Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Samson Ye Kunim Yɛ Yehowa Hewalɛ Naa!

Samson Ye Kunim Yɛ Yehowa Hewalɛ Naa!

Samson Ye Kunim Yɛ Yehowa Hewalɛ Naa!

BƆNI afee ni mɛi ni emɔ Samson lɛ anyɛ atɔ amɛhe owele lɛ, amɛfamɔ ehiŋmɛii ni amɛwo lɛ tsuŋ. No sɛɛ lɛ, amɛjie lɛ kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ kɛba wɔŋjalɔi agbatsu ko mli koni ebawo mɛi ni bua shi lɛ anaa ŋmɔlɔ. Amɛnyɛ enɔ ni eshi ako yɛ mɛi akpei abɔ ni bua shi kɛkwɛɔ lɛ lɛ ahiɛ koni no aha amɛye ehe fɛo. Gboklɛfonyo nɛɛ jeee efɔŋfeelɔ, ni asaŋ ejeee henyɛlɔi atatsɛ ko hu. Eji Yehowa jálɔ ni kɛ afii 20 esɔmɔ akɛ Israelbii lɛ akojolɔ.

Te fee tɛŋŋ ni Samson—ni ji gbɔmɔ ni he wa fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ—yaje shihilɛ ni baa mɔ shi ni tamɔ nɛkɛ mli? Ani hewalɛ ni teke nɔ ni eyɔɔ lɛ baahere eyiwala? Nɛgbɛ ji Samson hewalɛ lɛ jɛɛhe diɛŋtsɛ? Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ ewala shihilɛ he saji lɛ amli?

“Lɛ Ebaabɔi Israelbii lɛ Ayiwala Heremɔ”

Israelbii lɛ ayinɔsane tsɔɔ akɛ amɛhiɛɛɛ anɔkwa jamɔ mli be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, be ni ‘amɛfee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ ekoŋŋ lɛ, Yehowa ŋɔ amɛ ewo Filistibii lɛ adɛŋ afii nyɔŋmai-ejwɛ.’Kojolɔi 13:1.

Sane ni kɔɔ Samson he lɛ je shishi beni Yehowa ŋwɛi bɔfo ko jie ehe kpo etsɔɔ Israelnyo ni atsɛ́ɔ lɛ Manoa lɛ ŋa ni ji kene lɛ, ní ekɛɛ lɛ akɛ ebaafɔ binuu lɛ. Ŋwɛi bɔfo lɛ kɛ fãmɔ hã yoo lɛ akɛ: “Asooyi naa akasa eyiteŋ, ejaakɛ gbekɛ lɛ baafee Nyɔŋmɔ Nazirnyo kɛjɛ musuŋ beebe; ni lɛ ebaabɔ̃i Israelbii lɛ ayiwala heremɔ kɛbaajɛ Filistibii lɛ adɛŋ.” (Kojolɔi 13:2-5) Yehowa tsɔɔ nitsumɔ pɔtɛɛ ni Samson baatsu dani aŋɔ lɛ hɔ. Kɛjɛ efɔmɔ be mli tɔ̃ɔ lɛ, Samson baafee Nazirnyo—ni ji mɔ ni aje gbɛ ahala lɛ kɛha sɔɔmɔ krɛdɛɛ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ he nitsumɔ.

“Lɛ Misumɔɔ”

Be mli ni Samson daa lɛ, “Yehowa jɔɔ lɛ.” (Kojolɔi 13:24) Gbi ko lɛ, Samson bakɛɛ etsɛ kɛ enyɛ akɛ: “Miyana oblayoo ko yɛ Timna yɛ Filistibii lɛ ateŋ, no hewɔ lɛ agbɛnɛ nyɛyaŋɔa lɛ nyɛbahaa mi mafee miŋa.” (Kojolɔi 14:2) Kwɛ bɔ ni enɛ aaaha amɛnaa akpɛ amɛhe aha. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛbinuu lɛ baaha Israelbii lɛ aye amɛhe kɛjɛ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ lɛ, ekɛ henyɛlɔi lɛ yaafee ekome moŋ kɛtsɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ nɔ. Nyɔŋmɔ Mla lɛ guɔ gbalashihilɛ ni akɛ mɔ ko ni jáa jeŋmaji lɛ anyɔŋmɔi lɛ aaabote mli lɛ. (2 Mose 34:11-16) Enɛ hewɔ lɛ, efɔlɔi lɛ kɛ wiemɔi nɛɛ te shi wo lɛ, akɛ: “Aso yoo ko yoo ko bɛ onyɛmimɛi lɛ abiyei lɛ kɛ mijakubii lɛ fɛɛ ateŋ, hewɔ ni oyaa oyaŋɔ yoo yɛ Filistibii foolɔi lɛ ateŋ lɛ?” Fɛɛ sɛɛ lɛ, Samson mã nɔ mi doo akɛ: “Yaaŋɔ lɛ obaha mi, ejaakɛ lɛ misumɔɔ!”—Kojolɔi 14:3.

Nakai Filisti yoo lɛ ji mɔ ni Samson ‘sumɔɔ’ yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? McClintock kɛ Strong Cyclopedia lɛ tsɔɔ mli akɛ, wiemɔ nɛɛ shishinumɔ etsɔɔɔ ákɛ yoo lɛ “he yɛ fɛo loo ehe yɛ akɔnɔ, shi moŋ eji mɔ ni sa yɛ nitsumɔ loo yiŋtoo ni ebaatsu he nii lɛ gbɛfaŋ.” Mɛɛ yiŋtoo? Kojolɔi 14:4 lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Samson ‘miitao Filistibii lɛ ahe gbɛ.’ Yiŋtoo nɛɛ hewɔ ni Samson sumɔɔ yoo lɛ. Be mli ni Samson daa lɛ, “Yehowa Mumɔ lɛ bɔ̃i ehe taa,” loo ákɛ etsirɛ lɛ koni efee nii. (Kojolɔi 13:25) No hewɔ lɛ, Yehowa mumɔ lɛ ji nɔ̃ titri ni kanya Samson nibimɔ ni efɔɔɔ kaa ni kɔɔ yoo ni ekɛ baahi shi lɛ he lɛ, ni mumɔ kometoo nɛɛ nɔŋŋ ha enyɛ etsu enitsumɔ akɛ Israelbii akojolɔ lɛ he nii. Ani Samson nine shɛ hegbɛ ni etaoɔ lɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, nyɛhaa wɔsusua gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ema nɔ mi kɛha lɛ akɛ E-baafi esɛɛ lɛ he wɔkwɛa.

Samson nyiɛ gbɛ kɛmiiya Timna, ni ji maŋ nɔ he ni yoo ni ekɛ lɛ baahi shi lɛ jɛ lɛ. Ŋmalɛ mli sane lɛ kɛɔ akɛ: “Ni beni amɛshɛ Timna weintromii lɛ ahe lɛ, naa, jata oblanyo ko huu kɛba enɔ. Ni Yehowa Mumɔ lɛ bayi enɔ, ni etserɛ emli.” Nifeemɔ nɛɛ ni sa kadimɔ ni tsɔɔ hewalɛ ni Samson yɔɔ lɛ tee nɔ beni mɔ ko mɔ ko bɛ emasɛi. Mɔ ko kwraa bɛ ni ye nɔ ni ba lɛ he odase. Ani enɛ ji gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ekɛ nɔmimaa ha Samson akɛ ebaanyɛ etsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ akɛ Nazirnyo lɛ he nii? Biblia lɛ etsɔɔɔ kɛ́ nakai eji, shi kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ Samson yɔse akɛ hewalɛ kple ni tamɔ nɛkɛ nyɛŋ afee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃. Nyɔŋmɔ ŋɔɔ enɛ jɛ. Ebaanyɛ ekɛ ehe afɔ̃ Yehowa nɔ koni eye ebua lɛ ni enyɛ etsu nitsumɔi ni eshwɛ lɛ. Akɛni jata ni enyɛ egbe lɛ wo lɛ hewalɛ hewɔ lɛ, “eyiŋ etee, ni ekɛ yoo lɛ yawie, ni Samson sumɔ esane.”—Kojolɔi 14:5-7.

Sɛɛ mli beni Samson ku esɛɛ ekoŋŋ koni eyaŋɔ yoo lɛ kɛba shia lɛ, “egbá kɛtee jata gbonyo lɛ kwɛmɔ, ni naa, wobii asafo eto wo yɛ jata lɛ musuŋ.” Enɛ ni yɔɔ Samson jwɛŋmɔ mli lɛ hewɔ ni ebu Filisti hii 30 ni ji enanemɛi ni ba eyookpeemɔ lɛ shishi lɛ abɛ ko, akɛ: “Niyenii jɛ nɔ̃ yelɔ lɛ mli, ni ŋɔɔmɔ jɛ hewalɔ lɛ mli.” Kɛji amɛnyɛ abɛ lɛ shishi amɛtsɔɔ lɛ, no lɛ Samson baaha amɛ mamai 30 kɛ hetsakemɔ atadei 30. Shi kɛ́ jeee nakai lɛ, amɛ moŋ amɛbaaha Samson nibii nɛɛ. Gbii etɛ sɔŋŋ baho ni Filistibii lɛ nyɛɛɛ abɛ lɛ shishi amɛtsɔɔ. Kɛkɛ ni yɛ gbi ni ji ejwɛ lɛ nɔ lɛ, amɛyawo eŋa lɛ he gbeyei. Amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Lakamɔ owu ní etsɔɔ wɔ abɛ lɛ shishi, kɛ́ jeee nakai lɛ, wɔkɛ la aaashão kɛ otsɛ we lɛ.” Mɛɛ yitsoŋwalɛ nifeemɔ po nɛ! Kɛji Filistibii lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋbii yeɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, susumɔ bɔ ni Israelbii ni akɛ nɔnyɛɛ yeɔ amɛnɔ lɛ anii baafee mɔbɔ aha lɛ he okwɛ!—Kojolɔi 14:8-15.

Yoo ni tsui efã waa nɛɛ ye Samson tsui aahu kɛyashi etsɔɔ lɛ abɛ lɛ shishi. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni yoo lɛ yagba ayemforowu lɛ nanemɛi Filistibii lɛ, akɛni esumɔɔɔ Samson ni asaŋ eyeee lɛ anɔkwa hu lɛ hewɔ. Enɛ ha amɛnyɛ amɛtsɔɔ abɛ lɛ shishi, ni Samson le mɔ ni ye ebua amɛ lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkɛ mitsina lɛ huuu jikulɛ, nyɛnaŋ mibɛ lɛ shishi!” Kpaako hegbɛ ni Samson taoɔ lɛ naa egbele. “Yehowa Mumɔ lɛ bayi enɔ, ni eyiŋ kɛtee Ashkelon, ni eyagbe amɛteŋ hii nyɔŋmai-etɛ, ni eŋɔ amɛhewɔ nibii lɛ, ni ekɛ hetsakemɔ atadei lɛ yahã mɛi ni tsɔɔ abɛ lɛ shishi lɛ.”—Kojolɔi 14:18, 19.

Ani nɔ ni Samson yafee yɛ Ashkelon lɛ ji nifeemɔ ni ekɛ miitɔ ehe owele? Dabida. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ miitsu enii kɛmiitsɔ yiwalaherelɔ ni ehala lɛ nɔ. Yehowa tsɔ Samson nɔ efã ta eshi mɛi ni kɛ yitsoŋwalɛ yeɔ ewebii lɛ anɔ lɛ. Tafãa nɛɛ baaya nɔ lolo. Hegbɛ kroko ni Samson taoɔ lɛ ba beni etee eŋa lɛ saramɔ lɛ.

Ekometoo Edamɔ Ta Naa

Beni Samson ku esɛɛ kɛtee Timna lɛ, eyɔse akɛ eshaanuu kɛ yoo lɛ eha nuu kroko gbala, akɛni esusu akɛ Samson sumɔɔɔ lɛ dɔŋŋ lɛ hewɔ. Enɛ wo Samson mli la. Eyiŋ etee eyamɔmɔ osɔi 300 ni ekɛ amɛleii lɛ fimɔ amɛ enyɔnyɔɔnyɔ, ni ekɛ kɔtii mamɔ amɛleii lɛ anaa. Beni eŋmɛɛ amɛhe lɛ, kooloi lɛ ha Filistibii aŋmɔ̃ji kɛ weintromi kɛ mutsei atromi lɛ fɛɛ shã, ni efite amɛ ŋmɔshi nibii titrii etɛ ni amɛkpáa yɛ afi lɛ mli lɛ fɛɛ. Enɛ ha Filistibii lɛ amli fu, ni amɛkɛ yitsoŋwalɛ nifeemɔ ko tsu nii. Amɛbu Samson ŋa kɛ eshaanuu lɛ akɛ amɛhewɔ jɛ ni enɛ ba, ni Filistibii lɛ shã amɛ. Yiwalɛ ni amɛkɛtɔ owele nɛɛ ha Samson ná hegbɛ ekɛtsu eyiŋtoo he nii. Ni eyiŋ etee eyatswia amɛ nii, ni egbe amɛ butuu.—Kojolɔi 15:1-8.

Ani Israelbii lɛ yɔse akɛ Yehowa jɔɔmɔ yɛ Samson nɔ, ni no hewɔ lɛ esa akɛ amɛfi esɛɛ koni ekɛ Filistibii anɔyeli ni amɛyɔɔ shishi lɛ aba naagbee? Dabida. Akɛni Yuda hii lɛ taooo amɛhe sane ko hewɔ lɛ, amɛtsu hii 3,000 koni amɛyamɔ hiɛnyiɛlɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ, ni amɛtuu lɛ amɛwo henyɛlɔi lɛ adɛŋ. Shi Samson sɛɛ ni Israelbii lɛ eyafiii nɛɛ ha ená hegbɛ koni ekɛkpata ehenyɛlɔi lɛ ahiɛ ekoŋŋ. Beni eshwɛ fioo ni abaatuu lɛ awo Filistibii lɛ adɛŋ lɛ, “Yehowa Mumɔ lɛ bayi enɔ, ni taŋkpeei lɛ ni yɔɔ eniji lɛ tsɔmɔ tamɔ odonti ni akɛ la eshã, ni ekpãi lɛ fɛne yɛ eniji ahe.” No sɛɛ lɛ, ekpã enine mli ekɔ teji kadaa ŋmɔŋ ko, ni ekɛgbe henyɛlɔi 1,000.—Kojolɔi 15:10-15.

Samson kpa Yehowa fai akɛ: “Otsɔ otsulɔ nine nɔ otsu yiwalaheremɔ nitsumɔ kpeteŋkpele nɛɛ, ni kpaako moŋ magbo kɛ kumai, ni magbee foolɔi lɛ adɛŋ!” Yehowa bo Samson sɔlemɔ lɛ toi ni eha lɛ hetoo. “Nyɔŋmɔ gbá flɔ kutruku . . . lɛ mli, ni nu tue kɛjɛ mli, ni beni enu lɛ, emumɔ kpale ba emli ni ehiɛ tserɛ lɛ.”—Kojolɔi 15:18, 19.

Samson haaa nɔ ko agbala ejwɛŋmɔ kɛjɛ oti ni ma ehiɛ ni ji Filistibii lɛ ni eeewu eshi amɛ lɛ he nitsumɔ mli. Nɛkɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi nɛɛ ní eeewu eshi amɛ lɛ ji yiŋtoo hewɔ ni eyato gbɔ yɛ yoo ajwamaŋ ko we yɛ Gaza lɛ. No mli lɛ, ehe miihia ni Samson aná wɔɔhe ko yɛ ehenyɛlɔi amaŋ lɛ mli, ni yoo ajwamaŋ lɛ we lɛ ji he ni ena eko yɛ. Jeee jeŋba shara nifeemɔ hewɔ ni Samson yato jɛmɛ lɛ. Eshi yoo lɛ we lɛ nyɔɔŋteŋ, ni efamɔ maŋ lɛ agbói lɛ kɛ shinaatsei enyɔ lɛ, ni etere aaafee kilomitai 60 gbɛ jɛkɛmɔ kɛtee gɔŋ ni bɛŋkɛ Hebron lɛ yiteŋ. Nyɔŋmɔ kpɛlɛ nifeemɔ nɛɛ nɔ, ni lɛ eha Samson hewalɛ ni ekɛtsu enɛ.—Kojolɔi 16:1-3.

Akɛni shihilɛi ni Samson yaje mli lɛ efɔɔɔ kaa hewɔ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii yɛ enɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto kwraa nɔ. Nyɔŋmɔ anɔkwa sɔɔlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ nakai mumɔ lɛ nɔŋŋ nɔ koni ewaje amɛ. Yesu ma nɔ mi eha esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ, Yehowa ‘baaŋɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eha mɛi ni biɔ lɛ lɛ.’—Luka 11:13.

Mɛni Hewɔ ‘Yehowa Kpá yɛ Samson Sɛɛ’?

Eba mli akɛ Samson yasumɔ yoo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Delila lɛ sane. Akɛni Filistibii amaji enumɔ lɛ anɔ lumɛi lɛ kɛ hiɛdɔɔ miitao Samson agbe hewɔ lɛ, amɛbabi yoo lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ. Amɛ yiŋ kɛtee Delila ŋɔɔ ni amɛyakɛɛ lɛ akɛ: “Lakamɔ lɛ ni ona nɔ̃ mli ni ehewalɛ kpele lɛ yɔɔ kɛ nɔ̃ nɔ ni wɔɔtsɔ ní wɔɔnyɛ lɛ.” Lumɛi enumɔ lɛ ha lɛ nyɔɔŋnii, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ha “jwiɛtɛi kukuji akpe kɛ oha.”—Kojolɔi 16:4, 5.

Kɛji jwiɛtɛi kukuji lɛ ji shekelii lɛ, no lɛ nyɔɔŋnii ni amɛkɛha lɛ ni naa shɛɔ shekelii 5,500 lɛ ji shika babaoo. Abraham kɛ shekelii 400 hé fuuhe kɛha eŋa fuu, ni jara ni akɛheɔ tsulɔ ji shekelii 30 pɛ. (1 Mose 23:14-20; 2 Mose 21:32) Anɔkwale ni eji akɛ Filistibii amaji enumɔ lɛ anɔ lumɛi lɛ kɛ Delila hiɛ ni aaakɔ̃ shika ni amɛkɛhaa lɛ lɛ nɔ lɛ tsu nii moŋ fe nɔ ni amɛaabi ni eye ejakumaŋ anɔkwa kɛtsu amɛnibimɔ lɛ he nii lɛ tsɔɔ akɛ, ekolɛ Israelyoo ji lɛ. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Delila hé nyɔɔŋnii lɛ.

Yɛ shihilɛi srɔtoi etɛ mli lɛ, Samson etsɔɔɔ Delila he tuuŋtu ni enaa ehewalɛ lɛ kɛjɛɔ, ni yoo lɛ hu tsɔɔ esɛɛ gbɛ shii etɛ sɔŋŋ kɛtsɔ mɔdɛŋ ni ebɔ koni ejie lɛ eha ehenyɛlɔi lɛ nɔ. Shi “eba mli akɛ nɔ ni eyeɔ etsui daa nɛɛ kɛ ewiemɔi ni egbaa enaa lɛ [ahewɔ lɛ], eha jeŋ hilɛ je etsine.” Naagbee lɛ, Samson gba lɛ anɔkwale lɛ—ákɛ akuko eyitsɔi dã. Ni kɛji aku eyitsɔi lɛ, no baaha egbɔjɔ, kɛkɛ lɛ, ebaatamɔ gbɔmɛi fɛɛ.—Kojolɔi 16:6-17.

Enɛ kɛ Samson shigbeemɔ ba. Delila laka lɛ ewo shihilɛ ko ni baaha anyɛ ashɛ eyiteŋ fɛɛ lɛ mli. Jeee yitsɔi lɛ diɛŋtsɛ mli Samson hewalɛ lɛ yɔɔ. Shi moŋ, eyitsɔi lɛ feɔ wekukpaa krɛdɛɛ ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ ákɛ Nazirnyo lɛ he okadi kɛkɛ. ‘Yehowa kpá yɛ Samson sɛɛ’ beni ekɛ ehe yawo shihilɛ ko ni fite e-Nazirnyo ni eji lɛ mli lɛ. Enɛ ha Filistibii lɛ nyɛ amɛmɔ Samson, amɛfamɔ ehiŋmɛii ni amɛwo lɛ tsuŋ.—Kojolɔi 16:18-21.

Mɛɛ nii kpele po wɔkaseɔ kɛjɛɔ sane nɛɛ mli nɛkɛ! Ani esaaa akɛ wɔbuɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ akɛ eji nɔ ko ni jara wa waa? Kɛji wɔŋmɛɛ saji ni kɔɔ wɔhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa ákɛ Kristofoi lɛ he wɔkɛsaa lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ Yehowa baaya nɔ ajɔɔ wɔ?

“Hã Mi kɛ Filistibii lɛ Agbo”

Filistibii ni mli efili amɛ lɛ da amɛnyɔŋmɔ Dagon shi yɛ Samson nɔ kunim ni amɛye lɛ hewɔ. Be mli ni amɛyeɔ amɛ kunimyeli nɛɛ he gbi jurɔ lɛ, amɛkɛ Samson badamɔ Dagon gbatsu lɛ mli. Shi Samson le nɔ̃ tuuŋtu ni kɛ eshigbeemɔ lɛ ba. Ele nɔ hewɔ ni Yehowa ekwa lɛ lɛ, ni eshwa ehe yɛ etɔ̃mɔ lɛ he. Be mli ni Samson yɔɔ tsuŋwoohe lɛ, eyitsɔi bɔi tsaa. Amrɔ nɛɛ ni edamɔ shi yɛ Filistibii akpei abɔ lɛ ahiɛ lɛ, mɛni ebaafee?

Samson sɔle ni ekɛɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa! miikpao fai, kaimɔ mi agbɛnɛ, ni owo mi hewalɛ shikome nɛɛ pɛ kɛkɛ, Naanyɔŋmɔ, koni matɔ mihiŋmɛii enyɔ nɛɛ he owele shikome yɛ Filistibii lɛ anɔ!” Kɛkɛ ni emɔmɔ teŋ akulashiŋi enyɔ lɛ ni tsũ lɛ ma nɔ lɛ amli, “ni eba shi kɛ ehewalɛ fɛɛ.” Ni mɛni ba? “Ni shĩa lɛ wule gbee lumɛi lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ jɛi lɛ fɛɛ nɔ. Ni mɛi ni egbe yɛ egbele mli lɛ agbohii lɛ fá fe mɛi ni egbe yɛ ewala be lɛ mli lɛ.”—Kojolɔi 16:22-30.

Kɛ́ aawie mɛi ni kpɔiaŋ wala ahe lɛ, mɔ ko tamɔɔɔ Samson. Enitsumɔi wuji lɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, Yehowa Wiemɔ lɛ wieɔ Samson he akɛ efata blema anɔkwafoi ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ ahe.—Hebribii 11:32-34.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Nɛgbɛ ji Samson hewalɛ lɛ jɛɛhe diɛŋtsɛ?