Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jeŋ ni Ayeŋ Ohia Yɛ Mli Ebɛŋkɛ

Jeŋ ni Ayeŋ Ohia Yɛ Mli Ebɛŋkɛ

Jeŋ ni Ayeŋ Ohia Yɛ Mli Ebɛŋkɛ

PARADEISO shihilɛi ahe mfonirii tamɔ nɔ ni yɔɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ sɛɛ lɛ feɔ ohiafoi afɛo waa. Adam kɛ Hawa ni ji klɛŋklɛŋ adesai gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ hi shi yɛ paradeiso mli diɛŋtsɛ. He ni amɛhi ji Eden trom lɛ mli. (1 Mose 2:7-23) Eyɛ mli akɛ nakai Paradeiso lɛ bɛ dɔŋŋ moŋ, shi hemɔkɛyeli akɛ paradeiso shihilɛ yɛ jeŋ hee ni ayeŋ ohia yɛ mli baaba lɛ jeee lamɔ. Hemɔkɛyeli nɛɛ damɔ shiwoi diɛŋtsɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ anɔ.

Susumɔ shiwoo ni Yesu Kristo kɛha yɛ naagbee gbi ni eye yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Efɔŋfeelɔi ni asɛŋ amɛ afata Yesu he lɛ ateŋ mɔ kome jie hemɔkɛyeli kpo yɛ nyɛmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ni ekɛ adesai anaagbai lɛ anaa tsabaa aaaba lɛ he. Ewie akɛ: “Nuŋtsɔ, kaimɔ mi, beni oooba yɛ omaŋtsɛyeli lɛ mli lɛ!” Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, efɔŋfeelɔ lɛ heɔ eyeɔ akɛ Yesu baaye Maŋtsɛ, ni ákɛ, abaatee gbohii ashi kɛba wala mli ekoŋŋ. Yesu ha lɛ hetoo akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛo ŋmɛnɛ akɛ: Okɛ mi aaahi Paradeiso!”—Luka 23:42, 43, NW.

Biblia lɛ wieɔ mɛi ni baahi shi yɛ Paradeiso mli lɛ ahe akɛ: “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii.” (Yesaia 65:21) Hɛɛ, “mɔ fɛɛ mɔ aaata eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei; ejaakɛ Yehowa Zebaot naabu wie.”—Mika 4:4.

Belɛ, mɛni hewɔ aha adesai etee nɔ amɛye ohia kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ? Mɛɛ yelikɛbuamɔ Nyɔŋmɔ kɛhaa mɛi ni yeɔ ohia lɛ? Mɛɛ be ohia sɛɛ baafo kwraa?

Mɛni Hewɔ Aŋmɛ Gbɛ ni Adesai Yeɔ Ohia?

Atuatsemɔ ko ni ŋwɛi bɔfo yitsoŋwalɔ Satan Abonsam je shishi lɛ ha Paradeiso ni akɛ Adam kɛ Hawa wo mli lɛ ŋmɛɛ amɛ. Satan kɛ onufu tsu nii akɛ enaawielɔ ni ekɛlaka Hawa ni eku Nyɔŋmɔ mla ni guɔ tso ko yibii yeli lɛ mli. Elaka lɛ ni ehé eye akɛ ehe ni ebaatse kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ baaha ená shihilɛ kpakpa. Beni Hawa kɛ tso yibii ni agu eyeli lɛ ha Adam lɛ, eyafi eŋa lɛ sɛɛ ni lɛ hu ehe ni eye, ni ekɛ nakai feemɔ kpoo Nyɔŋmɔ.—1 Mose 3:1-6; 1 Timoteo 2:14.

Enɛ ha ashwie gbalashihilɛ mli hefatalɔi atuatselɔi lɛ kɛjɛ Paradeiso lɛ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni kɛjɛ no nɔ kɛyaa lɛ ehe bahia ni amɛgbo deŋme bɔni afee ni amɛya nɔ amɛhi wala mli. Gbɛ ni Yehowa eŋmɛ Satan koni eye adesai eshafeelɔi anɔ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ eha nɔ ni ejɛ Nyɔŋmɔ nɔ toigbele lɛ mli kɛba lɛ eje kpo faŋŋ. Adesai ayinɔsane ejie lɛ kpo faŋŋ akɛ adesai nyɛŋ amɛkɛ Paradeiso aba shikpɔŋ nɛɛ nɔ. (Yeremia 10:23) Yɛ no najiaŋ lɛ, nɔ ni ejɛ he ni atsé kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ mli kɛba ji naagbai ni yɔɔ gbeyei, ni ohia fata he.—Jajelɔ 8:9.

Shi kɛlɛ, ashiko ohiafoi ni yɔɔ jeŋ ni naagbai eyi mli tɔ nɛɛ mli lɛ efolo. Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma ni ji Biblia lɛ yɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa kɛha amɛ.

“Nyɛkahaoa Nyɛhe”

Beni Yesu kɛ asafo babaoo ko ni ohiafoi fata he lɛ wieɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛkwɛa ŋwɛi loofɔji lɛ: amɛduuu nii, asaŋ amɛkuuu, asaŋ amɛbuaaa naa amɛwooo aboŋoi amli; shi nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ lɛɔ amɛ kɛ̃. Ani nyɛhiii aahu fe amɛ? . . . No hewɔ lɛ, nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛɛa akɛ: Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe? Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ. Shi nyɛtsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ. Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.”—Mateo 6:26-33.

Ehe ehiaaa ni ohiafo aju. (Abɛi 6:30, 31) Kɛ́ ekɛ Nyɔŋmɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ eshihilɛ mli lɛ, enine baashɛ ehiamɔ nii anɔ. Susumɔ nuu ko ni atsɛ́ɔ lɛ Tukiso ni ejɛ Lesotho yɛ Afrika wuoyigbɛ lɛ he okwɛ. Yɛ afi 1998 lɛ, asraafoi akuu ko ni jɛ maŋsɛɛ lɛ ba Lesotho koni amɛbafo basabasafeemɔ ni atuatselɔi komɛi ni miite shi kɛmiiwo nɔyeli lɛ kɛba lɛ sɛɛ. Nɔ ni jɛ basabasafeemɔ nɛɛ mli kɛba ji akɛ, ahà mɛi ashwapoi amli nibii, mɛi anitsumɔi je amɛdɛŋ, ni hɔmɔ ni naa wa ba maŋ lɛ mli.

Tukiso hi shi yɛ maŋtiase lɛ mli he ni ohiafoi ayi fa waa yɛ lɛ. Ekutsoŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo yahà nibii yɛ shwapoi amli koni amɛkɛkwɛ amɛhe. Beni Tukiso ku esɛɛ kɛba shia ni ebote etsu lɛ mli lɛ, ena akɛ Maseiso ni ji yoo ni ekɛyɔɔ lɛ eyahà nibii babaoo yɛ shwapoi amli kɛbawo tsu lɛ mli. Tukiso kɛɛ lɛ akɛ: “Loomɔ nibii nɛɛ kɛshi biɛ kɛya agbo lɛ naa,” kɛkɛ ni egbála nibii amli etsɔɔ ehemɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ teɔ shi woɔ juu. Maseiso bo lɛ toi. Akutso lɛ mli bii lɛ ye amɛhe fɛo ni amɛloo juu nibii ni amɛsumɔɔɔ lɛ kɛtee.

Nibii ni Yehowa Odasefoi ye ebua Tukiso ni ekase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ ha ekɔ shidaamɔ ni tamɔ nakai. Ani Nyɔŋmɔ mla lɛ toi ni ebo lɛ ha hɔmɔ ye lɛ? Dabi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, onukpai ni yɔɔ Yehowa Odasefoi asafo ni Tukiso kɛbɔɔ lɛ mli lɛ yasara lɛ, ni amɛyake lɛ niyenii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ South Africa ni bɛŋkɛ Lesotho lɛ kɛ yelikɛbuamɔ nibii ni tsiimɔ shɛɔ tɔn enyɔ yaha nyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Toiboo ni Tukiso fee eha Nyɔŋmɔ, kɛ suɔmɔ mli ni asafo lɛ jɛ ekɛ yelikɛbuamɔ yaha amɛ lɛ ta Maseiso tsuiŋ waa. Lɛ hu ebɔi Biblia lɛ kasemɔ. Yɛ naagbee lɛ, amɛbote gbalashihilɛ mli yɛ mla naa, ni enɛ ha amɛhe basa akɛ abaptisiɔ amɛ akɛ Yehowa Odasefoi. Amɛkã he amɛkɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Nyɔŋmɔ.

Yehowa Nyɔŋmɔ susuɔ ohiafoi ahe. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “Te Nyɔŋmɔ Buɔ Ohiafoi Ehaa Tɛŋŋ?” lɛ mli.) Éjɛ esuɔmɔ mli eto gbɛjianɔ koni eye ebua mɛi krokomɛi ni tamɔ Tukiso kɛ Maseiso koni amɛkase ehe nii babaoo. Ni ekɛ ŋaawoo ni abaanyɛ akɛtsu shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ ahe nii eha yɛ e-Wiemɔ lɛ mli.

Gbɛjianɔtoo Kpakpa

Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ amɛaasusu ohiafoi ahe taakɛ Nyɔŋmɔ feɔ lɛ. (Galatabii 2:10) Bei pii kɛ́ oshara ko ba maŋ ko nɔ, ní esa anɔkwa Kristofoi ahe lɛ, atoɔ gbɛjianɔ koni akɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ ayaha amɛ. Nɔ ni he hiaa fe enɛ lɛ, Odasefoi lɛ susuɔ mɛi fɛɛ ní ohiafoi hu fata he lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe. (Mateo 9:36-38) Yɛ afii 60 ni eho lɛ amli lɛ, sɔɔlɔi akpei abɔ ni atsɔse amɛ kɛ amɛhe eha koni amɛyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni jɛ Finland kase Sesotho wiemɔ, ni no ha amɛnyɛ amɛkɛ Tukiso kɛ Maseiso kase nii ni amɛbatsɔmɔ Yesu kaselɔi. (Mateo 28:19, 20) Bei pii lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ biɔ ni ashi maŋ ni eshwere waa yɛ ninámɔ mli lɛ mli kɛyahi ohiafoi amaŋ ko mli.

Anɔkwa Kristofoi ejuuu kɛtaooo amɛdaaŋ ŋmaa. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛyɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mli akɛ eyɛ nyɛmɔ ni ekɛaaha amɛnine ashɛ amɛhiamɔ nii anɔ. (Hebribii 13:5, 6) Gbɛ kome ni Yehowa tsɔɔ nɔ etsuɔ ewebii ahiamɔ nii ahe nii ehaa amɛ ji kɛtsɔ ejálɔi asafo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ ni jieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ nɔ.

Ŋaawoo ni anyɛɔ akɛtsuɔ daa gbi shihilɛ he nii ni Yehowa kɛhaa ohiafoi lɛ ji gbɛ kroko ni etsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa amɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ kitã akɛ: “Julɔ lɛ ekaju dɔŋŋ, shi moŋ ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ eniji atsu nitsumɔ kpakpa, koni ená nɔ ko ni ekɛha mɔ ni ehia lɛ lɛ.” (Efesobii 4:28) Mɛi babaoo ní bɛ nitsumɔ lɛ etao amɛ diɛŋtsɛ amɛnitsumɔ amɛmiitsu, ni amɛtsuɔ nitsumɔ ni wa tamɔ okwaayeli fiofio ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ nɛkɛ. Biblia lɛ yeɔ ebuaa ohiafoi hu ni amɛkɛ shika toɔ kɛtsɔ nii ni etsɔɔ amɛ koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ subaŋi ni fiteɔ mɔ tamɔ dãatɔɔ he nɛkɛ lɛ nɔ.—Efesobii 5:18.

Mɛɛ Be Jeŋ ni Ohia Bɛ Mli Baaba?

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ Satan nɔyeli lɛ “naagbee gbii” amli. (2 Timoteo 3:1) Etsɛŋ ni Yehowa Nyɔŋmɔ baaha Yesu Kristo abakojo adesai. Mɛni baaba yɛ nakai bei lɛ amli? Yesu ha sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ ebubuai lɛ ateŋ ekome mli. Ewie akɛ: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ ni aaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ naa yɛ ehiɛ, ni eeegbala amɛmli, taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwaŋtɛŋi kɛ abotiai amli lɛ.”—Mateo 25:31-33.

Gwaŋtɛŋi ni yɔɔ abɛbua nɛɛ mli lɛ damɔ shi kɛha mɛi ni baa amɛhe shi amɛhaa Yesu nɔyeli lɛ. Yesu kɛ amɛ to gwaŋtɛŋi ahe, ejaakɛ amɛnyiɛɔ esɛɛ akɛ amɛtookwɛlɔ. (Yohane 10:16) Gbɔmɛi ni feɔ amɛnii tamɔ gwaŋtɛŋi nɛɛ anine baashɛ wala nɔ yɛ Yesu nɔyeli ni yeɔ emuu lɛ shishi. Ebaafee shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ yɛ jeŋ hee ni ohia bɛ mli lɛ mli. Abaakpãta adesai ni feɔ amɛnii tamɔ abotiai ni kpooɔ Yesu nɔyeli lɛ ahiɛ kwraa kɛjɛ shihilɛ mli.—Mateo 25:46.

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaha awuiyeli sɛɛ afo. Kɛkɛ lɛ, ohia gbaŋ adesai anaa dɔŋŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baafee mɛi ni susuɔ mɛi krokomɛi ahe, ní jieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe hu. Yehowa Odasefoi amajimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ jeŋ hee ko ni tamɔ nakai baanyɛ aba, ejaakɛ Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”—Yohane 13:35.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 6, 7]

TE NYƆŊMƆ BUƆ OHIAFOI EHAA TƐŊŊ?

Biblia lɛ wieɔ adesai a-Bɔlɔ lɛ he akɛ ‘Lɛ ehaa mɛi ni hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ niyenii.’ (Lala 146:7) Biblia mli kukuji ni fa fe 100 gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ ohiafoi ahe ehaa lɛ nɔ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yehowa kɛ e-Mla lɛ ha blema Israel maŋ lɛ, efã okwaafoi ni yɔɔ Israelbii lɛ ateŋ lɛ akɛ, kɛ́ amɛmiikpá amɛŋmɔshi nii lɛ, amɛkakpá nii ni yɔɔ amɛŋmɔji lɛ anaa lɛ fɛɛ. Esaaa akɛ amɛyayeɔ kpɛkpɛo yɛ amɛŋmɔshi nibii lɛ ahe, kɛtsɔ amɛsɛɛ ni amɛaaku koni amɛyakpá amɛmutsei loo amɛweintsei niji lɛ anɔ nii ekoŋŋ lɛ nɔ. Nɛkɛ mlai nɛɛ ji gbɛjianɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni ato aha gbɔi, awusãi, okulafoi, kɛ mɛi krokomɛi ni efĩ amɛ lɛ.—3 Mose 19:9, 10; 5 Mose 24:19-21.

Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ fãmɔ ha Israelbii lɛ akɛ: “Nyɛkawaa yoo okulafo ko loo awusã ko yi. Shi kɛji owa amɛ yi, ni amɛfó amɛtsɛ mi lɛ, ja mibo amɛyaafo lɛ toi; ni mimlifu lɛ naa aaawa naakpa, ni mikɛ klante aaagbe nyɛ, ni nyɛŋamɛi aaatsɔmɔ okulafoi, ni nyɛbii aaatsɔmɔ awusãi.” (2 Mose 22:22-24) Dɔlɛ sane ji akɛ, Israelbii niiatsɛmɛi lɛ ateŋ mɛi pii eyabooo fãmɔ nɛɛ toi. Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔ egbalɔi lɛ anɔ ebɔ Israelbii lɛ kɔkɔ shii abɔ yɛ amɛnifeemɔ nɛɛ kɛ eshai krokomɛi ni amɛfeɔ lɛ ahe. (Yesaia 10:1, 2; Yeremia 5:28; Amos 4:1-3) Yɛ naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ ha Ashurbii lɛ, kɛ yɛ sɛɛ mli lɛ Babilonbii lɛ baye Israelbii lɛ anɔ kunim. Agbe Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo, ni aŋɔ mɛi ni shwɛ lɛ nom kɛtee maŋsɛɛ shikpɔji anɔ.

Yesu Kristo ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ bi lɛ jɛ suɔmɔ mli esusu ohiafoi ahe taakɛ e-Tsɛ lɛ feɔ lɛ. Beni Yesu tsɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ mumɔ lɛ yɛ minɔ, no hewɔ lɛ efɔ mi mu, koni mijaje sanekpakpa lɛ mitsɔɔ ohiafoi.” (Luka 4:18) Enɛ etsɔɔɔ akɛ ohiafoi pɛ Yesu ye ebua yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ejɛ suɔmɔ mli ekɛ yelikɛbuamɔ ha niiatsɛmɛi hu. Shi kɛlɛ, bei pii lɛ Yesu jieɔ bɔ ni esusuɔ ohiafoi ahe ehaa lɛ kpo yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa niiatsɛmɛi lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewo niiatsɛ ko ŋaa akɛ: “Yaahɔ̃ɔ nibii fɛɛ ni oyɔɔ lɛ ni oŋɔja ohiafoi, ni ooná jwetri yɛ ŋwɛi, ni oba obanyiɛ misɛɛ.”—Luka 14:1, 12-14; 18:18, 22; 19:1-10.

Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ susuɔ ohiafoi ahe waa. (Marko 12:41-44; Yakobo 2:1-6) Yehowa kaiɔ ohiafoi akpekpei abɔ ni egboi lɛ, ni ekɛ nakai feemɔ jieɔ bɔ ni esusuɔ amɛhe ehaa lɛ kpo. Abaatee mɛi fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ashi kɛba jeŋ hee ni ayeŋ ohia yɛ mli lɛ mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

[Mfonirii]

Yehowa Odasefoi amajimaji ateŋ nyɛmifeemɔ lɛ tsɔɔ akɛ jeŋ hee ko baanyɛ aba

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Tukiso kɛ Maseiso kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ ni kɛ Tukiso kase Biblia lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Maseiso damɔ eshinaa lɛ naa, ni maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ ni kɛlɛ kase Biblia lɛ damɔ emasɛi