Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nitsumɔ Ani Eji Jɔɔmɔ loo Loomɔ?

Nitsumɔ Ani Eji Jɔɔmɔ loo Loomɔ?

Nitsumɔ Ani Eji Jɔɔmɔ loo Loomɔ?

“Nɔ̃ kpakpa ko bɛ ha gbɔmɔ fe enɛ, akɛ eye . . . ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ lɛ mli.”—Jajelɔ 2:24.

“BENI makɛɛ mikpaa nitsumɔ lɛ, no mli lɛ etɔ mi waa.” Niiamlipɛimɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ jie lɛ kpo akɛ nakai ji bɔ ni nitsulɔ 1 fɛɛ nitsulɔ 1 yɛ nitsulɔi 3 ateŋ lɛ nuɔ he ehaa. Enɛ bɛ naakpɛɛ, ejaakɛ nibii ni yaa nɔ yɛ hei ni mɛi tsuɔ nii yɛ lɛ kɛ nɔnyɛɛ baa amɛnɔ; amɛtsuɔ nii kɛtekeɔ ŋmɛlɛtswai ni esa akɛ amɛkɛtsu nii lɛ, ni amɛkɛ nii babaoo hu yaa shia amɛyatsuɔ—amɛtsuɔ enɛɛmɛi fɛɛ yɛ nitsumɔ nɔkwɛlɔi ni efɔɔɔ hiɛsɔɔ kpojiemɔ lɛ ashishi.

Tsɔnei wuji ni eba ní akɛfeɔ nibii pii shikome lɛ eha nitsulɔi babaoo nuɔ he akɛ amɛtamɔ nu kɔi yɛ goga kɛ emli nu obɔ̃ mli. Bei pii lɛ, enɛ haaa nɔ ko akanya amɛ ákɛ amɛtsu nii, ni etsĩɔ hesaai hu ni amɛyɔɔ ni amɛkɛaafee nibii heei lɛ anaa. Taakɛ eji lɛ, enɛ náa bɔ ni mɛi feɔ amɛnii amɛhaa yɛ nitsumɔ he lɛ nɔ hewalɛ. Ehaa ekãa kɛ miishɛɛ ni mɔ yɔɔ yɛ nitsumɔ mli lɛ baa shi yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Ehaaa nitsulɔi anyɛ aya amɛhiɛ yɛ nitsumɔ mli, ni ebaa nitsumɔ mli hesaai ni amɛyɔɔ lɛ hu shi. Nibii ni tamɔ enɛɛmɛi baanyɛ aha mɔ nitsumɔ aje fũ awo lɛ, ni ekolɛ eha ená nyɛ̃ɛ kɛha nii ni etsuɔ lɛ po.

Ní Wɔɔpɛi Sui ni Wɔjieɔ lɛ Kpo yɛ Nitsumɔ He lɛ Mli Wɔkwɛ

Eji anɔkwale akɛ jeee be fɛɛ be wɔbaanyɛ wɔtsake shihilɛi ni wɔyajeɔ mli lɛ. Shi, ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔtsake wɔsubaŋ? Kɛ́ oyɔse akɛ etamɔ nɔ ni ojieɔ subaŋi komɛi ni ehiii kpo yɛ nitsumɔ he lɛ, no lɛ ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ ákɛ ooosusu bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ nitsumɔ ehaa kɛ eshishitoo mlai hu ni kɔɔ nitsumɔ he lɛ ahe. (Jajelɔ 5:18) Mɛi pii ena akɛ enɛɛmɛi ahe ni amɛsusu lɛ eha amɛmii eshɛ amɛhe ni amɛtsui enyɔ amɛmli hu yɛ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ he.

Nyɔŋmɔ ji Nitsulɔ ni Fe Fɛɛ. Nyɔŋmɔ tsuɔ nii. Ekolɛ wɔsusuko ehe pɛŋ ákɛ nakai eji, shi eha ale enɛ beni ejieɔ ehe shi etsɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ní Yehowa bɔ lɛ he amaniɛbɔɔ ji nɔ ni akɛje saji ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli lɛ shishi. (1 Mose 1:1) Susumɔ nitsumɔi srɔtoi ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe wo mli beni eje nibɔɔ shishi lɛ he okwɛ—etsu nii ákɛ ŋaalɔ, gbɛjianɔtolɔ, nitɛŋlɔ, nitsumɔ he nibii ahe nilelɔ, tsũmalɔ, nibii ni wala yɔɔ amɛmli ahe nilelɔ, kooloi ahe nilelɔ, wiemɔi ahe nilelɔ, kɛ ekrokomɛi babaoo ni fata he.—Abɛi 8:12, 22-31.

Te nibii ni Nyɔŋmɔ fee lɛ yɔɔ eha tɛŋŋ? Sane ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛɔ akɛ, “ehi,” hɛɛ, “ehi naakpa.” (1 Mose 1:4, 31) Adebɔɔ nibii “gbaa Mawu anunyam lɛ” lɛɛlɛŋ, ni esa akɛ wɔ hu wɔjie eyi!—Lala 19:2; 148:1.

Shi kɛlɛ, jeee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni wɔnaa nɛɛ kɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ abɔɔ ji nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ ba naagbee. Yesu Kristo ni ji Yehowa Bi lɛ kɛɛ akɛ: “Mitsɛ miitsu nii kɛbashi be nɛɛ.” (Yohane 5:17) Hɛɛ, Yehowa kã he eetsu nii kɛtsɔ ebɔɔ nii lɛ ahiamɔ nii ahe nii ni etsuɔ, yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa amɛ, kɛ enɔkwa jálɔi lɛ hu ayiwala ni ehereɔ lɛ anɔ. (Nehemia 9:6; Lala 36:7; 145:15, 16) Ekɛ gbɔmɛi po tsuɔ nii yɛ nibii komɛi ahe nitsumɔ mli, ni awieɔ mɛi nɛɛ ahe akɛ “Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi.”—1 Korintobii 3:9.

Nitsumɔ baanyɛ afee jɔɔmɔ. Ani Biblia lɛ wieɔ nitsumɔ he akɛ eji loomɔ? Ekolɛ, abaanu 1 Mose 3:17-19 lɛ shishi akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ wo Adam kɛ Hawa dɛŋ ni ekɛgbala amɛtoi yɛ atua ni amɛtse lɛ hewɔ. Beni Nyɔŋmɔ buɔ klɛŋklɛŋ adesai lɛ fɔ́ lɛ, ekɛɛ Adam akɛ: “Ohiɛ latsaa mli oooye nii yɛ, kɛyashi beyinɔ ni oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli.” Ani enɛ tsɔɔ akɛ abu nitsumɔ akɛ nɔ ko ni ehiii kwraa akɛ akɛhe woɔ mli?

Dabi. Nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, yɛ anɔkwa ni Adam kɛ Hawa eyayeee lɛ hewɔ lɛ, alɛɛŋ Eden Paradeiso lɛ mli yɛ amɛbeaŋ. Nyɔŋmɔ lomɔ shikpɔŋ lɛ yɛ no beaŋ. Esa akɛ mɔ anyɛmɔ ehiɛ latsaa dani shikpɔŋ lɛ aba nii aha lɛ ni ená eko ekɛkwɛ ehe.—Romabii 8:20, 21.

Biblia lɛ ewieee nitsumɔ he akɛ eji loomɔ, shi moŋ etsɔɔ akɛ eji nɔ ko ni kɛ jɔɔmɔ baa, ni esa akɛ aná he miishɛɛ. Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji nitsulɔ ni tsuɔ nii waa. Akɛni Yehowa bɔ adesai yɛ esubaŋ nɔ hewɔ lɛ, eduro amɛ nyɛmɔ kɛ hewalɛ koni amɛkɛkwɛ edebɔɔ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ. (1 Mose 1:26, 28; 2:15) Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ nɛɛ wo amɛdɛŋ kwraa dani ejaje fɔbuu wiemɔi ni yɔɔ 1 Mose 3:19 lɛ. Eji nitsumɔ ji loomɔ kɛ nɔ ko gbonyo kulɛ, Yehowa woŋ mɛi hewalɛ kɔkɔɔkɔ koni amɛkɛ amɛhe awo mli. Noa kɛ eweku lɛ tsu nii babaoo dani Nu Afua lɛ ba, kɛ agbɛnɛ hu yɛ no sɛɛ. Yɛ Kristofoi abe lɛ mli lɛ, awo Yesu kaselɔi lɛ hu hewalɛ koni amɛtsu nii.—1 Tesalonikabii 4:11.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔle akɛ yɛ bei nɛɛ amli lɛ, nitsumɔ bɛ mlɛo. “Ŋmei kɛ aŋlɛŋlɛ” ni yɔɔ nitsumɔ mli lɛ ekomɛi ji nɔnyɛɛi, osharai, nifeemɔ ni jeɔ mɔ tsine, nijiaŋwujee, akaŋshii, shishiumɔ, kɛ jalɛsane ni ayeee. Shi, nitsumɔ diɛŋtsɛ jeee loomɔ. Biblia lɛ wieɔ nitsumɔ kɛ nyɔmɔwoo ni jɛɔ mli baa lɛ he yɛ Jajelɔ 3:13 ákɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Nɔnyɛɛ ni Nitsumɔ Kɛbaa lɛ Naa ní Aaadamɔ” lɛ mli.

Obaanyɛ okɛ onitsumɔ awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Nii ni atsuɔ lɛ jogbaŋŋ kɛ hiɛyaa hu ni anáa yɛ mli lɛ ji nibii komɛi ni ajieɔ yi be fɛɛ be yɛ nitsumɔ mli. Nii ni atsuɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ fata nibii titrii ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ efee wɔsu yɛ nitsumɔ he lɛ ahe. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ. Eduro wɔ hesaai kɛ nyɛmɔi, ni eesumɔ koni wɔkɛ duromɔ nii nɛɛ atsu nii ni ehe aba sɛɛnamɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni amaa kpeebuu lɛ yɛ blema Israel lɛ, Yehowa kɛ ŋaalee, jwɛŋmɔ kɛ nilee duro mɛi tamɔ Bezaleel kɛ Oholiab, ni enɛ ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛtsu ŋaalee nitsumɔi pɔtɛɛi komɛi kɛ nitsumɔi krokomɛi hu ni he hiaa lɛ ahe nii. (2 Mose 31:1-11) Enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ jie miishɛɛ krɛdɛɛ kpo yɛ ŋaalee, gbɛjianɔtoo kɛ hesaai krokomɛi ni amɛjieɔ lɛ kpo yɛ amɛnitsumɔ mli lɛ ahe.

Anɔkwale ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ náa bɔ ni wɔsusuɔ nyɛmɔi ni wɔyɔɔ akɛ aŋkroaŋkroi kɛ sui ni wɔjieɔ lɛ kpo yɛ nitsumɔ he lɛ nɔ hewalɛ waa. Eyeɔ ebuaa wɔ, ni yɛ shishinumɔ ko naa lɛ wɔbuɔ nyɛmɔi kɛ sui nɛɛ akɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ní esaaa akɛ wɔbuɔ lɛ nɔ ko fɛlɛfɛlɛ. No hewɔ lɛ, beni awoɔ Kristofoi aŋaa koni amɛtsu nii oookɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji amɛnɔkwɛlɔ lɛ, akɛɛ amɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ní nyɛfeɔ lɛ, nyɛjiea nyɛmusuŋ nyɛtsua, taakɛ Nuŋtsɔ [Yehowa, NW] lɛ nyɛtsuɔ nyɛhaa ni jeee gbɔmɛi.” (Kolosebii 3:23) Akɛ famɔ haa Nyɔŋmɔ tsuji koni amɛkɛ amɛhe awo nitsumɔi kpakpai amli, ni enɛ feemɔ haa amɛnanemɛi nitsulɔi kɛ mɛi krokomɛi hu banyaa Kristofoi ashɛɛ sane ni amɛhiɛ lɛ he babaoo.—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Biblia Shishitoo Mlai ní Akɛaatsu Nii yɛ Nitsumɔhei” lɛ mli.

Akɛni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔnitsumɔi awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam hewɔ lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔpɛi bɔ ni wɔtsuɔ nii wɔhaa kɛ mɔdɛŋbɔɔ hu ni wɔkɛwoɔ nitsumɔ mli lɛ amli wɔkwɛ. Ani Nyɔŋmɔ baaná bɔ ni wɔtsuɔ nii wɔhaa lɛ he miishɛɛ? Ani gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtsuɔ nitsumɔi ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ ahe nii wɔhaa lɛ saa wɔhiɛ jogbaŋŋ? Kɛ́ esaaa wɔhiɛ lɛ, belɛ, ebaabi ni wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo awo mli.—Abɛi 10:4; 22:29.

Ŋmɛɛ pɛpɛɛpɛ yɛ nitsumɔ kɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli. Eyɛ mli akɛ ajieɔ mɛi ni tsuɔ nii waa lɛ ayi moŋ, shi nɔ kroko hu yɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ nitsumɔ kɛ shihilɛ mli. No ji jamɔ ni akɛhaa Nyɔŋmɔ. Maŋtsɛ Salomo ní tsu nii waa ní ená nii kɛ miishɛɛ fɛɛ ni yɔɔ je nɛŋ lɛ eko lɛ mu sane naa akɛ: “She Nyɔŋmɔ gbeyei ni oye ekitai lɛ anɔ! shi enɛ ji gbɔmɛi fɛɛ agbɛnaa.”—Jajelɔ 12:13.

Yɛ faŋŋ mli lɛ, esa akɛ wɔsusu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he yɛ wɔnifeemɔi fɛɛ mli. Ani wɔnifeemɔ kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee, aloo wɔkɛ wɔnifeemɔ teɔ shi woɔ no moŋ? Ani wɔmiibɔ mɔdɛŋ koni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ loo wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ kɛkɛ wɔtaoɔ akɛ wɔsa? Kɛ́ wɔfeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba ji akɛ wɔnijiaŋ baaje wui, wɔbaafee shoo, ni wɔbaafee shwɛm hu.

Steven Berglas wo nitsumɔ mli onukpai ni amɛnitsumɔ haa etɔɔ amɛ fe nine lɛ ŋaa akɛ ‘amɛtao nitsumɔ ko ni sa ni amɛyɔɔ he miishɛɛ waa koni amɛkɛ no afata daa gbi shihilɛ mli nibii ni amɛtsuɔ he nii lɛ ahe.’ Nitsumɔ ko bɛ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ jogbaŋŋ fe sɔɔmɔ ni wɔɔsɔmɔ Mɔ ni kɛ hesaai kɛ nyɛmɔi ni wɔkɛtsuɔ nibii kpakpai lɛ duro wɔ lɛ. Wɔhe ni wɔkɛaawo nitsumɔ ni saa wɔ-Bɔlɔ lɛ hiɛ lɛ mli lɛ baaha wɔtsui anyɔ wɔmli. Yesu bu nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ tamɔ niyenii ni hewalɛ yɔɔ mli ní haa mɔ gbɔmɔtso náa hewalɛ ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli hu. (Yohane 4:34; 5:36) Agbɛnɛ hu, kaimɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni ji Nitsulɔ ni Fe Fɛɛ lɛ kɛ ninefɔ̃ɔ haa wɔ koni wɔbatsɔmɔ “[e]hefatalɔi nitsulɔi.”—1 Korintobii 3:9.

Jamɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ kɛ wɔhiɛ ni wɔyaa yɛ esɔɔmɔ mli lɛ saa wɔ kɛha nitsumɔi kpakpai kɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ. Akɛni afɔɔ nɔnyɛɛi, béi, kɛ naagbai kɛkpee yɛ nitsumɔ mli hewɔ lɛ, wɔhemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ kɛ wekukpãa kpakpa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ baanyɛ aha wɔnine ashɛ hewalɛwoo ni he hiaa wɔ waa ní baaha wɔya nɔ wɔhi shi akɛ nitsulɔi kɛ nitsumɔtsɛmɛi kpakpai lɛ nɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nibii ni yaa nɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna hei ni ehe hiaa ni wɔwo wɔhemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ.—1 Korintobii 16:13, 14.

Be ni Nitsumɔ Baafee Jɔɔmɔ

Mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ waa amrɔ nɛɛ koni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ akpa be ni ebaaku sɛɛ ekɛ Paradeiso aba, ní shikpɔŋ lɛ nɔ baayi obɔ̃ kɛ nitsumɔi kpakpai sɔŋŋ lɛ gbɛ. Beni Yehowa gbalɔ ni ji Yesaia tsɔɔ bɔ ni shihilɛ baaji aha yɛ nakai beaŋ lɛ, egba akɛ: “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye; . . . ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po.”—Yesaia 65:21-23.

Mɛɛ jɔɔmɔ po nitsumɔ aaaji yɛ nakai beaŋ nɛkɛ! Kɛ́ okase Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ofee onii yɛ ekɛ gbeekpamɔ naa lɛ, no lɛ, eba akɛ ooofata mɛi ni Yehowa ejɔɔ amɛ lɛ ahe, ni oya nɔ ‘oye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ odeŋmegbomɔ fɛɛ mli.’—Jajelɔ 3:13.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]

Nyɔŋmɔ ji Nitsulɔ ni Fe Fɛɛ: 1 Mose 1:1, 4, 31; Yohane 5:17

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]

Nitsumɔ baanyɛ afee jɔɔmɔ: 1 Mose 1:28; 2:15; 1 Tesalonikabii 4:11

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]

Obaanyɛ okɛ onitsumɔ awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam: 2 Mose 31:1-11; Kolosebii 3:23

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]

Ŋmɛɛ pɛpɛɛpɛ yɛ nitsumɔ kɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli: Jajelɔ 12:13; 1 Korintobii 3:9

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

NƆNYƐƐ NI NITSUMƆ KƐBAA LƐ NAA NÍ AAADAMƆ

Datrɛfoi wieɔ akɛ nɔnyɛɛ ni nitsumɔ kɛbaa lɛ fata osharai ni jɛɔ nitsumɔ mli baa lɛ ahe. Ebaanyɛ eha mɔ aná musuŋ fala loo jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ ni naa wa, ni ebaanyɛ eha mɔ agbe ehe po. Gbɛi ni Japanbii kɛwo nɔnyɛɛ ni nitsumɔ kɛbaa ji karoshi, ni eshishi ji “gbele ní nii ni atsuɔ fe nine kɛbaa.”

Nibii srɔtoi ni yaa nɔ yɛ nitsumɔ mli lɛ baanyɛ ekɛ nɔnyɛɛ aba. Nibii nɛɛ ekomɛi ji tsakemɔi ni afeɔ yɛ nitsumɔ loo bei ni akɛtsuɔ nii lɛ mli, naagbai ni baa mɔ kɛ enitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ teŋ, gbɛnaa nii heei loo nitsumɔ heei ni akɛwoɔ mɔ dɛŋ, nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni abaa yɛ gbɔlɛ hewɔ, kɛ agbɛnɛ hu mɛi ashwiemɔ yɛ nitsumɔ mli. Mɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjo nɔnyɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ naa foi kɛtsɔ nitsumɔ kroko ni amɛyataoɔ loo tsakemɔi ni amɛfeɔ yɛ amɛnitsumɔhei lɛ anɔ. Mɛi krokomɛi hu bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsĩ nɔnyɛɛ ni tamɔ nɛkɛ naa, shi etsɛɛɛ ni amɛkɛ nɔnyɛɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpeɔ be mli ni amɛtsuɔ shihilɛ mli nibii krokomɛi ahe nii, titri lɛ yɛ weku lɛ mli lɛ. Nɔnyɛɛ yeɔ mɛi komɛi awui yɛ henumɔŋ po, ni ehaa amɛnijiaŋ jeɔ wui, ni amɛnáa jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ ni naa wa hu.

Kristofoi yɛ nibii pii ni baaye abua amɛ koni amɛnyɛ amɛdamɔ nɔnyɛɛ ni nitsumɔ kɛbaa lɛ naa. Biblia lɛ kɛ shishitoo mlai babaoo ni he hiaa ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔdamɔ shihilɛi ni mli wawai anaa lɛ haa, ni enɛɛmɛi ahe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ mumɔŋ kɛ henumɔŋ gbɛfaŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛtoa wɔ́; ejaakɛ wɔ́ diɛŋtsɛ aaahao yɛ enii ahe.” Hewalɛwoo ni akɛhaa yɛ biɛ lɛ ji akɛ, esa akɛ wɔtsu naagbai ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ ahe nii moŋ fe nɔ ni wɔbaasusu naagbai ni wɔkɛbaakpe wɔ́ lɛ ahe. Enɛ feemɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkawo wɔnaagbai lɛ ahe ni ebatsɔ tamɔ naagbai ni eko bako dã, ní no feemɔ hã wɔkɛ nɔnyɛɛi krokomɛi bafata nɔnyɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ he.—Mateo 6:25-34.

Ehe miihia waa ni Kristofoi kɛ amɛhe afɔ̃ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ nɔ, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛhewalɛ nɔ. Kɛji wɔnu he akɛ wɔhewalɛ fɛɛ etã lɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ eye ebua wɔ ni eshɛje wɔmii ní eha wɔ nilee koni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai fɛɛ anaa. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛhe awaa yɛ Nuŋtsɔ lɛ kɛ ehewalɛ nyɛmɔ lɛ mli.”—Efesobii 6:10; Filipibii 4:7.

Yɛ naagbee lɛ, nibii kpakpai baanyɛ ajɛ shihilɛi ni kɛ nɔnyɛɛ baa lɛ po amli kɛba. Kaai baanyɛ aha wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa, wɔtao esɛɛ gbɛ, ní wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ. Kaai baanyɛ akanya wɔ hu koni wɔya nɔ wɔná Kristofoi asui kɛ nyɛmɔ hu ní akɛdamɔɔ nɔnyɛɛi anaa. Paulo woɔ wɔ ŋaa akɛ: “[Nyɛhaa] wɔshwãa yɛ amanehului amli hu, ejaakɛ wɔle akɛ amanehulu lɛ tsɛ́ɔ tsuishiŋmɛɛ kɛbaa, ni tsuishiŋmɛɛ lɛ hu tsɛ́ɔ niiashikpamɔ kɛbaa; ni niiashikpamɔ lɛ tsɛ́ɔ nɔhiɛkãmɔ kɛbaa.”—Romabii 5:3, 4.

No hewɔ lɛ, nɔnyɛɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔya wɔhiɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, shi jeee ní eha wɔnijiaŋ aje wui ní wɔye awerɛho.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

BIBLIA SHISHITOO MLAI NÍ AKƐAATSU NII YƐ NITSUMƆHEI

Su ni Kristofonyo jieɔ lɛ kpo yɛ nitsumɔ he kɛ esubaŋ baanyɛ aha enanemɛi nitsulɔi kɛ mɛi krokomɛi anya Biblia mli shɛɛ sane lɛ he. Yɛ wolo ni bɔfo Paulo ŋma yaha Tito lɛ mli lɛ, ewo mɛi ní ahé amɛ awo nitsumɔ mli lɛ aŋaa koni “amɛba amɛhe shi amɛha amɛ[nitsumɔ nɔkwɛlɔi] lɛ, amɛsa amɛhiɛ yɛ nibii fɛɛ mli, amɛkajie sane naa, amɛkashara nii, shi moŋ amɛkɛ anɔkwayeli kpakpa fɛɛ atsɔɔ amɛ, koni amɛkɛwula Nyɔŋmɔ ni ji wɔyiwalaherelɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ yɛ nibii fɛɛ mli.”—Tito 2:9, 10.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ wolo ko ní jarayeli nitsumɔ mli onukpa ko ŋma kɛyaha Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso lɛ mli sane lɛ he okwɛ. Eŋma akɛ: “Miiŋma nyɛ wolo nɛɛ koni mikɛbi nyɛ gbɛ ní mahé Yehowa Odasefoi mawo nitsumɔ mli. Miisumɔ ni mahe amɛ mawo nitsumɔ mli ejaakɛ mile jogbaŋŋ akɛ amɛyeɔ anɔkwa, amɛnine kɔlɔɔɔ shi, anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ amɛnɔ, ni amɛshishiuuu mɔ hu. Mɛi pɛ ni miheɔ amɛ miyeɔ diɛŋtsɛ ji Yehowa Odasefoi. Nyɛfainɛ, nyɛyea nyɛbuaa mi.”

Kyle ji Kristofonyo ní tsuɔ nii ákɛ mɔ ni hereɔ gbɔi hiɛmɛɛ yɛ skul ko mli. Shishinumɔ ko ni eyabaaa ekɛ enaanyo nitsulɔ ko teŋ lɛ ha enaanyo lɛ kɛ mlifu sopa lɛ jogbaŋŋ yɛ skulbii lɛ ekomɛi ahiɛ. Kyle tsɔɔ mli akɛ: “Ehe bahia ni makwɛ mihe nɔ jogbaŋŋ bɔni afee ni mikɛ heguɔgbee akaba Yehowa gbɛi lɛ nɔ.” Kyle kɛ gbii enumɔ ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ susu bɔ ni eeefee ekɛ Biblia shishitoo mlai atsu nii lɛ he. Shishitoo mlai nɛɛ ateŋ ekome jeɔ kpo yɛ Romabii 12:18, ní kɛɔ akɛ: “Kɛ aaaho lɛ nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli.” Etsɔ kɔmpiuta nɔ eŋma enaanyo nitsulɔ lɛ ni ekpa lɛ fai koni eha amɛŋmɛɛ béi ni eba amɛteŋ lɛ he. Kyle bi enaanyo nitsulɔ lɛ koni emɛ fioo kɛ́ amɛkpa nitsumɔ, bɔni afee ni amɛsaa amɛteŋ. Beni amɛsaa béi lɛ, Kyle naanyo nɛɛ tsui ba shi, ni ekpɛlɛ nɔ akɛ Kyle kɛ nilee tsu nii. Ekɛɛ Kyle akɛ, “Ojamɔ lɛ ji nɔ ni ha ofee enɛ,” kɛkɛ ni efua lɛ atuu ni amɛkɛ amɛhe ye shɛɛ. Te Kyle mu sane naa eha tɛŋŋ? Ewie akɛ: “Ehi akɛ wɔkɛ Biblia shishitoo mlai aaatsu nii be fɛɛ be.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4, 5]

Japan Information Center, Consulate General of Japan in NY

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Nitsulɔi pii nuɔ he akɛ amɛtamɔ nu kɔi yɛ goga kɛ emli nu obɔ̃ mli

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 8 lɛ Jɛ]

Shikpɔŋ kokoroo: NASA photo