Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ohemɔkɛyeli lɛ Kanyaa Bo Kɛha Nifeemɔ?

Ani Ohemɔkɛyeli lɛ Kanyaa Bo Kɛha Nifeemɔ?

Ani Ohemɔkɛyeli lɛ Kanyaa Bo Kɛha Nifeemɔ?

ASRAAFONYO nukpa lɛ le jogbaŋŋ akɛ Yesu baanyɛ atsá etsulɔ ni yeɔ kuumɔ hela lɛ. Shi asraafonyo nukpa nɛɛ efɔ̃ɔɔ Yesu nine kɛbaaa ewe lɛ, akɛni ekolɛ enuɔ he akɛ Jeŋmajiaŋnyo ji lɛ loo ákɛ, esaaa mɔ ni Yesu baa eŋɔɔ lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, nuu nɛɛ tsu Yudafoi hii onukpai komɛi kɛtee Yesu ŋɔɔ ni amɛyakɛɛ lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, esaaa mi akɛ obaa mikpata lɛ shishi: shi moŋ wiemɔ wiemɔ kɛkɛ, ni aaatsá miwe nuu lɛ.” Beni Yesu yoo akɛ asraafonyo lɛ heɔ eyeɔ akɛ ebaanyɛ etsá helatsɛ ni bɛ emasɛi po lɛ, Yesu kɛɛ asafo yuu ni nyiɛ esɛɛ lɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ, Israel mli tete minako hemɔkɛyeli ni da tamɔ enɛ dã!”—Mateo 8:5-10; Luka 7:1-10.

Niiashikpamɔ nɛɛ baaye abua wɔ koni wɔsusu sane ko ni he hiaa waa yɛ hemɔkɛyeli he lɛ he jogbaŋŋ. No ji akɛ, anɔkwa hemɔkɛyeli jeee nɔ ko ni atsuuu he nii; nitsumɔi fata he. Biblia ŋmalɔ Yakobo tsɔɔ mli akɛ: ‘Hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ, eji hemɔkɛyeli gbonyo.’ (Yakobo 2:17) Shihilɛ ko ni ba diɛŋtsɛ ni kɔɔ nɔ ni baa kɛji atsuuu nɔ ni aheɔ ayeɔ lɛ he nii lɛ he ni wɔɔsusu lɛ baaha wɔnu anɔkwa sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ.

Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔ Mla kpaŋmɔ lɛ nɔ ekɛ Israel maŋ lɛ fee ekome. Nyɔŋmɔ tsɔ Mose ni ji nakai kpaŋmɔ lɛ teŋdamɔlɔ lɛ nɔ ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kɛji nyɛaabo migbee toi ní nyɛye mikpaŋmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ . . . nyɛaatsɔ maŋ krɔŋkrɔŋ.” (2 Mose 19:3-6) Hɛɛ, maŋ krɔŋkrɔŋ ni Israel aaatsɔ lɛ damɔ toiboo ni amɛaafee lɛ nɔ.

Yɛ afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, Yudafoi lɛ banya Mla lɛ kasemɔ he babaoo moŋ fe nɔ ni amɛkɛ emli shishitoo mlai lɛ aaatsu nii. Alfred Edersheim ŋma yɛ ewolo ni ji The Life and Times of Jesus the Messiah lɛ mli akɛ: “[Rabifoi] ni ji ‘jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi’ lɛ emu sane naa kɛjɛ jeeŋmɔ akɛ, nikasemɔ he hiaa fe nitsumɔi.”

Eji anɔkwale akɛ, afã blema Israelbii lɛ ni amɛkase Nyɔŋmɔ taomɔnii lɛ jogbaŋŋ. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akã otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshia lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.” (5 Mose 6:6, 7) Shi ani Yehowa etsɔɔ be ko pɛŋ akɛ Mla lɛ kasemɔ he hiaa kwraa fe nitsumɔi ni Mla lɛ biɔ loo etsɔɔ akɛ afee lɛ? Nyɛhaa wɔtaoa mli wɔkwɛa.

Wolokasemɔ Babaoo

Akɛni Yudafoi ablema sane ko tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ ŋmɛlɛtswai etɛ kaseɔ Mla lɛ daa gbi hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni Israelbii lɛ bu Mla lɛ kasemɔ ni amaa nɔ mi fe nine lɛ akɛ eji nifeemɔ ko ni nilee yɔɔ mli. Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni ekolɛ Yudafoi lɛ ateŋ mɛikomɛi baasusu saji ahe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ shishi, akɛ: ‘Kɛji Nyɔŋmɔ kaseɔ Mla lɛ daa lɛ, no lɛ ani esaaa akɛ ebɔɔ nii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ hu kɛ amɛhe woɔ enɛ feemɔ mli vii nakai nɔŋŋ?’

Beni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ bɔ ni rabifoi lɛ kɛ amɛhe ewo Mla lɛ kasemɔ kɛ eshishitsɔɔmɔ mli vii amɛha lɛ ená amɛsusumɔi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ, . . . amɛkɛɔ moŋ, shi amɛfeee. Shi amɛfimɔɔ jatsui kɛ tsiimɔ ní teremɔ jaraa amɛkɛshwieɔ mɛi akɔ̃ɔji anɔ; shi amɛ diɛŋtsɛ lɛ, amɛsumɔɔɔ akɛ amɛkɛ amɛwao kome tsiɔ.” (Mateo 23:2-4) Nakai jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ to mlai kɛ akpɔi babaoo ni fa fe nine amɛshwie gbɔmɛi foji lɛ anɔ, shi amɛkɛ osatofeemɔ tsɔ gbɛ̀i komɛi anɔ amɛye amɛhe kɛjɛ nakai mlai lɛ nɔŋŋ anɔyeli he. Kɛfata he lɛ, nakai hii ni kɛ amɛhe wo nikasemɔ babaoo mli lɛ “shi mla lɛ mli nii ni he jaraa ni ji kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli lɛ moŋ.”—Mateo 23:16-24.

Kwɛ bɔ ni Farisifoi lɛ anifeemɔi lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee ha, yɛ gbɛ nɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛjalɛ ni amɛtaoɔ amɛto amɛma shi lɛ ha yɛ naagbee kwraa lɛ amɛku Mla kometoo ni amɛkɛɔ akɛ esa akɛ akɛtsu nii lɛ mli! Afii ohai abɔ ni amɛkɛtaa saji anaa yɛ Mla lɛ mli wiemɔi kɛ emli saji bibii ni he ehiaaa lɛ ahe lɛ fɛɛ nyɛɛɛ eha amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ. Nɔ ni jɛ mli ba lɛ tamɔ gbɛduu ni bɔfo Paulo wie he akɛ ejɛɔ ‘yakayaka sanegbaai,’ ‘ŋwanejee wiemɔi’ kɛ apasa “nilee” amli kɛbaa lɛ pɛpɛɛpɛ. (1 Timoteo 6:20, 21) Shi kɛlɛ, naagba kroko hu ni yɔɔ hiɛdɔɔ ji hewalɛ ni niiamlipɛimɔ ni baaa naagbee ni amɛfeɔ lɛ ná yɛ amɛnɔ lɛ. No haaa amɛbaná hemɔkɛyeli ni baakanya amɛ kɛha nitsumɔi kpakpai.

Amɛle Nii, shi Amɛbɛ Hemɔkɛyeli

Kwɛ bɔ ni Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ asusumɔi yɔɔ srɔto kwraa yɛ Nyɔŋmɔ nɔ̃ lɛ he ha! Beni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Mose kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛŋɔa nyɛtsuii nyɛfɔ̃a wiemɔi nɛɛ fɛɛ ni miye he odase mitsɔ̃ɔ nyɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ lɛ nɔ, ni nyɛwo nyɛbii lɛ akitã, ni amɛjwɛŋ nɛkɛ mla nɛɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ nɔ ni amɛye nɔ.” (5 Mose 32:46) Eka shi faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ biii ni ewebii lɛ afee mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ kaseɔ Mla lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ amɛfee Mla lɛ nɔyelɔi hu.

Shi yɛ be kɛ beaŋ lɛ, Israelbii lɛ yeee Yehowa anɔkwa. Yɛ nɔ̃ najiaŋ ni Israelbii lɛ aaatsu nitsumɔi kpakpai lɛ, ‘amɛheee lɛ amɛyeee, ni amɛbooo egbee toi hu.’ (5 Mose 9:23; Kojolɔi 2:15, 16; 2 Kronika 24:18, 19; Yeremia 25:4-7) Yɛ naagbee lɛ, Yudafoi lɛ tsɔ amɛnifeemɔ ni ehiii fe fɛɛ ni ji Yesu ni amɛkpoo lɛ ákɛ Mesia lɛ nɔ amɛjie lɛ kpo akɛ amɛyeee anɔkwa. (Yohane 19:14-16) Enɛ ha Yehowa Nyɔŋmɔ kpoo Israel ni egbala ejwɛŋmɔ kɛtee jeŋmaji lɛ anɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 13:46.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ehe miihia ni wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkayagbee tsɔne kometoo nɛɛ nɔŋŋ mli—ni ji susumɔ ni wɔɔná akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ he nilee folo ni hemɔkɛyeli fataaa he asɔmɔ lɛ. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ehe miihia ni yiŋtoo hewɔ ni wɔkaseɔ Biblia lɛ afee nɔ ni yaa shɔŋŋ fe Nyɔŋmɔ he nilee kɛkɛ ni wɔɔná. Esa akɛ wɔha anɔkwa nilee abote wɔtsuiiaŋ koni ená hewalɛ kpakpa yɛ wɔshihilɛ nɔ. Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛji mɔ ko kase bɔ ni afeɔ ŋmɔ ahaa shi eduuu dumɔwui ko kwraa yɛ mli? Eji anɔkwale akɛ wɔbaanyɛ wɔná nilee ni fa saŋŋ yɛ ŋmɔ feemɔ kɛ emli humɔ he moŋ, shi wɔnyɛŋ wɔkpa nɔ ko yɛ mli kɔkɔɔkɔ kɛji wɔduuu nii yɛ mli! Nakai nɔŋŋ esa akɛ mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ amɛbaleɔ Nyɔŋmɔ taomɔnii lɛ aha anɔkwale lɛ he dumɔwui lɛ abote amɛtsui mli, bɔni afee ni nakai dumɔwui lɛ anyɛ akwɛ̃ ni ekanya amɛ kɛha nifeemɔ.—Mateo 13:3-9, 19-23.

“Nyɛtsɔmɔa Wiemɔ lɛ Nɔyelɔi”

Bɔfo Paulo wie akɛ, “hemɔkɛyeli lɛ sane toiboo mli [e]jɛɔ.” (Romabii 10:17) Nifeemɔi ni eko nyiɛɔ eko sɛɛ ni jeɔ shishi kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ toiboo kɛyaa hemɔkɛyeli ni anáa yɛ e-Bi Yesu Kristo mli nɛɛ haa wɔnáa naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ. Hɛɛ, babaoo he miihia fe kɛɛmɔ kɛkɛ ni mɔ aaakɛɛ akɛ, ‘Miheɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo nɔ miyeɔ.’

Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahewalɛ ni amɛhemɔkɛyeli lɛ afee nɔ ni baakanya amɛ koni amɛfee nii, ewie akɛ: “Enɛ akɛwoɔ mitsɛ hiɛ nyam, kɛ́ nyɛwo yibii pii, ni nyɛtsɔmɔ mikaselɔi lɛ.” (Yohane 15:8) Sɛɛ mli lɛ, Yesu nyɛ bi Yakobo hu ŋma akɛ: “Nyɛtsɔmɔa wiemɔ lɛ nɔyelɔi, ni jeee wiemɔ lɛ nulɔi kɛkɛ.” (Yakobo 1:22) Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɔ ni esa akɛ wɔfee hu? Yesu tsɔ ewiemɔ kɛ enifeemɔ nɔ etsɔɔ wɔ nɔ ni esa akɛ wɔfee koni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ.

Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, etsu nii waa koni ekɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ aya hiɛ, ni ekɛwo e-Tsɛ lɛ gbɛi hiɛ nyam. (Yohane 17:4-8) Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ efee enɛ? Ekolɛ mɛi babaoo baanyɛ akai helatsɛmɛi kɛ obubuafoi ni Yesu tsá amɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ. Shi Mateo Sanekpakpa lɛ feɔ gbɛ titri ni etsɔ nɔ efee enɛ lɛ faŋŋ akɛ: “Yesu kpa maji lɛ kɛ akrowai lɛ fɛɛ nɔ, ni etsɔɔ nii yɛ amɛkpeehei lɛ, ni eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.” Nɔ ni sa kadimɔ yɛ Yesu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he ji akɛ, jeee nanemɛi fioo komɛi kɛ mɛi ni ele loo mɛi ni ekɛkpe yɛ ekutso lɛ mli lɛ pɛ kɛkɛ eye amɛ trukaa odase. Ekɛ mɔdɛŋbɔɔ tsu nii waa, ni ekɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni ená lɛ “kpa Galilea muu lɛ fɛɛ” kɛyasara mɛi.—Mateo 4:23, 24; 9:35.

Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛ hu amɛkɛ amɛhe awo kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi eha amɛ koni amɛkase. (1 Petro 2:21) Yesu kɛɛ ekaselɔi anɔkwafoi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—Mateo 28:19, 20.

Eji anɔkwale akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni mɔ aaaná lɛ jeee nifeemɔ ni yɔɔ mlɛo. Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Naa, miitsu nyɛ tamɔ toobii yɛ klaji ateŋ.” (Luka 10:3) Kɛ́ wɔkɛ shitee-kɛwoo kpe lɛ, adesai asu ji ní wɔkpale kɛya sɛɛsɛɛ koni wɔkabote awerɛho loo shihilɛ ni haa mɔ yeɔ etsui mli. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ gbi gbɛkɛ ni amɔ Yesu lɛ mli. Gbeyeishemɔ ha bɔfoi lɛ jo foi. No sɛɛ yɛ nakai gbi gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Petro tso shii etɛ sɔŋŋ akɛ eleee Yesu.—Mateo 26:56, 69-75.

Kɛfata he lɛ, ekolɛ onaa baakpɛ ohe ákɛ oooná ole akɛ bɔfo Paulo wie akɛ lɛ diɛŋtsɛ po emia ehiɛ waa bɔni afee ni enyɛ eshiɛ sanekpakpa lɛ. Eŋma kɛyaha asafo ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Wɔná ekãa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni wɔkɛjaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ nyɛ yɛ pelemɔ babaoo mli.”—1 Tesalonikabii 2:1, 2.

Paulo kɛ bɔfoi krokomɛi ni fata ehe lɛ nyɛ amɛye gbeyei ni asheɔ akɛ aaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane atsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ nɔ kunim, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ní okɛ ohe afɔ̃ Yehowa nɔ. Kɛji wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa waa yɛ Yehowa mli lɛ, enɛ baakanya wɔ kɛha nifeemɔ, ni ebaaha wɔnyɛ wɔfee esuɔmɔnaa nii.—Bɔfoi lɛ Asaji 4:17-20; 5:18, 27-29.

Obaaná Onitsumɔi lɛ Ahe Sɛɛ

Yehowa hiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔsɔmɔ lɛ lɛ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ele be mli ni hela emɔ wɔ loo etɔ wɔ. Ele nibii ni haa wɔfeɔ yeyeeye loo wɔyiŋ feɔ wɔ kɔshikɔshi lɛ. Kɛji shika he naagbai ji nɔ ni haoɔ wɔ lɛ jio, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ loo henumɔ mli naagbai jio, Yehowa le nɔ̃ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ be fɛɛ be.—2 Kronika 16:9; 1 Petro 3:12.

Kwɛ miishɛɛ ni Yehowa baaná, kɛji yɛ emuu ni wɔyeee kɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔha wɔhemɔkɛyeli lɛ kanya wɔ kɛha nifeemɔ! Musuŋtsɔlɛ ni Yehowa yɔɔ kɛha etsuji anɔkwafoi lɛ jeee henumɔ folo ko kɛkɛ ni etsuuu he nii—ekɛ shiwoo maa enɛ nɔ mi. Akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛnitsumɔ lɛ nɔ kɛ suɔmɔ deŋme ni nyɛgbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ, ni nyɛkɛsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni nyɛsaa nyɛsɔmɔɔ amɛ lolo lɛ.”—Hebribii 6:10.

Obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ yɛ bɔ ni Biblia lɛ wie Yehowa he eha lɛ mli, ákɛ “anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ,” ni “eji mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ hu.” (5 Mose 32:4; Hebribii 11:6) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yoo ko ni yɔɔ California yɛ U.S.A. lɛ kaiɔ akɛ: “Mitsɛ kɛ afii nyɔŋma tsu nii akɛ be fɛɛ sɔɔlɔ dani ebote gbalashihilɛ mli. Minya saji ni egba mi ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa ye ebua lɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he waa diɛŋtsɛ. Bei pii lɛ, ekɛ eshika ni eshwɛ lɛ fɛɛ yaheɔ pɛtrol ewoɔ ekar lɛ mli kɛyaa shiɛmɔ. Ni kɛ́ ekpá shiɛmɔ ni ebashɛ shia lɛ, ebanaa ni abashi niyenii srɔtoi ni ekpaaa gbɛ yɛ eshinaa lɛ naa.”

Kɛfata heloonaa yelikɛbuamɔ nɛɛ he lɛ, “musuŋtsɔlɛi atsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” yeɔ ebuaa wɔ yɛ henumɔŋ kɛ mumɔŋ gbɛfaŋ hu. (2 Korintobii 1:3) Odasefonyo ko ni kɛ afii pii eŋmɛ etsui shi yɛ kaai srɔtoi amli lɛ wie akɛ: “He ni akɛfɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ haa mɔ náa miishɛɛ waa. Ehaa onáa hegbɛ ni okɛaajie hekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ kpo, ni onaa nɔ ni efeɔ kɛyeɔ ebuaa bo lɛ hu.” Obaanyɛ otsi obɛŋkɛ ‘sɔlemɔi a-Toibolɔ’ lɛ yɛ heshibaa mli, kɛ nɔmimaa akɛ ebaatsu ohiamɔ nii lɛ ahe nii eha bo.—Lala 65:3.

Jɔɔmɔi kɛ sɛɛnamɔi ni mumɔŋ nikpamɔ nitsulɔi anine shɛɔ nɔ lɛ fa babaoo. (Mateo 9:37, 38) Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni akɛ he woɔ lɛ eye ebua mɛi babaoo yɛ amɛgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ gbɛfaŋ, ni bo hu obaanyɛ oná he sɛɛ. Shi kɛlɛ, sɛɛnamɔ wulu ni fe fɛɛ ji akɛ, odase ni wɔyeɔ mɛi krokomɛi lɛ wajeɔ wekukpaa kpakpa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ.—Yakobo 2:23.

Yaa Nɔ Ofee Ekpakpa

Ebaafee tɔ̃mɔ akɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ ko aaamu sane naa akɛ Yehowa naŋ mɔ ko ni gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi loo gbɔlɛ haaa enyɛ etsu nibii fɛɛ ni kulɛ esumɔɔ akɛ efee yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ dɔŋŋ. Nakai nɔŋŋ sane lɛ ji yɛ mɛi ni helai, weku mli gbɛnaa nii, loo shihilɛi krokomɛi haaa amɛnyɛ amɛfee babaoo lɛ hu agbɛfaŋ.

Kaimɔ akɛ beni gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔ loo gbɛtsĩi nii ko ha bɔfo Paulo hao waa lɛ, ‘ekpa Nuŋtsɔ lɛ fai shii etɛ sɔŋŋ, koni naagba lɛ aje enɔ.’ Yɛ nɔ̃ najiaŋ ni Yehowa aaatsá Paulo koni enyɛ etsu babaoo yɛ E-sɔɔmɔ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Miduromɔ lɛ fá hao, ejaakɛ mihewalɛ lɛ, gbedeefeemɔ mli eyeɔ emuu yɛ.” (2 Korintobii 12:7-10) No hewɔ lɛ, ná nɔmimaa akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ sɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni onyɛɔ otsuɔ koni okɛha esuɔmɔnaa nii aya nɔ lɛ jogbaŋŋ, ekɔɔɔ he eko nɔ̃ shihilɛ ni mli wa ni oŋmɛɔ otsui shi yɛ mli lɛ.—Hebribii 13:15, 16.

Wɔ-Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ biii babaoo kɛjɛɛɛ wɔdɛŋ fe bɔ ni wɔbaanyɛ wɔha. Nɔ̃ pɛ ni ebiɔ ji ní wɔná hemɔkɛyeli ni baakanya wɔ kɛha nifeemɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Ani Mla lɛ kasemɔ kɛkɛ fa?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Ehe miihia ni wɔkɛ nitsumɔi afata wɔhemɔkɛyeli lɛ he