Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Rut Wolo lɛ Mli Saji Otii

Rut Wolo lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Rut Wolo lɛ Mli Saji Otii

EJI wala shihilɛ diɛŋtsɛ he sane ni haa mɔ náa miishɛɛ ni kɔɔ anɔkwa ni yei enyɔ komɛi ye amɛhe lɛ he. Eji sane ni kɔɔ hiɛsɔɔ ni ayɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, kɛ he ni akɛfɔ̃ɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ he. Eji sane ko hu ni gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔ ni Yehowa yɔɔ Mesia seshi lɛ he miishɛɛ waa lɛ nɔ. Eji mlifilimɔ kɛ ŋkɔmɔyeli he sane ko ni taa mɔ mli ni kɔɔ weku ko he. Saji nɛɛ kɛ ekrokomɛi hu yɛ Biblia mli Wolo ni ji Rut lɛ mli.

Rut wolo lɛ wieɔ saji ni tee nɔ yɛ aaafee afii 11 mli, ‘yɛ be mli ni kojolɔi lɛ kɛ jalɛ kojoɔ’ yɛ Israel lɛ. (Rut 1:1) Ekolɛ sane ni ba ni aŋmala nɛɛ ba mra mli yɛ Kojolɔi lɛ abeaŋ, akɛni shikpɔŋtsɛ Boaz, ni eji nɛkɛ wala shihilɛ he sane lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ji Rahab ni hi shi yɛ Yoshua gbii lɛ amli lɛ bi nuu lɛ hewɔ. (Yoshua 2:1, 2; Rut 2:1; Mateo 1:5) Eeenyɛ efee akɛ gbalɔ Samuel ji mɔ ni ŋma sane lɛ yɛ afi 1090 D.Ŋ.B. Wolo nɛɛ pɛ ji Biblia mli wolo ní yoo ko ni jeee Israelnyo lɛ gbɛi kã nɔ. Shɛɛ sane ni yɔɔ mli lɛ “hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.”—Hebribii 4:12.

“HE FƐƐ HE NI OYAA LƐ, MATEE”

(Rut 1:1–2:23)

Be ni Naomi kɛ Rut bashɛ Betlehem lɛ, mɛi fɛɛ gbala amɛ jwɛŋmɔ kɛtee amɛnɔ. Yei ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ kɛ amɛnine tsɔɔ Naomi, ni amɛtee nɔ ni amɛbi akɛ: “Naomi pam nɛ?” Naomi here nɔ akɛ: “Nyɛkatsɛa mi Naomi dɔŋŋ, moŋ nyɛtsɛa mi Mara; ejaakɛ Ofe lɛ kɛ mi eye sane kɛ joomɔ tsɔ! Mitee obɔ, shi Yehowa kɛ mi eku sɛɛ kɛba efolo.”—Rut 1:19-21.

Be ni hɔmɔ ni ba Israel lɛ ha eweku lɛ shi Betlehem kɛtee Moab shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ Naomi ‘eyi obɔ,’ ejaakɛ eyɛ wu kɛ bihii enyɔ. Shi yɛ be ko sɛɛ be ni amɛyahi shi yɛ Moab maŋ lɛ mli lɛ, ewu Elimelek gbo shi lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛbihii enyɔ lɛ kɛ Moabyei enyɔ, Orpah kɛ Rut bote gbalashihilɛ mli. Aaafee afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, bihii enyɔ lɛ gboi shi yei etɛ lɛ pɛ, ni amɛfɔko bii. Be ni amɛshaayoo Naomi kpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ kɛya Yuda lɛ, ebihii lɛ aŋamɛi lɛ nyiɛ esɛɛ. Be ni amɛnyiɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, Naomi kɛɛ eshaayei lɛ koni amɛku amɛsɛɛ kɛya Moab koni amɛyatao wumɛi yɛ amɛwebii lɛ atɛŋ. Orpah kpɛlɛ nɔ. Shi kɛlɛ, Rut kpɛtɛ Naomi he ni ekɛɛ akɛ: “He fɛɛ he ni oyaa lɛ, matee; ni he ni oyaahi lɛ, jɛi mayahi. Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ.”—Rut 1:16.

Naomi kɛ Rut ni ji yei okulafoi enyɔ lɛ yashɛ Betlehem yɛ akoko kpamɔ be lɛ mli. Rut kɛ gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ Mla lɛ eto lɛ tsu nii, ni ebɔi kpɛkpɛoyeli yɛ mɔ ko ni ji Elimelek wekunyo lɛ ŋmɔ mli—Yudanyo onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Boaz. Boaz hiɛ sɔ Rut, ni Boaz ha etee nɔ eye kpɛkpɛo lɛ yɛ eŋmɔ lɛ mli ‘kɛyashi beyinɔ ni akoko kɛ ŋmaa kpamɔ’ lɛ ba naagbee.—Rut 2:23.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:8—Mɛni hewɔ Naomi kɛɛ eshaayei lɛ akɛ ‘amɛteaŋ mɔ fɛɛ mɔ aku esɛɛ kɛya enyɛ we’ yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaku amɛsɛɛ kɛya amɛtsɛmɛi awe lɛ? Atsɔɔɔ kɛji akɛ yɛ nakai beaŋ lɛ Orpah tsɛ yɛ wala mli lolo. Shi kɛlɛ, Rut tsɛ yɛ wala mli. (Rut 2:11) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Naomi tee nɔ ewie amɛnyɛmɛi ashia lɛ he, kɛ susumɔ akɛ aleee nɔ amɛnyɛmɛi ni eeegbala amɛjwɛŋmɔ kɛaaya amɛnɔ lɛ baaha amɛjwɛŋmɔ aya miishɛɛ ni nyɛmɛi ahedɔɔ haa anaa lɛ nɔ. Enɛ baaha biyei ni ŋkɔmɔyeli ena amɛnɔ hewalɛ lɛ aná miishɛɛ akɛ amɛaashi amɛshaayoo ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ. Susumɔ kroko hu ni wiemɔ nɛɛ baanyɛ ajie lɛ kpo ji akɛ, ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ Naomi lɛ, Rut kɛ Orpah nyɛmɛi lɛ yɛ shiai kpakpai amli.

1:13, 21—Ani Yehowa ha shihilɛ lɛ joo eha Naomi ni ekɛ lɛ wo amanehulu mli? Dabi, ni Naomi kɛ efɔŋfeemɔ he shwamɔ ko efɔɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ ni ba enɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, esusu akɛ Yehowa ete shi ewo lɛ. Eye awerɛho ni enijiaŋ je wui. Kɛfata he lɛ, yɛ nakai beaŋ lɛ abuɔ musuŋbii akɛ amɛji jɔɔmɔ, kɛ kene ni mɔ ko aaaji lɛ akɛ loomɔ. Nabii ni Naomi eyanaaa kɛ ebihii enyɔ ni gboi lɛ hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ enu he akɛ susumɔ ni ehiɛ akɛ Yehowa eba lɛ shi lɛ ja gbɛ.

2: 12—Mɛɛ ‘nyɔmɔwoo’ Rut nine shɛ nɔ kɛjɛ Yehowa dɛŋ? Rut fɔ binuu ni enine shɛ hegbɛ nɔ akɛ ebatsɔ yinɔsane mli wekukpaa ni he hiaa fe fɛɛ lɛ mli nyo—ni ji Yesu Kristo wekukpaa lɛ.—Rut 4:13-17; Mateo 1:5, 16.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

1:8; 2:20. Yɛ osharai ni Naomi kɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehiɛ hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ mli lɛ mli. Esa akɛ wɔfee nakai nɔŋŋ, titri lɛ kɛji akɛ wɔkɛ kaai ni mli wa miikpe.

1:9. Esaaa akɛ shia feɔ he ko ni weku mli bii yeɔ nii ni amɛwɔɔ pɛ kɛkɛ. Esa akɛ efee he ko ni toiŋjɔlɛ kɛ miishɛjemɔ yɔɔ.

1:14-16. Orpah ‘ku esɛɛ etee emaŋ kɛ enyɔŋmɔi lɛ ŋɔɔ.’ Rut ekuuu esɛɛ. Eshi miishɛjemɔ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni yɔɔ ejaku maŋ lɛ mli lɛ, ni etee nɔ ehi shi akɛ anɔkwafo eha Yehowa. Anɔkwa suɔmɔ ni aaana aha Nyɔŋmɔ, kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni aaajie lɛ kpo lɛ baaye abua ni ebu wɔhe kɛjɛ wɔhe ni wɔɔŋmɛɛ wɔha pɛsɛmkunya mumɔi kɛ ‘kpalemɔ kɛmiiya hiɛkpatamɔ mli’ lɛ.—Hebribii 10:39.

2:2. Rut miitao ni ekɛ hegbɛ ni kɔɔ sɛɛnamɔ ni anaa yɛ kpɛkpɛoyeli ni ato he gbɛjianɔ aha gbɔi kɛ mɛi ni naa nɔ lɛ atsu nii. Eji mɔ ko ni yɔɔ heshibaa tsui. Esaaa akɛ Kristofonyo ko woɔ ehe nɔ aahu akɛ ekpɛlɛɛɛ yelikɛbuamɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni nanemɛi heyelilɔi kɛaaha lɛ, loo yelikɛbuamɔ ni enine aaashɛ nɔ kɛjɛ nɔyeli lɛ dɛŋ lɛ nɔ.

2:7. Eyɛ mli akɛ Rut yɛ hegbɛ akɛ eyeɔ kpɛkpɛo moŋ, shi ebi gbɛ dani efee nakai. (3 Mose 19:9, 10) Enɛ ji nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ ehe jɔ. Nilee yɛ mli akɛ ‘wɔɔtao heshibaa sɛɛ gbɛ,’ ejaakɛ “mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—Zefania 2:3; Lala 37:11.

2:11. Rut jeee wekunyo ko kɛkɛ kɛha Naomi. Eji naanyo anɔkwafo. (Abɛi 17:17) Amɛnaanyobɔɔ lɛ mli wa, ejaakɛ edamɔ sui tamɔ suɔmɔ, anɔkwayeli, mɔbɔnalɛ, mlihilɛ, he-kɛ-afɔleshaa mumɔ nɔ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, edamɔ amɛmumɔŋ shidaamɔ—ni ji bɔ ni amɛshweɔ akɛ amɛsɔmɔ Yehowa koni amɛfata ejálɔi lɛ ahe lɛ nɔ. Wɔ hu wɔyɛ hegbɛi ni nɔ bɛ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ anɔkwa jálɔi aná anɔkwa naanyobɔɔ.

2:15-17. Be ni Boaz ba Rut nitsumɔ lɛ shi po lɛ, “eye kpɛkpɛo yɛ ŋmɔ lɛ shi kɛyashi gbɛkɛnaashi.” Rut ji mɔ ko ni tsuɔ nii waa. Esa akɛ Kristofonyo afee mɔ ni ale lɛ akɛ etsuɔ nii waa.

2:19-22. Naomi kɛ Rut gba sane ni ŋɔɔ yɛ gbɛkɛnaashi ŋmɛlɛtswai lɛ amli, yoomo lɛ ná oblayoo lɛ nifeemɔi lɛ ahe miishɛɛ, ni amɛ fɛɛ amɛjie amɛsusumɔi kɛ amɛhenumɔi akpo faa. Ani esaaa akɛ afeɔ nakai nɔŋŋ yɛ Kristofoi awekui amli?

2:22, 23. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ Yakob biyoo Dina lɛ, Rut kɛ Yehowa jálɔi bɔ naanyo. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa po enɛ ji kɛha wɔ nɛkɛ!—1 Mose 34:1, 21; Korintobii 15:33.

NAOMI ‘YI OBƆ’

(Rut 3:1–4:22)

Naomi egbɔ fe bɔ ni ebaanyɛ efɔ́ bii. No hewɔ lɛ efã Rut koni efɔ́ bii eha lɛ kɛtsɔ gboshiniyelɔ ni akɛboteɔ gbalashihilɛ mli loo wu nyɛmi kɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ nɔ. Akɛni Rut kɛ Naomi gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsu nii hewɔ lɛ, ebi Boaz koni efee gboshiniyelɔ lɛ. Boaz kpɛlɛ nɔ. Shi kɛlɛ wekunyo ko yɛ ni esa ákɛ akɛ hegbɛ lɛ aha lɛ klɛŋklɛŋ.

Boaz tsu sane lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ. Enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ lɛ, etsɛ nakai wekunyo lɛ yɛ Betlehem hii onukpai nyɔŋma hiɛ, ni ebi kɛji akɛ eesumɔ ni efee gboshiniyelɔ lɛ. Nuu lɛ kpoo akɛ eefee nakai. No hewɔ lɛ, Boaz batsɔ gboshiniyelɔ lɛ ni ekɛ Rut bote gbalashihilɛ mli. Amɛfɔ́ binuu ni ji Obed, ni ji Maŋtsɛ David nii lɛ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Agbɛnɛ Betlehem yei lɛ kɛɛ Naomi akɛ: “Yijiemɔ aha Yehowa . . . Eeetsɛ owala yisɛɛ ni eeekwɛo yɛ ogbɔlɛ mli; ejaakɛ oshaayoo ní sumɔɔo ní ehi hao fe bihii kpawo tete lɛ fɔ́ lɛ!” (Rut 4:14, 15) Yoo ni ku esɛɛ kɛba Betlehem “efolo” lɛ ‘eyi obɔ̃’ ekoŋŋ!—Rut 1:21.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

3:11—Mɛni ha Rut ná gbɛi akɛ eji “yoo kpakpa” lɛ? Jeee “yigbɔɔ” loo “shikawoo kɛ atadewoo” ji nɔ ni ha mɛi krokomɛi ahiɛ sɔ Rut lɛ. Shi moŋ eji ‘tsuiiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ’—ni ji enɔkwayeli kɛ suɔmɔ, eheshibaa kɛ mlihilɛ, emɔdɛŋbɔɔ kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni eyɔɔ lɛ. Esa akɛ yoo fɛɛ yoo ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni miisumɔ koni ená gbɛi kpakpa tamɔ Rut nɔ̃ lɛ abɔ mɔdɛŋ ni ená sui nɛɛ.—1 Petro 3:3, 4; Abɛi 31:28-31.

3:14—Mɛni hewɔ Rut kɛ Boaz te shi dani jetsɛre lɛ? Enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe wo jeŋba shara ko mli yɛ nyɔɔŋ lɛ mli, ní amɛsumɔɔɔ akɛ aleɔ enɛ. Nɔ ni Rut fee nakai nyɔɔŋ lɛ mli lɛ kɛ nɔ ni yei ni miitao ni gboshiniyelɔ ko kɛ amɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ fɔɔ feemɔ lɛ kpaa gbee. Efee enii yɛ Naomi famɔ lɛ kɛ kpeekpamɔ naa. Kɛfata he lɛ, Boaz hetoo lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ enaaa tɔmɔ ko yɛ nɔ ni Rut fee lɛ he. (Rut 3:2-13) Eka shi faŋŋ akɛ Rut kɛ Boaz te shi oya bɔni afee ni mɔ ko akaná yiŋtoo ko ni eeedamɔ nɔ egbɛ amale wiemɔi eshwa.

3:15—Mɛni akoko susumɔ tsenei ekpaa ni Boaz kɛha Rut lɛ tsɔɔ? Taakɛ gbi ni nyiɛ gbii ekpaa ni akɛtsuɔ nii lɛ sɛɛ lɛ ji hejɔɔmɔ gbi lɛ, ekolɛ nifeemɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ Rut hejɔɔmɔ gbi lɛ ebɛŋkɛ. Boaz baakwɛ koni ená ‘heko ejɔɔ ehe’ yɛ ewu we lɛ. (Rut 1:9; 3:1) Eeenyɛ eba akɛ akoko susumɔ tsenei ekpaa pɛ ji nɔ ni Rut baanyɛ atere.

3:16—Taakɛ Hebri wiemɔ ni akɛŋma Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ Naomi bi Rut akɛ: “Namɔ ji bo, mibiyoo” lɛ? Ani eyooo eshaayoo lɛ? Eeenyɛ eba lɛ nakai, ejaakɛ be ni Rut ku esɛɛ kɛba Naomi ŋɔɔ lɛ, no mli lɛ duŋ ewo lolo. Shi sanebimɔ lɛ baanyɛ atsɔɔ hu akɛ Naomi miibi shihilɛ hee ni Rut yaabote mli, ni kɔɔ egboshinii lɛ ni abaakpɔ̃ lɛ he sane.

4:6—Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ni kpɔ̃ɔ gboshinii lɛ aaatsɔ ‘afite’ nii ni eyɔɔ lɛ kɛtsɔ gboshinii lɛ ni eeekpɔ̃ lɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, kɛ́ ohiafo lɛ hɔ̃ɔ shikpɔŋ ni agbo ashi aha lɛ lɛ, no lɛ esa akɛ mɔ ni kpɔ̃ɔ gboshinii lɛ awo shika ni naa shɛɔ afii ni eshwɛ kɛha Nyamɔ Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ naa yikulɛ. (3 Mose 25:25-27) Enɛ feemɔ baaha lɛ diɛŋtsɛ enibii anɔ agbɔ́. Kɛfata he lɛ, kɛ́ Rut fɔ́ binuu lɛ, nakai binuu lɛ ji mɔ ni gboshinii ni akpɔ̃ lɛ baatsɔ enɔ, shi jeee mɔ ni kpɔ̃ gboshinii lɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ ateŋ mɔ ko.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

3:12; 4:1-6. Boaz kɛ henɔkwɛmɔ nyiɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ. Ani wɔkɛ shiŋŋfeemɔ nyiɛɔ teokrase gbɛtsɔɔmɔi asɛɛ?—1 Korintobii 14:40.

3:18. Naomi yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Boaz mli. Ani esaaa akɛ wɔnáa hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ nanemɛi heyelilɔi anɔkwafoi lɛ amli? Rut miisumɔ akɛ ekɛ nuu ni elé lɛ kwraa, ni atsɛ lɛ yɛ Biblia lɛ mli akɛ “gboshiniyelɔ” lɛ abote gbalashilɛ ni akɛ wunyɛmi boteɔ mli lɛ mli. (Rut 4:1) Mɛni Hewɔ? Ejaakɛ eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli. Ani wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ, ani wɔkɛ ŋaawoo akɛ abote gbalashihilɛ mli yɛ “Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ tsuɔ nii?—1 Korintobii 7:39.

4:13-16. Eyɛ mli akɛ Rut ji Moabyoo, kɛ mɔ ko ni tsutsu ko lɛ ejáa nyɔŋmɔ ni ji Kemosh lɛ moŋ, shi kwɛmɔ hegbɛ ni ená! Enɛ tsɔɔ shishitoo mla ni ji akɛ “jeee mɔ ni sumɔɔ aloo mɔ ni hiɛɔ foi lɛ sane ni; shi moŋ Nyɔŋmɔ ni naa mɔbɔ lɛ sane ni” lɛ naa.—Romabii 9:16.

Nyɔŋmɔ ‘Baawo Onɔ yɛ Be ni Sa Mli’

Rut wolo lɛ haa anaa Yehowa akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ mlihilɛ, ni yeɔ ebuaa enɔkwa tsuji lɛ. (2 Kronika 16:9) Kɛ́ wɔsusu jɔɔmɔ ni Rut nine shɛ nɔ lɛ he lɛ, wɔnaa bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔhe wɔye kwraa akɛ “eji mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ.”—Hebribii 11:6.

Rut, Naomi, kɛ Boaz kɛ amɛhe fɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ nɔ kwraa, ni ehe ba sɛɛnamɔ kɛha amɛ waa. Nakai nɔŋŋ hu “mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, nibii fiaa yeɔ buaa amɛ ni ahi aha amɛ, amɛ mɛi ni atsɛ́ amɛ yɛ yiŋtoo naa lɛ.” (Romabii 8:28) Belɛ nyɛhaa wɔkɛ Petro ŋaawoo akɛ: “Hewɔ lɛ nyɛbaa nyɛhe shi yɛ Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi, koni ewo nyɛnɔ yɛ be ni sa mli. Nyɛŋɔa nyɛhaomɔ fɛɛ nyɛfɔa enɔ, ejaakɛ lɛ ejwɛŋɔ nyɛnɔ” lɛ atsua nii.—1 Petro 5:6, 7.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Ani ole nɔ hewɔ ni Rut shiii Naomi lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Mɛni ha Rut ná gbɛi kpakpa akɛ eji “yoo kpakpa” lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mɛɛ ‘nyɔmɔwoo’ Rut nine shɛ nɔ kɛjɛ Yehowa dɛŋ?