Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Eyɛ Mli Akɛ Mifee Gbedee Moŋ, Shi Miyɛ Hewalɛ

Eyɛ Mli Akɛ Mifee Gbedee Moŋ, Shi Miyɛ Hewalɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Eyɛ Mli Akɛ Mifee Gbedee Moŋ, Shi Miyɛ Hewalɛ

TAAKƐ LEOPOLD ENGLEITNER GBA

SS asraafonyo lɛ jie etu bibioo lɛ, ni ekɛma miyitso he, ni ebi akɛ: “Ani ofee klalo akɛ obaagbo? Matswa bo tu, ejaakɛ nɔ ko kwraa bɛ ni baatsake bo.” Mimia mihiɛ koni migbeeŋ akakpokpo, ni miwie akɛ, “Mifee klalo.” Mimia miyitsoŋ, miŋa mihiŋmɛi, ni mimɛ koni etswa tu lɛ, shi nɔ ko baaa. Ebo akɛ, “Kwashia, gbele po esaaa bo!,” ni ejie tu lɛ yɛ miyitso he. Te fee tɛŋŋ ni mibaje oshara ni tamɔ nɛkɛ mli?

AFƆ mi yɛ July 23, afi 1905, yɛ Aigen-Voglhub maŋ ni yɔɔ Austria Gɔji lɛ ateŋ lɛ mli. Miji binuu nukpa, ni mitsɛ tsu nii yɛ he ko ni agbálaa tsei yɛ, ni okwaafonyo ko biyoo ji minyɛ. Mifɔlɔi bɛ nɔ ko, shi amɛtsuɔ nii jogbaŋŋ. Beni midako lɛ, wɔhi Bad Ischl maŋ ni bɛŋkɛ Salzburg, ni kpaakpoi fɛfɛji kɛ gɔji ni yɔɔ fɛo yɛ jɛmɛ lɛ.

Beni miji gbekɛ lɛ, no mli lɛ misusuɔ jalɛ sane ni ayeee yɛ shihilɛ mli lɛ he waa, ni jeee ohia ni miweku lɛ yeɔ lɛ pɛ hewɔ, shi moŋ misɛɛ wú ni mli edɔ kɔmɔɔ kɛjɛ mifɔmɔ mli lɛ hu haaa maná miishɛɛ. Akɛni naagba nɛɛ haa misɛɛ wú lɛ mli waa mihe hewɔ lɛ, ewaa kɛhaa mi akɛ madamɔ shi trɔmɔɔ. Beni miyɔɔ skul lɛ, ahaaa ni mikɛ mihe awo kpɔiaŋgbɔlemɔ mli shwɛmɔi amli, ni no hewɔ lɛ miklasbii lɛ yeɔ mihe fɛo.

Beni Jeŋ Ta I lɛ ba naagbee, ní eshwɛ fioo ni maye afii 14 lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ matao nitsumɔ koni mikɛjo ohia shihilɛ ni miyɔɔ mli lɛ naa foi. Hɔmɔ yeɔ mi waa be fɛɛ be, ni Spania flu ni egbe gbɔmɛi akpekpei abɔ lɛ ha atiridii gbonyo ko mɔ mi yɛ be kɛ beaŋ. Kɛ mitee miyabi nitsumɔ yɛ okwaafoi aŋɔɔ lɛ, nɔ ni amɛteŋ mɛi babaoo kɛɔ mi ji akɛ: “Wɔbɛ nitsumɔ ko nitsumɔ ko ni wɔkɛaaha bo wudɔwudɔ nɛɛ.” Shi kɛlɛ, okwaafonyo ko ni mli jɔ ha mi nitsumɔ.

Nyɔŋmɔ Suɔmɔ lɛ Ha Miná Miishɛɛ

Eyɛ mli akɛ Awo ji Katoliknyo ni yeɔ ejamɔ lɛ anɔkwa moŋ, shi mifɔɔɔ sɔlemɔ yaa, nɔ titri hewɔ ji akɛ mitsɛ efeee shɛii yɛ jamɔ he. Yɛ migbɛfaŋ lɛ, minyaaa amagai ajamɔ ni yaa nɔ waa diɛŋtsɛ yɛ Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ mli lɛ he kwraa.

Gbi ko yɛ October afi 1931 lɛ, minaanyo ko bi koni mifata ehe kɛya jamɔŋ kpee ko ni Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ feɔ lɛ. Beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, aha misanebimɔi komɛi ni he hiaa lɛ ahetoo kɛjɛ Biblia lɛ mli, tamɔ: Ani amagajamɔ saa Nyɔŋmɔ hiɛ? (2 Mose 20:4, 5) Ani hɛl la ko yɛ? (Jajelɔ 9:5) Ani abaatee gbohii ashi?—Yohane 5:28, 29.

Nɔ ni minya he waa diɛŋtsɛ ji anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ tai ni akɛshwieɔ gbɔmɔ lá shi lɛ anɔ, kɛ́ akɛɛ aawu ta lɛ yɛ E-gbɛi amli po. Mikase akɛ, “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ” ni ákɛ eyɛ gbɛi ni nɔ kwɔ gojoo ni ji Yehowa. (1 Yohane 4:8; Lala 83:19) Beni miná mile akɛ abaatsɔ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ nɔ aha adesai anyɛ ahi shi kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ shihilɛ mli yɛ jeŋ muu fɛɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli lɛ, mimli fili mi jogbaŋŋ. Mikase hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni adesai komɛi ni yeee emuu ni Nyɔŋmɔ ehala amɛ koni amɛyafata Yesu he yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ yɔɔ lɛ hu he nii. Mitswa mifai shi akɛ mafee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ yɛ nakai Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, yɛ May afi 1932 lɛ, abaptisi mi ni mibatsɔ Yehowa Odasefonyo. Nakai nifeemɔ lɛ biɔ ekãa, ejaakɛ jamɔŋ hetsɛ̃ miiya nɔ waa yɛ Austria maŋ ni Katolikjamɔ ehé shi waa yɛ mli lɛ mli.

Heguɔgbee kɛ Shitee-kɛ-Woo ni Mikɛkpe

Mifɔlɔi hao waa diɛŋtsɛ beni mishi sɔlemɔ lɛ, ni oyá nɔŋŋ ni osɔfo lɛ ha ale enɛ yɛ shiɛmɔ kpoku lɛ nɔ. Akutsoŋbii lɛ tsɛ̃ɔ lajɔ̃ amɛshwieɔ shi yɛ mihiɛ, ni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛbɛ bulɛ kɛha mi. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mitswa mifai shi akɛ mafata be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ ahe, ni mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ January afi 1934.

Akɛni Nazi maŋkwramɔ kuu lɛ miihé shi waa yɛ wɔkpokpaa lɛ nɔ lɛ hewɔ lɛ, eha maŋkwramɔŋ nifeemɔi ni yaa nɔ lɛ mli bawo wu waa diɛŋtsɛ. Beni mitsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ Styrian Valley of Enns lɛ, polisifoi lɛ taoɔ mi be fɛɛ be, ni ehe bahia ni ‘mihiɛ atɛ̃ tamɔ onufu.’ (Mateo 10:16) Kɛjɛ afi 1934 kɛyashi afi 1938 lɛ, yiwaa bafee nɔ ko ni mikɛkpeɔ daa yɛ mishihilɛ mli. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ mibɛ nitsumɔ moŋ, shi ahaaa mi shika ni mɛi ni bɛ nitsumɔ lɛ anine shɛɔ nɔ lɛ eko, ni yɛ mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, awo mi tsuŋ yɛ be kukuoo mli shii abɔ, ni awo mi tsuŋ shii ejwɛ sɔŋŋ ni hé be kakadaŋŋ.

Hitler Asraafoi lɛ Tutua Austria

Yɛ March afi 1938 lɛ, Hitler asraafoi lɛ tutua Austria. Yɛ gbii fioo komɛi amli lɛ, amɔmɔ mɛi ni fa fe 90,000—aaafee maŋbii ni edara lɛ 100 mlijaa 2—ni afolɔ amɛnaa akɛ amɛmiite shi amɛmiiwo Nazi nɔyeli lɛ, ni akɛ amɛ tee tsuŋwoohei kɛ yiwalɛ ŋsarai amli. Etamɔ nɔ ni Yehowa Odasefoi esaa amɛhe kɛha nɔ ni baaba lɛ. Yɛ afi 1937 hulutsoo be mli lɛ, asafo ni mikɛbɔ klɛŋklɛŋ lɛ mlibii lɛ tá baisikel nɔ kɛfa gbɛ kilomitai 350 kɛtee Prague kɛha majimaji ateŋ kpee. Jɛmɛ ji he ni amɛnu yiwalɛ nifeemɔi ni akɛba wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ anɔ yɛ Germany lɛ ahe sane yɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, be eshɛ ni akɛ yiwaa baaba wɔ hu wɔnɔ.

Kɛjɛ beni Hitler asraafoi lɛ tutua Austria lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ bɔi kpee kɛ shiɛmɔ yɛ teemɔŋ. Eyɛ mli ákɛ akɛ Biblia kasemɔ woji lɛ foɔ Switzerland husu lɛ kɛbaa yɛ teemɔŋ moŋ, shi anáaa babaoo ni akɛbaaha mɛi fɛɛ. No hewɔ lɛ, nanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Vienna lɛ feɔ woji yɛ teemɔŋ. Misɔmɔ yɛ bei babaoo mli ákɛ mɔ ni kɛ woji lɛ yahaa Odasefoi lɛ.

Akɛ Mi Tee Yiwalɛ Ŋsara ko Mli

Yɛ April 4, afi 1939 lɛ, Gestapobii lɛ mɔmɔ mi kɛ nanemɛi Kristofoi etɛ beni wɔyeɔ Kristo gbele lɛ Kaimɔ yɛ Bad Ischl lɛ. Akɛ lɔle wó wɔ fɛɛ kɛtee Maŋ polisifoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ Linz lɛ. No ji klɛŋklɛŋ kwraa ni mitá lɔle mli, shi bɔ ni mihao sɔŋŋ hewɔ lɛ, emli támɔ eŋɔɔɔ minaa. Beni miyɔɔ Linz lɛ, atee nɔ abi mi saji ni hao mi, shi mikwaaa mihemɔkɛyeli lɛ. Nyɔji enumɔ sɛɛ lɛ, akɛ mi tee kojolɔ ni biɔ mɛi adaaŋ saji lɛ ŋɔɔ yɛ Upper Austria. Trukaa kɛkɛ ni ajie awuiyeli he saji ni akɛshiɔ mi lɛ yɛ minɔ; ni kɛlɛ, enɛ kɛ mimanehulu lɛ baaa naagbee. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, akɛ mɛi etɛ lɛ tee yiwalɛ ŋsarai amli, ni amɛgboi yɛ jɛmɛ ákɛ anɔkwafoi.

Awo mi tsuŋ, ni yɛ October 5, afi 1939 lɛ, aha mile ákɛ akɛ mi baaya Buchenwald yiwalɛ ŋsara lɛ mli yɛ Germany. Akɛ oketeke krɛdɛɛ ko bama shi ní akɛmiimɛ wɔ ni ji gboklɛfoi lɛ yɛ Linz oketekei adaamɔhe lɛ. Gboklɛfoi atsũi ni eko fɛɛ eko woɔ gboklɛfoi enyɔ lɛ yɛ oketeke lɛ mli. Mɔ ni fata mihe yɛ gboklɛfoi atsũ lɛ mli ji Datrɛfonyo Heinrich Gleissner, ni ji Upper Austria tsutsu nɔyelɔ lɛ.

Mikɛ Datrɛfonyo Gleissner bɔi sanegbaa ko ni yɔɔ miishɛɛ. Eeshwe waa koni ele mimanehulu lɛ he saji babaoo, ni ehao waa akɛ beni eyeɔ nɔ lɛ, no mli lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ naagbai babaoo ni kɔɔ mla saji ahe lɛ kpe yɛ ekpokpaa lɛ nɔ. Ekɛ heshwamɔ wie akɛ: “Owula Engleitner, minyɛŋ matsake tɔmɔ ni eba lɛ, shi miisumɔ koni makpa he fai. Etamɔ nɔ ni wɔnɔyeli lɛ yeɔ fɔ́ yɛ jalɛsane ni ekɛtsuuu nii lɛ hewɔ. Be fɛɛ be ni yelikɛbuamɔ he aaahia nyɛ lɛ, maná he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ akɛ mafee bɔ ni manyɛ kɛye kɛbua.” Wɔkpe ekoŋŋ yɛ ta lɛ sɛɛ. Eye ebua mi ni minine shɛ nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli nyɔmɔwoo ni nɔyeli lɛ kɛhaa mɛi ni Nazi nɔyeli lɛ wa amɛyi lɛ nɔ.

“Matswa Bo Tu”

Yɛ October 9, afi 1939 lɛ, miyashɛ Buchenwald yiwalɛ ŋsara lɛ mli. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni akɛɛ tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ akɛ Odasefonyo ko fata mɛi heei ni eba lɛ ahe, ni ejie ehiɛ eka mi. Eyi mi musuŋshãa. No sɛɛ beni eyɔse akɛ enyɛŋ eha makwa mihemɔkɛyeli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Matswa bo tu, Engleitner. Shi dani mafee nakai lɛ, maha oŋma wolo koni okɛ ofɔlɔi aye shɛɛ.” Misusu miishɛjemɔ wiemɔi ni manyɛ maŋma kɛmaje mifɔlɔi lɛ he, shi be fɛɛ be ni mikɛ pɛn lɛ aaaŋma nɔ ko yɛ wolo lɛ nɔ lɛ, etswaa mininejurɔ nikutso lɛ, kɛkɛ lɛ minine eŋmala nibii basabasa yɛ wolo lɛ nɔ. Ejɛ́ mi akɛ: “Kwɛ kwashia nɛɛ hiɛ! Enyɛɛɛ eŋma saji liamɔi enyɔ po. Shi no haaa ekpa Biblia lɛ kanemɔ, aloo jeee nakai?”

No sɛɛ lɛ, tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ jie etu bibioo lɛ, ni ekɛma miyitso he, ni ekɛɛ mi akɛ ebaatswa, taakɛ miwie yɛ sane nɛɛ shishijee lɛ. Kɛkɛ ni etsirɛ miyisɛɛ ewo gboklɛfoi atsũ bibioo ko ni mɛi eyi mli obɔ lɛ mli. Midamɔ shi jenamɔ muu lɛ fɛɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, minyɛɛɛ mawɔ, ejaakɛ mihewojiaŋ fɛɛ miiwa mihe. “Miishɛjemɔ wiemɔ” ni mɛi ni kɛ mi yɔɔ tsuŋ lɛ nyɛ amɛkɛha mi nɔŋŋ ji, “Sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ he akɛ ooogbo yɛ jamɔ gbonyo hewɔ!” Datrɛfonyo Gleissner yɛ gboklɛfoi atsũ ni tsá minɔ̃ lɛ nɔ lɛ mli. Enu nɔ ni eba lɛ he, ni ejɛ mɔbɔnalɛ mli ewie akɛ, “Kristofoi ayiwaa lɛ eje shishi shikome ekoŋŋ!”

Yɛ afi 1940 hulutsoo be mli lɛ, akɛ famɔ ha gboklɛfoi lɛ fɛɛ koni amɛkɛ amɛhe ayatsɔɔ yɛ he ni atsaa tɛi yɛ lɛ Hɔgbaa, eyɛ mli moŋ akɛ wɔfɔɔɔ nitsumɔ Hɔgbaa. Akɛ enɛ miigbala gboklɛfoi lɛ atoi yɛ amɛteŋ mɛi komɛi “atɔmɔi” ahewɔ. Akɛ famɔ ha wɔ koni wɔtere tɛi wuji kɛjɛ he ni atsaa tɛi yɛ lɛ kɛya ŋsara lɛ mli. Gboklɛfoi enyɔ komɛi bɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ tɛ wulu ko afɔ̃ misɛɛ, shi shwɛ fioo ni tɛ lɛ tsiimɔ aha magbee shi. Shi kɛlɛ, Arthur Rödl ni ji Lagerführer (ŋsara nɔkwɛlɔ) ni asheɔ lɛ gbeyei waa lɛ ba trukaa ni ebahere mi. Beni ena akɛ tɛ lɛ tsii tsɔ̃ kɛha mi lɛ, ekɛɛ mi akɛ: “Kɛ otere tɛ nɛɛ lɛ, oshɛŋ he ko ni obaagbo yɛ gbɛ lɛ nɔ! Tsi ogbee shi amrɔ nɔŋŋ!” Enɛ ji famɔ ko ni miná he miishɛɛ akɛ mabo toi. Kɛkɛ ni Rödl kɛ enine tsɔɔ tɛ ko ni edaaa, ni ekɛɛ akɛ: “Wó enɛ, ní okɛba ŋsara lɛ mli. Etsiii!” Enɛ sɛɛ lɛ, etsɔ ehiɛ eha wɔnɔkwɛlɔ lɛ, ni ekɛ famɔ ha lɛ akɛ: “Ha Biblia Kaselɔi lɛ aku amɛsɛɛ kɛya amɛŋsarai lɛ amli. Bɔ ni amɛtsu nii ŋmɛnɛ amɛha lɛ fá!”

Gbi fɛɛ gbi ni abaakpa nitsumɔ lɛ, mináa he miishɛɛ akɛ mikɛ mimumɔŋ weku lɛ aaabɔ. Wɔto gbɛjianɔ kɛha mumɔŋ niyenii jaa. Nyɛmi nuu ko ŋmaa Biblia mli ŋmalɛ ko ewoɔ wolo bibioo ko nɔ ni ekɛhaa mɛi krokomɛi lɛ. Wɔkɛ Biblia ko ju shi kɛba ŋsara lɛ mli. Ajara mli yɛ Biblia mli woji lɛ anaa. Akɛ Hiob wolo lɛ ha mi nyɔji etɛ. Mikɛto misɔks lɛ mli. Hiob sane lɛ ye ebua mi ni mitee nɔ midamɔ shi shiŋŋ yɛ anɔkwale lɛ mli.

Yɛ naagbee lɛ, miyafata mɛi babaoo ni ajie amɛ ni akɛ amɛ yaa Niederhagen yiwalɛ ŋsara mli lɛ ahe, yɛ March 7, afi 1941. Mishihilɛ lɛ mli woɔ wu daa gbi. Gbi ko lɛ, akɛ famɔ ha mi kɛ nyɛmimɛi hii enyɔ komɛi koni wɔbua nitsumɔ dadei anaa wɔwo adekai amli. Beni wɔgbe naa lɛ, wɔyafata gboklɛfoi akuu kroko he kɛku sɛɛ kɛtee ŋsara lɛ mli. SS asraafonyo ko yɔse akɛ minyɛɛɛ manyiɛ oyayaayai. Emli wo la aahu akɛ ejɛ misɛɛ eshi mi ŋtia ni mileee mihe be, ni enɛ ha mipila waa. Misɛɛ ŋtiashimɔ lɛ wa mihe waa diɛŋtsɛ, shi yɛ piŋmɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mitee nitsumɔ enɔ jetsɛremɔ.

Aŋmɛɛ Mihe Trukaa

Yɛ naagbee lɛ aŋmɛɛ mɛi ni yɔɔ Niederhagen ŋsara lɛ mli lɛ ahe yɛ April afi 1943. No sɛɛ lɛ, ajie mi kɛtee gbele ŋsara ni yɔɔ Ravensbrück lɛ mli. Kɛkɛ ni trukaa yɛ June afi 1943 lɛ, ajie mi kɛjɛ yiwalɛ ŋsara lɛ mli. Yɛ be nɛɛ mli lɛ, miheŋmɛɛmɔ lɛ biii ni makwa mihemɔkɛyeli lɛ. Nɔ ni esa akɛ mafee kɛkɛ ji ni makpɛlɛ nɔ akɛ matsu nii akɛ nyɔŋ yɛ ŋmɔ ko mli miwala gbii abɔ fɛɛ. Miisumɔ ni matsu nakai nitsumɔ lɛ koni mikɛjo gbeyei nibii ni yaa nɔ yɛ ŋsara lɛ mli lɛ anaa foi. Mitee datrɛfonyo ni yɔɔ ŋsara lɛ mli lɛ ŋɔɔ koni ekwɛ bɔ ni migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ yɔɔ ha, nɔ ni ji naagbee nɔ̃. Beni datrɛfonyo lɛ na mi lɛ, efee lɛ naakpɛɛ. Ebo akɛ: “Ei, okã he oji Yehowa Odasefonyo lolo!” Mihere nɔ akɛ: “Hɛɛ, Owula Datrɛfonyo.” Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Yoo, kɛ́ nakai ji sane lɛ, belɛ minaaa nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔŋmɛɛ ohe. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔhe baajɔ wɔ akɛ wɔɔŋmɛɛ mɔ ko ni nii yɔɔ mɔbɔ tamɔ bo lɛ he.”

Ewiemɔ lɛ jeee sane hewoo. Mináaa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kwraa. Ŋmoŋ eye mihewolo lɛ nɔ hei komɛi, yi ni ayi mi lɛ eha mitoi kome etsĩ, ni mihewolo nɔ fɛɛ efee totrofɛi ni waa mɔ he. Yɛ nyɔji 46 ni mihe kɛfĩ mi, ní hɔmɔ ye mi aahu, ní mitsu nii akɛ nyɔŋ yɛ mli lɛ hewɔ lɛ, mitsiimɔ bafee kilogram 28 pɛ. Nɛkɛ ji bɔ ni mishihilɛ yɔɔ beni ajie mi kɛjɛ Ravensbrück yɛ July 15, afi 1943 lɛ.

Akɛ mi tá oketeke mli kɛtee mimaŋ ni hebulɔ ko fataaa mihe, ni mikɛ mihe yatsɔɔ yɛ Gestapo nitsumɔhe yitso lɛ ni yɔɔ Linz lɛ. Gestapo polisifonyo lɛ kɛ woji ni tsɔɔ akɛ aŋmɛɛ mihe lɛ ha mi, ni ebɔ mi kɔkɔ akɛ: “Kɛ osusuɔ akɛ wɔmiiŋmɛɛ ohe koni onyɛ oya nɔ otsu odujiashi nitsumɔ lɛ, no lɛ oolaka ohe kwraa! Gbi fɛɛ gbi ni wɔɔmɔ bo ni ooshiɛ lɛ, ja Nyɔŋmɔ here bo.”

Yɛ naagbee lɛ, mibashɛ shia! Kɛjɛ be mli ni amɔ mi klɛŋklɛŋ kwraa yɛ April 4, afi 1939 kɛbashi amrɔ nɛɛ lɛ, minyɛ esaako nɔ ko nɔ ko yɛ mitsũ lɛ mli. Mi-Biblia lɛ po naa kã lolo yɛ okpɔlɔ ni ma misaatso lɛ masɛi lɛ nɔ! Mikula shi, ni mijɛ mitsuiŋ misɔle kɛda Nyɔŋmɔ shi.

Etsɛɛɛ ni aha miyatsu nii yɛ ŋmɔ ko ni yɔɔ gɔŋ ko nɔ lɛ mli. Okwaafonyo lɛ ni mile lɛ kɛjɛ migbekɛbiiashi lɛ haa mi nyɔŋgbele nyɔmɔwoo fioo ko pɛ, eyɛ mli akɛ ejeee sɔ̃ ni kã enɔ doo akɛ ewo mi nyɔmɔ moŋ. Dani abaabɔi ta lɛ wuu lɛ, nɛkɛ naanyo nɛɛ ŋmɛ mi gbɛ ni mikɛ Biblia he woji komɛi to eŋmɔ lɛ mli. Miná miishɛɛ akɛ mikɛ nakai wojiatoohe bibioo lɛ tsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi kɛha mimumɔŋ hewalɛnamɔ. Atsu mihiamɔ nii lɛ fɛɛ he nii, ni mitswa mifai shi akɛ mamɛ yɛ ŋmɔ lɛ mli kɛyashi beni ta lɛ aaaba naagbee.

Mitée yɛ Gɔji lɛ Amli

Shi kɛlɛ, nakai heyeli gbii ni haa mɔ he jɔɔ lɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Yɛ August afi 1943 teŋgbɛ lɛ, akɛ famɔ ha mi koni mikɛ mihe ayatsɔɔ asraafoi adatrɛfonyo ko kɛha migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli kwɛmɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛɛ akɛni naagba yɛ misɛɛ wu lɛ he hewɔ lɛ, mibɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni mikɛaatsu asraafoi anitsumɔ. Ni kɛlɛ, nakai datrɛfonyo lɛ nɔŋŋ saa ekwɛ saji ni eŋmala lɛ amli ekoŋŋ enɔ otsi, ni eŋma akɛ: “Eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni eeenyɛ ekɛtsu asraafoi anitsumɔ yɛ ta hiɛ.” Be fioo ko shwie mli ní asraafoi lɛ enaaa mi, shi yɛ April 17, afi 1945, beni eshwɛ fioo ni ta lɛ aaaba naagbee lɛ, amɛnine shɛ minɔ. Akɛ mi tee koni miyatsu asraafoi anitsumɔ yɛ ta lɛ hiɛ ni jeee misuɔmɔnaa.

Akɛni miyɛ nibii fioo komɛi kɛ Biblia hewɔ lɛ, mijo foi kɛyatee mihe yɛ gɔji ni bɛŋkɛ lɛ ateŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, minyɛ miwɔ agbó lɛ naa, shi kɔɔyɔŋ tsakemɔ lɛ mli bawo wu, ni snoo ni nɛ̃ shwie shi lɛ nɔ kwɔlɛ shɛɔ mita fã. Mihe fɛɛ fɔ tsɔɔ. Mitee tsũ bibioo ko mli yɛ gɔŋ ko nɔ, he ni nɔ kwɔ fe ŋshɔ hiɛ aaafee mitai 1,200 lɛ. Akɛni fɛ̃i miiye mi waa hewɔ lɛ, mitsɛ̃ la yɛ latɛ lɛ nɔ, ni minyɛ́ miwiri la lɛ koni mihe afee kulɔɔ ni mitadei lɛ hu agbĩ. Akɛni etɔ mi waa hewɔ lɛ, miwɔ yɛ sɛi kakadaŋŋ ni yɔɔ latɛ lɛ hiɛgbɛ lɛ nɔ. Etsɛɛɛ kwraa ni nɔ ko shã mi waa ni mihiɛ tsɛ̃ trukaa. Atade ni miwo lɛ miishã! Mikɛ mihe kokolo shikpɔŋ koni mikɛgbe la lɛ. Misɛɛ fɛɛ fee totrofɛi.

Mikɛ mihe wo oshara kpele mli kɛdɛkɛ shi kɛku sɛɛ kɛtee ŋmɔ ni yɔɔ gɔŋ lɛ nɔ lɛ mli beni je tsɛreko, shi okwaafonyo lɛ ŋa lɛ tsui fã aahu akɛ ekɛɛ mi akɛ mɔ ko eba koni ebamɔ mi, ni eshwie mi yɛ no hewɔ. Enɛ hewɔ lɛ mitee mifɔlɔi aŋɔɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, mifɔlɔi po shashao shi akɛ amɛaaha mabote shia lɛ mli, shi yɛ naagbee lɛ, amɛha miyakã aboŋo ni akɛ baai gbĩji toɔ mli lɛ mli, ni minyɛ Awo nyɛmɔ mipilamɔi lɛ. Shi yɛ gbii enyɔ sɛɛ lɛ, mifɔlɔi ahe ejɔɔɔ amɛ aahu akɛ mikpɛ miyiŋ akɛ ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ mayatée yɛ gɔji lɛ anɔ ekoŋŋ.

Yɛ May 5, afi 1945 lɛ, gbɛɛmɔ ko ni naa wa ha mihiɛ tsɛ̃. Mina maji ni efee ekome kɛwuɔ ta lɛ akɔɔyɔŋ lɛji komɛi ni eba shi saŋŋ. No mli miná mile akɛ abutu Hitler nɔyeli lɛ! Yehowa mumɔ lɛ ewo mi hewalɛ koni madamɔ piŋmɔ ni naa wa waa lɛ naa. Mina bɔ ni Lala 55:23 mli wiemɔi lɛ ji anɔkwale ha, ni no eshɛje mimii aahu kɛjɛ beni kaai lɛ bɔi minɔ baa lɛ. ‘Mishɛ́ mijatsu lɛ mifɔ̃ Yehowa nɔ,’ ni eyɛ mli akɛ mibɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ moŋ, shi eye ebua mi kɛtsɔ “gbele hɔɔŋ jɔɔ” lɛ mli.—Lala 23:4.

Yehowa Hewalɛ lɛ ‘Yeɔ Emuu yɛ Gbedeefeemɔ Mli’

Beni awu ta lɛ agbe naa lɛ, shihilɛ lɛ bɔi hilɛ fiofio. Klɛŋklɛŋ lɛ, mitsu nii ákɛ apaafonyo yɛ minaanyo okwaafonyo lɛ ŋmɔ ni yɔɔ gɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. United States asraafoi lɛ kɛ amɛhe wo sane lɛ mli yɛ April afi 1946, ni yɛ no sɛɛ lɛ ajie mi kɛjɛ nyɔŋ ni miyeɔ akɛ okwaafonyo miwala gbii abɔ fɛɛ lɛ mli.

Beni ta lɛ ba naagbee lɛ, Kristofoi nyɛmimɛi ni yɔɔ Bad Ischl kɛ kpokpaa ni bɔle he lɛ bɔi kpeei afeemɔ daa. Amɛkɛ ekãa bɔi shiɛmɔ ekoŋŋ. Aha mitsu nii akɛ nyɔɔŋ bulɔ yɛ nitsumɔhe ko, ni no ha minyɛ́ mitee nɔ mitsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Yɛ naagbee lɛ miyahi St. Wolfgang akutso lɛ mli, ni yɛ afi 1949 lɛ, mikɛ Theresia Kurz ni ebote gbalashihilɛ mli pɛŋ, ni eyɔɔ biyoo kome lɛ bote gbalashihilɛ mli. Wɔkɛ ekomefeemɔ hi shi afii 32 kɛyashi beni miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ gbo yɛ afi 1981. Mikɛ nɔ ni fe afii kpawo kwɛ lɛ.

Beni Theresia gbo lɛ, mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi ekoŋŋ, ni no ye ebua mi koni maye mishoofeemɔ ni naa wa lɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ, miisɔmɔ ákɛ gbɛgbalɔ kɛ onukpa yɛ asafo ni miyɔɔ mli yɛ Bad Ischl lɛ mli. Akɛni amrɔ nɛɛ mitáa shwiili mli hewɔ lɛ, mikɛ Biblia he woji haa ni migbaa mɛi Maŋtsɛyeli he hiɛnɔkamɔ lɛ he sane yɛ Bad Ischl shwɛmɔhe lɛ loo yɛ mi diɛŋtsɛ mishia lɛ hiɛ. Biblia lɛ mli miishɛɛ saji ni migbaa mɛi lɛ ji miishɛɛ kpele kɛha mi.

Kɛ́ misusu nibii ni tee nɔ lɛ ahe lɛ, manyɛ mama nɔ mi akɛ shihilɛi ni yɔɔ gbeyei ni mimia mihiɛ kɛdamɔ naa lɛ haaa mimli awo la. Shi eji anɔkwale akɛ, bei komɛi shɛ ni mihao yɛ kaai ni mikɛkpe lɛ ahewɔ. Ni kɛlɛ, wekukpaa kpakpa ni yɔɔ mikɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ haa miyeɔ naagbai ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ anɔ. Ŋaawoo ni ji, “Mihewalɛ lɛ, gbedeefeemɔ mli eyeɔ emuu yɛ” lɛ, ni Nuŋtsɔ lɛ kɛha Paulo lɛ hu eba mli anɔkwale yɛ migbɛfaŋ. Amrɔ nɛɛ ní miye aaafee afii 100 lɛ, manyɛ mafata bɔfo Paulo he kɛkɛɛ akɛ: “Yɛ Kristo hewɔ lɛ mimii shɛɔ yɛ gbedeefeemɔi amli, yɛ hiɛnaanɔniinamɔi amli, yɛ haomɔi amli, yɛ yiwalɛi amli, yɛ fimɔi amli; ejaakɛ kɛ mifee gbedee lɛ, no moŋ mináa hewalɛ.”—2 Korintobii 12:9, 10.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Gestapobii lɛ mɔ mi yɛ April afi 1939

Gestapobii awolo ni naafolɔmɔ wiemɔi yɔɔ mli, yɛ May afi 1939

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mfonirii enyɔ lɛ: Privatarchiv; B. Rammerstorfer

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Gɔji ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ bafee abobaahe kɛha mi

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 23 lɛ Jɛ]

Foto Hofer, Bad Ischi, Austria