ko akpɛlɛ etɔmɔi anɔ. Shi kɛlɛ ebaanyɛ ewaje gbalashihilɛ! Ekolɛ faikpamɔ ni jɛ anɔkwayeli mli lɛ baanyɛ ejie nɔ ni kɛ béi baaba wɔsɛɛ lɛ, ni ebaagbele gbɛ kɛha eshaifaa diɛŋtsɛ, ni ebaasaa naagba lɛ. Paulo wie akɛ: “Ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.”—Kolosebii 3:13, 14.

20. Te esa akɛ Kristofonyo kɛ egbalashihilɛ mli hefalɔ aye yɛ teemɔŋ kɛ mɛi krokomɛi ahiɛ eha tɛŋŋ?

20 Ekome ni afeɔ kɛyeɔ abuaa he lɛ hu he miihia yɛ gbalashihilɛ mli. Esa akɛ wu kɛ ŋa ni ji Kristofoi lɛ anyɛ ahe amɛhe amɛye, ni amɛkɛ amɛhe afɔ amɛhe nɔ. Esaaa akɛ amɛteŋ mɔ ko baa mɔ kroko lɛ shi loo ebaa hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ mɔ kroko lɛ mli lɛ shi yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ. Esa akɛ wɔjɛ suɔmɔ mli wɔjie wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ayi; esaaa akɛ wɔwieɔ wɔshiɔ amɛ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. (Abɛi 31:28b) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ kwashiai afɛoyeli ni jwɛŋmɔ bɛ mli lɛ baaa amɛ shi. (Kolosebii 4:6) Suɔmɔ nifeemɔi ni ajieɔ lɛ kpo daa lɛ wajeɔ ekome ni afeɔ kɛyeɔ abua he lɛ. Mɔ hetaa loo wiemɔ ni hedɔɔ yɔɔ mli baanyɛ akɛɛ hefatalɔ lɛ akɛ: “Misumɔɔ bo lolo. Eŋɔɔ minaa akɛ oyɛ mimasɛi.” Enɛɛmɛi ji nibii ni baanyɛ aná wekukpaa ko nɔ hewalɛ ni eha gbalashihilɛ aye omanye yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ nɛɛ mli lɛ ateŋ ekomɛi. Ekrokomɛi yɛ, ni nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔi krokomɛi ni tsɔɔ bɔ ni abaafee aha gbalashihilɛ aye omanye lɛ baaha. *

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Kɛha saji babaoo lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ nibii komɛi baanyɛ afite gbalashihilɛ?

• Mɛni hewɔ nilee bɛ mli ákɛ akɛ oyaiyeli aaabote gbalashihilɛ mli lɛ?

• Mumɔŋ shidaamɔ kpakpa saa gbalashihilɛ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ nibii haa gbalashihilɛ yeɔ omanye?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Gbalashihilɛ fe suɔmɔ ni kã nuu kɛ yoo teŋ kɛkɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 14]

Wekukpaa ni mli wa ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ Yehowa aaaná lɛ yeɔ kɛbuaa amɛ ni amɛgbalashihilɛ yeɔ omanye