Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hiɛnɔkamɔ Yɛ Nijiaŋwujee Shihilɛ Mli Kpee ko ni Afee yɛ Abobaa Ŋsara ko Mli

Hiɛnɔkamɔ Yɛ Nijiaŋwujee Shihilɛ Mli Kpee ko ni Afee yɛ Abobaa Ŋsara ko Mli

Hiɛnɔkamɔ Yɛ Nijiaŋwujee Shihilɛ Mli Kpee ko ni Afee yɛ Abobaa Ŋsara ko Mli

KAKUMA abobaa ŋsara lɛ yɛ Kenya kooyigbɛ kɛmiibɛŋkɛ Sudan husui lɛ anaa. Gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayi fa fe 86,000. Jeŋ dɔɔ waa yɛ jɛmɛ kɛyashɛɔ aaafee degree celsius 50. Basabasafeemɔ yaa nɔ waa yɛ abobalɔi ni ebahi jɛmɛ lɛ ateŋ. Kɛha abobalɔi babaoo lɛ, ŋsara lɛ mli shihilɛ yɛ nijiaŋwujee. Shi, amɛteŋ mɛi komɛi yɛ hiɛnɔkamɔ.

Yehowa Odasefoi hu ni kɛ ekãa jajeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ fata abobalɔi nɛɛ ahe. Amɛkɛ asafo ni yɔɔ Lodwar ni kɛ ŋsara lɛ wuoyigbɛ jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 120 lɛ bɔɔ. Kɛji akɛ tsɔne miifã gbɛ kɛjɛ Lodwar kɛmiiya he ni asafo kroko ni bɛŋkɛ lɛ yɔɔ lɛ, eheɔ ŋmɛlɛtswai kpaanyɔ.

Akɛni aŋmɛɛɛ abobalɔi lɛ agbɛ koni amɛfã gbɛ kɛshi ŋsara lɛ mli hewɔ lɛ, mɛi babaoo nyɛɛɛ amɛya kpokpaa nɔ kpeei kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, ato gbɛjianɔ koni afee gbi kome kpee krɛdɛɛ yɛ ŋsara lɛ mli.

Gbɛfãa Kɛmiiya Kooyigbɛ

Odasefoi 15 ni yɔɔ Eldoret maŋ ni kɛ ŋsara lɛ wuoyigbɛ jɛkɛmɔ ji kilomitai 480 kɛ Biblia kaselɔ ko kɛ etsɔne kudɔlɔ kɛ tsɔne fã gbɛ kɛ tɔlɛ babaoo kɛtee Lodwar ní jɛmɛ dɔɔ waa lɛ bɔni afee ni amɛyaye abua kɛha kpee lɛ feemɔ. Amɛtsuiŋ shwelɛ ji ní amɛwaje nyɛmimɛi lɛ ni amɛwo amɛ hewalɛ.

Amɛje amɛgbɛfãa lɛ shishi yɛ gɔji ni yɔɔ Kenya anaigbɛ lɛ anɔ gbi ko leebi maŋkpa beni kɔɔyɔɔ lɛ mli ejɔ ŋanii. Gbɛ kɛ enɔ dokoidokoi lɛ lɔgɔɔ shi kɛkwɔɔ gɔji ni aduɔ nii yɛ nɔ lɛ, ni ekpelekeɔ shi kɛtsɔɔ ŋa ni nɔ dɔɔ ni jwɛi fioo komɛi pɛ yɔɔ nɔ lɛ mli. Abotiai kɛ afukpɔŋɔi yeɔ nii yɛ shikpɔŋ gbiŋ ni baaa nii nɛɛ nɔ. Kakuma hii ní saa amɛhe kɛ atadei ni akɛle amɛ nyiɛɔ kooloi lɛ asɛɛ, ni amɛteŋ mɛi babaoo hiɛɔ kooloi akpalamɔtsei, gãi, kɛ gãimlibii. Beni Odasefoi lɛ kɛ ŋmɛlɛtswai 11 efã gbɛ sɛɛ lɛ, amɛyashɛ Lodwar maŋ kɛ emli mulu ni jɛmɛ dɔɔ, ní emlibii miihe ashɛ 20,000 lɛ mli. Beni Odasefoi ni gbɛfalɔi lɛ yato amɛŋɔɔ lɛ efala gbɔi lɛ sɛɛ lɛ, gbɛfalɔi lɛ yakãmɔ shi amɛwɔ bɔni afee ni amɛná hejɔɔmɔ ni sa kɛsaa amɛhe kɛha otsi lɛ naagbee mli nifeemɔ lɛ.

Enɔ jetseremɔ lɛ, gbɔi lɛ yashara shi kɛkwɛ maŋ lɛ mli. Amɛtee amɛyakwɛ Kenya kpaakpo ni da fe fɛɛ ni atsɛɔ lɛ Turkana lɛ. Mɛi fioo pɛ egbɛ eshwã ŋã kpalanaa kɛ enɔ jwɛi fioo ni kã shi shwaŋŋ kilomitai abɔ kɛbɔle kpaakpo nɛɛ he lɛ nɔ, ni kpaakpo nɛɛ mli baa lɛ ayi fa fe hei krokomɛi fɛɛ ni baa yɔɔ yɛ je lɛ mli. Ŋoo ni yɔɔ kpaakpo nɛɛ mli lɛ yeɔ ebuaa gbɔmɛi fioo ni yɔɔ ekpokpai anɔ lɛ yɛ amɛshihilɛ mli. Nakai gbi lɛ gbɛkɛ mli lɛ, gbɔi lɛ kɛ miishɛɛ yafata asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ he kɛfee Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ kɛ Sɔɔmɔ Kpee lɛ. Amɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ yɛ fɛo, ni Odasefoi atsumaa he gbɛjianɔtoo kɛha maji ni bɛ shika tsɔ̃ ko lɛ nɔ atsɔ ama yɛ afi 2003 mli.

Gbi Kome Kpee Krɛdɛɛ Lɛ

Afee gbi kome kpee krɛdɛɛ lɛ Hɔgbaa. Aha Lodwar Asafo lɛ kɛ nyɛmimɛi ni fã gbɛ kɛba lɛ hegbɛ koni amɛbote ŋsara lɛ mli dani leebi ŋmɛlɛ 8:00 aho, ni enɛ hewɔ lɛ Odasefoi lɛ fee amɛnii oyayaayai koni amɛyashɛ kpee lɛ shishi mra. Gbɛ ni wɔtsɔ nɔ yɛ wɔgbɛfaa lɛ mli lɛ lɔgɔɔ shi kɛtsɔɔ shikpɔŋ ni mɛi pii bɛ nɔ lɛ nɔ kɛyaa Sudan husui lɛ anaa. Gbɛ lɛ kã gɔji kakadaji ateŋ. Kɛ́ onyiɛ gɔji lɛ ateŋ lɛ, onaa Kakuma akrowa lɛ yɛ ohiɛ gbɛ fɛfɛo. No mli lɛ nugbɔ miinɛ, ni nu tara gbɛ kɛ enɔ muji ni kã shi kɛyaa ŋsara lɛ mli lɛ nɔ. Tsũi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ babaoo ji sũ tsũi ni akɛ zingle ewo loo akɛ tapolin eha yiteŋ. Ayɛ Etiopiabii, Somaliabii, Sudanbii, kɛ maji krokomɛi anɔ bii yɛ jɛmɛ, ni amɛhiɔ shi yɛ amɛkutsei amli. Abobalɔi lɛ kɛ miishɛɛ here gbɛfalɔi lɛ atuu.

Afee kpee lɛ yɛ nikasemɔhe ko ni yɔɔ ŋsara lɛ mli. Atɛ̃ŋ abobalɔi lɛ ashihilɛi ni yɔɔ mɔbɔ waa lɛ ahe mfonirii yɛ nikasemɔhe lɛ gbogboi lɛ ahe, shi subaŋ ni ajie lɛ kpo yɛ jɛmɛ nakai gbi lɛ haa mɔ náa hiɛnɔkamɔ. Aha wiemɔi lɛ fɛɛ yɛ Blɔfo kɛ Swahili wiemɔi amli. Wielɔi komɛi ni naa tse yɛ wiemɔi enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ amɛwiemɔi lɛ ashishi. Nyɛmi nuu ko ni ji abobalɔ ni jɛ Sudan kɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni ji “Ní Wɔɔpɛi Wɔ Mfonirifeemɔŋ Tsui lɛ Mli Wɔkwɛ” lɛ hã. Onukpai ni fã gbɛ kɛba lɛ tsu wiemɔi krokomɛi ni ahã lɛ ahe nii.

Baptisimɔ ji nifeemɔ krɛdɛɛ ko ni yaa nɔ yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Beni agbe baptisimɔ wiemɔ lɛ naa ní Gilbert kometoo te shi edamɔ shi akɛ mɔ ni sa kɛha baptisimɔ lɛ, mɛi lɛ fɛɛ bɔi lɛ kwɛmɔ. Beni abuleɔ seshii ashishi yɛ ejaku maŋ lɛ mli yɛ afi 1994 mli ni Gilbert kɛ etsɛ jo foi kɛshi maŋ lɛ mli. Shishijee lɛ, amɛhiɛ kã nɔ akɛ amɛbaaná he ko kpakpa amɛhi yɛ Burundi, shi eyeee be ko ni amɛyɔse akɛ amɛwala yɛ oshara mli lolo. Gilbert jo foi kɛtee Zaire, ni eshi kɛbaho Tanzania, ni yɛ naagbee lɛ etee Kenya—bei komɛi lɛ eyateɔ ehe yɛ koo mli beni enyiɛ egbɛfãai nɛɛ anɔ lɛ. Beni wielɔ lɛ here lɛ atuu kɛba asafo lɛ mli ákɛ nyɛmi lɛ, mɛi pii ahiŋmɛiiaŋ kpala nu. Beni Gilbert damɔ mɛi fioo ni ba kpee lɛ shishi ni amɛyifalɛ ji 95 lɛ ahiɛ lɛ, ekɛ gbee ni mli tse kɛ hewalɛ ha sanebimɔi enyɔ ni wielɔ lɛ bi lɛ lɛ ahetoo akɛ “Ndiyo!”—eshishi ji “Hɛɛ!” yɛ Swahili wiemɔ mli. Efata nyɛmimɛi hii krokomɛi ahe kɛtsa bu fioo ko, ni amɛkɛ tapolin ni tsutsu ko lɛ eha tsu ni eyɔɔ mli yɛ ŋsara lɛ mli lɛ yiteŋ lɛ ha mli. Nakai gbi lɛ leebi lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɛ goga tee faaŋ kɛbawo bu lɛ mli obɔ ni ekɛtsɔɔ bɔ ni efee klalo kɛha baptisimɔ lɛ!

Shwane gbɛjianɔtoo lɛ mli nifeemɔi titrii lɛ ateŋ ekome ji niiashikpamɔi ni agba ni kɔɔ shihilɛ ni efɔɔɔ kaa ni Odasefoi abobalɔi lɛ yɔɔ mli lɛ he lɛ. Nyɛmi nuu ko gba gbɛ nɔ ni etsɔ etsi ebɛŋkɛ nuu ko ni miijɔɔ ehe yɛ tso ko shishi.

“Te osusuɔ tɛŋŋ, ani eyɛ shweshweeshwe akɛ aaata tso ko shishi be fɛɛ be lo?”

Nuu lɛ ha hetoo akɛ: “Hɛɛ.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ, “Dabi, ebɛ lɛ nakai gbɛkɛ.”

Nyɛmi nuu lɛ kane Mika 4:3, 4 lɛ eha lɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aaatá eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.” Kɛkɛ ni egbála mli etsɔɔ lɛ akɛ: “Bɛ ona, yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, shweshweeshwefeemɔ baahi shi be fɛɛ be.” Nuu lɛ kpɛlɛ Biblia kasemɔ wolo ni eha lɛ lɛ nɔ.

Nyɛmi yoo ko ni nyɛsɛɛ nɛɛ ewekumɛi etɛ ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ gboi lɛ hu fata mɛi ni fã gbɛ kɛtee Kakuma lɛ ahe. Beni ewieɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ ŋsara lɛ mli lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Biɛ shihilɛ wa waa; shi kɛlɛ amɛkã he amɛhiɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli kpɛŋŋ. Miishɛɛ bɛ he ni amɛyɔɔ lɛ, shi amɛkɛ miishɛɛ miisɔmɔ Yehowa. Toiŋjɔlɛ yɛ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Enɛ ewo mi hewalɛ koni mikɛ toiŋjɔlɛ asɔmɔ Yehowa. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni baagba minaa!”

Etsɛɛɛ ni kpee lɛ ba naagbee. Yɛ naagbee wiemɔ lɛ mli lɛ, wielɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, maji srɔtoi kpaanyɔ anajiaŋdaamɔlɔi ba kpee lɛ. Odasefoi abobalɔi lɛ ateŋ mɔ kome yɔse akɛ, kpee nɛɛ ji ekomefeemɔ kɛ suɔmɔ ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ yɛ jeŋ ni mli egbala nɛɛ mli lɛ he odaseyeli. Amɛteŋ anaa anɔkwa Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ diɛŋtsɛ yɛ.—Yohane 13:35.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

SUDAN GBEKƐBII NI ELAAJE LƐ

Kɛjɛ beni aje maŋ ta ni yaa nɔ yɛ Sudan lɛ shishi yɛ afi 1983 mli lɛ, gbɔmɛi akpekpei enumɔ ejo foi kɛshi amɛshiai amli. Gbekɛbii 26,000 ni atse amɛ kɛjɛ amɛwekumɛi ahe fata mɛi nɛɛ ahe. Amɛteŋ mɛi akpei abɔ jo foi kɛtee abobaa ŋsarai amli yɛ Etiopia, ni amɛhi jɛmɛ afii etɛ. Akɛni anyɛ amɛnɔ ní amɛshi jɛmɛ hewɔ lɛ, amɛku sɛɛ amɛkɛ afi kome fã gbɛ kɛtsɔ Sudan maŋ lɛ mli kɛtee Kenya kooyigbɛ, ni asraafoi, ojotswalɔi, helai, kɛ kooloi awuyelɔi kpata amɛteŋ mɛi babaoo ahiɛ. Gbekɛbii nɛɛ amlijaa fã pɛ yi ná wala yɛ amɛgbɛfãa ni wa nɛɛ mli, ni naagbee lɛ, mɛnɛɛmɛi batsɔmɔ mɛi ni akɛto Kakuma ŋsara lɛ shishi. Gbɛjianɔtoi ni kɛ yelikɛbuamɔ haa mɛi ni eyaje shihilɛi ni mli wawai amli lɛ wo amɛ gbɛi akɛ Sudan gbekɛbii ni elaaje lɛ.

Amrɔ nɛɛ, abobalɔi ni jɛ maji srɔtoi tamɔ Sudan, Somalia, Etiopia, kɛ maji krokomɛi anɔ yɔɔ Kakuma abobaa ŋsara lɛ mli. Kɛ́ abobalɔ hee ko ba ŋsara lɛ mli lɛ, ahaa lɛ nibii fioo ni he hiaa kɛha tsumaa kɛ tapolin ni ekɛbaaha yiteŋ. Ahaa abobalɔ fɛɛ abobalɔ ashikishaŋ aaashɛ kilogram 6, yɔɔ aaafee kilogram 1, kɛ fɔ kɛ ŋoo fioo shii enyɔ yɛ nyɔŋ kome mli. Abobalɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo hɔ̃ɔ amɛgbɛfaŋ nɔ ni ahaa amɛ lɛ ni amɛkɛheɔ nibii krokomɛi ni he hiaa amɛ lɛ.

Gbekɛbii ni elaaje lɛ ateaŋ mɛikomɛi kɛ amɛwekui lɛ eyahi shi ekoŋŋ, ni amɛteaŋ mɛikomɛi hu efã kɛyahi maji krokomɛi amli. Shi taakɛ nitsumɔhe ni ji Office of Refugee Resettlement lɛ tsɔɔ lɛ, “amɛteŋ mɛi akpei abɔ kã he amɛyɛ Kakuma abobaa ŋsara kɛ emli mulu kɛ kooloi flikilɔi lɛ mli, ni etɔɔ amɛ dani amɛnáa niyenii kɛ wolokasemɔ yɛ jɛmɛ.”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Courtesy Refugees International

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

KENYA

Kakuma ŋsara

Turkana kpaakpo

Lodwar

Eldoret

Nairobi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Shihilɛ lɛ mli wa waa diɛŋtsɛ yɛ ŋsara lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Nu ni aaja yɛ Kakuma ŋsara lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Odasefoi ni jɛ Kenya fã gbɛ kɛ tɔlɛ babaoo kɛtee kooyigbɛ he ni afee kpee lɛ yɛ lɛ koni amɛyawo amɛ nyɛmimɛi lɛ hewalɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko miitsɔɔ wiemɔ ni gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni yɔɔ ŋsara lɛ mli lɛ ha lɛ shishi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Baptisimɔ nu bu

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 23 lɛ Jɛ]

Nu ni aaja kɛ Kakuma Abobaa Ŋsara: Courtesy Refugees International