Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Beni Béi Eba Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi Ateŋ

Beni Béi Eba Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi Ateŋ

Beni Béi Eba Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi Ateŋ

WU KO loo ŋa ko ni jwɛŋmɔŋ kã shi kwraa bɛ ni enyáa gbalashihilɛ mli béi he, shi kɛlɛ gbalashihilɛ mli béi egbɛ eshwã hei srɔtoi fɛɛ. Bei pii lɛ hefatalɔ kome kɛɔ nɔ ko ni woɔ mɔ kroko lɛ mli la. Abolɔɔ, ni mlifu teɔ shi, ni enɛ haa akɛ mlifu wiemɔi ni naa wawai jeɔ ŋwane. No sɛɛ lɛ, jɛmɛ feɔ dioo diɛŋtsɛ, ni hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ amɛhe kpáa wiemɔ kwraa. Beni be shwieɔ mli lɛ, mlifu lɛ baa shi ni mɔnɛ kpáa mɔnɛ fai. Toiŋjɔlɛ baa amɛteŋ ekoŋŋ—kɛ́ hooo kwraa lɛ kɛyashi beni béi baaba ekoŋŋ.

Akɛ gbalashihilɛ mli béi feɔ naaŋmɔlɔwoo wiemɔi kɛ adesãi babaoo yɛ tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi amli, shi kɛ́ enɛ miiya nɔ yɛ shihilɛ mli diɛŋtsɛ lɛ ejeee shwɛmɔ sane kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia mli abɛbua ko kɛɔ akɛ: “Wiemɔi ni asusuuu he lɛ baanyɛ aye awui waa diɛŋtsɛ tamɔ bɔ ni klante yeɔ mɔ awui lɛ.” (Abɛi 12:18, Today’s English Version) Hɛɛ, wiemɔ ni mli wa baanyɛ aye mɔ awui yɛ henumɔŋ, ni ebaanyɛ eya nɔ edɔ mɔ lɛ beni béi lɛ eba naagbee po. Ŋwanejee baanyɛ ekɛ yiwalɛ nifeemɔ po aba.—2 Mose 21:18.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni adesa yeee emuu hewɔ lɛ, anyɛɛɛ atsĩ gbalashihilɛ mli naagbai anaa yɛ bei komɛi amli. (1 Mose 3:16; 1 Korintobii 7:28) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ béi ni naa wa teɔ shi yɛ be kɛ beaŋ lɛ, esaaa akɛ abuɔ lɛ akɛ nɔ ni sane ko kwraa bɛ he. Niiamlipɛilɔi etsɔɔ mli akɛ, kɛ́ béi ba kɛtsara nɔ lɛ ehaa efeɔ mlɛo akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaatsé gbala lɛ mli yɛ be ko mli. Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia koni bo kɛ ohefatalɔ lɛ akase bɔ ni asáa béi yɛ toiŋjɔlɛ mli.

Sane lɛ Mlipɛimɔ

Kɛ nyɛfɔɔ ŋwanejee yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ koni nyɛle kɛji nɔ ko pɔtɛɛ ji nɔ ni kɛ nyɛbéi lɛ baa lɛ. Bei pii lɛ mɛni baa kɛ́ bo kɛ ohefatalɔ lɛ kpaaa gbee yɛ sane ko he lɛ? Ani sanegbaa lɛ tsakeɔ mramra ni efiteɔ kɛbatsɔɔ jɛmɔi kɛ naafolɔmɔ wiemɔi sɔŋŋ? Kɛ nakai ni lɛ, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee?

Klɛŋklɛŋ lɛ, okɛ anɔkwayeli apɛi omli okwɛ akɛ ekolɛ naagba lɛ jɛ bo diɛŋtsɛ lo. Ani omli fuɔ oyayaayai? Ani oji mɔ ko ni yɛ adebɔɔ su naa lɛ osumɔɔ ŋwanejee? Mɛni ohefatalɔ lɛ baakɛɛ yɛ ohe yɛ enɛ gbɛfaŋ? Ehe miihia koni osusu naagbee sanebimɔ nɛɛ he, ejaakɛ ekolɛ okɛ ohefatalɔ lɛ yɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni tsɔɔ akɛ mɔ ko ji ŋwanejelɔ lɛ he.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ ohefatalɔ lɛ feɔ diŋŋ yɛ be mli ni ofeɔ shɛii kɛtsɔɔ ojwɛŋmɔ, ní onyɛɛɛ oye ohenumɔi anɔ lɛ. Ekolɛ obaakɛɛ akɛ: “Beni miji gbekɛ lɛ, no mli lɛ, nakai ji mɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ miweku lɛ mli lɛ gbaa sane. Enɛ etsɔɔɔ ŋwanejee!” Ni ekolɛ obuuu enɛ akɛ eji ŋwanejee. Shi ekolɛ, ohefatalɔ lɛ buɔ nɔ ni osusuɔ akɛ eji wiemɔ ni awieɔ lɛ kpookpoo lɛ akɛ ŋwanejee wiemɔ ni yeɔ awui, ni woɔ béi. Ohiɛ ni aaahi ohe nɔ akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ yɛ gbɛ̀i srɔtoi ni nyɛtsɔɔ nɔ nyɛkɛ mɔ gbaa sane lɛ baanyɛ aye abua kɛtsĩ béi naa.

Kaimɔ hu akɛ, jeee be fɛɛ be abolɔɔ kɛ́ aabé. Paulo ŋma Kristofoi akɛ: “Nyɛhaa . . . bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ.” (Efesobii 4:31) “Bolɔmɔ” tsɔɔ gbee nɔ ni awoɔ, yɛ be mli ni “musubɔɔ” tsɔɔ sane lɛ mli wiemɔi diɛŋtsɛ. Kɛ wɔsusu he yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ ablɛbi wiemɔi po baanyɛ afee béi kɛ́ eteeɔ mlifu shi loo ebaa mɔ shi.

Ha sane ni tsɔ hiɛ lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli, koni osaa okwɛ bɔ ni okɛ ohefatalɔ lɛ tsuɔ béi ahe nii ohaa lɛ mli ekoŋŋ. Ani oji ŋwanejelɔ? Taakɛ wɔna lɛ, nakai sanebimɔ lɛ hetoo damɔ bɔ ni ohefatalɔ lɛ susuɔ ohe ehaa lɛ nɔ titri. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooobu ohefatalɔ lɛ susumɔ akɛ eji nɔ ni tsɔɔ akɛ ekɛ ehenumɔi miitsu nii fe nine lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ koni ona ohe tamɔ bɔ ni enaa bo ehaa lɛ, ni ofee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Mɔ ko mɔ ko akapele miiha ehe, shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ apele aha enaanyo.”—1 Korintobii 10:24.

“Nyɛkwɛa ní Ahia yɛ Bɔ ni Nyɛnuɔ lɛ Hewɔ”

Anaa gbɛ kroko hu ni atsɔɔ nɔ atsuɔ béi he nii lɛ yɛ Yesu wiemɔi nɛɛ mli, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Nyɛkwɛa ní ahia yɛ bɔ ni nyɛnuɔ lɛ hewɔ” lɛ. (Luka 8:18) Eji anɔkwale akɛ, no mli lɛ jeee sanegbaa ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he Yesu wieɔ lɛ. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, abaanyɛ akɛ shishitoo mla ni yɔɔ mli lɛ atsu nii. Te oboɔ ohefatalɔ lɛ toi jogbaŋŋ ohaa tɛŋŋ? Ani oboɔ sane toi kwraa po? Aloo okɛ wiemɔ kometoo lɛ nɔŋŋ haa amrɔ nɔŋŋ akɛ naagbai ni onuko shishi jogbaŋŋ lɛ anaa tsabaa? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni nuuu sane dani ehereɔ nɔ lɛ, eji buulufeemɔ kɛ hiɛgbele ha lɛ.” (Abɛi 18:13) No hewɔ lɛ, kɛ béi ko te shi lɛ, ehe baahia ni okɛ ohefatalɔ lɛ agba he sane jogbaŋŋ ni nyɛbo nyɛhe toi jogbaŋŋ.

Yɛ nɔ najiaŋ ni ooobu ohefatalɔ lɛ susumɔ lɛ akɛ nɔ ni he ehiaaa lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ koni ‘ona mli oha lɛ.’ (1 Petro 3:8) Yɛ blema Hela wiemɔ mli lɛ, nɔ ni nɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ ji ní akɛ mɔ aaana amanehulu. Kɛ ohefatalɔ lɛ ehao yɛ nɔ ko he lɛ, esa akɛ bo hu onu he nakai nɔŋŋ. Bɔɔ mɔdɛŋ koni okwɛ sane lɛ yɛ ohefatalɔ lɛ susumɔ naa.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Isak ni ji nuu ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ fee nakai. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, eŋa Rebeka hao waa diɛŋtsɛ yɛ weku sane ko ni kɔɔ ebinuu Yakob he lɛ he. Ekɛɛ Isak akɛ: “Mijeŋhilɛ eje mitsine yɛ Hetbiyei lɛ ahewɔ. Kɛji Yakob wɛ Hetbiyei ni tamɔ mɛnɛɛmɛi ni ji shikpɔŋ nɛɛ nɔ biyei lɛ eko lɛ, te mahi jeŋ makɛɛ tɛŋŋ?”—1 Mose 27:46.

Eji anɔkwale akɛ akɛni Rebeka ehao hewɔ lɛ, ekolɛ ewo saji ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani shihilɛ je etsine lɛɛlɛŋ? Ani eji anɔkwale akɛ ebaasumɔ ni egbo kɛji akɛ ebinuu lɛ kɛ Hetbiyei lɛ eko bote gbalashihilɛ mli? Ekolɛ jeee nakai. Ni kɛlɛ, Isak ebuuu Rebeka henumɔi lɛ akɛ nɔ ko he ehiaaa. Yɛ no najiaŋ lɛ, Isak na akɛ Rebeka sane lɛ ja, ni etsu he nii pɛpɛɛpɛ. (1 Mose 28:1) Feemɔ nakai nɔŋŋ be kroko ni ohefatalɔ lɛ aaahao yɛ sane ko he lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooobu sane ni tamɔ nɛkɛ lɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa lɛ, ohefatalɔ lɛ toi, buu esusumɔ, ní ohere ewiemɔ yɛ musuŋtsɔlɛ gbɛ nɔ.

Sane Toiboo kɛ Sanesɛɛkɔmɔ

Biblia mli abɛbua ko kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ [“sanesɛɛkɔmɔ,” NW] lɛ, emli fũuu mra.” (Abɛi 19:11) Kɛ béi lɛ mli wo wu lɛ, ewaaa kwraa akɛ ooofee nii kpalakpala yɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni naa wa ni aaajɛ ohefatalɔ lɛ naa lɛ he. Shi bei pii lɛ, enɛ haa béi lɛ mli woɔ wu moŋ. No hewɔ lɛ, kɛ́ oobo ohefatalɔ lɛ toi lɛ, tswaa ofai shi akɛ oboŋ wiemɔi ni ewieɔ lɛ pɛ toi, shi moŋ obaayɔse henumɔi ni yɔɔ nɔ ni ewieɔ lɛ sɛɛ lɛ hu. Sanesɛɛkɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ baaye ebua bo koni okɛ mlifu akafee nii, shi moŋ ni otsu naagba lɛ diɛŋtsɛ he nii.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ oŋa kɛɛ bo akɛ, “Ohaa mihe feɔ shoo!” Ekolɛ omli baafũ ni okɛ mlifu wiemɔi baatsɔɔ akɛ naafolɔmɔ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ejaaa. Ekolɛ obaaha hetoo akɛ: “Nyɛsɛɛ nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, mihi omasɛi gbi muu fɛɛ!” Shi kɛ́ obo toi ojogbaŋŋ lɛ, obaana akɛ jeee akɛ oŋa miibi diɛŋtsɛ koni ohi emasɛi minitii loo ŋmɛlɛtswai abɔ komɛi kɛkɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekolɛ eebi koni oshɛje emii, ni eekɛɛ bo akɛ enuɔ he akɛ osusuuu ehe ni osumɔɔɔ lɛ.

Ŋɔɔ lɛ akɛ ŋa ji bo ni owu miitsɔɔ bɔ ni ehao yɛ nɔ ko ni oyahé nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ hewɔ. Ekɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni mli wa bi akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ ofite shika babaoo nɛkɛ?” Ekolɛ nɔ ni obaafee amrɔ nɔŋŋ ji ni okɛ saji komɛi ni kɔɔ weku lɛ shika saji ahe lɛ afã ohe loo ni okɛ nɔ ko ni oyahé lɛ ato nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eyahé be ko lɛ he. Shi kɛlɛ, sanesɛɛkɔmɔ baaye ebua bo koni ona akɛ ekolɛ jeee akɛ owu lɛ miiwie shika fitemɔ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekolɛ nɔ ni ha ehao ji akɛ beni otoɔ gbɛjianɔ koni oyahé nɔ ko wulu ko kɛba lɛ, otsɔɔɔ hiɛ okɛ lɛ egbaaa he sane.

Eji anɔkwale akɛ ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fɛɛ yɛ gbɛ kroko ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkɛwieɔ be falɛ ni amɛnáa amɛhaa amɛhe kɛ bɔ ni amɛkpɛɔ yiŋ dani amɛhéɔ nɔ ko lɛ he. Oti ni yɔɔ sane lɛ mli ji akɛ kɛ́ saji komɛi kɛ béi ba lɛ, sanesɛɛkɔmɔ haŋ omli afũ mramra, ni ebaaye ebua bo koni oná ole nɔ diɛŋtsɛ ni kɛ sane lɛ ba lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ kpalakpalafeemɔ aaafee nii lɛ, okɛ Biblia ŋmalɔ Yakobo ŋaawoo akɛ ‘afee oyá kɛ ninumɔ, ahumi shi kɛ wiemɔ, ahumi shi kɛ mlifu’ lɛ atsu nii.—Yakobo 1:19.

Kɛ oowie lɛ, kaimɔ akɛ esa akɛ okwɛ gbɛ ni otsɔɔ nɔ okɛ ohefatalɔ lɛ wieɔ ohaa lɛ jogbaŋŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “nilelɔ lilɛi tsáa mɔ.” (Abɛi 12:18) Kɛ okɛ ohefatalɔ lɛ bɔi béi trukaa lɛ, ani owiemɔi lɛ pilaa mɔ loo etsáa mɔ? Ani ekɛ mligbalamɔ baa nyɛteŋ loo egbeleɔ gbɛ ehaa nyɛ koni nyɛsaa béi lɛ? Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔna momo lɛ, nɔ̃ pɛ ni mlifu wiemɔi loo wiemɔi ni awieɔ lɛ kpalakpala lɛ kɛbaa ji béi.—Abɛi 29:22.

Kɛ béi mli bawo wu kɛbatsɔ jɛmɔ wiemɔi lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ koni otsu naagba lɛ diɛŋtsɛ he nii. Gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya nɔ ni kɛ béi lɛ ba lɛ nɔ, shi jeee mɔ lɛ nɔ. Susumɔ nɔ ni ja ni esa akɛ afee lɛ he, shi jeee mɔ ni sane ja lɛ he. Kwɛmɔ jogbaŋŋ koni owiemɔi lɛ akaha béi lɛ mli wo wu. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Wiemɔ ní wa teeɔ mlifu shi.” (Abɛi 15:1) Hɛɛ, nɔ ni okɛɔ kɛ bɔ ni okɛɔ lɛ ohaa lɛ baanyɛ atsɔɔ kɛji oosumɔ ni okɛ ohefatalɔ lɛ afee ekome loo osumɔɔɔ ni okɛ lɛ feɔ ekome.

Tswaa Ofai Shi akɛ Obaasaa Béi, Shi Jeee Koni Otsɔɔ akɛ Osane Ja

Yɛ be mli ni wɔtsuɔ béi he nii lɛ, oti ni esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ ji béi lɛ saamɔ shi jeee koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsane ja. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ osaa béi? Gbɛ ni hi fe fɛɛ ji ni otao Biblia mli ŋaawoo koni okɛtsu nii, ni wumɛi ji mɛi titri ni esa akɛ amɛtsɔ hiɛ amɛtsu enɛ he nii. Yɛ nɔ najiaŋ ni ohe aaafee oyá ni okɛ wiemɔi ni mli wawai atsɔɔ ojwɛŋmɔ yɛ saji ahe loo yɛ naagbai ni nyɛkɛkpe lɛ he lɛ, mɛni hewɔ ni okwɛɛɛ saji lɛ yɛ Yehowa susumɔ naa? Nyɛsɔlea nyɛhaa lɛ, ní nyɛtao Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni baabu nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ahe lɛ. (Efesobii 6:18; Filipibii 4:6, 7) Bɔɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ koni okafó onɔ̃ lɛ pɛ mli, shi moŋ koni ofó ohefatalɔ lɛ nɔ̃ hu mli.—Filipibii 2:4.

Nɔ ni haa shihilɛ gbonyo ko mli woɔ wu bei pii ji dɔlɛ kɛ henumɔi ni anyɛɛɛ akudɔ ni oooha eye osusumɔi kɛ onifeemɔi anɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni nyɛaaha eye ebua nyɛ lɛ baaha nyɛná toiŋjɔlɛ, ekomefeemɔ kɛ Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ. (2 Korintobii 13:11) No hewɔ lɛ, nyɛhaa “nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ” akudɔa nyɛ, nyɛjiea sui kpakpai akpo, ní nyɛná he sɛɛ akɛ “mɛi ni feɔ hejɔlɛ nii.”—Yakobo 3:17, 18.

Eji anɔkwale akɛ, esa akɛ nyɛ fɛɛ nyɛkase gbɛ ni atsɔɔ nɔ asáa béi yɛ toiŋjɔlɛ mli, kɛ́ enɛ tsɔɔ akɛ mɔ aŋmɛɛ saji ahe po. (1 Korintobii 6:7) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nyɛkɛ Paulo ŋaawoo ni tsɔɔ akɛ esa akɛ nyɛshɛrɛ “nii ni ji mlifu, mlila, nishaianii” nyɛshwie ni nyɛjie “musubɔɔ wiemɔ, hiɛgbeji awiemɔ lɛ, kɛjɛa nyɛdaaŋ” ni “nyɛjie gbɔmɔ momo lɛ kɛ enitsumɔi lɛ nyɛshwie, ni nyɛwo gbɔmɔ hee” lɛ atsua nii.—Kolosebii 3:8-10.

Shi yɛ bei komɛi amli lɛ, obaakɛɛ nibii komɛi ni baaha oshwa ohe yɛ sɛɛ mli. (Yakobo 3:8) Kɛ ebalɛ nɛkɛ lɛ, kpá ohefatalɔ lɛ fai. Yaa nɔ okɛ mɔdɛŋbɔɔ atsu enɛ he nii. Yɛ be mli ni be shwieɔ mli lɛ, ekolɛ bo kɛ ohefatalɔ lɛ baana tsakemɔ kpele yɛ bɔ ni nyɛtsuɔ béi he nii nyɛhaa lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Gbɛ̀i Srɔtoi Etɛ ni Atsɔɔ nɔ Akɛsáa Béi Naa

• Bó ohefatalɔ lɛ toi.​—Abɛi 10:19

• Buu esusumɔ.​—Filipibii 2:4

• Heremɔ ewiemɔ nɔ kɛ suɔmɔ.​—1 Korintobii 13:4-7

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Nɔ ni Obaanyɛ Ofee Bianɛ

Bi ohefatalɔ lɛ sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ, ní obo hetooi ni ebaaha lɛ toi ni okawie kɛfo nɔ ni ebaawie lɛ mli. No sɛɛ lɛ ohefatalɔ lɛ baanyɛ afee nakai nɔŋŋ.

• Ani misumɔɔ ŋwanejee?

• Ani miboɔ sane toi lɛɛlɛŋ kɛ́ ootsɔɔ ojwɛŋmɔ yɛ sane ko he, loo mikɛ kpalakpalafeemɔ wieɔ dani ogbeɔ owiemɔ naa?

• Ani miwiemɔi feɔ tamɔ nɔ ni minuuu nii ahe mihaaa bo loo mimli efũ?

• Mɛni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkɛha gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛ wɔhe gbaa sane lɛ aya hiɛ—titri lɛ kɛ́ wɔkɛ wɔhe kpaaa gbee yɛ sane ko he lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Ani oboɔ sane toi?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

“Minuɔ he akɛ osusuuu mihe loo osumɔɔɔ mi”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

“Ohaa mihe feɔ shoo!”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

“Nyɛsɛɛ nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, mihi omasɛi gbi muu fɛɛ!”