Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Too Otsui Shi Oha Efɔŋ’

‘Too Otsui Shi Oha Efɔŋ’

‘Too Otsui Shi Oha Efɔŋ’

‘Nuŋtsɔ lɛ tsulɔ lɛ, esaaa akɛ ebéɔ, shi moŋ emli ajɔ aha mɛi fɛɛ, ni eto etsui shi eha efɔŋ.’—2 TIMOTEO 2:24.

1. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ wɔkɛ mɛi ni kɛ mlifu wieɔ kpeɔ be mli ni wɔkɛ wɔhe ewo Kristofoi anitsumɔ lɛ mli lɛ?

KƐ́ OKƐ mɛi ni sumɔɔɔ osane loo amɛbɛ mɔ ni oji lɛ he miishɛɛ kpe lɛ, te ofeɔ onii ohaa tɛŋŋ? Beni bɔfo Paulo wieɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ, egba akɛ gbɔmɛi baatsɔmɔ “musubɔlɔi, . . . oshekuyelɔi, mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, [kɛ] mɛi ni hiɛ yɔɔ la.” (2 Timoteo 3:1-5, 12) Ekolɛ okɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ baakpe yɛ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo yɛ shihilɛi krokomɛi amli.

2. Mɛɛ ŋmalɛi baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkɛ mɛi ni kɛwɔ wieɔ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ lɛ aye yɛ nilee mli?

2 Jeee mɛi fɛɛ ní kɛ jɛmɔ wiemɔi tsuɔ nii lɛ bɛ jalɛ nifeemɔ he miishɛɛ. Shihilɛi ni mli wawai ní mɛi kɛkpeɔ loo nijiaŋwujee baanyɛ aha amɛto jɛmɔ amɛshwie mɔ fɛɛ mɔ ni aaabaje amɛgbɛ nɔ lɛ nɔ. (Jajelɔ 7:7) Mɛi babaoo feɔ amɛnii yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ akɛni akɛ wiemɔ sha fɔɔ nitsumɔ yɛ hei ni amɛyɔɔ loo amɛtsuɔ nii yɛ lɛ hewɔ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ ákɛ Kristofoi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wiemɔi ni tamɔ nakai atsu nii, shi moŋ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ nɔ hewɔ ni mɛi kɛtsuɔ nii lɛ shishi. Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ jɛmɔ wiemɔi ahe wɔha tɛŋŋ? Abɛi 19:11 kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ, emli fũuu mra.” Ni Romabii 12:17, 18 lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkaŋɔa efɔŋ nyɛtoa mɔ ko mɔ ko efɔŋ najiaŋ. . . . Kɛ́ aaaho lɛ nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli.”

3. Mɛɛ gbɛ nɔ shɛɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ biɔ ni wɔfee mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ?

3 Kɛ́ wɔji mɛi komɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ lɛɛlɛŋ lɛ, enɛ baaje kpo yɛ su ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ mli. Ebaaje kpo yɛ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ mli, kɛ ekolɛ yɛ wɔhiɛ su hu kɛ wɔgbee po mli. (Abɛi 17:27) Beni Yesu woɔ ebɔfoi lɛ agbɛ koni amɛyashiɛ lɛ, ewo amɛ ŋaa akɛ: “Kɛ́ nyɛmiibote shia lɛ, nyɛŋaa [mɛi ni yɔɔ shia] lɛ [“nyɛbaa hejɔlɛ nyɛhaa shia lɛ,”The New English Bible]. Ni kɛji shia lɛ sa lɛ, nyɛhaa nyɛhejɔlɛ lɛ abaa enɔ; shi kɛji esaaa lɛ, no lɛ nyɛhejɔlɛ lɛ akpale aba nyɛŋɔɔ ekoŋŋ.” (Mateo 10:12, 13) Shɛɛ sane ni wɔhiɛ lɛ ji sanekpakpa. Biblia lɛ tsɛ́ɔ lɛ “hejɔlɛ sanekpakpa,” “Nyɔŋmɔ duromɔ sanekpakpa,” kɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa.” (Efesobii 6:15; Bɔfoi lɛ Asaji 20:24; Mateo 24:14) Oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔkɛ sanekpakpa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ aha mɔ lɛ, shi jeee ni wɔwie wɔshi nibii ni eheɔ eyeɔ lɛ loo ni wɔkɛ lɛ ataa saji anaa yɛ esusumɔi ahe.

4. Kɛ́ eba lɛ akɛ dani oootsɔɔ shiatsɛ ko yiŋtoo hewɔ ni oba eŋɔɔ ní ekɛɛ bo akɛ, “Mibɛ he miishɛɛ” lɛ, mɛni obaanyɛ okɛɛ?

4 Yɛ be mli ni shiatsɛ lɛ booo nɔ ni owieɔ lɛ toi diɛŋtsɛ lɛ, ekolɛ ebaakɛɛ akɛ, “Mibɛ he miishɛɛ” koni ekɛfo owiemɔ lɛ mli. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ, “Kulɛ miisumɔ ni makane ŋmalɛ kuku nɛɛ pɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli matsɔɔ bo.” Ekolɛ eteŋ shi ewoŋ enɛ. Yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, ekolɛ ebaahi jogbaŋŋ akɛ oookɛɛ akɛ: “Kulɛ miisumɔ koni maha ole be ko ni miiba ní jalɛsane ni ayeee ehiŋ shi dɔŋŋ, ni gbɔmɛi fɛɛ baakase bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo atsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ he sane.” Kɛ́ enɛ ni oookɛɛ lɛ haaa shiatsɛ lɛ abi ni ogbála nibii amli otsɔɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ, no lɛ obaanyɛ okɛɛ kɛfata he akɛ: “Masumɔ ni maya koni maba be kroko.” Shi kɛ́ shiatsɛ lɛ kɛ mlifu kpee wɔ po lɛ, ani esa akɛ wɔmu sane naa akɛ ‘ejeee mɔ ni sa’? Yɛ bɔ ni shiatsɛ lɛ baafee enii eha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kaimɔ akɛ Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ, ‘wɔmli ajɔ aha mɛi fɛɛ, ni wɔto wɔtsui shi wɔha efɔŋ.’—2 Timoteo 2:24.

Efee Mɛi Niseniianii yɛ Lé ni Eleee Hewɔ

5, 6. Te Saulo kɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ye eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ efee enii nakai?

5 Ale nuu ni atsɛ́ɔ lɛ Saulo lɛ jogbaŋŋ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli yɛ ewiemɔi ni bulɛ bɛ mli, kɛ yiwalɛ nifeemɔi ni ekɛ ehe wo mli lɛ ahewɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘etee nɔ emu hegbeyeiwoo kɛ gbee mumɔ eshwie Nuŋtsɔ lɛ kaselɔi lɛ anɔ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2) Sɛɛ mli lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ no mli lɛ ‘eji musubɔlɔ kɛ yiwalɔ kɛ mɛi aniseniianifeelɔ.’ (1 Timoteo 1:13) Eyɛ mli akɛ ekolɛ no mli lɛ ewekumɛi lɛ ateŋ mɛikomɛi ebatsɔmɔ Kristofoi moŋ, shi etsɔɔ bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ efee enii yɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe eha lɛ mli akɛ: “Miye amɛhe sɛkɛ ko ni wa, ni miwaa amɛ yi kɛyaa mɛikpɔji aje tete.” (Bɔfoi lɛ Asaji 23:16; 26:11; Romabii 16:7, 11) Nɔ ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ yɛ be mli ni Saulo feɔ enɛɛmɛi lɛ, kaselɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ lɛ ataa saji anaa yɛ faŋŋ mli.

6 Mɛni ha Saulo fee enii yɛ nakai gbɛ nɔ? Afii komɛi asɛɛ lɛ, eŋma akɛ: “Mileee ni mifee, yɛ hé ni miheee miyeee mli.” (1 Timoteo 1:13) Eji Farisifonyo, ni “[e]tsɛmɛi lɛ amla lɛ naa fitsofitso” atsɔse lɛ yɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 22:3) Eyɛ mli akɛ Gamaliel ní tsɔɔ Saulo nii lɛ ji mɔ ko ni toɔ etsui shi yɛ jamɔŋ saji ahe moŋ, shi osɔfonukpa Kaiafa ní batsɔ Saulo naanyo lɛ feɔ keketee yɛ jamɔŋ saji ahe. Kaiafa ji mɔ ni nyiɛ hiɛ yɛ ŋaa ni atsɔ̃ ní akɛgbe Yesu Kristo lɛ mli. (Mateo 26:3, 4, 63-66; Bɔfoi lɛ Asaji 5:34-39) No sɛɛ lɛ, Kaiafa kwɛ ni ayi Yesu bɔfoi lɛ, ni ekɛ hiɛdɔɔ fã amɛ ni amɛkpa shiɛmɔ yɛ Yesu gbɛi amli. Beni Akuashɔŋ lɛ mli bii lɛ amli wo la ni amɛtsirɛ Stefano yisɛɛ kɛje kpo koni ayagbe lɛ lɛ, no mli lɛ Kaiafa ji Akuashɔŋ lɛ sɛinɔtalɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:27, 28, 40; 7:1-60) Saulo yɛ jɛi ni atswia Stefano tɛi, ni Kaiafa ha lɛ hegbɛ koni eyamɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ Damasko lɛ, koni etsɔ nakai feemɔ nɔ ekɛgu amɛnitsumɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:1; 9:1, 2) Hewalɛ ni Kaiafa ná yɛ Saulo nɔ lɛ ha Saulo nu he akɛ bɔ ni efeɔ enii ehaa lɛ jieɔ ekãa ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛfaŋ lɛ kpo, shi yɛ anɔkwale mli lɛ ebɛ anɔkwa hemɔkɛyeli. (Bɔfoi lɛ Asaji 22:3-5) No hewɔ ni Saulo nyɛɛɛ eyɔse akɛ Yesu ji anɔkwa Mesia lɛ. Shi Saulo bayɔse oshara ni yɔɔ enifeemɔi lɛ ahe beni Yesu ní atee lɛ shi lɛ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekɛlɛ wie yɛ gbɛ ni kã shi kɛyaa Damasko lɛ nɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:3-6.

7. Mɛni ba Saulo nɔ beni Yesu tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ejie ehe kpo etsɔɔ lɛ yɛ gbɛ ni kã shi kɛyaa Damasko lɛ nɔ lɛ?

7 Yɛ nɔ ni ba nɛɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, atsu Anania koni eyaye Saulo odase. Kulɛ, kɛ́ bo ni lɛ ani obaaya? Anania tsui fã, shi ekɛ Saulo yawie yɛ mlihilɛ mli. Naakpɛɛ gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ ejie ehe kpo etsɔɔ Saulo yɛ gbɛ ni kã shi kɛyaa Damasko lɛ nɔ lɛ eha etsake esubaŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:10-22) Sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ bɔfo Paulo, ni ebatsɔ Kristofonyo maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ ni yɔɔ ekãa.

Ehe Jɔ, shi Eyɛ Ekãa

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu jie sui komɛi ni e-Tsɛ lɛ yɔɔ lɛ akpo yɛ bɔ ni ekɛ eshafeelɔi ye eha lɛ mli?

8 Yesu ji Maŋtsɛyeli jajelɔ ni yɔɔ ekãa ní he jɔ, shi ejie ekãafeemɔ kpo yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ mɛi ye eha lɛ mli. (Mateo 11:29) Ejie su ni eŋwɛi Tsɛ ni woɔ mɛi fɔji hewalɛ koni amɛkwa amɛgbɛ̀i fɔji lɛ yɔɔ lɛ eko kpo. (Yesaia 55:6, 7) Kɛ́ Yesu kɛ eshafeelɔi miiye lɛ, ekwɛɔ akɛ ebaana sui komɛi yɛ amɛhe ni tsɔɔ akɛ amɛmiitsake lo, ni ewoɔ aŋkroaŋkroi ni feɔ nakai lɛ hewalɛ. (Luka 7:37-50; 19:2-10) Yesu damɔɔɔ bɔ ni enaa mɛi ehaa yɛ kponɔgbɛ nɔ ekojooo amɛ, yɛ no najiaŋ lɛ, ekase bɔ ni e-Tsɛ lɛ jieɔ mlihilɛ kpo, ní etoɔ etsui shi hu lɛ, ni efee enɛ kɛ gbɛkpamɔ akɛ no baaye abua amɛ ni amɛtsake amɛtsui. (Romabii 2:4) Eji Yehowa suɔmɔnaa nii akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui ni ahere amɛyiwala.—1 Timoteo 2:3, 4.

9. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ ewo gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 42:1-4 lɛ obɔ̃ lɛ mli?

9 Beni Mateo ni ji Sanekpakpa ŋmalɔ lɛ wieɔ bɔ ni Yehowa buɔ Yesu Kristo ehaa lɛ he lɛ, etsɛ́ gbalɛ wiemɔi nɛɛ ayisɛɛ akɛ: “Naa, mitsulɔ ní mihala lɛ, misuɔlɔ ní misusuma náa ehe tsui lɛ; mikɛ mimumɔ lɛ aaato enɔ, ni eeejaje kojomɔ etsɔɔ jeŋmaji lɛ. Ebéŋ, ni ebolɔŋ hu, ni mɔ ko nuŋ egbee yɛ blohuiaŋ. Gãlã ni amĩa lɛ, ekuŋ, ni odonti hu ni tsoɔ sulii lɛ, egbeŋ, kɛyashi beyinɔ ni eeeha kojomɔ ashɛ kunimyeli mli. Ni egbɛi lɛ anɔ jeŋmaji lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ afɔ̃.” (Mateo 12:17-21; Yesaia 42:1-4) Yɛ gbalɛ wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yesu kɛ ehe wooo naataamɔi ni yɔɔ hoo amli. Be mli ni anyɛɔ enɔ po lɛ, ewie anɔkwale lɛ he yɛ gbɛ ni ha mɛi ni hiɛ tsui ni ja lɛ ná he miishɛɛ lɛ nɔ.—Yohane 7:32, 40, 45, 46.

10, 11. (a) Eyɛ mli akɛ Farisifoi lɛ fata shitee-kɛwolɔi ni wieɔ amɛshiɔ Yesu be fɛɛ be lɛ ahe moŋ, shi mɛni hewɔ eye amɛteŋ mɛikomɛi odase lɛ? (b) Mɛɛ naajiemɔi nɛkɛ Yesu kɛhaa eshitee-kɛwolɔi lɛ yɛ bei komɛi amli, shi mɛni efeee?

10 Yesu wie etsɔɔ Farisifoi babaoo yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ amɛteŋ mɛikomɛi bɔ mɔdɛŋ koni amɛna tɔmɔ yɛ ewiemɔi amli ni amɛdamɔ no nɔ amɛmɔ lɛ moŋ, shi Yesu emuu sane naa akɛ amɛ fɛɛ amɛhiɛ jwɛŋmɔ gbonyo. Ekã shi faŋŋ akɛ, akɛni Simon ni eji Farisifonyo ní yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eyɔɔ keketee lɛ miitao ele bɔ ni Yesu yɔɔ diɛŋtsɛ hewɔ lɛ, efɔ̃ lɛ nine kɛha niyeli. Yesu kpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ, ni eye mɛi ni ba okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi lɛ odase. (Luka 7:36-50) Yɛ be kroko mli lɛ, Farisifonyo ko ni abuɔ lɛ waa ni atsɛ́ɔ lɛ Nikodemo tee Yesu ŋɔɔ nyɔɔŋ bɔ ni afee ni akayoo lɛ. Yesu ewieee ehiɛ yɛ nɔ hewɔ ni emɛ kɛyashi je na dani eba eŋɔɔ lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eye suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo yɛ e-Bi ni etsu kɛba bɔni afee ni mɛi ni baaná emli hemɔkɛyeli lɛ aná wala lɛ he odase etsɔɔ Nikodemo. Kɛfata he lɛ, Yesu jɛ mlihilɛ mli ema bɔ ni ehe hiaa ni aba he shi aha Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ mi eha lɛ. (Yohane 3:1-21) Yɛ sɛɛ mli beni Farisifoi komɛi wie amɛshi nibii kpakpai ní awie yɛ Yesu he kɛgbe ehe guɔ lɛ, Nikodemo fã Yesu he.—Yohane 7:46-51.

11 Yesu yɔse mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsɔ̃ lɛ tsɔne lɛ asatofeemɔ lɛ. Eŋmɛɛɛ gbɛ ni shitee-kɛwolɔi aha ekɛ ehe awo naataamɔi ni he bɛ sɛɛnamɔ amli. Shi kɛlɛ, kɛ́ ehe miihia lɛ, ekɛ naajiemɔ kuku ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa haa, ni efeɔ nakai kɛtsɔ shishitoo mla ko he ní ewieɔ, abɛbua ko ni ekɛtsuɔ nii, loo ŋmalɛ ko yisɛɛ ni etsɛ́ɔ lɛ anɔ. (Mateo 12:38-42; 15:1-9; 16:1-4) Bei komɛi lɛ, kɛ́ ebafee faŋŋ kɛha Yesu akɛ nɔ̃ kpakpa ko ejɛŋ naajiemɔ ni ekɛbaaha lɛ mli kɛba lɛ, ejieee amɛnaa kwraa.—Marko 15:2-5; Luka 22:67-70.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eye ebua mɛi beni abolɔ awo lɛ po lɛ?

12 Bei komɛi lɛ, mɛi ni mumɔi fɔji yɔɔ amɛmli bolɔɔ amɛwoɔ Yesu. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, etoɔ etsui shi, ni ekɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ po tsuɔ nii ni ekɛhaa mɛi nɛɛ yeɔ amɛhe kɛjɛɔ mumɔi fɔji lɛ ahewalɛ shishi. (Marko 1:23-28; 5:2-8, 15) Kɛ́ mɛi komɛi amli wo la ni amɛbolɔ amɛwo wɔ beni wɔnyiɛ shiɛmɔ nɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔto wɔtsui shi nakai nɔŋŋ, ni wɔkɛ mlihilɛ atsu shihilɛ lɛ he nii yɛ ŋaa mli.—Kolosebii 4:6.

Yɛ Weku lɛ Mli

13. Mɛni hewɔ ebaa lɛ yɛ bei komɛi amli akɛ kɛ́ mɔ ko kɛ Yehowa Odasefoi bɔi nikasemɔ lɛ, ewekumɛi teɔ shi amɛwoɔ lɛ lɛ?

13 Bei pii lɛ, weku lɛ mli titri anaa bɔ ni ehe hiaa akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi ato amɛtsui shi lɛ yɛ. Mɔ ko ni Biblia mli anɔkwalei lɛ eta etsuiŋ lɛ shweɔ koni mɛi krokomɛi ni yɔɔ eweku lɛ mli lɛ hu aná anɔkwalei nɛɛ ahe miishɛɛ nakai nɔŋŋ. Shi taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, ekolɛ weku lɛ mli bii lɛ baajie hetsɛ̃ kpo. (Mateo 10:32-37; Yohane 15:20, 21) Nibii ni kɛ enɛ baa lɛ fa babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Biblia mli tsɔɔmɔi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee mɛi ni yeɔ anɔkwa, mɛi ni tsuɔ amɛsɔ̃i ahe nii, kɛ mɛi ni buɔ mɔ hu moŋ, shi Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ hu akɛ gbɛnaa nii ni wɔ-Bɔlɔ lɛ kɛfɔ̃ wɔ nɔ lɛ ahe nitsumɔ he hiaa waa fe gbɛnaa nii krokomɛi fɛɛ. (Jajelɔ 12:1, 13; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Ekolɛ wɔweku lɛ mlinyo ko ní nuɔ he akɛ wɔkɛ anɔkwa ni wɔyeɔ Yehowa lɛ miiba hegbɛ ni eyɔɔ yɛ weku lɛ mli lɛ shi yɛ gbɛ ko nɔ lɛ mli baafu. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkɛ tsuishitoo he nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee lɛ aaatsu nii kɛ́ wɔmiitsu shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ he nii!—1 Petro 2:21-23; 3:1, 2.

14-16. Mɛni hã mɛi komɛi ní tsutsu ko lɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ amɛweku lɛ mli bii lɛ tsake amɛsui lɛ?

14 Mɛi pii ni sɔmɔɔ Yehowa amrɔ nɛɛ agbalashihilɛ mli hefatalɔi loo weku mli bii krokomɛi te shi wo amɛ yɛ tsakemɔi ni amɛbɔi feemɔ beni amɛje Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ ahewɔ. Ekolɛ shitee-kɛwolɔi nɛɛ nu saji gbohii komɛi yɛ Yehowa Odasefoi ahe, ni no hewɔ lɛ ekolɛ amɛyashe gbeyei akɛ enɛ baaná hewalɛ fɔŋ yɛ amɛweku lɛ nɔ. Mɛni ha amɛtsake amɛsubaŋ? Bei pii lɛ, nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni heyelilɔ lɛ feɔ lɛ ji nɔ̃ titri ni kɛ enɛ baa. Akɛni heyelilɔ lɛ feɔ shiŋŋ yɛ Biblia mli ŋaawoi kɛ nitsumɔ mli—eyaa Kristofoi akpeei daa ni ekɛ ehe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be mli ni etsuɔ gbɛnaa nii ni jwere enɔ yɛ eweku lɛ mli lɛ ahe nii, ní etoɔ etsui shi hu yɛ be mli ni akɛ jɛmɔ wiemɔi kpeeɔ lɛ lɛ hewɔ lɛ, shitee-kɛwoo ni ekɛkpeɔ yɛ weku lɛ mli lɛ baa shi yɛ bei komɛi amli.—1 Petro 2:12.

15 Ekolɛ hetsɛ̃ loo henɔwomɔ baaha shitee-kɛwolɔ ko akpoo ákɛ eeebo sanemlitsɔɔmɔi fɛɛ ni ajɛɔ Biblia lɛ mli akɛhaa lɛ lɛ toi. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ nuu ko ni jɛ United States ní kɛɛ edɔɔ emaŋ lɛ he waa lɛ gbɛfaŋ. Gbi ko beni eŋa etee kpokpaa wulu nɔ kpee ko lɛ, nuu nɛɛ to lɛ diɛŋtsɛ etadei ni eshi shia. Be kroko mli lɛ, ekɔ tũ ehiɛ edɛŋ ni eshi shia ákɛ eyaagbe ehe. Ekɛ enifeemɔi ni nilee bɛ mli lɛ ahe shwamɔ lɛ fɔ̃ jamɔ ni eŋa lɛ yɔɔ mli lɛ nɔ. Shi eŋa lɛ bɔ mɔdɛŋ etee nɔ ekɛ Biblia mli ŋaawoi tsu nii. Afii 20 sɛɛ beni ebatsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ, ewu lɛ hu batsɔ Odasefonyo. Yoo ko ni yɔɔ Albania lɛ mli fũ yɛ Biblia lɛ ni ebiyoo ko kɛ Yehowa Odasefoi kase ní abaptisi lɛ yɛ sɛɛ mli lɛ hewɔ. Be fɛɛ be ni ebiyoo lɛ aaahe Biblia lɛ, nyɛ lɛ kpatãa hiɛ, ni efee nakai shii 12 sɔŋŋ. Gbi ko lɛ, egbele Biblia hee ni ebiyoo lɛ eshi efɔ̃ okpɔlɔ ko nɔ lɛ mli. Trukaa lɛ, he ni egbele lɛ ji Mateo 10:36, ni eyɔse akɛ sane ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɔɔ ehe. Fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛni esusuɔ ebiyoo lɛ hilɛ-kɛhamɔ he waa hewɔ lɛ, eyajie lɛ gbɛ kɛtee he ni eyafata Odasefoi krokomɛi ahe kɛkɔ lɛlɛ kɛtee kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ Italy lɛ. Beni yoo nɛɛ na suɔmɔ ni Odasefoi akuu nɛɛ jie lɛ kpo, kɛ bɔ ni amɛkɛ ŋmɔlɔ kɛ miishɛɛ fuafua amɛhe atuu lɛ, esusumɔi bɔi tsakemɔ. Etsɛɛɛ ni ekpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Ŋmɛnɛ, yoo nɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni eye ebua mɛi krokomɛi ní tsutsu ko lɛ amɛji shitee-kɛwolɔi lɛ.

16 Be ko beni nyɛmiyoo ko nyiɛ gbɛ kɛmiiya kpee ní eshwɛ fioo ebaashɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, ewu ní hiɛ kakla yɛ edɛŋ lɛ kɛlɛ bakpe, ni ekɛ naafolɔmɔ wiemɔi ni mli wawai bɔi enɔ shwiemɔ. Eŋa lɛ kɛ mlijɔlɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni bo diɛŋtsɛ obakwɛ.” Ewu lɛ fee nakai, ni yɛ be ni sa mli lɛ, ebatsɔ Kristofonyo asafoŋ onukpa.

17. Mɛɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo baanyɛ aye abua kɛ́ naagba ba Kristofoi aweku ko mli bii ateŋ?

17 Kɛ́ oshiabii lɛ fɛɛ ji Kristofoi po lɛ, yɛ emuu ni adesai yeee lɛ hewɔ lɛ, bei komɛi shɛɔ ni naagba baa weku lɛ mli, ni mɔ kɛ wiemɔi ni naa wawai po kpeeɔ enyɛmi. Ŋaawoo ni akɛha Kristofoi ni hi shi yɛ blema Efeso lɛ sa kadimɔ jogbaŋŋ, awo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛhaa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ, kɛ efɔŋ fɛɛ efɔŋ.” (Efesobii 4:31) Ekã shi faŋŋ akɛ, shihilɛ ni ebɔle Kristofoi ni hi shi yɛ Efeso lɛ ahe, kɛ emuu ni amɛyeee, kɛ agbɛnɛ hu yɛ amɛteŋ mɛikomɛi agbɛfaŋ lɛ amɛtsutsu shihilɛ lɛ ji nibii ni ha naagbai ba amɛteŋ. Mɛni baaye abua amɛ ni amɛtsake? Esa akɛ “[amɛ]tsɔmɔ mɛi heei yɛ [amɛ]jwɛŋmɔ mumɔ lɛ mli.” (Efesobii 4:23) Yɛ be mli ni amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ní amɛjwɛŋɔ bɔ ni esa akɛ ená amɛshihilɛi anɔ hewalɛ eha lɛ nɔ, ní amɛkɛ amɛnanemɛi Kristofoi bɔɔ, ní agbɛnɛ hu amɛkɛ ekãa sɔleɔ lɛ, amɛjieɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ akpo jogbaŋŋ yɛ amɛshihilɛi amli. Enɛ feemɔ haa amɛbaleɔ bɔ ni ‘amɛaajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe, ní amɛmusuŋ atsɔ amɛ yɛ amɛhe, ni amɛŋɔfafaa amɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔfa amɛ yɛ Kristo mli lɛ.’ (Efesobii 4:32) Ekɔɔɔ he eko bɔ ni mɛi krokomɛi baafee amɛnii amɛha lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi, ní wɔjie mlihilɛ kpo, ní wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ amɛhe, ní wɔkɛ amɛnɔtɔmɔi ake amɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ ‘efɔŋ toɔ mɔ ko mɔ ko efɔŋ najiaŋ.’ (Romabii 12:17, 18) Suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli ni wɔɔjie lɛ kpo, ni wɔkɛ nakai feemɔ atsɔɔ akɛ wɔmiikase Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ̃ ko ni ja ni esa akɛ wɔfee be fɛɛ be.—1 Yohane 4:8.

Ŋaawoo Kɛha Kristofoi Fɛɛ

18. Mɛni hewɔ ŋaawoo ni yɔɔ 2 Timoteo 2:24 lɛ ji ŋaawoo ni sa jogbaŋŋ kɛha asafoŋ onukpai ni hi shi yɛ blema Efeso lɛ, ni ehe baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha Kristofoi fɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Ŋaa ni awoɔ koni ‘wɔto wɔtsui shi wɔha efɔŋ’ lɛ kɔɔ Kristofoi fɛɛ ahe. (2 Timoteo 2:24) Shi Timoteo ní ŋaawoo he bahia lɛ beni esɔmɔɔ akɛ onukpa yɛ Efeso lɛ ji mɔ tsutsu ni akɛ ŋaawoo nɛɛ hã. No mli lɛ, asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛikomɛi fɔɔ amɛsusumɔi ahe wiemɔ babaoo, ni amɛtsɔɔ mɛi tsɔɔmɔi ni ejaaa. Akɛni amɛyayɔseee yiŋtoo ni yɔɔ Mose Mla lɛ sɛɛ hewɔ lɛ, amɛyanuuu bɔ ni hemɔkɛyeli, suɔmɔ, kɛ henilee kpakpa he hiaa ha lɛ shishi. Kristo tsɔɔmɔi lɛ kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ he hiaa ha lɛ shishi ni amɛyanuuu lɛ hã amɛkɛ henɔwomɔ taa saji anaa, ni enɛ ha béi te shi yɛ amɛteŋ. Bɔni afee ni Timoteo anyɛ shihilɛ nɛɛ he nii etsu lɛ, esa akɛ ekɛ enane ama shi koni akɛ Ŋmalɛ mli anɔkwalei atsu nii, ni kɛlɛ esa akɛ ekɛ enyɛmimɛi lɛ aye yɛ mlihilɛ mli. Taakɛ eji yɛ asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, Timoteo le akɛ tooku lɛ jeee enɔ̃, ni ákɛ esa akɛ ekɛ amɛ aye yɛ gbɛ ni baaha Kristofoi asuɔmɔ kpojiemɔ kɛ ekomefeemɔ ahi amɛteŋ lɛ nɔ.—Efesobii 4:1-3; 1 Timoteo 1:3-11; 5:1, 2; 6:3-5.

19. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ‘atao heshibaa sɛɛ gbɛ’ lɛ?

19 Nyɔŋmɔ woɔ ewebii ahewalɛ koni ‘amɛtao heshibaa sɛɛ gbɛ.’ (Zefania 2:3) Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “heshibaa” lɛ tsɔɔ su ko ni haa mɔ kɛ tsuishitoo damɔɔ efɔŋ naa ní emli wooo la, loo ni eeetɔ owele. Eba akɛ wɔɔya nɔ wɔkɛ ekãa akpa Yehowa fai koni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔto wɔtsui shi, ni wɔfee enajiaŋdamɔlɔi ni sa hu yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli.

Mɛni Okase?

• Mɛɛ ŋmalɛi baanyɛ aye abua bo kɛ́ akɛ jɛmɔ wiemɔi kpee bo?

• Mɛni hewɔ Saulo kɛ ehe wo mɛi aniseniianifeemɔ mli lɛ?

• Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkɛ mɛi fɛɛ yeɔ yɛ gbɛ ni sa nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Wɔtsui shi ní wɔɔto be mli ni wɔkɛ wɔweku lɛ mli bii wieɔ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Yɛ nɔ̃ gbɔmɔ ni Anania le akɛ Saulo ji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ lɛ ye yɛ mlihilɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Gbɛnaa nii ni jwere Kristofonyo ko nɔ lɛ ahe nii ni eeetsu kɛ anɔkwayeli lɛ baanyɛ aba shitee-kɛwoo ni ewekumɛi kɛbaa enɔ lɛ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Kristofoi woɔ suɔmɔ kpojiemɔ kɛ ekomefeemɔ he hewalɛ