Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Fɔlɔi, Nyɛbua Nyɛgboshinii Ni Jara Wa Lɛ He

Fɔlɔi, Nyɛbua Nyɛgboshinii Ni Jara Wa Lɛ He

Fɔlɔi, Nyɛbua Nyɛgboshinii Ni Jara Wa Lɛ He

“Nilee tamɔ hɔɔŋ, . . . nilee hereɔ etsɛ yiwala.”—JAJELƆ 7:12.

1. Mɛni hewɔ esa akɛ fɔlɔi abu amɛbii lɛ akɛ amɛji nikeenii lɛ?

FƆLƆI fɔ́ɔ abifao ní egbɔmɔtso kɛ esui tamɔ amɛnɔ lɛ nɔŋŋ kɛbaa je lɛŋ. Biblia lɛ wieɔ gbekɛbii ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe akɛ “Yehowa gboshinii.” (Lala 127:3) Akɛni Yehowa ji Wala Halɔ lɛ diɛŋtsɛ hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ enii lɛ miiha fɔlɔi. (Lala 36:10) Fɔlɔi, te nyɛbuɔ Nyɔŋmɔ nikeenii ni jara wa tamɔ nɛkɛ ni ekɛha nyɛ lɛ nyɛhaa tɛŋŋ?

2. Te Manoa fee enii eha tɛŋŋ beni ená ele akɛ ebaafɔ́ lɛ?

2 Ekã shi faŋŋ akɛ esa ákɛ akɛ heshibaa kɛ hiɛsɔɔ akpɛlɛ nikeenii ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ. Nɔ ni fe afii 3,000 ni eho nɛ lɛ, Manoa ni ji Israelnyo lɛ fee enii yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ beni ŋwɛibɔfo ko kɛɛ eŋa akɛ ebaafɔ́ lɛ. Beni Manoa nu nɛkɛ sane kpakpa nɛɛ, esɔle akɛ: “Oo Nuŋtsɔ, miikpao fai, ha Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ ni otsu lɛ [aba] wɔŋɔɔ ekoŋŋ, ní ebatsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔtsɔ wɔhiɛ gbekɛ lɛ ni abaafɔ lɛ wɔha!” (Kojolɔi 13:8) Fɔlɔi, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛkase kɛjɛ Manoa nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

Nɔ Hewɔ ni Nyɔŋmɔ Dɛŋ Yelikɛbuamɔ He Hiaa Bianɛ

3. Mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ ni aaaná kɛtsɔse bii lɛ he hiaa waa ŋmɛnɛ lɛ?

3 Amrɔ nɛɛ ji be ni Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ he hiaa fɔlɔi fe bei fɛɛ ni eho kɛha amɛbii lɛ atsɔsemɔ. Mɛni hewɔ? Ashɛrɛ Satan Abonsam kɛ ebɔfoi lɛ kɛjɛ ŋwɛi ashwie shikpɔŋ lɛ nɔ. Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Kpóo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ . . . lɛ! ejaakɛ abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” (Kpojiemɔ 12:7-9, 12) Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ, “tamɔ” bɔ ni ‘jata ni hũuɔ ji lɛ,’ Satan ‘miitao mɔ ni eeemi.’ (1 Petro 5:8) Bei pii lɛ jatai mɔmɔɔ kooloi ni nyɛɛɛ amɛhe amɛfã lɛ, titri lɛ, kooloi bibii lɛ. Belɛ, nilee yɛ mli akɛ fɔlɔi Kristofoi aaakpa gbɛ akɛ Yehowa aaaha amɛ gbɛtsɔɔmɔ koni amɛkɛbu amɛbii ahe. Te mɔdɛŋ ni nyɛbɔɔ koni nyɛkɛbu nyɛbii ahe lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ?

4. (a) Kɛ́ fɔlɔi ná le akɛ jata ko nyiɛ akutso lɛ mli lɛ, te ekolɛ ebaaha amɛfee amɛnii amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni ehe baahia ni afee kɛbu gbekɛbii ahe?

4 Kɛ ole akɛ jata ko nyiɛ akutso lɛ mli lɛ, no lɛ ekã shi faŋŋ akɛ obii ahe ni ooobu lɛ baafee nɔ̃ titri ni he hiaa bo. Satan miitao mɛi emɔ. Eesumɔ koni efite Nyɔŋmɔ webii ajwɛŋmɔ, koni no akaha Nyɔŋmɔ miikpɛlɛ amɛnɔ. (Hiob 2:1-7; 1 Yohane 5:19) Ewaaa kwraa akɛ nine aaashɛ gbekɛbii anɔ. Bɔni afee ni gbekɛbii ajo Abonsam tsɔnei lɛ anaa foi lɛ, esa akɛ amɛná amɛle Yehowa ni amɛbo lɛ toi. Biblia mli nilee he miihia amɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:3) Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni gbekɛbii aná nilee—nyɛmɔ ni amɛkɛaanu nɔ ni amɛkaseɔ lɛ shishi ni amɛkɛtsu nii. Fɔlɔi, akɛni “nilee hereɔ etsɛ yiwala” hewɔ lɛ, esa akɛ nyɛdu anɔkwale lɛ nyɛwo nyɛbii lɛ atsui mli. (Jajelɔ 7:12) Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛaatsɔ koni nyɛtsu enɛ he nii?

5. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛ nilee aha? (b) Te Abɛi awolo lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ nilee he lɛ mli ehaa tɛŋŋ?

5 Obaanyɛ okane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ otsɔɔ obii lɛ—ni esa akɛ ofee nakai. Shi yelikɛbuamɔ ni okɛaaha amɛ koni amɛsumɔ Yehowa ni amɛbo lɛ toi lɛ biɔ babaoo fe enɛ—ebiɔ koni amɛnu ashishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ekolɛ abaakɛɛ gbekɛ ko akɛ, ekafo lɔle gbɛ mli ja ekwɛ biɛ kɛ biɛ dã. Ni kɛlɛ, gbekɛbii komɛi booo toi. Mɛni hewɔ? Ekolɛ bei pii lɛ, atsɔko gbekɛ lɛ nɔ ni baajɛ mli kɛba kɛ́ lɔle tswa lɛ lɛ mli jogbaŋŋ loo atsɔɔɔ lɛ yɛ gbɛ ni baaha gbekɛ lɛ anu oshara lɛ shishi jogbaŋŋ kɛmɔ shi, bɔni afee ni ekwa “buulufeemɔ” ni baanyɛ eha oshara aba enɔ lɛ. Nilee ni akɛaaha mɔ lɛ biɔ be, kɛ tsuishitoo babaoo hu. Shi kwɛ bɔ ni nilee he yɔɔ sɛɛnamɔ jogbaŋŋ ha! Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Egbɛ̀i lɛ gbɛ̀i fɛfɛji ni, ni etempɔŋi lɛ fɛɛ lɛ hejɔlɛ ni. Walatso ji lɛ ha mɛi ni mɔɔ emli lɛ, ni mɔ ni hiɛɔ emli lɛ, ajɔɔ lɛ.”—Abɛi 3:13-18; 22:15.

Nitsɔɔmɔ ni Haa Anáa Nilee

6. (a) Mɛni hewɔ ni bei pii lɛ gbekɛbii feɔ amɛnii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ? (b) Mɛɛ tawuu ji nɔ ni yaa nɔ lɛ?

6 Bei pii lɛ gbekɛbii feɔ amɛnii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, jeee akɛ atsɔɔko amɛ nɔ ni ja, shi moŋ akɛni nitsɔɔmɔ lɛ shɛɛɛ amɛtsui—amɛmligbɛ gbɔmɔ—lɛ he lɛ hewɔ. Abonsam miiwu ta koni enine ashɛ gbekɛbii lɛ atsui nɔ. Ekɛ ŋaatsɔɔi tsuɔ nii koni eha nibii fɔji ni yɔɔ eje lɛ mli lɛ aná amɛnɔ hewalɛ. Ebɔɔ mɔdɛŋ hu koni ekɛ amɛfɔmɔ su ni haa amɛfeɔ esha lɛ atsu nii koni eha amɛfee nibii fɔji. (1 Mose 8:21; Lala 51:7) Ehe miihia ni fɔlɔi ayɔse akɛ aawu ta ni naa wa koni nine ashɛ amɛbii atsui nɔ.

7. Mɛni hewɔ ni tsɔɔmɔ ni aaatsɔɔ gbekɛ nɔ ni ja loo nɔ ni ejaaa lɛ kɛkɛ faaa lɛ?

7 Bei pii lɛ, fɔlɔi tsɔɔ gbekɛ nɔ ni ja loo nɔ ni ejaaa, ni amɛsusuɔ akɛ amɛkɛ no feemɔ etsɔɔ lɛ jeŋba he shishitoo mla ko he nii. Ekolɛ amɛbaakɛɛ gbekɛ lɛ akɛ esaaa akɛ amaleɔ, esaaa akɛ ajuɔ, loo ní akɛ mɔ ni akɛ lɛ boteko gbalashihilɛ mli lɛ aaaná bɔlɛ. Ni kɛlɛ, ehe miihia ni gbekɛ lɛ aná nɔ ko ni mli wa ni baakanya lɛ koni efee toiboo, moŋ fe nɔ ni eeetsu he nii akɛni efɔlɔi lɛ ekɛɛ nakai kɛkɛ lɛ hewɔ. Enɛɛmɛi ji Yehowa mlai lɛ. Esa akɛ gbekɛ lɛ aná ale akɛ eji nifeemɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaabo Nyɔŋmɔ kitai atoi.—Abɛi 6:16-19; Hebribii 13:4.

8. Mɛɛ nitsɔɔmɔ nɛkɛ baanyɛ aha gbekɛbii afee amɛnii yɛ nilee mli?

8 Bɔ ni jeŋ muu lɛ fɛɛ yɔɔ hwanyaŋŋ ha, bɔ ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɔɔ srɔtoisrɔtoi ha, kɛ bɔ ni adebɔɔ naa bei tsakeɔ ha lɛ fɛɛ ji nibii ni baanyɛ aye abua gbekɛ bibioo ko koni ele akɛ Bɔlɔ ko ni le nii fe fɛɛ lɛ yɛ shihilɛ mli. (Romabii 1:20; Hebribii 3:4) Kɛfata he lɛ, esa akɛ atsɔɔ gbekɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ, ni etsɔ E-Bi lɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ eto gbɛjianɔ koni eha lɛ naanɔ wala, ni ákɛ ebaanyɛ eha Nyɔŋmɔ mii ashɛ ehe kɛtsɔ nɔ ni E-kɛɔ lɛ toiboo nɔ. Kɛkɛ lɛ ekolɛ gbekɛ lɛ baasumɔ koni esɔmɔ Yehowa, yɛ kaai ni Abonsam kɛbaa enɔ koni ekɛtsĩ enaa lɛ fɛɛ sɛɛ.—Abɛi 22:6; 27:11; Yohane 3:16.

9. (a) Mɛni ji nɔ ni yiwalaheremɔ nitsɔɔmɔ lɛ biɔ? (b) Mɛni ji nɔ ni atsɔɔ tsɛmɛi akɛ amɛfee, ni mɛni enɛ feemɔ biɔ?

9 Nitsɔɔmɔ ni buɔ gbekɛ he, ní ekanyaa lɛ koni efee nɔ ni ja lɛ biɔ be, jwɛŋmɔ ni agbalaa kɛbaa enɔ, kɛ gbɛjianɔtoo. Ebiɔ ni fɔlɔi kɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ atsu nii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, . . . nyɛlɛa [nyɛbii lɛ] yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Te enɛ tsɔɔ tɛŋŋ? “Ŋaawoo” ni akɛtsu nii yɛ blema Hela wiemɔ mli lɛ hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ akɛ, “ní akɛ jwɛŋmɔ awo mɔ ko mli.” No hewɔ lɛ yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, aawo tsɛmɛi ahewalɛ koni amɛkɛ Yehowa jwɛŋmɔ lɛ awo amɛbii amli. Kwɛ bɔ ni enɛ baafee hebuu eha gbekɛbii lɛ! Kɛ adu Nyɔŋmɔ susumɔi kɛ bɔ ni esusuɔ nii ahe ehaa lɛ awo gbekɛbii lɛ ajwɛŋmɔ mli lɛ, ebuɔ amɛhe koni amɛkafee efɔŋ.

Shwelɛ ni Suɔmɔ Kanyaa

10. Bɔni afee ni otsɔse obi lɛ jogbaŋŋ lɛ, mɛni ji nɔ ni ehe hiaa koni ole?

10 Shi kɛlɛ, bɔni afee ni otsu shwelɛ ni oyɔɔ akɛ oootsɔse obii jogbaŋŋ lɛ he nii lɛ, esa akɛ suɔmɔ akanya mɔdɛŋ ni obɔɔ koni ofee nakai lɛ. Nɔ ko ni he hiaa waa ji sanegbaa kpakpa. Taomɔ nɔ ni yaa nɔ yɛ obi lɛ shihilɛ mli kɛ esusumɔi. Ha shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ kɛha obi lɛ, koni okɛ ŋaalee awo lɛ hewalɛ koni ewie. Bei komɛi lɛ, nɔ ni ebaakɛɛ bo lɛ baaha onaa akpɛ ohe. Kwɛmɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni okafee nii kɛteke nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, okɛ mlijɔlɛ abo lɛ toi.

11. Fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ awo gbekɛ jwɛŋmɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ okane Nyɔŋmɔ mlai ni guɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara lɛ he sane kɛjɛ Biblia lɛ mli otsɔɔ obi lɛ, ni ofee nakai shii abɔ po. (1 Korintobii 6:18; Efesobii 5:5) Ekolɛ enɛ eha obii lɛ ena nɔ ni sa Yehowa hiɛ kɛ nɔ ni esaaa ehiɛ. Ni kɛlɛ, ejwɛŋmɔ lɛ ni okɛaawo gbekɛ jwɛŋmɔ mli lɛ biɔ babaoo. Ehe miihia ni aye abua gbekɛbii koni amɛsusu sɛɛnamɔ ni yɔɔ Yehowa mlai lɛ ahe lɛ he. Esa akɛ atsɔ amɛyiŋ akɛ emlai lɛ ja ni ehi, ni ákɛ amɛtoiboo ji nifeemɔ ko ni ja ni suɔmɔ yɔɔ mli. Kɛ ojɛ Ŋmalɛi lɛ amli okɛ obii lɛ susu nii ahe koni amɛkpɛlɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ nii ahe ehaa lɛ nɔ lɛ, no lɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ okɛ ejwɛŋmɔ lɛ ewo amɛmli.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔ baanyɛ aye abua ebi koni ená bɔlɛnamɔ he jwɛŋmɔ ni ja?

12 Kɛ oowie bɔlɛnamɔ he lɛ, obaanyɛ obi akɛ, “Ani osusuɔ akɛ Yehowa mla ni tsɔɔ ákɛ akɛ he akawo bɔlɛnamɔ mli beni aboteko gbalashihilɛ mli lɛ toiboo haŋ mɔ aná miishɛɛ?” Wó obi lɛ hewalɛ koni etsɔɔ nɔ hewɔ ni ehaa hetoo nakai lɛ mli. Beni otĩ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eto bifɔmɔ he gbɛjianɔ lɛ mli ogbe naa lɛ, obaanyɛ obi akɛ: “Ani osusuɔ akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baafee mlai ni haŋ wɔná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ? Aloo ani osusuɔ akɛ efee emlai lɛ koni eha wɔná miishɛɛ ni ebu wɔhe?” (Lala 119:1, 2; Yesaia 48:17) Ha obi lɛ atsɔɔ bo ejwɛŋmɔ yɛ sane nɛɛ he. No sɛɛ lɛ obaanyɛ ogbala jwɛŋmɔ kɛya nɔkwɛmɔnii komɛi ni tsɔɔ bɔ ni bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara kɛ tsuiyeli kɛ naagba eba lɛ anɔ. (2 Samuel 13:1-33) Kɛ okɛ obi lɛ susu nii ahe ni enu Nyɔŋmɔ susumɔ lɛ shishi ni ekpɛlɛ nɔ lɛ, otee hiɛ saŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ lɛ ni okɛwoɔ emli lɛ mli. Ni kɛlɛ, nɔ kroko hu yɛ ni obaanyɛ ofee.

13. Mɛni ni gbekɛ ko aaanu shishi lɛ baanyɛ afee nɔ̃ titri ni baawo lɛ hewalɛ koni ebo Yehowa toi?

13 Nilee yɛ mli akɛ obaatsɔɔ obii lɛ bɔ ni gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ saa Yehowa he diɛŋtsɛ ehaa, shi jeee akɛ obaatsɔɔ lɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa nɔ toigbele lɛ mli kɛbaa lɛ kɛkɛ. Okɛ Biblia lɛ atsu nii ni okɛtsɔɔ obi lɛ akɛ wɔbaanyɛ wɔfee nii ni baadɔ Yehowa kɛ́ wɔfeee esuɔmɔnaa nii. (Lala 78:41) Obaanyɛ obi akɛ, “Mɛni hewɔ ni osumɔɔɔ ni ofeɔ nii ni baadɔ Yehowa lɛ?” ní otsɔɔ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ henyɛlɔ Satan kɛɔ akɛ wɔsɔmɔɔ Yehowa yɛ pɛsɛmkunya yiŋtoi ahewɔ shi jeee akɛ wɔmiisumɔ lɛ.” No sɛɛ lɛ, tsɔɔmɔ mli akɛ Hiob ha Nyɔŋmɔ tsui nyɔ emli yɛ emuuyeli mli ni ehiɛ, ní ekɛ nakai feemɔ ha aná hetoo aha Satan amale naafolɔmɔi lɛ amli. (Hiob 1:9-11; 27:5) Ehe miihia ni obi lɛ anu shishi akɛ, ejeŋba ji nɔ ni baaha Yehowa aye awerɛho loo ená miishɛɛ. (Abɛi 27:11) Abaanyɛ atsɔɔ gbekɛbii lɛ enɛ kɛ nikasemɔi krokomɛi babaoo ni he hiaa lɛ he nii kɛtsɔ wolo ni ji Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Ŋɔɔ * lɛ kɛ nitsumɔ nɔ.

Sɛɛnamɔi Kpakpai ni Jɛɔ Mli Kɛbaa

14, 15. (a) Mɛɛ Tsɔɔlɔ wolo lɛ mli nikasemɔi komɛi ekanya gbekɛbii? (b) Mɛɛ nibii kpakpai komɛi ejɛ wolo lɛ ni okɛtsuɔ nii lɛ mli eba? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 18-19 lɛ hu.)

14 Nuu ko ni yɔɔ Croatia ni kɛ enabi ni eye afii kpawo lɛ kaneɔ Tsɔɔlɔ wolo lɛ ŋma akɛ gbekɛ nuu lɛ kɛɛ lɛ saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ akɛ: “Mama kɛɛ mi koni mafee nɔ ko, shi misumɔɔɔ ni mifeɔ. Kɛkɛ ni mikai saneyitso ni ji ‘Toiboo Buɔ Ohe’ lɛ, no hewɔ lɛ misaa mitee ni miyakɛɛ lɛ akɛ mafee.” Mɔ ko kɛ eŋa ni amɛyɔɔ Florida yɛ U.S.A. lɛ wie saneyitso ni ji “Nɔ Hewɔ ni Esaaa akɛ Wɔmaleɔ” lɛ he akɛ: “Ebiɔ saji ni haa gbekɛbii lɛ jieɔ amɛtsuiŋ saji akpo ni amɛkpɛlɛɔ tɔmɔi ni kulɛ amɛkpɛlɛŋ nɔ lɛ anɔ.”

15 Tsɔɔlɔ wolo lɛ yɛ mfonirii ni fa fe 230, ni niŋmaa, loo saji amli tsɔɔmɔ yɛ mfoniri fɛɛ mfoniri loo mfonirii srɔtoi akuu fɛɛ he. Yoo ko ni hiɛ esɔ wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ mibinuu lɛ kwɛɔ mfoniri ko aahu akɛ esumɔɔɔ ni egbeleɔ kɛyaa baafa ni tsa nɔ lɛ. Jeee akɛ mfonirii lɛ yɛ fɛo kɛkɛ shi moŋ amɛtsɔɔ nibii babaoo, aloo kɛ́ hooo lɛ amɛkanyaa gbekɛbii koni amɛbi saji. Beni wɔshɛ mfoniri ko nɔ ni gbekɛ ko miikwɛ tɛlivishiŋ yɛ tsũ ko ni mli ewo duŋ mli lɛ, mibinuu lɛ fee egbee tamɔ nɔ ni ele akɛ nɔ fɔŋ ko miiya nɔ yɛ jɛmɛ, ni ebi akɛ, ‘Mama, mɛni gbekɛ nuu lɛ feɔ lɛ?’” Mfoniri lɛ he niŋmaa lɛ kaneɔ akɛ: “Namɔ baanyɛ ana nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ?”

Tsɔsemɔ ni He Hiaa Ŋmɛnɛ

16. Mɛni ji nɔ ni ehe hiaa koni atsɔɔ gbekɛbii lɛ ŋmɛnɛ, ni mɛni hewɔ?

16 Esa akɛ aha gbekɛbii lɛ ale amɛfɔmɔ nii ni amɛkɛaatsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ, kɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ni esaaa akɛ amɛkɛtsuɔ nii. Ni kɛlɛ, jeee be fɛɛ be enɛ he wiemɔ yɔɔ mlɛo. Adafitswaa wolo ko ŋmalɔ ko kɛɛ akɛ eda yɛ be ko ni abuɔ wiemɔi ni akɛtsuɔ nii kɛhaa fɔmɔ nii lɛ akɛ wiemɔ ni he tseee lɛ mli. Bɔ ni eŋma yɛ ebii lɛ anitsɔɔmɔ he ji akɛ: “Esa akɛ maye hiɛgbele ni enɛ he wiemɔ feɔ mi lɛ nɔ.” Eji anɔkwale akɛ kɛ́ yɛ hiɛgbele hewɔ ni fɔlɔi ewieee bɔlɛnamɔ he sane he amɛtsɔɔɔ amɛbi lɛ, enɛ ebuuu gbekɛ lɛ he. Bɔlɛnamɔ mli niseniianiifeelɔi kɛ enɛ he nii ni gbekɛ leee lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Ŋɔɔ lɛ wieɔ sane nɛɛ he yɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni bulɛ yɔɔ he lɛ nɔ. Bɔlɛnamɔ he sane ni akɛ gbekɛbii lɛ aaawie he lɛ jeee nɔ ni baaha amɛkɛ amɛhe awo jeŋba shara mli, yɛ no najiaŋ lɛ bɔlɛnamɔ ni akɛ amɛ ewieŋ he lɛ baanyɛ aha amɛkɛ amɛhe awo jeŋba shara mli.

17. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Tsɔɔlɔ wolo lɛ yeɔ ebuaa fɔlɔi koni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ bɔlɛnamɔ he sane?

17 Yɛ be mli ni asusuɔ ŋwɛibɔfoi gbohii ni ba shikpɔŋ nɔ ni amɛfɔfɔɔ bii lɛ he sane yɛ yitso 10 lɛ he lɛ, abiɔ gbekɛ lɛ akɛ, “Mɛni ole yɛ bɔlɛnamɔ he?” Wolo lɛ kɛ hetoo ni yɔɔ mlɛo ni bulɛ yɔɔ he haa. Yɛ sɛɛ mli lɛ, yitso 32 lɛ tsɔɔ bɔ ni abaanyɛ abu gbekɛbii lɛ ahe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli niseniianiifeelɔi ahe. Woji babaoo ni aŋmala kɛba lɛ etsɔɔ akɛ nitsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ he miihia. Nɔ ni mɔ ko kɛɛ ji akɛ: “Nyɛsɛɛ otsi ní mibinuu Javan tee gbekɛbii adatrɛfonyo ko ŋɔɔ lɛ, ebi lɛ kɛji ákɛ wɔkɛ lɛ esusu bɔ ni akɛ gbɔmɔtso lɛ fɔmɔ nii lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ he. Datrɛfonyo lɛ ná he miishɛɛ waa akɛ wɔkɛ wɔwolo hee lɛ etsu enɛ he nii.”

18. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Tsɔɔlɔ wolo lɛ gbálaa jamɔ ni akɛhaa maŋ okadi nibii lɛ mli?

18 Yitso kroko hu wieɔ Biblia mli sane ni kɔɔ Hebri oblahii bibii etɛ ni ji Shadrak, Meshak kɛ Abednego ni kulaaa shi amɛhaaa amaga ni damɔ shi kɛha Babel Maŋ lɛ he lɛ he sane. (Daniel 3:1-30) Ekolɛ mɛi komɛi ebuŋ aflaŋaa ŋamɔ akɛ etamɔ jamɔ ni akɛhaa amaga pɛpɛɛpɛ taakɛ Tsɔɔlɔ wolo lɛ tsɔɔ akɛ eji lɛ. Ni kɛlɛ, kadimɔ nɔ ni wolo ko ŋmalɔ ni atsɛɔ lɛ Edward Gaffney yɔɔ kɛɛmɔ beni U.S. Catholic adafitswaa wolo lɛ biɔ lɛ saji lɛ. Etsĩ tã ekɛɛ akɛ, gbi klɛŋklɛŋ ni ebiyoo lɛ jɛ skul eba lɛ, ebiyoo lɛ kɛɛ lɛ akɛ ekase “sɔlemɔ hee ko yɛ skul,” ni ebi lɛ koni ekɛɛ etsɔɔ lɛ. Gaffney kɛɛ akɛ: “Ekɛ enine fɔ̃ etsitsi nɔ, ni ekɛ nɔmimaa bɔi kɛɛmɔ akɛ, ‘Miiwo shi akɛ, maye aflaŋaa lɛ anɔkwa . . . ’” Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Trukaa kɛkɛ ni mibanu nɔ ko shishi. Yehowa Odasefoi lɛ asane ja. Akɛ maŋ jamɔ nifeemɔ ko ewo wɔskul srɔtoi ni gbekɛbii ni darako kwraa po lɛ yaa lɛ amli—ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ enɛ ji anɔkwa ni abiɔ ni aye ni etee shɔŋŋ tsɔ̃.”

Mɔdɛŋbɔɔ lɛ Efeee Efolo

19. Mɛɛ nyɔmɔwoi jɛɔ gbekɛbii atsɔsemɔ mli kɛbaa?

19 Ekã shi faŋŋ akɛ, nii ni oootsɔɔ obii lɛ efeŋ efolo. Yoo ko ni yɔɔ Kansas yɛ U.S.A. lɛ jwa yaafo beni enine shɛ wolo ko ni ebinuu ŋma lɛ lɛ nɔ lɛ. Ebinuu lɛ ŋma akɛ: “Minu he akɛ mihe eba nii waa akɛ miná tsɔsemɔ ni kɛ́ hooo kwraa lɛ eha mifee mɔ ni yɔɔ miishɛɛ, ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, bo kɛ Dada fɛɛ sa yijiemɔ.” (Abɛi 31:28) Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Ŋɔɔ lɛ baanyɛ aye abua fɔlɔi babaoo lolo koni amɛtsɔɔ gbekɛbii anii bɔni afee ni amɛkɛbu gboshinii ni jara wa nɛɛ he.

20. Mɛni esa akɛ fɔlɔi akai be fɛɛ be, ni mɛɛ hewalɛ esa akɛ enɛ aná yɛ amɛnɔ?

20 Wɔbe, jwɛŋmɔ ni wɔɔgbala kɛya wɔbii lɛ anɔ kɛ hewalɛwoo ni wɔbaanyɛ wɔkɛha amɛ lɛ sa. Amɛji gbekɛbii yɛ be kukuoo ko pɛ mli. Okɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ atsu nii koni okɛ amɛ abɔ naanyo ni oye obua amɛ. Oshwaŋ ohe kɔkɔɔkɔ akɛ ooofee nakai. Amɛbaaná suɔmɔ amɛha bo. Kaimɔ be fɛɛ be akɛ, obii lɛ ji nikeenii ni Nyɔŋmɔ kɛha bo. Kwɛ bɔ ni amɛji gboshinii ni jara wa ha! (Lala 127:3-5) No hewɔ lɛ, okɛ amɛ aye nakai nɔŋŋ ákɛ mɔ ni baabu bɔ ni etsɔseɔ amɛ ehaa lɛ he akɔntaa eha Nyɔŋmɔ, ni nakai pɛpɛɛpɛ eji, ejaakɛ bo diɛŋtsɛ osɔ̃ ni.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 13 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee. Kwɛmɔ yitso 40, “Bɔ ni Wɔɔfee ni Wɔha Nyɔŋmɔ Aná Miishɛɛ.”

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ ni ehe hiaa titri ni fɔlɔi abu amɛbii ahe bianɛ lɛ?

• Mɛɛ nitsɔɔmɔ nɛkɛ haa anáa nilee?

• Mɛni ji saji komɛi ni ehe hiaa ni esa akɛ okɛ obii lɛ asusu he ŋmɛnɛ?

Tsɔɔlɔ wolo lɛ eye ebua fɔlɔi koni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ anii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 18, 19]

Wolo Kɛha Mɔ Fɛɛ Mɔ

Ato Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Ŋɔɔ lɛ he gbɛjianɔ koni eye ebua fɔlɔi loo mɛi krokomɛi ni edara lɛ koni amɛkane Yesu Kristo tsɔɔmɔi lɛ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ, ni amɛkɛ amɛ asusu he. Kɛlɛ, mɛi ni edara ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkane wolo lɛ ahiɛ esɔ nɔ ni amɛkane lɛ jogbaŋŋ.

Nuu ko ni yɔɔ Texas, yɛ U.S.A. lɛ kɛɛ akɛ: “Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Ŋɔɔ lɛ mli wiemɔi lɛ yɛ mlɛo ni etaa mɔ mli, ni ekanyaa mɔ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni oye—ekanya mi po ni miye afii 76 lɛ. Miida nyɛ shi jogbaŋŋ, mɔ ko ni esɔmɔ Yehowa kɛjɛ eblahiaŋ lɛ ŋma.”

Mɔ ko ni jɛ London, yɛ England ni kane wolo lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Mfonirii fɛfɛji lɛ baaha fɔlɔi kɛ gbekɛbii aná he miishɛɛ diɛŋtsɛ. Sanebimɔi lɛ kɛ bɔ ni ato naa aha lɛ sa diɛŋtsɛ, ni kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ agbála saji ni mli wawai amli, tamɔ nɔ ni yɔɔ yitso 32 ni ji ‘Bɔ ni Abu Yesu He Aha’ lɛ.” Emu sane lɛ naa akɛ: “Eyɛ mli akɛ afee wolo nɛɛ aha Yehowa Odasefoi abii titri moŋ, shi efeɔ mi akɛ tsɔɔlɔi kɛ mɛi krokomɛi hu baaná he miishɛɛ waa akɛ amɛnine aaashɛ eko nɔ. Miikpa gbɛ akɛ mikɛbaatsu nii yɛ nyɔji kɛ afii ni baaba lɛ amli.”

Yoo ko ni jɛ Massachusetts yɛ U.S.A. lɛ wie “mfonirii” babaoo “ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ” lɛ he. Eŋma akɛ: “Miyɔse akɛ eyɛ mli akɛ afee wolo lɛ aha gbekɛbii moŋ, shi saji ni awie he lɛ baanyɛ aye abua wɔ mɛi ni wɔdara lɛ hu koni wɔsusu wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he.”

Yoo ko ni jɛ Maine yɛ U.S.A. lɛ bo akɛ: “Shiee! Mɛɛ wolo kpakpa po nɛ! Ejeee wolo kɛha gbekɛbii pɛ, shi moŋ kɛha wɔ fɛɛ ni wɔji Nyɔŋmɔ bii lɛ. Ebote mimligbɛ tɔ̃ɔ, ni ekanya mihenumɔi ni ejɔɔ mitsui he, ni eha miná toiŋjɔlɛ. Minuɔ he akɛ mibɛŋkɛ Yehowa waa akɛ mi-Tsɛ. Ewó naagbai ni ba minɔ yɛ afii lɛ amli lɛ kɛtee, ni eha eyiŋtoo lɛ efee faŋŋ diɛŋtsɛ kɛha mi.” Emu naa akɛ: “Miikɛɛ mɔ fɛɛ mɔ akɛ, ‘Nyɛfainɛ nyɛkanea wolo lɛ.’”

Yoo ko ni jɛ Kyoto yɛ Japan lɛ bɔ amaniɛ akɛ beni ekaneɔ wolo lɛ ehaa enabii lɛ, amɛbi saji tamɔ: “Mɛni nakai gbekɛ nuu lɛ feɔ lɛ? Mɛni hewɔ awieɔ gbekɛ yoo bibioo nɛɛ hiɛ lɛ? Mɛni mami nɛɛ feɔ lɛ? Mɛni jata nɛɛ feɔ lɛ?’ Etsɔɔ nibii ni wɔyɔɔ he miishɛɛ, no hewɔ lɛ misumɔɔ wolo lɛ waa fe woji fɛɛ ni yɔɔ wojiatoohe ko.”

Tsɛ ko ni yɔɔ Calgary, yɛ Canada lɛ kɛɛ akɛ beni enine shɛ wolo lɛ nɔ nɔŋŋ pɛ lɛ, ekane eha enabi yoo ni eye afii ekpaa lɛ kɛ ebinuu ni eye afii nɛɛhu lɛ. Ebɔ amaniɛ akɛ: “Eyɛ naakpɛɛ akɛ amɛná he miishɛɛ amrɔ nɔŋŋ. Mibii lɛ bo toi ni amɛjɛ amɛtsui mli amɛha sanebimɔi lɛ ahetoo. Amɛnu he akɛ amɛfata nikasemɔ lɛ he, ni eha amɛná hegbɛ koni amɛtsɔɔ amɛsusumɔi. Eha amɛná miishɛɛ, ni mibiyoo lɛ kɛɛ eesumɔ ni akɛ lɛ akase wolo hee lɛ daa gbɛkɛ.”

Beni agbe nikasemɔ lɛ eko naa lɛ, tsɛ ko kɛɛ akɛ: “Mi kɛ mibinuu lɛ gba Yehowa kɛ eyiŋtoi ahe sane bei babaoo. Edamɔ wolo lɛ nɔ ebi saji babaoo. Mihiŋmɛiiaŋ kpala nu beni eshɛ mi akɛ eyaawɔ ni ebi akɛ: ‘Ataa, ani wɔbaanyɛ wɔfee enɛ ekoŋŋ? Miyɛ saji babaoo ni mabi, ni miisumɔ akɛ male Yehowa he nɔ fɛɛ nɔ.’”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Fɔlɔi, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛkase kɛjɛ Manoa nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Gbekɛbii, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛkase kɛjɛ Hebribii etɛ lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

“Tsɔɔlɔ” wolo lɛ mli mfonirii kɛ amɛhe niŋmaai lɛ ji nitsɔɔmɔ dɛŋdadei ni mɔɔ shi jogbaŋŋ

Mɛɛ amale Anania maleɔ etsɔɔ Petro lɛ?

Namɔ baanyɛ ana nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ?