Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɛi Abaatee Amɛ Shi?

Namɛi Abaatee Amɛ Shi?

Namɛi Abaatee Amɛ Shi?

“Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo.”—YOHANE 5:28, 29.

1. Mɛɛ wiemɔ ko ni sa kadimɔ Mose nu kɛjɛ ŋmeitso ni tsoɔ lɛ mli, ni yɛ sɛɛ mli lɛ, namɔ tsɛ́ nakai wiemɔi lɛ ayisɛɛ?

NƆ KO ni efɔɔɔ kaa kwraa tee nɔ yɛ nɔ ni fe afii 3,500 ni eho nɛ lɛ mli. No mli lɛ Mose miikwɛ blematsɛ Yetro tooi lɛ anɔ. Yehowa bɔfo ko jie ehe kpo etsɔɔ Mose yɛ lalilɛi mli yɛ ŋmeitso ko teŋ yɛ Horeb Gɔŋ lɛ masɛi. Sane ni aŋma yɛ Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ tsɔɔ akɛ: “Ni ekwɛ, ni naa, ŋmeitso lɛ miitso kɛ la, shi ŋmeitso lɛ eshaaa.” Kɛkɛ ni gbee ko kɛ lɛ wie kɛjɛ ŋmeitso lɛ mli. Gbee lɛ jaje akɛ: “Miji otsɛ Nyɔŋmɔ lɛ, Abraham Nyɔŋmɔ kɛ Isak Nyɔŋmɔ kɛ Yakob Nyɔŋmɔ lɛ.” (2 Mose 3:1-6) Sɛɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, Yesu ni ji Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Bi lɛ tsɛ́ nakai wiemɔi lɛ ayisɛɛ.

2, 3. (a) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha Abraham, Isak, kɛ Yakob? (b) Mɛɛ saji abiɔ?

2 No mli lɛ Yesu kɛ Sadukifoi ni heee gbohiiashitee lɛ amɛyeee lɛ ateŋ mɛi komɛi miisusu saji ahe. Yesu jaje akɛ: “Ákɛ gbohii baate shi ekoŋŋ lɛ, Mose diɛŋtsɛ tsɔɔ yɛ kowei lɛ sane lɛ mli, beni etsɛ Nuŋtsɔ lɛ akɛ Abraham Nyɔŋmɔ kɛ Isak Nyɔŋmɔ kɛ Yakob Nyɔŋmɔ lɛ; shi Nyɔŋmɔ lɛ, ejeee gbohii a-Nyɔŋmɔ, shi moŋ hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔ; ejaakɛ ehiɛ lɛ mɛi fɛɛ hiɛ kamɔ.” (Luka 20:27, 37, 38) Yesu kɛ enɛ ni ewie lɛ ma nɔ mi akɛ yɛ Nyɔŋmɔ susumɔ naa lɛ, Abraham, Isak, kɛ Yakob ni gboi kɛjɛ teteete lɛ yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lolo akɛ hiɛkalɔi. Taakɛ Hiob ji lɛ, amɛmiimɛ be mli ni ‘amɛtawuu gbii,’ ni ji wɔ ni amɛwɔ akɛ gbohii lɛ baaba naagbee. (Hiob 14:14) Abaatee amɛ shi yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli.

3 Shi mɛi akpekpei toi akpei abɔ ni egboi yɛ adesai ayinɔ bei fɛɛ mli lɛ hu? Ani abaatee amɛ hu shi? Dani wɔbaaná hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli wɔha nakai sanebimɔ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli koni wɔna he ni gbɔmɛi yaa kɛ́ amɛgboi.

Nɛgbɛ Gbohii lɛ Yɔɔ?

4. (a) Nɛgbɛ gbɔmɛi yaa kɛ́ amɛgboi? (b) Mɛni ji Sheol?

4 Biblia lɛ jajeɔ akɛ gbohii lɛ, “amɛleee nɔ ko nɔ ko.” Kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, apiŋŋ lɛ yɛ hɛl la mli, ni ekɛ tɔlɛ emɛɛɛ yɛ Limbo, shi moŋ ekuɔ esɛɛ kɛyaa su lɛ mli ekoŋŋ. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ hiɛkalɔi ŋaa akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsũ; ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje [“Sheol,” NW] he ni oyaa lɛ.” (Jajelɔ 9:5, 10; 1 Mose 3:19) “Sheol” ji wiemɔ ko ni mɛi pii leee. Eji Hebri wiemɔ ko ni abɛ nɔmimaa yɛ he ni aná kɛjɛ lɛ he. Jamɔi babaoo tsɔɔ akɛ gbohii lɛ ahiɛ kã lolo, shi taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ Sheol lɛ egboi, amɛleee nɔ ko nɔ ko. Sheol ji adesai akwamaŋ gbonyobu.

5, 6. Beni Yakob gbo lɛ, nɛgbɛ etee, ni namɛi ahe eyafata yɛ jɛmɛ?

5 Hé klɛŋklɛŋ ni akɛ wiemɔ “Sheol” lɛ tsu nii yɛ Biblia lɛ mli ji 1 Mose 37:35. Beni blematsɛ Yakob susu akɛ ebinuu Yosef ni esumɔɔ esane waa lɛ egbo sɛɛ lɛ, ekpɛlɛɛɛ ni ashɛjeɔ emii, ni ejaje akɛ: “Ŋkɔmɔyeli mikɛaakpeleke shi kɛyanina mibi lɛ yɛ gbohiiaje [“Sheol,” NW].” Akɛni Yakob hé eye akɛ ebinuu lɛ egbo hewɔ lɛ, eesumɔ ni egbo koni eya Sheol. Sɛɛ mli lɛ Yakob bihii onukpai nɛɛhu lɛ kɛɛ amɛmiisumɔ koni amɛkɛ enakutsoŋbi Benyamin aya Mizraim, koni anyɛ aha amɛ niyenii. Shi Yakob ekpɛlɛɛɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Mibi lɛ kɛ nyɛ eyaaa; ejaakɛ enyɛmi lɛ egbo, ni lɛ ekome eshwɛ; kɛji oshara ko yashara lɛ yɛ gbɛ ni nyɛyaanyiɛ lɛ nɔ lɛ, no lɛ nyɛbaaŋɔ miwaji lɛ kɛya gbohiiaje [“Sheol,” NW] kɛ awerɛho.” (1 Mose 42:36, 38) Sheol tã ni atsĩ shii enyɔ nɛɛ fɛɛ kɔɔ gbele he, shi jeee wala sɛɛ shihilɛ ko he.

6 Sane ni aŋma afɔ shi yɛ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ tsɔɔ akɛ no mli lɛ Yosef etsɔ niyenii anɔkwɛlɔ yɛ Mizraim. No hewɔ lɛ Yakob tee jɛmɛ ni ekɛ Yosef yafee ekome ekoŋŋ kɛ miishɛɛ. No sɛɛ lɛ Yakob hi nakai maŋ lɛ mli kɛyashi eye afii 147, ni egbɔ kotokoto, ni egbo. Taakɛ ewo shi akɛ afee aha lɛ beni egboɔ lɛ, ebihii lɛ wó egbonyo lɛ kɛtee tɛkplo ni yɔɔ Makpela lɛ mli yɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛyafũ. (1 Mose 47:28; 49:29-31; 50:12, 13) No hewɔ lɛ Yakob yafata etsɛ Isak, kɛ enii Abraham he.

Abua Amɛnaa Afata Amɛblematsɛmɛi lɛ Ahe’

7, 8. (a) Beni Abraham gbo lɛ, nɛgbɛ etee? Tsɔɔmɔ mli. (b) Mɛni tsɔɔ akɛ mɛi krokomɛi tee Sheol beni amɛgboi lɛ?

7 Mra mli beni Yehowa ma kpaŋmɔ ni ekɛ Abraham fee lɛ nɔ mi, ní ewo lɛ shi akɛ eseshi lɛ baafa lɛ, etsɔɔ nɔ ni baaba Abraham nɔ. Yehowa kɛɛ akɛ: “Ni bo lɛ oootee otsɛmɛi lɛ aŋɔɔ yɛ hejɔlɛ mli, aaafũo yɛ gbɔlɛ kpakpa mli.” (1 Mose 15:15) Ni nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni ebalɛ. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 25:8 lɛ jajeɔ akɛ: “Ni Abraham gbɔ kotokoto ni egbo yɛ gbɔlɛ kpakpa mli, nuumoŋ ni eye afii pii, ni abua enaa afata emɛi lɛ ahe.” Namɛi ji nɛkɛ mɛi nɛɛ? Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 11:10-26 lɛ tsĩɔ eblematsɛmɛi lɛ atã kɛyashiɔ Noa binuu Shem nɔ tɔ̃ɔ. No hewɔ lɛ mɛi ni ewɔ momo yɛ Sheol lɛ ahe Abraham yafata beni egbo lɛ.

8 Wiemɔ ni ji “abua enaa afata emɛi lɛ ahe” lɛ jeɔ kpo shii abɔ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. No hewɔ lɛ jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ Abraham bi Ishmael, kɛ Mose nyɛmi nuu Aaron fɛɛ tee Sheol beni amɛgboi lɛ, ni amɛmiimɛ gbohiiashitee yɛ jɛmɛ. (1 Mose 25:17; 4 Mose 20:23-29) Eyɛ mli akɛ mɔ ko mɔ ko leee he ni Mose gbonyobu yɔɔ moŋ, shi lɛ hu etee Sheol. (4 Mose 27:13; 5 Mose 34:5, 6) Agbɛnɛ hu Yoshua, ni ji mɔ ni baye Mose najiaŋ akɛ Israel hiɛnyiɛlɔ lɛ kɛ agbɛnɛ hu mɛi babaoo ni hi shi yɛ yinɔi lɛ amli lɛ tee Sheol beni amɛgboi lɛ.—Kojolɔi 2:8-10.

9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ tsɔɔ yɛ akɛ Hebri wiemɔ ni ji “Sheol” lɛ kɛ Hela wiemɔ ni ji “Hades” lɛ kɔɔ he kome too lɛ nɔŋŋ he? (b) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ mɛi ni yɔɔ Sheol loo Hades lɛ yɔɔ?

9 Afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, David batsɔ Israel akutsei 12 lɛ nɔ maŋtsɛ. Beni egbo lɛ, ekɛ “etsɛmɛi lɛ yawɔ.” (1 Maŋtsɛmɛi 2:10) Ani lɛ hu etee Sheol? Miishɛɛ sane ji akɛ, yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Petro tsĩ David gbele lɛ tã ni etsɛ Lala 16:10 lɛ mli wiemɔi ayisɛɛ akɛ: “Oshiŋ misusuma ohaŋ gbohiiaje [“Sheol,” NW].” Beni Petro tsɔɔ mli akɛ David yɛ egbonyobu lɛ mli lolo lɛ, ekɛ nakai wiemɔi lɛ to Yesu he ni etsɔɔ mli akɛ David ‘na eto ni ewie Kristo shitee lɛ he, akɛ ashiŋ esusuma yɛ gbohiiaje loo Hades ni eheloo hu enaŋ fitemɔ. Nɛkɛ Yesu nɛɛ Nyɔŋmɔ tee lɛ shi; no he odasefoi ji wɔ fɛɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 2:29-32) Petro kɛ wiemɔ “Hades,” ni ji Hela wiemɔ kɛha Hebri wiemɔ ni ji “Sheol” lɛ tsu nii yɛ biɛ. No hewɔ lɛ, mɛi ni akɛɛ amɛyɔɔ Hades lɛ kɛ mɛi ni akɛ amɛyɔɔ Sheol lɛ yɛ shihilɛ kome too lɛ nɔŋŋ mli. Amɛmiiwɔ kɛmiimɛ gbohiiashitee.

Ani Mɛi ni Ejaaa yɛ Sheol?

10, 11. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ kɛ́ mɛi fɔji komɛi gboi lɛ, amɛyaa Sheol loo Hades lɛ?

10 Beni Mose nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛshi Mizraim lɛ, mɛi komɛi tse atua yɛ ŋa lɛ nɔ. Mose kɛɛ gbɔmɛi lɛ koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ mɛi ni nyiɛ atuatsemɔ lɛ hiɛ—ni ji Kora, Datan, kɛ Abiram lɛ ahe. Amɛbaapiŋ kɛgboi. Mose tsɔɔ mli akɛ: “Kɛji mɛnɛɛmɛi aaagboi tamɔ bɔ ni gbɔmɛi fɛɛ gboiɔ, ni oshara ni sharaa mɛi fɛɛ aaashara amɛ lɛ, belɛ jeee Yehowa tsũ mi. Shi kɛji Yehowa fee nɔ ko ni bako dã, ni shikpɔŋ gbele enaabu ni emĩi amɛ kɛ nii fɛɛ ni amɛyɔɔ, ni amɛkpeleke shi kɛtee gbohiiaje [“Sheol,” NW] hiɛkalɔi lɛ, no lɛ nyɛaale akɛ nɛkɛ hii nɛɛ eye Yehowa he fɛo!” (4 Mose 16:29, 30) No hewɔ lɛ kɛ́ shikpɔŋ lɛ gbele enaa ni emĩi atuatselɔi lɛ jio, la shã amɛ tamɔ eshã Kora kɛ Levibii 250 ni fi esɛɛ lɛ jio, atuatselɔi nɛɛ fɛɛ tee Sheol loo Hades.—4 Mose 26:10.

11 Salomo, ni baye David najiaŋ lɛ gbala Shimei, ni ji mɔ ni lomɔ Maŋtsɛ David lɛ toi. David fã lɛ akɛ: “Kaaha eye ehe: ejaakɛ nilelɔ jio, ni ooole bɔ ni ooofee lɛ, ní oha ekɛ eyiteŋ waji lɛ anyiɛ lá mli kɛya gbohiiaje [“Sheol,” NW].” Salomo ha Benaia gbe Shimei. (1 Maŋtsɛmɛi 2:8, 9, 44-46) Mɔ kroko hu ni Benaia gbe ji Yoab, ni ji Israel tsutsu tatsɛ lɛ. Ekɛ eyiteŋ waji ‘kpelekeee shi kɛyaaa gbohiiaje loo Sheol yɛ toiŋjɔlɛ mli.’ (1 Maŋtsɛmɛi 2:5, 6, 28-34) Nɔkwɛmɔnii nɛɛ fɛɛ fiɔ bɔ ni lala ni akɛ mumɔ tsirɛ David ni elá lɛ ji anɔkwale ha lɛ sɛɛ akɛ: “Mɛi fɔji aaaku amɛsɛɛ kɛaatee gbohiiaje [“Sheol,” NW], jeŋmaji bluublu ni hiɛ kpaa Nyɔŋmɔ nɔ lɛ!”—Lala 9:18.

12. Namɔ ji Ahitofel, ni beni egbo lɛ nɛgbɛ etee?

12 Ahitofel ji David ŋaawolɔ. Abuɔ eŋaawoo lɛ tamɔ nɔ ni jɛ Yehowa diɛŋtsɛ ŋɔɔ. (2 Samuel 16:23) Mɔbɔ sane ji akɛ, naanyo ni ayɔɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ emli nɛɛ batsɔ sɛɛgbɛtsɔɔlɔ, ni eyafata atuatselɔi ni David binuu Absalom ji amɛhiɛnyiɛlɔ lɛ ahe. Ekolɛ sɛɛgbɛtsɔɔmɔ nɛɛ he David wieɔ lɛ beni eŋma akɛ: “Ejaakɛ henyɛlɔ ko ni bɔɔ mi ahora kulɛ, mahe makpɛlɛ; asaŋ mɔ ni he tsɛ̃ɔ mi lɛ feɔ ehe oje ewoɔ mi nɛɛ kulɛ, maŋɔ mihe matee lɛ.” David tsa nɔ akɛ: “Ha gbele abati amɛ shi trukaa, ni amɛkpeleke shi kɛya gbohiiaje [“Sheol,” NW] hiɛkalɔi! Ejaakɛ nifɔjianii yɛ amɛshihilɛhei lɛ kɛ amɛmli.” (Lala 55:13-16) Beni Ahitofel kɛ ehefatalɔi lɛ gboi lɛ, amɛtee Sheol.

Namɛi Yɔɔ Gehena?

13. Mɛni hewɔ atsɛɔ Yuda akɛ “laajemɔ bi lɛ”?

13 Okɛ nɔ ni ba David nɔ yɛ shihilɛ mli nɛɛ lɛ ato nɔ ni ba Yesu ni ji David Kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Kristo bɔfoi 12 lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Yuda Iskariot lɛ batsɔ sɛɛgbɛtsɔɔlɔ tamɔ Ahitofel. Yuda kutumpɔo nifeemɔ lɛ yɛ hiɛdɔɔ kwraa fe Ahitofel nɔ lɛ. Yuda te shi eshi Nyɔŋmɔ Bi koome lɛ. Nyɔŋmɔ Bi lɛ kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe amaniɛbɔɔ ha yɛ sɔlemɔ ni esɔle yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naagbee lɛ mli akɛ: “Beni mikɛ amɛ yɔɔ je lɛ mli lɛ, mito amɛ yɛ ogbɛi lɛ amli; mɛi ni oŋɔha mi lɛ, mibu amɛhe, ni amɛteŋ mɔ ko mɔ ko elaajeko, ja laajemɔ bi lɛ, koni nɔ ni aŋma lɛ aba mli.” (Yohane 17:12) Akɛni Yesu tsɛ Yuda akɛ “laajemɔ bi lɛ” hewɔ lɛ, ekɛtsɔɔ akɛ kɛ́ Yuda gbo lɛ, ateŋ lɛ shi kɛbaŋ wala mli dɔŋŋ. Ebɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli dɔŋŋ. Etee Gehena shi jeee Sheol. Mɛni ji Gehena?

14. Mɛni Gehena damɔ shi kɛha?

14 Yesu bu jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ fɔ́, ejaakɛ amɛhaa amɛkaselɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ “gehena bi.” (Mateo 23:15) Yɛ nakai beaŋ lɛ, mɛi le Hinom Jɔɔ lɛ akɛ eji he ko ni akɛfee tumo, ní ashɛrɛɔ awuiyelɔi ni egboi, ni asusuɔ akɛ amɛsaaa fuu kpakpa lɛ agbohii shwieɔ lɛ. Mra mli lɛ, Yesu diɛŋtsɛ tsĩ Gehena tã yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. (Mateo 5:29, 30) Nɔ ni etsɔɔ yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ yɛ faŋŋ kɛha etoibolɔi lɛ. Gehena damɔ shi kɛha hiɛkpatamɔ kwraa ni gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ bɛ mli. Yɛ Yuda Iskariot ni hi shi yɛ Yesu beaŋ lɛ sɛɛ lɛ, ani mɛi krokomɛi hu tee Gehena moŋ fe nɔ ni amɛaaya Sheol loo Hades beni amɛgboi lɛ?

15, 16. Namɛi tee Gehena beni amɛgboi lɛ, ni mɛni hewɔ amɛtee jɛmɛ lɛ?

15 Abɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ ni ji Adam kɛ Hawa akɛ mɛi ni yeɔ emuu. Amɛhiɛ kã esha ni amɛfee lɛ he. Nibii ni akɛshwie amɛhiɛ akɛ amɛhala ji naanɔ wala loo naanɔ gbele. Amɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, ni amɛyafi Satan sɛɛ. No hewɔ lɛ beni amɛgboi lɛ, amɛnáaa hiɛnɔkamɔ ko akɛ amɛbaaná Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he sɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛtee Gehena.

16 Kain ni ji Adam kromɔbi lɛ gbe enyɛmi Habel, ni no sɛɛ lɛ ehi shi akɛ kobɔfo. Bɔfo Yohane wie Kain he akɛ mɔ ni “jɛ mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 3:12) No hewɔ lɛ nilee yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ beni egbo lɛ, etee Gehena tamɔ efɔlɔi lɛ. (Mateo 23:33, 35) Kwɛ bɔ ni enɛ yɔɔ srɔto kwraa yɛ Habel ni ji jalɔ lɛ he! Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Hemɔkɛyeli Habel kɛsha afɔle ni fe Kain nɔ lɛ eha Nyɔŋmɔ, no hewɔ hu ni aye ehe odase akɛ jalɔ ji lɛ lɛ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ ye enikeenii lɛ ahe odase,” ni ekɛfata he akɛ: “Ni no nɔŋŋ ekɛwieɔ lolo, tsɛ egbo.” (Hebribii 11:4) Hɛɛ, amrɔ nɛɛ Habel yɛ Sheol, ni eemɛ gbohiiashitee lɛ.

“Klɛŋklɛŋ” Shitee kɛ Shitee “ní Hi”

17. (a) Namɛi yaa Sheol yɛ “naagbee be” nɛɛ mli? (b) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni yɔɔ Sheol kɛ mɛi ni yɔɔ Gehena lɛ?

17 Mɛi babaoo ni kaneɔ sane nɛɛ lɛ ayiŋ baafee amɛ kɔshikɔshi yɛ shihilɛ mli ni mɛi ni gboiɔ yɛ “naagbee be” nɛɛ mli lɛ yɔɔ lɛ he. (Daniel 8:19) Kpojiemɔ yitso 6 lɛ wieɔ okpɔŋɔ nɔtaralɔi ejwɛ ni baahi shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ ahe. Miishɛɛ sane ji akɛ, atsɛɔ naagbee mɔ lɛ akɛ Gbele, ni gbohiiaje loo Hades nyiɛ esɛɛ. No hewɔ lɛ, mɛi ni okpɔŋɔ nɔtaralɔi ni tsɔ hiɛ lɛ anifeemɔi haa amɛgboɔ kpatu gbele lɛ ateŋ mɛi babaoo yaa Hades, ni amɛmiimɛ yɛ jɛmɛ koni atee amɛ shi kɛba Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. (Kpojiemɔ 6:8) No hewɔ lɛ, mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni yɔɔ Sheol (Hades) kɛ mɛi ni yɔɔ Gehena lɛ? Yɛ kukufoo mli lɛ, abaatee mɛi ni yɔɔ Sheol lɛ ashi; ni mɛi ni yɔɔ Gehena lɛ ahiɛ ekpata kɛmiiya naanɔ—ateŋ amɛ shi dɔŋŋ.

18. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ mɛi ni náa “klɛŋklɛŋ shitee lɛ” yɔɔ?

18 Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Mɔ ni ajɔɔ kɛ mɔ krɔŋkrɔŋ ji mɔ ni aaana gbɛnaa yɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ mli lɛ; gbele ni ji enyɔ lɛ bɛ hewalɛ ko yɛ nakai mɛi lɛ anɔ; shi moŋ amɛaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo osɔfoi, ni amɛkɛ lɛ aaaye maŋtsɛ afii akpe.” Mɛi ni kɛ Kristo baafee ekome kɛye nɔ lɛ anine shɛɔ “klɛŋklɛŋ shitee lɛ” nɔ, shi mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha adesai ni eshwɛ lɛ?—Kpojiemɔ 20:6.

19. Mɛi komɛi baaná “shitee ní hi” lɛ he sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Kɛjɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni ji Elia kɛ Elisha beaŋ tɔ̃ɔ lɛ, atsɔ naakpɛɛ nifeemɔ ni ji gbohiiashitee lɛ nɔ aha mɛi saa amɛba wala mli ekoŋŋ. Paulo gba akɛ: “Yei anine shɛ amɛmɛi ní egboi lɛ anɔ ekoŋŋ kɛtsɔ shitee nɔ. Shi mɛi krokomɛi hu, akɛ piŋmɔ gbe amɛ, ni amɛkpɛlɛɛɛ kpɔmɔ, koni amɛnine ashɛ shitee ní hi fe no lɛ nɔ.” Hɛɛ, anɔkwafoi nɛɛ kɛ miishɛɛ kpá gbohiishitee ni baaha amɛná naanɔ wala lɛ gbɛ, shi jeee nɔ ni baaha amɛhi shi afii fioo ko pɛ ní amɛsaa amɛgboi ekoŋŋ! Ebaafee “shitee ní hi” lɛɛlɛŋ.—Hebribii 11:35.

20. Mɛni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Kɛ́ wɔgboi akɛ anɔkwafoi dani Yehowa kpata yiwalɛ jeŋ nɛɛ hiɛ po lɛ, wɔyɛ “shitee ní hi” lɛ he hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ, ni eji nɔ ni hi ejaakɛ ehaa anáa naanɔ wala. Yesu wo shi akɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29) Wɔnikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ wɔ yiŋtoo ni yɔɔ gbohiiashitee lɛ sɛɛ. Ebaatsɔɔ wɔ bɔ ni gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ wajeɔ wɔ koni wɔhiɛ emuuyeli mli, kɛ bɔ ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔná he-kɛ-afɔleshãa mumɔ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ atsɛɔ Yehowa akɛ “hiɛkalɔi” a-Nyɔŋmɔ lɛ?

• Mɛɛ shihilɛ mli mɛi ni yɔɔ Sheol lɛ yɔɔ?

• Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni yɔɔ Gehena lɛ?

• Mɛi komɛi baaná “shitee ní hi” lɛ he sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Taakɛ Abraham ji lɛ, mɛi ni yaa Sheol lɛ baaná gbohiiashitee

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Mɛni hewɔ Adam kɛ Hawa, Kain, kɛ Yuda Iskariot tee Gehena lɛ?