Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbohiiashitee He Hiɛnɔkamɔ Lɛ—Mɛni Etsɔɔ Kɛha Bo?

Gbohiiashitee He Hiɛnɔkamɔ Lɛ—Mɛni Etsɔɔ Kɛha Bo?

Gbohiiashitee He Hiɛnɔkamɔ Lɛ—Mɛni Etsɔɔ Kɛha Bo?

“Ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ní hiɛ kã tɔɔ kɛ nii ní etaoɔ.”—Lala 145:16.

1-3. Mɛɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ mɛi komɛi ná? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha.

CHRISTOPHER ni eye afii nɛɛhu lɛ kɛ enyɛmi nuu kɛ amɛtsɛkwɛ̃ kɛ amɛnyɛkwɛ̃ kɛ amɛ hu amɛbihii enyɔ yashiɛ yɛ shia kɛ shia leebi, kɛtsu amɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ he ko ni bɛŋkɛ Manchester, yɛ England. Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni ba lɛ mli. “Shwane mli lɛ, amɛ fɛɛ amɛfã gbɛ koni amɛyashara shi yɛ Blackpool, ni ji ŋshɔnaa he ko ni ahereɔ kɔɔyɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Amɛtsɔne lɛ yaná oshara, ni amɛyi ekpaa lɛ fɛɛ gboi amrɔ nɔŋŋ kɛfata mɛi ekpaa krokomɛi ni yɔɔ tsɔne lɛ mli lɛ ahe, ni polisifoi lɛ tsɔɔ mli akɛ ‘eji oshara ko ni yɔɔ gbeyei waa diɛŋtsɛ.’”

2 Gbi gbɛkɛ dani oshara lɛ aaaba lɛ, weku nɛɛ tee Asafo Woloŋ Nikasemɔ, ni akase gbele he nii yɛ jɛmɛ. Etsɛ gba akɛ: “Christopher ji gbekɛ nuu ni susuɔ nii ahe waa be fɛɛ be. Nakai gbɛkɛ lɛ, ewie jeŋ hee lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ he faŋŋ. Beni nikasemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, Christopher wie trukaa akɛ: ‘Sɛɛnamɔ ni yɔɔ Yehowa Odasefonyo ni mɔ ko ji lɛ he ji akɛ, gbele ji nɔ ko ni dɔɔ mɔ waa moŋ, shi wɔle akɛ wɔbaana wɔhe ekoŋŋ gbi ko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.’ Wɔteŋ mɛi ni wɔbua wɔhe naa yɛ jɛmɛ lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko leee kwraa akɛ wiemɔi nɛɛ baafee nɔ ni wɔbaakai yɛ be kɛ beaŋ.” *

3 Yɛ afii ni tsɔ hiɛ lɛ amli, yɛ afi 1940 lɛ, Austria Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Franz lɛ ná le akɛ abaafo eyitso yɛ efai shi ni etswa akɛ ebaaya nɔ eye Yehowa anɔkwa lɛ hewɔ. Franz ŋma kɛjɛ tsuŋwoohe ko ni yɔɔ Berlin lɛ mli kɛyaha enyɛ akɛ: “Yɛ misusumɔ naa lɛ, kɛ́ mikã kitã akɛ masumɔ ni matsɔ [asraafonyo] lɛ, eji esha ni sa gbele. No baatsɔɔ akɛ miyeee anɔkwa. Minaŋ gbohiiashitee. . . . Ni agbɛnɛ Minyɛ awo kɛ minyɛmimɛi hii kɛ yei fɛɛ ni misumɔɔ, ŋmɛnɛ lɛ atsɔɔ mi nɔ̃ kojomɔ ni akɛbaaha mi, abaagbe mi, nyɛtsui akafãa, abaagbe mi wɔ́ leebi. Nyɔŋmɔ miiwo mi hewalɛ tamɔ bɔ ni ewo anɔkwa Kristofoi fɛɛ ni hi shi yɛ blema lɛ hewalɛ lɛ. . . . Kɛ́ nyɛfi shi shiŋŋ kɛyashi nyɛgboi lɛ, no lɛ wɔbaakpe ekoŋŋ beni abaatee gbohii lɛ ashi lɛ. . . . Wɔbaakpe ekoŋŋ.” *

4. Mɛɛ hewalɛ niiashikpamɔ ni agba lɛ ná yɛ onɔ, ni mɛni wɔbaasusu he agbɛnɛ?

4 Gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ jara wa waa kɛha Christopher kɛ Franz fɛɛ. Eji nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha amɛ. Eka shi faŋŋ akɛ saji nɛɛ taa wɔtsui mli diɛŋtsɛ! Bɔni afee ni hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli awa, koni ewaje hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ hewɔ ni abaatee gbohii lɛ ashi, kɛ bɔ ni esa akɛ enɛ aná wɔnɔ hewalɛ ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ he.

Shikpɔŋ nɔ Gbohiiashitee lɛ He Ninaa

5, 6. Mɛni ninaa ni bɔfo Yohane ŋma yɛ Kpojiemɔ 20:12, 13 lɛ jieɔ lɛ kpo?

5 Bɔfo Yohane na yɛ ninaa ko ni kɔɔ nibii ni baaya nɔ yɛ Kristo Yesu Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ he akɛ, aatee mɛi ashi kɛmiiba shikpɔŋ lɛ nɔ. Ebɔ amaniɛ akɛ: “Mina gbohii lɛ, mɛi bibii kɛ mɛi wuji. . . . Ni ŋshɔ jie gbohii ni yɔɔ emli lɛ eha, ni gbele kɛ gbohiiaje [“Hades,” NW] jie gbohii ni yɔɔ amɛmli lɛ amɛha.” (Kpojiemɔ 20:12, 13) Ekɔɔɔ he eko gbɛhe ni mɛi ni yɔɔ Hades (Sheol), ni ji adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ yɔɔkɛ́ amɛji “mɛi wuji” loo “mɛi bibii” jio, amɛ fɛɛ amɛbaaje kpo. Yɛ nakai beaŋ lɛ, mɛi ni gboi yɛ ŋshɔŋ lɛ hu baaba wala mli ekoŋŋ. Naakpɛɛ nifeemɔ nɛɛ fata Yehowa yiŋtoo lɛ he.

6 Kɛ́ Kristo afii akpe nɔyeli lɛ je shishi lɛ, ebaafimɔ Satan ni ekɛ lɛ baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli. Satan nyɛŋ elaka mɛi ni atee amɛ shi lɛ yɛ nakai nɔyeli lɛ mli, ni asaŋ enyɛŋ elaka mɛi ni baafo amanehulu kpeteŋkpele lɛ hu, ejaakɛ abaahe ehewalɛ lɛ kɛjɛ edɛŋ. (Kpojiemɔ 20:1-3) Ekolɛ afii akpe baafee be ni sɛɛ kɛ kakadaŋŋ kɛha bo, shi yɛ anɔkwale mli lɛ Yehowa buɔ lɛ akɛ “gbi kome.”2 Petro 3:8.

7. Mɛni nɔ abaadamɔ akojo yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli?

7 Taakɛ ninaa lɛ tsɔɔ lɛ, Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baafee kojomɔ be. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Mina gbohii lɛ, mɛi bibii kɛ mɛi wuji, damɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ, ni agbele woji anaa. Ni agbele wolo kroko ni ji wala wolo lɛ hu naa. Ni akojo gbohii lɛ yɛ nibii ni aŋma yɛ woji lɛ amli lɛ anaa, bɔ ni sa amɛnitsumɔi lɛ. . . . Ni akojo amɛ, mɔ fɛɛ mɔ, bɔ ni sa enitsumɔi lɛ.” (Kpojiemɔ 20:12, 13) Kadimɔ akɛ adamɔɔɔ nɔ ni mɔ ko fee loo efeee dani egbo lɛ nɔ atsuuu kojomɔ nɛɛ he nii. (Romabii 6:7) Shi moŋ edamɔ “woji” ni abaagbele naa lɛ anɔ. Bɔ ni mɔ ko baafee enii eha beni ekase woji lɛ amli nii egbe naa lɛ ji nɔ ni nɔ ni abaadamɔ atsɔɔ kɛji akɛ aŋma egbɛi yɛ “wala wolo lɛ” mli.

‘Shitee Kɛmiiya Wala Mli’ loo ‘Shitee Kɛmiiya Kojomɔ Mli’

8. Mɛɛ nibii enyɔ baanyɛ aba mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ anɔ?

8 Atsɔ hiɛ atsɔɔ yɛ Yohane ninaa lɛ mli akɛ Yesu hiɛ “gbohiiaje [“Hades,” NW] kɛ gbele naa samfei lɛ.” (Kpojiemɔ 1:18) Esɔmɔɔ akɛ Yehowa “wala lumɔ lɛ,” ni aha lɛ hewalɛ koni ekojo “hiɛkalɔi kɛ gbohii” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:15; 2 Timoteo 4:1) Mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ efee enɛ? Kɛtsɔ mɛi ni egboi lɛ ashi ni eeetee kɛba wala mli ekoŋŋ lɛ nɔ. Yesu kɛɛ mɛi babaoo ni eshiɛ eha amɛ lɛ akɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Mɛi ni efee ekpakpa lɛ aaate shi kɛaatee wala mli, ni mɛi ni etsu nishaianii lɛ aaate shi kɛaatee kojomɔ lɛ mli.” (Yohane 5:28-30) No hewɔ lɛ, mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha hii kɛ yei anɔkwafoi ni gboi yɛ blema lɛ?

9. (a) Mɛni eka shi faŋŋ akɛ mɛi babaoo baakase kɛji akɛ atee amɛ shi lɛ? (b) Mɛɛ tsɔsemɔ kpeteŋkpele ko abaatsu he nii?

9 Kɛ́ atee blema anɔkwafoi nɛɛ ashi kɛba wala mli lɛ, etsɛŋ ni amɛbaayɔse akɛ shiwoi ni amɛná hekɛnɔfɔɔ yɛ mli lɛ eba mli diɛŋtsɛ. Kwɛ bɔ ni amɛbaaná miishɛɛ amɛha kɛji akɛ amɛyɔse Nyɔŋmɔ yoo lɛ Seshi ni atsĩ etã yɛ klɛŋklɛŋ gbalɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli yɛ 1 Mose 3:15 lɛ! Kwɛ bɔ ni amɛbaaná miishɛɛ amɛha kɛ́ amɛnu akɛ shiwoo Mesia nɛɛ, ni ji Yesu lɛ ye anɔkwa kɛyashi gbele mli, ni ekɛ ewala ha akɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ! (Mateo 20:28) Mɛi ni hereɔ gbohii lɛ atuu kɛbaa wala mli lɛ baaná miishɛɛ babaoo akɛ amɛaaye amɛbua amɛ koni amɛnu shishi akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɛɛ ji nifeemɔ ni tsɔɔ Yehowa mɔbɔnalɛ kɛ mlihilɛ. Kɛ́ mɛi ni atee amɛ shi lɛ yɔse nɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ tsuɔ koni ekɛha Yehowa yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ aba mli lɛ, eka shi faŋŋ akɛ amɛbaajɛ amɛtsui mli amɛkɛ yijiemɔ babaoo aha Yehowa. Amɛbaaná be babaoo koni amɛkɛtsɔɔ anɔkwa ni amɛyeɔ amɛŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ e-Bi lɛ. No mli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ wala mli lɛ baaná he miishɛɛ akɛ ekɛ ehe aaawo tsɔsemɔ nitsumɔ kpeteŋkpele ni he hiaa koni akɛtsɔɔ mɛi akpekpe toi akpei abɔ ni teɔ shi kɛjɛɔ gbohiiabui lɛ amli, ní ehe baahia ni amɛ hu amɛkpɛlɛ Nyɔŋmɔ kpɔmɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ anii.

10, 11. (a) Mɛɛ hegbɛi Afii Akpe lɛ baaha mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ aná? (b) Te esa akɛ enɛ aná wɔnɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

10 Kɛ́ atee Abraham shi lɛ, emli baafili lɛ akɛ eeená wala diɛŋtsɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ nakai “maŋ” ni ekpa lɛ gbɛ lɛ nɔyeli shishi. (Hebribii 11:10) Mɛɛ miishɛɛ po anɔkwafo Hiob baaná nɛkɛ kɛji akɛ ená ele akɛ gbɛ nɔ ni etsɔ ehi shi lɛ wo Yehowa tsuji krokomɛi ni kɛ emuuyeli he kaa kpe lɛ hewalɛ lɛ! Ni kwɛ bɔ ni Daniel baasumɔ akɛ ele bɔ ni gbalɛi ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma lɛ ba mli ha lɛ ahe saji babaoo!

11 Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi fɛɛ ni baaná wala yɛ jalɛ jeŋ hee lɛ mli, ni ji mɛi ni atee amɛ shi loo mɛi ni baafo amanehulu kpeteŋkpele lɛ baakase Yehowa yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ bii lɛ ahe nii babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, hiɛnɔkamɔ akɛ abaahi shi kɛya naanɔ koni ajie Yehowa yi kɛya naanɔi anaanɔ lɛ baaha Afii Akpe lɛ mli tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ. Shi ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, bɔ ni wɔbaafee wɔnii wɔha beni wɔkaseɔ woji lɛ amli saji lɛ ji nɔ ni he baahia titri. Ani wɔkɛ nɔ ni wɔbaakase lɛ baatsu nii? Ani wɔbaajwɛŋ sane ni he hiaa, ní baawo wɔ hewalɛ koni wɔte shi wɔshi Satan naagbee kaa ni ekɛbaaba wɔnɔ koni ekɛjie wɔ kɛjɛ anɔkwale lɛ he lɛ nɔ, ni wɔkɛtsu nii?

12. Mɛni baaye abua mɔ fɛɛ mɔ koni ekɛ ehe awo tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ kɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni abaatsake lɛ afee lɛ paradeiso lɛ mli kɛmɔ shi?

12 Nɔ ni esaaa akɛ wɔhiɛ kpáa nɔ kɔkɔɔkɔ hu ji naakpɛɛ jɔɔmɔi ni baajɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli kɛba lɛ. Helai loo kpajeei ni yɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ eko gbaŋ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛba wala mli ekoŋŋ lɛ anaa. (Yesaia 33:24) Gbɔmɔtso ni he wa kpintiŋŋ kɛ gbɔmɔtso hewalɛnamɔ kpakpa baaha mɛi fɛɛ ni yɔɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ kɛ amɛhe awo tsɔsemɔ nitsumɔ ni akɛbaatsɔse mɛi akpekpei toi akpei abɔ ni abaatee amɛ shi koni amɛnyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ mli kɛmɔ shi. Amɛkɛ amɛhe hu baawo nitsumɔ kpele ni atsuko eko pɛŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔni ji shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni abaatsake lɛ afee lɛ paradeiso kɛjie Yehowa yi lɛ mli.

13, 14. Mɛni ji yiŋtoo hewɔ ni abaaŋmɛɛ Satan he yɛ naagbee kaa lɛ mli lɛ, ni ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ mɛni baanyɛ ajɛ mli aba kɛha wɔ?

13 Kɛ́ ajie Satan kɛjɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli kɛha naagbee kaa lɛ, ebaabɔ mɔdɛŋ koni elaka adesai shikome ekoŋŋ. Taakɛ Kpojiemɔ 20:7-9 lɛ tsɔɔ lɛ, abaakojo adesai akui loo ‘jeŋmaji fɛɛ ni ashishiu amɛ,’ ni Satan nifeemɔi gbohii lɛ baaná amɛnɔ hewalɛ lɛ akɛ mɛi ni sa hiɛkpatamɔ: ‘La aaajɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛjɛ ŋwɛi, ni ebaashã amɛ butuu.’ Yɛ mɛi ni abaatee amɛ shi yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ ateŋ mɛi ni hiɛkpatamɔ nɛɛ baaba amɛnɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, enɛ baafee shitee kɛmiiya fɔbuu kojomɔ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɛi ni abaatee amɛ shi ni baaye anɔkwa lɛ baaná naanɔ wala. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛnɔ̃ lɛ baafee ‘shitee kɛmiiya wala mli.’Yohane 5:29.

14 Mɛɛ gbɛ nɔ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii amrɔ nɛɛ po? Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná nɔmimaa akɛ wɔbaaná gbohiiashitee lɛ he sɛɛ wɔsɛɛ?

Nɔ ni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Mli Amrɔ Nɛɛ

15. Hemɔkɛyeli yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ baanyɛ afee yelikɛbuamɔ nɔ̃ amrɔ nɛɛ po yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Ekolɛ osuɔlɔ ko gbo etsɛko, ni ekolɛ oomia ohiɛ ni otsu tsakemɔ kpele ní nii laajemɔ kpele nɛɛ kɛba lɛ he nii. Gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ yeɔ ebuaa bo koni oná miishɛɛ kɛ hewalɛ ko yɛ omli, ni mɛi ni enako anɔkwale lɛ náaa enɛ eko. Paulo shɛje Tesalonikabii lɛ amii akɛ: “Wɔmiisumɔ akɛ nyɛle mɛi ni ewɔ lɛ ahe sane, koni nyɛkaye ŋkɔmɔ tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, mɛi ni bɛ nɔhiɛkamɔ ko lɛ.” (1 Tesalonikabii 4:13) Ani ofeɔ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli akɛ oyɛ jeŋ hee lɛ mli, ní okɛ ohiŋmɛi miina gbohiiashitee lɛ? Hiɛnɔkamɔ akɛ okɛ osuɔlɔi ni egboi lɛ baakpe ekoŋŋ lɛ he ní ooojwɛŋ lɛ baaha oná miishɛɛ amrɔ nɛɛ po.

16. Te ekolɛ obaanu he oha tɛŋŋ kɛji akɛ atee gbohii lɛ ashi lɛ?

16 Ekolɛ nɔ ni ejɛ Adam toigbele lɛ mli kɛba lɛ eha amrɔ nɛɛ oona nɔ̃, ekolɛ yɛ hela ko ni oyeɔ lɛ hewɔ. Kaaha ŋkɔmɔ ni enɛ baaha oye lɛ miiha ohiɛ miikpa hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni oyɔɔ ákɛ akɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa baatee bo shi kɛba wala mli ekoŋŋ lɛ nɔ. No mli lɛ kɛ́ ohiŋmɛi gbele ni ona akɛ nyɛmimɛi lɛ kɛ amɛhiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ miiba koni amɛbanyã shi ni atee bo lɛ he lɛ, obaada Nyɔŋmɔ shi yɛ emɔbɔnalɛ lɛ hewɔ diɛŋtsɛ.

17, 18. Mɛɛ nibii enyɔ esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli?

17 Dani no aaaba lɛ, susumɔ nibii enyɔ ni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ he okwɛ. Klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ kɔɔ bɔ ni ehe hiaa ní wɔkɛ susuma muu fɛɛ asɔmɔ Yehowa amrɔ nɛɛ lɛ he. Kɛ́ wɔkase wɔ-Nuŋtsɔ Kristo Yesu, ní wɔsɔmɔ kɛ wɔsusuma muu fɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ suɔmɔ kɛha Yehowa kɛ wɔnanemɛi adesai. Kɛ́ shitee-kɛwoo loo yiwaa po fite wɔnitsumɔ loo wɔheyeli po lɛ, wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaadamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli yɛ kaai ni ekolɛ wɔkɛbaakpe lɛ fɛɛ sɛɛ. Kɛ́ shitee-kɛ-wolɔi wo wɔhe gbeyei akɛ amɛbaagbe wɔ po lɛ, gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ shɛjeɔ wɔmii ni ewoɔ wɔ hewalɛ koni wɔya nɔ wɔye Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ anɔkwa. Hɛɛ, ekãa ni wɔkɛtsuɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ he nii lɛ haa wɔnáa hiɛnɔkamɔ akɛ Yehowa baaha wɔnine ashɛ naanɔ jɔɔmɔi ni esaa eto jalɔi lɛ anɔ.

18 Nɔ ni ji enyɔ ni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ kɔɔ bɔ ni wɔtsuɔ kaai ni emuu ni wɔyeee lɛ haa wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii wɔhaa lɛ he. Nilee ni wɔyɔɔ yɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ he, kɛ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔya nɔ wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Bɔfo Yohane bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkasumɔa je lɛ aloo nibii hu ni yɔɔ je lɛŋ. Kɛji mɔ ko miisumɔ je lɛ, belɛ tsɛ lɛ suɔmɔ lɛ bɛ emli; ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ, heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛii lɛ asɛɛdii nii lɛ kɛ shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ, ejɛɛɛ tsɛ lɛ mli, shi moŋ je lɛ mli ejɛ; ni je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” (1 Yohane 2:15-17) Heloonaa ninámɔ sɛɛtiumɔ he kaa ni je lɛ kɛlakaa wɔ lɛ baafee nɔ ni he bɛ sɛɛnamɔ kwraa kɛ́ wɔkɛto “anɔkwa wala lɛ” he lɛ. (1 Timoteo 6:17-19) Kɛ́ aka wɔ koni wɔkɛ wɔhe awo jeŋba shara mli lɛ, wɔteɔ shi wɔwoɔ enɛ kwraa. Ejaakɛ wɔle akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔba wɔjeŋ bɔ ni esaaa Yehowa hiɛ, ni wɔgboi dani Harmagedon ba lɛ, ebaaha wɔkɛ mɛi ni bɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ ayaje shihilɛ kome too lɛ nɔŋŋ mli.

19. Mɛɛ hegbɛ kpele esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ?

19 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔɔha Yehowa tsui anyɔ emli bianɛ kɛ agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. (Abɛi 27:11) Anɔkwa ni wɔɔye kɛyashi wɔɔgboi, loo emuuyeli mli ni wɔɔhiɛ kɛyashi gbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ aaaba enaagbee lɛ haa Yehowa leɔ mɔ ni masɛi ni wɔdamɔ yɛ sane ni kɔɔ jeŋ maŋtsɛyeli he lɛ mli. Ni kwɛ miishɛɛ ni eeeji akɛ wɔɔhi shi yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso mli ákɛ mɛi ni abáa amɛyi kɛfo amanehulu kpeteŋkpele lɛ loo atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ atee amɛ shi kɛba wala mli lɛ!

Eeeha Wɔ Nibii ni Wɔtaoɔ

20, 21. Kɛ́ wɔyɛ gbohiiashitee lɛ he saji ni ahako hetoo po lɛ, mɛni baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔye anɔkwa? Tsɔɔmɔ mli.

20 Gbohiiashitee lɛ he ni wɔsusu lɛ hako sanebimɔi fɛɛ ni kɔɔ he lɛ hetoo. Te Yehowa baato gbɛjianɔ eha mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli dani amɛgboi lɛ eha tɛŋŋ? (Luka 20:34, 35) Ani abaatee gbohii lɛ ashi yɛ hei ni amɛgboi yɛ lɛ? Ani abaatee gbohii lɛ ashi koni amɛbahi amɛwekumɛi amasɛi? Gbohiiashitee he gbɛjianɔtoo lɛ he sanebimɔi babaoo yɛ ni ahako hetoo. Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔha Yeremia wiemɔi nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ: “Yehowa mli hi ha mɛi ní kwɛɔ lɛ gbɛ lɛ, kɛ susuma ní taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ. Ehi akɛ afee dioo amɛ Yehowa yiwalaheremɔ.” (Yaafo 3:25, 26) Abaaha wɔsanebimɔi lɛ fɛɛ ahetoo yɛ Yehowa be ni eto lɛ mli, ni wɔtsui baanyɔ wɔmli. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ enɛ he?

21 Susumɔ lalatsɛ lɛ wiemɔi ni jɛ mumɔŋ ni ekɛlá eha Yehowa akɛ: “Ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ní hiɛ kã tɔɔ kɛ nii ní etaoɔ” lɛ he okwɛ. (Lala 145:16) Kɛ́ wɔgbɔlɔ lɛ, nibii ni wɔshweɔ lɛ tsakeɔ. Nibii ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ nɔ beni wɔji gbekɛbii lɛ jeee nɔ ni wɔnyaa he ŋmɛnɛ. Nibii ni baa wɔnɔ, kɛ hiɛnɔkamɔi ni wɔyɔɔ lɛ náa susumɔ ni wɔhiɛ yɛ shihilɛ he lɛ nɔ hewalɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa baaha wɔná nibii fɛɛ ni ja ni wɔtaoɔ akɛ wɔná yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ.

22. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔjie Yehowa yi lɛ?

22 Nɔ titri ni he hiaa ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee amrɔ nɛɛ ji ni eye anɔkwa. “Nɔ ni eshwɛ ni ataoɔ yɛ tsuji nukpai lɛ adɛŋ ji akɛ, ana amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ anɔkwafo.” (1 Korintobii 4:2) Wɔji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he anunyam sanekpakpa lɛ he tsuji. Mɔdɛŋbɔɔ ni wɔkɛjajeɔ sanekpakpa nɛɛ wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ yeɔ buaa wɔ koni wɔya nɔ wɔnyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ. Kaimɔ be fɛɛ be akɛ “be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ baanyɛ anina wɔ fɛɛ. (Jajelɔ 9:11, NW) Kɛ́ omɔ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ mli kpɛŋŋ lɛ, ebaaha yeyeeyefeemɔi fɛɛ ni esaaa ni shihilɛ mli nibii ni aleee lɛ kɛbaa lɛ aba shi. Ná hemɔkɛyeli akɛ, kɛ́ etamɔ nɔ ni obaagbo dani Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baaje shishi po lɛ, anɔkwa sane ni eji akɛ abaatee bo shi lɛ baanyɛ aha oná miishɛɛ. Yɛ Yehowa be ni eto lɛ mli lɛ, obaanyɛ owie Hiob wiemɔi ni ekɛ Bɔlɔ lɛ wie lɛ akɛ: “Kulɛ oootsɛ́, ni mahereo nɔ.” Ajie Yehowa, mɔ ni miisumɔ akɛ etee mɛi fɛɛ ni yɔɔ ekaimɔ mli lɛ ashi kɛba wala mli ekoŋŋ lɛ yi!Hiob 14:15.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Kwɛmɔ July 8, 1988 Awake! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ, baafa 10.

^ kk. 3 Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom ni Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee lɛ, baafa 662.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni nɔ abaadamɔ akojo adesai yɛ Afii Akpe lɛ mli?

• Mɛni hewɔ mɛi komɛi “aaate shi kɛaatee wala mli,” ni mɛi krokomɛi hu “aaate shi kɛaatee kojomɔ” mli lɛ?

• Gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii amrɔ nɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Lala 145:16 lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔtsu gbohiiashitee lɛ he sanebimɔi ni ahako hetoo lɛ ahe nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Hemɔkɛyeli yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ amrɔ nɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?